2-23-14520/28 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-23-14520

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.12.2024. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-14520

Tsiviilasi

T.-R.T. hagi M.T. vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: T.-R.T.

(isikukood: XXX; aadress:

xxxxxxxxxxxxxx, xxxxxx, xxxxxx vald, xxxxx

maakond);

Hageja seaduslik esindaja: K.J. (isikukood: XXX;

aadress: xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx, xxxxxx vald,

xxxxx maakond), e-post:);

Hageja lepinguline esindaja: Tiina Mölder (Hugo

OÜ; Tel: 55 513 850; e-posti aadress);

Kostja: M.T. (isikukood: XXX; aadress: xxxxxxxxxx,

xxxxxxxxx linn, XXX, xxxxx XXX; e-post:);

Kostja lepinguline esindaja: Merike Roosileht (OÜ

Hugo; Tel: 55 513 204; e-post:).

Kirjalik menetlus

Menetlustoiming

Lõpplahend

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T.-R.T. hagi M.T. vastu osaliselt.

2. Mõista M.T.-lt välja elatis T.-R.T. ülalpidamiseks perioodi 01.08.2023-30.11.2024.a

eest summas 2338,16 eurot. Arvestades tasutud summasid, on tasumata

elatisevõlgnevus seisuga 30.11.2024.a 854,82 eurot.

3. Mõista M.T.-lt välja T.-R.T. kasuks igakuine elatis alates 01.12.2024 summas, mis

võrdub PKS § 101 lg.2-lg.6 sätete alusel arvutatud summaga, võttes aluseks

baassumma (alates 01.04.2024 baassumma 272,76 eurot), millele lisandub 3%

keskmisest brutokuupalgast (54,96 eurot) ja millest on maha arvatud pool riiklikust

lapsetoetusest (40 eurot) ja mida vähendatakse proportsionaalselt hageja kostja

juures viibitud ajaga (käesoleval ajal 7 ööpäeva kuus) kuni T.-R.T. täisealiseks

saamiseni .a.

4. Resolutsiooni punktis 3 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1.

aprillil 2025. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

vastavalt PKS § 101 lg-tele 3, 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17

lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5. M.T.-l tuleb elatis tasuda iga kuu 1. kuupäevaks K.J. arvelduskontole nr

EE811010011871801226 selgitusega „elatis“ ja märkida kuu, mille eest elatis

tasutakse.

6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Hageja nõuded ja seisukohad

T.-R.T. esitas 12.10.2023 hagi M.T. vastu elatise saamiseks. Hageja taotleb mõista kostjalt hageja

kasuks välja elatisevõlgnevus perioodi 01.08.2023-11.10.2023.a eest summas 613 eurot. Alates

12.10.2023 mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis muutuvas suuruses, hagi esitamise päeval on

see summa 260,33 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 (3) - (6) sätestatud

(baassumma, millele lisandub 3% keskmisest kuupalgast ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust) määra kuus kuni T.-R.T. täisealiseks saamiseni (). Elatis tuleb ümber arvestada iga

aasta 1.aprillil vastavalt PkS § 101 lg.3, lg.4 sätetele, kasutada võib elatiskalkulaatorit. Hageja on

kostja laps ja nad ei ela koos. Hageja ema esitas elatisenõude maksekäsu kiirmenetlusse

01.08.2023, millele kostja esitas vastuväite ja elatist tasuma ei asunud, samas pidi kostja sellest aru

saama, et temalt nõutakse elatist summas 260,33 eurot kuus. Sel põhjusel nõuab hageja

elatisevõlgnevuse tasumist nüüd alates nõude esitamisest maksekäsu kiirmenetlusse 01.08.2023.

Kostja ja hageja suhtlemine on toimunud igal teisel nädalavahetusel reedest pühapäevani, s.o. 4

ööpäeva kalendrikuus. Nii hageja isa kui ka ema töötavad, hagejale teadaolevalt ei ole kostjal teisi

ülalpeetavaid. Alates ajast, mil hageja ja kostja ei ela enam koos (05.12.2022), ei ole kostja

hagejat majanduslikult toetanud.

Tuginedes Perekonnaseaduse vastavatele sätetele, nõuab hageja kostjalt elatist seadusjärgses

miinimummääras lähtudes baassummast PkS § 101 lg.3 järgi. Eeldada tuleb, et lapse vajadused

on viidatud sätete alusel arvutades 300,33 eurot kuus, arvestades lapsetoetust, mis makstakse

lapsega koos elavale emale, on elatisesumma 260,33 eurot kuus. Elatisevõlgnevus alates

01.08.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 11.10.2023 on 613,03 eurot.

21.12.2023 seisukohas kostja vastusele vaidleb hageja vastu kostja väidetele, et laps viibib pool

ajast isaga ja on sel ajal isa täielikul ülalpidamisel. Laps viibib isaga 4 ööpäeva kuus nagu on

märgitud hagis.

Vastuses kostja määruskaebusele 26.04.2024 märgib hageja, et poolte vahel puudub vaidlus

selles, et kohtumenetluse kestel (periood oktoober 2023-aprill 2024, 7 kuud) on kostja tasunud

hagejale elatist 277,66 eurot. Seda on kinnitanud ka kostja oma määruskaebuses. See teeb

elatiseks 39,66 eurot kuus, mis ei ole piisav hageja ülalpidamiseks. Hageja ei nõustu, et kostja on

lisaks sellele summale andnud hagejale veel ülalpidamist 869,08 euro ulatuses, ostes hagejale

asju. Kostja esitatud tõendid ei tõenda kostja ülalpidamiskohustuse täitmist, neist nähtub üksnes, et

ostetud on mingeid kaupu, kuid teadmata on, kellele ja miks. Hageja seaduslikul esindajal

puuduvad nende esemete kohta teadmised, nende asjade ostmist ei saa lugeda

ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Hageja leiab, et kostja on esitanud kohtule kokku korjatud

ostutšekke, mille kohta ei ole teada, kes ostis ja kellele. Tšekkidelt nähtuvad muuhulgas ostud,

mida hageja ei vaja ega kasuta.

Hageja vaidleb vastu kostja esitatule selles osas, kui palju viibib hageja koos kostjaga. Hageja

viitab Riigikohtu lahendile asjas 2-19-19160, mille kohaselt vähendatakse elatise suurust PkS §

101 lg.6 alusel juhul, kui lapse viibimise aeg lahuselava vanema juures jääb vahemikku 7-15

ööpäeva kuus ja see asjaolu nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad

selle asjaolu üle ei vaidle. Hageja ema ja isa vahel ei ole sõlmitud kirjalikku kokkulepet

suhtlemiskorra kohta, ehkki seda on püütud sõlmida, s.h. perelepituses. Kostja on kahel korral

sellisest kokkuleppest taganenud, mistõttu on lepitusmenetlus tunnistatud ebaõnnestunuks. Seega

ei ole kirjalikku dokumenti, mis annaks aluse elatise vähendamiseks PkS § 101 lg.6 alusel.

12.11.2024 vastuses kohtule jääb hageja hagis esitatud nõude juurde nii elatisevõlgnevuse kui ka

jooksva elatise osas, palub hagi kogu ulatuses rahuldada. Hageja nõustub, et isa ja lapse

kohtumised on toimunud valdavalt kostja märgitud kuupäevadel, kuid kostja on eksimuses

päevade arvutamisel ja lugedes kokku isa-lapse kokkusaamised reedest-pühapäevani, on saanud

ühe viibimiskorra pikkuseks 3 päeva. Hageja juhib tähelepanu, et PkS § 101 lg.6 järgi tuleb

lugeda ööpäevi, s.o. 24 tundi, reedest pühapäevani on 2 ööpäeva. Õiged on kostja esitatud

kuupäevad, aga mitte ööpäevade arvestus. Hageja esitab korrektse ööpäevaarvestuse kostja

esitatud kuupäevade alusel, hageja on viibinud kostja juures tavaliselt 4 ööpäeva kuus. Vaid

septembris on viibinud 7 ööpäeva, kuid aasta lõikes siiski keskmiselt vähem, kui lg.6

kohaldamiseks vajalik. Kostja on kuni hagi tagamise määruseni maksnud elatis hagejale kokku

summas 277,66 eurot, peale hagi tagamise määrust kahel kuul (aprill, mai 2024) 200 eurot ja

alates juunist 2024 iga kuu 134,28 eurot. Kokku kohtumenetluse perioodil 1483,34 eurot.

2. Kostja vastuväited ja seisukohad

Kostja 09.11.2023 vastuses märgib, et hageja on esitanud kohtule eksitava info ja jätnud

avaldamata, et laps on olnud pärast vanemate kooselu lõppu (05.12.2022) pool aega koos emaga

ja teise poole ajast isaga. Isa juures oldud ajal on laps olnud täielikult kostja ülalpidamisel ja

kasvatamisel. Isa on sel ajal ostnud lapsele kõik vajaliku. Kuna augustis ja septembris 2023 on

laps olnud vanemate suulise kokkuleppe alusel pool ajast emaga ja pool isaga, siis ei ole

põhjendatud tagasiulatuva elatise nõue perioodil 01.08.2023-11.10.2023. Hageja nõue

tagasiulatuva elatise saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja teeb kompromissiettepaneku, et

maksab lapse ülalpidamiseks elatist 138,83 eurot kuus alates 12.10.2023 kuni 31.12.2023 ja

edaspidi ei esita vanemad teineteisele lapse elatisenõuet, kui laps viibib koos isaga 50% ja emaga

50%. Kostja esitab vastuväited hagiavalduses esitatud asjaoludele: kostja ei ole kunagi keeldunud

arutamast lapse vajadusi, hageja ema ei ole kunagi pöördunud kostja poole elatise saamiseks,

mistõttu on põhjendamatu tagasiulatuva elatise nõue. Viidetega Riigikohtu lahenditele on kostja

seisukohal, et ülalpidamisnõue on suunatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevale

rahuldamisele ja PkS § 108 mõte on kaitsta kohustatud isikut tagantjärele esitanud ulatuslike

ülalpidamisnõuete eest. Kuna laps on olnud pool ajast kostja ülalpidamisel ja kasvatamisel, on

elatisevõlgnevuse nõue alusetu ja põhjendamatult esitatud, tuleb jätta rahuldamata. Ebaõige on

hagis esitatud väide, et suulise kokkuleppe kohaselt on hageja suhtlemine kostjaga toimunud 4

ööpäeva kalendrikuus. Kokkuleppe kohaselt oli laps pool aega koos isaga, s.h. kõik

nädalavahetused reede hommikust pühapäeva õhtuni. Hageja seaduslik esindaja hakkas kostjal

lapsega koosveedetavat aega piirama alates 23.augustist 2023. Kostja ei lepi sellega. Oktoobris

2023 on kostja olnud koos lapsega 7 ööpäeva (kuupäevad esitatud). Ka koolivaheajal 23.-

29.oktoober soovis kostja last enda juurde, kuid lapse ema ei nõustunud, ka temal olevat puhkus.

Tegelikult oli laps sel ajal lasteaias.

Kostja soovis maksta lapse lasteaiamaksu, ka seda hageja seaduslik esindaja ei võimaldanud.

Kostja ostis lapsele kõik uued riided, kuid järgmisel hommikul tõi lapse ema need kõik kostja

juurde tagasi. Kuna hageja on kostjaga koos vähemalt 7 ööpäeva kuus, siis saab põhjendatud

elatisenõue olla 138,83 eurot kuus. 09.11.2023 tasus kostja hagejale ülalpidamiseks elatist kahe

kuu (november ja detsember 2023) eest kokku 277,66 eurot. Kostja ei ole keeldunud lapsele

ülalpidamise andmisest, on andnud lapsele ülalpidamist ja soetanud lapsele vajaliku.

04.04.2024 esitas kostja seisukoha ja täiendavad tõendid, kus kordab, et perioodil 01.08.2023-

11.10.2023 oli laps koos isaga 50% ajast ja oli sel ajal isa ülalpidamisel ja kasvatamisel. Selle aja

eest ei ole õigust ülalpidamist nõuda. Kostja on teinud lapsele kulutusi erinevate asjade ostmisel.

Kostja esitab selle kohta ülevaate kuupäevade, esemete ja summade kaupa, kokku tehtud kulutusi

lapsele september-detsember 2023 746,02 eurot, veebruaris 2024 123,06 eurot, kokku 869,08

eurot.

Kostja esitab kuude kaupa ülevaate ajast, mil laps on olnud koos isaga. 11 kuu jooksul on laps

olnud isaga keskmiselt 8,5 ööpäeva. Sellel ajal on laps olnud täielikult isa ülalpidamisel. Lisaks on

kostja andnud lapsele sel ajal elatist vahetult- ostnud vajalikke asju ja maksnud ka kahel korral

elatist lapse ema kontole.

Vanemluskokkulepet ei ole vanemate vahel sõlmitud. Lapse ema on esitanud kohtule valeväiteid

selle kohta, et hageja viibib kostja juures kuni neli ööpäeva kuus. Tagasiulatuvat elatist ei ole

hageja seaduslik esindaja varem nõudnud, tagasiulatuva elatise nõue tuleb jätta rahuldamata.

Kostja ei ole tema poolt ostetud asja hagejalt tagasi nõudnud. Hageja sellekohane väide on

paljasõnaline ega ole tõendiks.

Hagiavalduses esitatud elatise nõue ei ole põhjendatud.

Määruskaebuses hagi tagamise määrusele kordas kostja varasemates menetlusdokumentides

esitatud seisukohti ja väiteid.

3.Menetluse käik

Kohus võttis hagi 18.10.2023.a määrusega menetlusse, küsis seisukohad vastaspoolelt.

21.03.2024 esitas hageja hagi tagamise taotluse, mille kohus määrusega 22.03.2024.a rahuldas.

Tartu Ringkonnakohus M.T. määruskaebust lahendades tühistas 04.06.2024.a määrusega

maakohtu hagi tagamise määruse osaliselt ja kohustas kostjat hagi tagamise abinõuna maksma

hageja ülalpidamiseks elatist 134,28 eurot kuus kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni.

Kohus kirjaga 22.10.2024 selgitas hagejale ja kostjale võimaliku elatisesumma arvutamise

aluseid ja tegi pooltele ettepaneku esitada oma seisukohad väljamõistetava elatisesumma osas

nüüd, mil hageja igapäevaeluga seonduvad asjaolud on muutunud. Kohus tegi ettepaneku pidada

kompromissiläbirääkimisi. Kompromissi ei sõlmitud. Kirjas 04.12.2024 käsitles kohus veelkord

lapse isa juures viibitud päevade arvutamist ja andis pooltele võimaluse esitada lõppseisukohad.

Lõppseisukohti ei esitatud.

TsMS § 230 lg.3, 4,5 alusel küsis kohus andmeid T.-R.T. vanemate sissetulekute kohta Maksu-

ja Tolliametilt ja Sotsiaalkindlustusametilt.

Kohtule esitatud asjaolude ja väidete kontrollimiseks ja TsMS § 230 lg.3 alusel kasutab kohus

tsiviilasjas nr. 2-24-5255 esitatud tõendeid, lähtudes faktist, et selles tsiviilasjas vaidlesid

hageja T.-R.T. vanemad K.J. ja M.T. vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja

otsustusõiguse andmise üle lapse T.-R.T. asjus.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, analüüsinud hagiavaldust, kostja vastuväiteid ning poolte esitatud tõendeid, leiab, et

hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

4. PKS § 96 ja § 97 alusel on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja eelkõige peavad talle

ülalpidamist andma tema vanemad. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei

osale lapse kasvatamises.

Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja T.-R.T. (sünd.) on kostja alaealine

laps, kes elab ema juures. Seega on hagejal kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS

§-dest 96, 97 tulenev nõue ülalpidamise saamiseks.

5.Kohus tsiviilasjas nr 2-24-5255 määrusega 17.07.2024 andis hageja emale K.J.-ile

otsustusõiguse lapse T.-R.T. elukohta, haridust ja tervishoidu puudutavas küsimuses. Tartu

Ringkonnakohus muutis määruse sõnastust, sõnastades selle nii: Anda K.J.-ile otsustusõigus lapse

T.-R.T. elukoha ning haridusasutuse ja perearsti valiku osas. Määrus on jõustunud. Sellega on

käesolevaks ajaks lahendatud vaidlused lapse elukoha osas kui ka vanemate hooldusõiguse osas.

Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Kohus on asjas 2-24-5255 teinud kindlaks ja ka

käesolevas asjas ei ole lapse vanemate vahel vaidlust selles osas, et T.-R.T. vanemate kooselu

lõppes 05.12.2022 ja sellest ajast elab laps T.-R.T. koos emaga. Kuni 2024.a suveni

(augustikuuni) elas hageja koos emaga xxxxxxxxx vallas, hageja käis lasteaias xxxxxxxxxx.

2024.a augustikuust elab hageja koos emaga xxxxxx vallas xxxxx maakonnas ja käib sealses

lasteaias. Kostja elab xxxxxxxxxxlinnas.

6. Kostja vastuväited hagile on nelja liiki: 1)hageja ei ole varem elatist nõudnud, mistõttu nõue

elatise saamiseks tagasiulatuvalt tuleb jätta rahuldamata; 2)hageja on viibinud kostja juures poole

ajast (perioodil 01.08.2023-11.10.2023), mistõttu selle perioodi eest ei ole alust ülalpidamist

nõuda; 3)hageja on viibinud kostja juures keskmiselt 8,5 ööpäeva kuus ja seda tuleb arvestada

elatise summa määramisel; 4)kostja juures viibitud ajal on laps olnud täielikult isa ülalpidamisel,

lisaks sellele on kostja andnud sel ajal lapsele elatist vahetult- ostnud lapsele vajalikke asju, ka on

kandnud kahel korral elatist ema kontole. Kohus käsitleb kostja vastuväiteid koos asjakohaste

õigusnormide kohaldamisega.

7. Elatise hagi esitati kohtule 12.10.2023.a. Hageja nõuab elatist alates 01.08.2023. a seadusega

kehtestatud miinimumsummas ning seda kuni hageja täisealiseks saamiseni. PKS § 108 kohaselt

võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu

tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Kohtute infosüsteemist on kindlakstehtav, et tsiviilasjas nr. 2-23-130829 esitas K.J. T.-R.T. nimel

02.08.2023 avalduse maksekäsu kiirmenetluses M.T. vastu elatise saamiseks T.-R.T.

ülalpidamiseks, nõue on esitatud elatise saamiseks summas 260,33 eurot kuus. M.T. sai nõude

kätte 03.08.2023 ja esitas sellele samal päeval vastuväite. Seega on elatisenõue kostja vastu

esitatud juba 02.08.2023, kostja on sellest teadlik ja vastuväide teemal, et varem ei ole kostjalt

elatist nõutud, ei ole õige. Kostja muud vastuväited teemal, et ulatuslike tagasiulatuvate

elatisenõuete esitamine on Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt piiratud, ei ole käesolevas asjas

asjakohased. Asjas on elatise hagi esitatud kohtule nõudega elatise saamiseks kahe kuu eest enne

elatise hagi kohtule esitamist, see ei ole ulatuslik ega põhjendamatult pikk aeg, mida tuleks piirata.

See on minimaalne aeg saamaks selgust, et teine vanem lapse ülalpidamises ei osale ja hageja

nõue elatise saamiseks alates 01.08.2023 on lubatav.

8.Kohus küsis andmeid hageja seadusliku esindaja K.J. ja kostja M.T. sissetuleku kohta. Kohus

küsis neid andmeid juba hagi menetlusse võtmise määruses ja õige ei ole kostja väide

(määruskaebuses), et kohus ei ole selliseid andmeid küsinud. Kostja küsis andmeid a

Sotsiaalkindlustusametilt ja Maksu- ja Tolliametilt. Kostja esitas andmed oma vastuses hagile (dtl

19-24, 25-36) 09.11.2023, mille kohaselt kuuluvad talle kaks kinnisasja (kinnistu asukohaga

xxxxxxx, xxxxxxxxx linn ja korteriomand nrxx aadressil xxxxxxxxxxx). Vallasvarana kuulub

kostjale mootorsõiduk Opel Insignia (ostetud laenuga, mille maksed on tasumisel), turuväärtusega

3595 eurot. Kostja sissetulekuks on igakuine töötasu keskmiselt 1600 eurot kuus (töötasu poiste

tööõpetuse õpetajana, tantsuõpetajana ja kasvataja abina). Sotsiaalkindlustusameti vastuse

kohaselt M.T.-le väljamaksed puuduvad. Maksu- ja Tolliameti vastuse (dtl 141-142) kohaselt on

M.T.-le perioodil detsember 2023-november 2024 tehtud väljamaksete alusel tema keskmine

töötasu (brutotasu) 2190,11 eurot kuus. Sotsiaalkindlustusameti vastuse kohaselt (dtl 157)on K.J.-

ile makstud lapsetoetust igakuiselt kogusummas 160 eurot (isikul on kaks alaealist last). Maksu-

ja Tolliameti andmete alusel (dtl 143-144) on K.J.-ile perioodil detsember 2023-november 2024

tehtud väljamaksete alusel tema keskmine töötasu (brutotasu) 1274,74 eurot kuus.

9. Kohus kontrollib kostja väiteid teemal, et hageja on viibinud kostja juures poole ajast (perioodil

01.08.2023-11.10.2023), mistõttu selle perioodi eest ei ole alust ülalpidamist nõuda ja elatise hagi

esitada. Kostja on selle kohta esitanud kokkuvõtte oma 04.04.2024.a menetlusdokumendis (dtl 65-

70) ja sellele lisatud tabelis lapsega koos veedetud aja kohta (dtl. 75-78). Neist nähtub, et

käsitletaval perioodil (01.08.2023-11.10.2024) on hageja olnud kostja juures augustikuus 2023 9

ööpäeva ja septembrikuus 12 ööpäeva. Kohus ei anna selle kohta siinkohal hinnangut sellele, kas

see arvutus on õige, kuid tuleb konstateerida, et kostja juures veedetud aeg 9 ööpäeva augustis ja

12 ööpäeva septembris ei ole pool ajast kummaski kalendrikuus. Augustikuus on 31 ööpäeva (pool

sellest 15 ööpäeva) ja septembrikuus on 30 ööpäeva (pool sellest 15 ööpäeva). Seega ei saa rääkida

nõude alusetusest nende kuude eest ja nõude esitamine on lubatav.

10. Elatise nõue on esitatud arvutatuna PKS § 101 sätete alusel miinimumsummas alates augustist

2023 260,33 eurot kuus ja taotlusega arvutada elatis edaspidi ümber iga aasta 1.aprillist vastavalt

baassuma indekseerimisele.

Riigikohus on lahendis nr 2-15-15909, p 12 selgitanud, et miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei

ole vaja kohtumenetluses tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest

eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama sätte alusel

arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena,

määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et

igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot,

mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm

protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast (lg 4).

Alates 01.04.2023. a on indekseeritud baassumma 249,78 eurot ning 3% keskmisest

brutokuupalgast on 50,55 eurot. Alates 01.04.2024 on indekseeritud baassumma 272,76 eurot,

3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot.

PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel.

Perehüvitise seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt makstakse lapsetoetust alates 01.01.2023. a pere

esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus. Hagiavaldusest nähtub, et lapsetoetus laekub lapsega

koos elavale vanemale. Seega on PKS § 101 lg 5 kohaselt põhjendatud lahutada elatise

miinimummäärast maha pool hagejale makstavast lastetoetusest.

11. Poolte vahel on keskne vaidlus selles, kas asjas tuleb kohaldada PKS § 101 lg.6 sätteid.

PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse

kuni viisteist ööpäeva kuus.

Hageja väitel ei viibi laps kostja juures minimaalselt seitse ööpäeva kuus, vaid tavaliselt 4

ööpäeva kuus ja PKS § 101 lg.6 kohaldamiseks vajalik eeldus ei ole täidetud. Kostja väitel on

täidetud eeldused PKJS § 101 lg.6 kohaldamiseks, kuna hageja on viibinud menetlusele eelnenud

perioodi 11 kuu vältel kostja juures keskmiselt 8,5 ööpäeva kuus. Lisaks on kostja ostnud

lapsele ülalpidamiseks vajaliku ja tasunud kahel korral lapse ema kontole elatise lapse

ülalpidamiseks.

Riigikohus on lahendis 2-19-19160 p.14.7. olnud seisukohal, et PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud

tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise

suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg

jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast

kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud

vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla

miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes.

Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja vanemate vahel ei ole suhtluskorda reguleerivat

kohtulahendit. Seega ei tule väljamõistetavat elatisesummat vähendada PKS 101 lg.6 alusel

kohtu poolt sõltumata poolte väidetest olemasoleva kohtulahendi tõttu. Lisaks sellele on vanemate

vahel vaidlus asjaolu üle, kui palju päevi hageja kostja juures viibib. Kohtule on kostja poolt

esitatud tabel (lisa 5 kostja 04.04.4024.a menetlusdokumendile „lapsega koos oldud aeg“ dtl 75-

78), milles on peetud arvet kuupäevade üle perioodil mai 2023-31.märts 2024, millal hageja kostja

juures viibis, s.h. märkustega ja märkusega tabeli päises „laps võetud 7.40 reedeti ja tagasi pühap

kell 18.00“. Hageja on esitanud 12.11.2024 menetlusdokumendis omapoolse arvutuse ööpäevade

kohta, mil hageja on viibinud kostja juures, võttes aluseks kostja poolt esile toodud kuupäevad

tabelis. Hageja seaduslik esindaja märgib, et õiged on küll kuupäevad tabelis, kuid lähtuda tuleb

sellest, et ööpäev on 24- tunnine ajavahemik ja reedest pühapäevani on 2 ööpäeva.

Kohus märgib, et käesoleva elatisenõude esemeks ei ole küsimus sellest, miks ei ole hageja

vanemad suutnud jõuda suhtluskorda reguleeriva kohtulahendini, sellist avaldust (suhtluskorra

määramiseks) ei ole kohtule esitatud. Kohus käsitles neid küsimusi ka tsiviilasjas 2-24-5255, kus

selgus, et vanemluskokkuleppe sõlmimine vanemate vahel on detsembris 2023 ebaõnnestunud, on

välja antud riikliku perelepitusteenuse edutuse tõend (dtl 79), kokkulepete sõlmimine ei

õnnestunud ka kohtumenetluses (anti välja teistkordne perelepitusteenuse edutuse tõend), mistõttu

kohus 17.07.2024.a määruses kohustas vanemaid jätkama vanemlikku koostööd toetava

tugiteenuse kasutamist. Kohus võttis selles asjas tehtud lahendi, kohtu määrus 17.07.2024,

käesoleva asja juurde.

Kohus kirjaga 22.10.2024 tegi pooltele ettepaneku esitada oma seisukohad väljamõistetava

elatisesumma osas nüüd, mil T.-R.T. igapäevaeluga seonduvad asjaolud on muutunud. Kirjas

pooltele 04.12.2024 käsitles kohus hageja kostja juures viibitud päevade arvutamist. Pooled ei

esitanud kohtule uusi asjaolusid ega väiteid (hageja esitas 12.11.2024 vastuse dtl 125-128).

Kuna vanemad on loobunud eesmärgist saavutada kokkulepped omavahel, teeb kohus vajalikud

kokkuvõtted hageja kostja juures viibimisest kohtule esitatud andmete alusel tulenevalt praktikas

välja kujunenud elukorraldusest ja kohtu käsutuses olevast teabest.

Kohtule on esitatud tabel alates maikuust 2023 kuupäevadest, mil laps viibis isa juures, hageja

nõustub märgitud kuupäevadega. Hageja vastuses märgitakse, et sama graafiku alusel toimub lapse

viibimine isa juures ka nüüd. Sel perioodil (11 kuud mai 2023-märts 2024) on laps viibinud isa

juures kolmel nädalapäeval (reede-laupäev-pühapäev) 18 nädalavahetusel, 6 nädalavahetusel on

laps viibinud isa juures kahel nädalapäeval (reede-laupäev) ja 5 nädalavahetusel on laps viibinud

isa juures kahel nädalapäeval (laupäev-pühapäev). Lisaks nädalavahetustele on laps viibinud isa

juures üksikutel päevadel nädala sees, üksikutel päevadel nädalavahetusel (reede või laupäev või

pühapäev), neljal päeval või kolmel päeval nädala sees (juulikuus). Seega on 11-kuulise praktika

alusel võimalik lugeda tuvastatuks, et hageja viibib kostja juures reeglina reedest kuni

pühapäevani, täpsemalt alates reede hommikust kuni pühapäeva õhtuni. Kostja on selle kohta

teinud tabelisse märkuse ja hageja ei ole seda ümber lükanud. Kostja selgitas tsiviilasjas 2-24-

5255, et tal on reedene päev vaba, mistõttu saab laps tema juures olla hommikust alates.

10.05.2024 oli reede, mil kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialist külastas kell 9:30 M.T.

tema kodus, kus sel ajal oli ka laps T.-R.T. xxxxxxxxxx Vallavalitsuse vastus kohtule, lisa

kodukülastusakt 10.05.2024). Kohus loeb viibimiskorrad reede hommikul kella 7.40-pühapäeva

õhtu kella 18-ni viibimiseks 3 ööpäeva. Kohus loeb ühepäevalised viibimiskorrad 1 ööpäevaks

nii nagu on seda lugenud ka hageja (nt 6.mai, 30.juuni, 1.oktoober). Hageja 2-päevalised

viibimiskorrad (näiteks reede-laupäev, laupäev-pühapäev) isa juures 1 ööpäevaks, lähtudes

asjaolust, et need sisaldavad üht ööbimist ja osa kummastki päevast. Sellisena kujuneb hageja

kostja juures viibitud päevade arvuks käsitletud 11 kuu jooksul 80 ööpäeva, s.o. enam kui 7

ööpäeva kuus. Kohus ei ole arvestanud isa juures viibitud päevadeks n.ö. poolikuid päevi (4. ja

9.november).

12. Riigikohus on lahendis 2-19-19160 p.15.5. leidnud, et kui lapse kohustatud vanema juures

viibimise aeg põhineb vanemate kokkuleppel või praktikas väljakujunenud elukorraldusel või kui

vanemad vaidlevad selle üle, kas kohustatud vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, siis võib lapse kohustatud vanema juures viibimise

aeg olla mõjuv põhjus elatise vähendamiseks PKS 102 lg.2 alusel. Lahendis 3-2-1-35-17 p.28.2.

märgib Riigikohus, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmisel

võib olla ka muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, s.h. lapse vajaduste

katmine muul viisil, näiteks vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva

katmisega. Kostja on soovinud tugineda sellele, et ta ostnud lapsele riideid ja jalanõusid ja teinud

kulutusi vahetult ajal, kui laps on viibinud tema juures. Kostja on selle kohta esitanud kokkuvõtted

oma 04.04.2024.a menetlusdokumendis ja lisanud juurde tõendeid ostutšekkide näol (dtl 71-74).

Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt tuleb eeldada, et ajal, mil laps viibib temast lahuselava

vanema juures, kannab lahuselav vanem lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused

proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Seetõttu ei ole alust lugeda, et kostja poolt

hageja ülalpidamiseks tehtavaid vajalikke igapäevakulusid tuleks arvesse võtta või kompenseerida

elatise väljamõistmisel. Sellised kulud on valdav osa kostja poolt tehtud kuludest lapsele, mille

kohta on esitatud ostutšekid (mänguasjad, lapse toidunõud, voodipesu, aga ka lapse sussid, sokid,

aluspesu, vaba aja veetmine- nt AHHAA külastus). Need on kulud, mis vanemal tuleb oma lapsele

igapäevaseks ülalpidamiseks teha ja ilma mille tegemiseta ei saakski lugeda, et laps on sel ajal

oma vanema ülalpidamisel. Kui neid kulusid vanem ei teeks (näiteks lapse voodipesule,

toidunõudele), ei saaks laps vanema juures olla. Samas on kostja ostnud hagejale ka riideid ja

jalanõusid, mille kasutusiga on pikem ja mida võiks kasutada nii hageja isa kui ka ema juures ja

mida tuleks vanematel lapsele kaasa panna kui laps liigub ühe vanema juurest teise juurde.

Sellisteks asjadeks loeb kohus 03.11.2023.a ostetud talveriided ja 02.12.2023.a ostetud parka.

Käesolevas asjas on hageja vanemad teinud vastastikku etteheiteid, et üks või teine vanem ei luba

neid riideid-jalanõusid teise juures olles kasutada. Vastuseks hageja kriitikale, et ostutšekkidelt

nähtuvalt on ostetud asju, mida ei ole ostetud hagejale (nt tüdrukute sussid, lips jmt) märgib

kohus, et selliste ostude hinda ei ole kostja arvutatud kokkuvõtetesse võetud. Kohus on

seisukohal, et olukorras, mil lapse vanemad ei suuda saavutada mõistlikke kokkuleppeid kulutuste

tegemisel ja lapse asjade kasutamisel, on põhjendatud, et kohus arvestab sellise asjaoluga (vahetu

ülalpidamisega lapsega suhtlemise ajal) kui mõjuva põhjusega, mida arvestada elatise

vähendamisel PKS § 102 lg.2 neljanda lause alusel koostoimes olukorras, mil vanemad vaidlevad

selle üle, kas kohustatud vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus. Seda asjaolu arvestades määrab kohus hageja kasuks väljamõistetava

elatise suuruseks summa, mis vastab PKS § 101 lg.2, lg.3, lg.4, lg.5, lg.6 alusel arvutatud

summale kui laps on kohustatud vanema juures 7 ööpäeva kuus.

13. Nii hageja seaduslik esindaja kui ka kostja on teinud arvutusi elatisesumma suuruse kohta.

Hageja on arvutanud elatise suuruseks 260,33 eurot kuus, s.h. elatisevõla arvutamisel perioodi

eest 01.08.2023-11.10.2023 ja sealt edasi alates 12.10.2023 kuni elatise ümberarvutamiseni

järgmise aasta 01.aprillil. Kostja arvates saab põhjendatud elatisenõue olla 138,83 eurot kuus. Nii

hageja kui ka kostja on kasutanud arvutamisel elatiskalkulaatorit.

Kohus mõistab kostjalt välja elatise perioodi eest alates 01.08.2023 kuni 31.03.2024 summas, mis

vastab elatiskalkulaatori abil arvutatud summale olukorras, kus laps viibib kohustatud vanema

juures 7 ööpäeva kuus, s.o. 138,83 eurot kuus. Elatise arvutamise baassumma alates 01.04. on

2023 PKS § 101 lg.3 alusel 249,78 eurot kuus, sellele lisandub PKS § 101 lg.4 alusel 3%

brutokuupalgast, s.o. 50,55 eurot, kokku 300,33 eurot. Sellest arvutatakse maha pool riiklikust

lapsetoetusest PKS § 101 lg.5 alusel ehk 40 eurot, tulemus on 260,33 eurot. Et leida summa, mille

võrra vähendada elatist PKS § 102 lg.2 neljanda lause alusel kui vanemad vaidlevad selle üle,

mitu päeva viibib laps kohustatud vanema juures, siis PKS § 101 lg.6 alusel ja elatiskalkulaatorit

kasutades võtab kohus arvesse 7 päeva ehk vähendab saadud summat 7 päeva (mis on 46,67%)

elatise võrra ehk 121,496 euro võrra. Tulemus on 138,83 eurot.

Alates 01.04.2024 on samadel tingimustel arvutatud elatise summa 153,44 eurot kuus: Elatise

arvutamise baassumma PKS § 101 lg.3 alusel on 272,76 eurot kuus, sellele lisandub PKS § 101

lg.4 alusel 3% brutokuupalgast, s.o. 54,96 eurot, kokku 327,719 eurot. Sellest arvutatakse maha

pool riiklikust lapsetoetusest PKS § 101 lg.5 alusel ehk 40 eurot, tulemus on 287,719 eurot. Et

leida summa, mille võrra vähendada elatist PKS § 102 lg.2 neljanda lause alusel kui vanemad

vaidlevad selle üle, mitu päeva viibib laps kohustatud vanema juures, siis PKS § 101 lg.6 alusel

ja elatiskalkulaatorit kasutades võtab kohus arvesse 7 päeva ehk vähendab saadud summat 7

päeva (mis on 46,67%) elatise võrra ehk 134,278 euro võrra. Tulemus on 153,44 eurot.

Perioodi 01.08.2023-31.03.2024 kuulus tasumisele 8x138,83=1110,64 eurot. Perioodi 01.04.2024-

30.11.2024 ehk 8 kuu eest kuulus tasumisele 8x153,44= 1227,52 eurot. Kokku 2338,16 eurot.

Kostja on tasunud menetluse jooksul kuni 30.novembrini 2024 elatise katteks 1483,34 eurot.

Seega tasumata summa seisuga 30.11.2024 854,82 eurot. Alates 1.detsembrist 2024 kuulub

tasumisele 153,44 eurot.

Kohus mõistab kostjalt välja elatise võlgnevuse perioodi eest 01.08.2023 kuni 30.11.2024 summas

854,82 eurot ja jooksva elatise alates 01.12.2024 153,44 eurot kuus kuni lapse täisealiseks

saamiseni 05.11.2038.a.

Nii hageja kui ka kostja on pidanud õigeks elatise maksmist summas, mis arvutatakse

justiitsministeeriumi kodulehel kättesaadava elatiskalkulaatori alusel. Seetõttu peab kohus

põhjendatuks määrata, et elatis mõistetakse välja PKS § 102 lg.2 neljanda lause alusel vähendatud

määras summana, mis võrdub PKS § 101 lg.2-6 järgi arvutatud summaga, võttes arvesse lapse

kostja juures viibitud päevade arvu. Käesoleval ajal on see arv 7 ööpäeva.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS §

173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 164 lg 1 järgi alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud

ise. TsMS § 164 lg.12 ja lg.3 aluseid ei esine ja neid sätteid kohus ei kohalda.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise

suuruse.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 164 lg.1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks

määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik