2-23-132189/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2024, Rakvere

Tsiviilasja number

2-23-132189

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus Y B vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1463.03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (RK 10746479; asukoht

A. Weizenbergi tn 20, Tallinn 10150), lepinguline esindaja

Sigrid Rahkema (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: Y B (IK xxxx, rahvastikuregistris lisa-aadress xxxx,

menetlusdokumendid

kätte

toimetatud

Ametlike

Teadaannete kaudu)

Asja lahendamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus Y B vastu võlgnevuse nõudes

tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Y Blt Aktiva Finance Group OÜ kasuks:

3.1. põhivõlgnevus 1039 eurot;

3.2. viivis 223.06 eurot perioodi 23.02.2023-23.12.2024 eest;

3.3. viivis põhivõlalt (1039 eurot) alates 24.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte

enam kui viivisemääras 12% aastas.

3. Jätta menetluskulud 95% ulatuses Y B kanda ja 5% ulatuses Aktiva Finance Group

OÜ kanda.

4. Jätta rahuldamata hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks summas 507 eurot.

Määrata hageja õigusabikulude hüvitiseks 150 eurot.

5. Välja mõista Y Blt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu 427.50 eurot

(95% 450 eurost) ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni.

6. Y Bl tuleb Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda

Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga

716365806.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

1 (7)

8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on

tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg

1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post

tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul, alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus hagejale luba

edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule

(aadress Rohuaia 8, 44308 Rakvere; e-post vmkrakvere.menetlus@kohus.ee, e-toimik

https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS

§ 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga

tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 09.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult Y B (kostja) 1 322.06 euro saamiseks. Kohus tegi

11.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte

toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 21.09.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 23.10.2023 (täiendatud 05.12.2023, 25.04.2024) hagiavalduse kostja vastu

võlgnevuse nõudes. Hageja taotleb kostjalt põhivõlgnevuse 1109.32 eurot, intressi 82 eurot,

sissenõudmiskulude 50 eurot, viivise 88.62 eurot ja lisanduva viivise põhivõlgnevuselt alates

24.10.2023 kuni täitmiseni intressimääraga võrdses määras 12% aastas väljamõistmist.

Vastuseks 27.02.2024 määruses esitatud selgitustele ja ettepanekule (vastutustundliku

2 (7)

laenamise põhimõtte täitmise tõendamiseks täiendavate tõendite või uuesti määratud

tagasimaksete esitamiseks) taotleb hageja juhul, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, kostjalt välja mõista:

- esimese alternatiivina (kui ülesütlemine on kehtiv) – põhivõlgnevuse 1039 eurot (saadud laen

1279 eurot – tagasimaksed 240 eurot) ja viivised alates lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast, s.o 23.02.2023 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras;

- teise alternatiivina (kui leping ei ole kehtivalt üles öeldud) – põhivõlgnevuse 721.77 eurot

(20.04.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa 961.77 – tagasimaksed 240 eurot) ja

viivise põhivõlgnevuselt 721.77 eurot VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt alates

kohtuotsuse jõustumisest ning edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest lepingukohased

põhiosamaksed nende sissenõutavaks muutumisel vastavalt hagiavalduses väljatoodud

laenugraafikule.

Hageja nõuete aluseks on kostja ja Inbank AS vahel 08.08.2022 sõlmitud järelmaksuleping nr

xxxx kauba maksumusega 1279 eurot ostmiseks, intressimääraga 12% aastas, lepingu krediidi

kulukuse määraga 24,48% aastas. Kostja kohustus kauba eest tasuma krediidiandjale vastavalt

kokkulepitud maksegraafikule. Kostja jäi viivitusse 20.11.2022, 20.12.2022, 20.01.2023 ja

20.02.2023 osamaksetega. Krediidiandja saatis kostjale 02.02.2023 lepingu ülesütlemise

hoiatuse koos täiendava tähtaja andmisega. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul, saatis krediidiandja kostjale 22.02.2023 teate lepingu ülesütlemise kohta.

Kostja on teinud tagasimakseid põhiosa katteks 69.68 eurot ja pärast ülesütlemist 100 eurot,

intressi katteks 54.14 eurot, lepingutasu 10 eurot, võlateavituse katteks 6.12 eurot ja viivise

katteks 0.06 eurot, kokku tagasimaksed 240 eurot.

Krediidiandja loovutas 27.03.2023 kostja vastase nõude hagejale, mille kohta on kostjale

edastatud teatis.

Hageja selgituste põhjal on vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks hinnatud kostja

maksevõimelisust kostja taotluse (sissetulek 1600 eurot, väljaminekud 100 eurot, pärast

laenuosamakse 66.91 eurot arvestamist reserv 1433.09 eurot), maksehäireregistritest ja

pensioniregistrist (igakuine sissetulek 940.87 eurot) nähtuvate andmete põhjal. Kogutud teabe

põhjal jõudis krediidiandja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline ja lepinguga

kokkulepitud osamaksed kostjale jõukohased.

3. Hagimaterjalid toimetati kostjale 11.10.2024 määruse alusel kätte 01.11.2024 avalikult

väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku

vastuse esitamiseks aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt

vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. TsMS § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 järgi kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi

ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja hageja väljatoodud asjaoludega

õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja

selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Osas, milles hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud, jätab kohus hagi TsMS § 407 lg-st 6 juhindudes rahuldamata.

Kohus selgitab, et samast lepingust tuleneva rahalise nõude väiksemas summas kostjalt

väljamõistmise nõue ei ole käsitatav alternatiivse nõudena TsMS § 370 lg 2 tähenduses,

3 (7)

kuivõrd nõude ese on sama ja hageja on sisuliselt esitanud ühe nõude ning n-ö tagumises

järjekorras esitatud nõude rahuldamine tähendaks tegelikult hageja nõude osalist rahuldamist.

Hageja ei ole ka esile toonud, et ta algsest nõudest loobuks.

5. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja Inbank AS-i vahel 08.08.2022

sõlmitud järelmaksuleping nr xxxx kauba maksumusega 1279 eurot ostmiseks. Puudub

vaidlus, et krediidiandja tegutses oma majandus- või kutsetegevuses ja et kostja on tarbija

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping

VÕS § 402 lg 1 mõttes.

Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse kohustuse, tasudes

müüjale Tele2 Eesti AS-le kostja ostetud kauba eest 1279 eurot. Kostjal oli kohustus tasuda

krediidiandjale kauba eest vastavalt maksegraafikule.

Samuti puudub vaidlus selles, et krediidiandja on hagi aluseks olevast lepingust tulenevad

nõuded loovutanud hagejale. Hagiavalduse kohaselt saatis krediidiandja kostjale teatise nõude

loovutamise kohta.

6. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille

kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse,

sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt

RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-83-13, p 12). Kuivõrd

tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 5

tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid,

millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui

asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).

7. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr alates 01.07.2022 16,30% (s.o on

viimane avaldatud krediidi kulukuse määr enne lepingu sõlmimist). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks oli seega 08.08.2022 lepingu sõlmimise ajal 48,9%. Kostjaga

sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr 24,48% ei ületanud seega seadusega kehtestatud

piirmäära.

8. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama

paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste

kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p

18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) §

50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid

täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).

4 (7)

9. Kohus selgitas tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja tõendamiskoormist

21.09.2023, 03.11.2023 ja 27.03.2024 määrustes.

Kohus on seisukohal, et hageja väljatoodud asjaolude põhjal ei saa asuda seisukohale, et

krediidiandja on kostjale krediidi andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja krediidi andmisel kontrollinud kostja esitatud teavet tema

kohustuste kohta piisaval määral. Ainuüksi isikul aktiivsete maksehäirete puudumine ei anna

alust väita, et kostja finantsvõimekust on kontrollitud ja tema maksevõime on piisav

laenukohustuse nõuetekohaseks täitmiseks. Hagiavaldusest ei nähtu ja hageja ei tugine sellele,

et krediidiandja oleks küsinud kostja pangakonto väljavõtet, kuigi ainuüksi maksehäireregistri

andmed ei võimalda isegi mõistlikul määral kontrollida kostjal finants- ja muude kohustuste

olemasolu ja suurust. Hageja ei ole välja toonud, et krediidiandja oleks üldse kostjalt tema

sissetuleku ja kohustuste kohta mingeid täiendavaid dokumente küsinud või vähemalt teinud

ettepaneku neid esitada ning kostja oleks jätnud nõutud teabe esitamata.

Kohus selgitab, et krediidiandjat ei vabasta kliendi maksevõime kontrollimisest ka viide kostja

esitatud andmete tõesusele tuginemisele. Käesoleval juhul ei ole hageja ka väitnud, et kostja

oleks esitanud krediidiandjale laenu taotlemisel ebaõigeid andmeid.

Kohtu hinnangul oli seega krediidiandja poolt laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud

kostja krediidivõime kontrollimine ebapiisav ja toimunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkudes.

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Ka

vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb VÕS § 396 kohaselt laenuks

saadud rahasumma tagastada.

Riigikohus on täpsustanud, et kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja

maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses

sätestatud erandi korral) ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud

põhinõude ja lubatud intressi ulatuses. Silmas tuleb pidada, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole

kohtu kohustus, vaid õigus ning õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6

järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17,

p 16; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 26).

11. Hageja taotleb 25.04.2024 vastuses, et juhul, kui kohus asub seisukohale, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, välja mõista kostjalt esimese alternatiivina

ülesütlemise kehtivuse korral põhivõlgnevus 1039 eurot ja viivis alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast 23.02.2023 seadusjärgses määras. Kohus leiab, et hageja see nõue on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

12. Kostja sai järelmaksulepingu alusel krediiti 1279 eurot, milles katteks on ta maksegraafiku

kohaselt tagastanud 140 eurot. Ümberarvestuse kohaselt (maksete arvestamisel üksens põhiosa

katteks) on kostja tasunud 1.-3. ja osaliselt 4. (s.o 20.12.2023) osamakse (vt 23.10.2023

hagiavalduse p 2.2. maksegraafik). Seega oli kostja lepingu ülesütlemiseni 22.02.2024

viivituses vähemalt kolme osamaksega ja lepingu ülesütlemine kehtiv. Lepingu ülesütlemisega

muutus põhivõlgnevus tervikuna sissenõutavaks. Arvestades pärast lepingu ülesütlemist tehtud

täiendavat makset 100 eurot, kuulub seega kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 1039 eurot

(1279-240).

13. Hageja on taotlenud algses nõudes kostjalt viivise intressimääras, s.o 12% aastas

5 (7)

väljamõistmist. Kuivõrd tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94

lg-s 1 sätestatud seadusjärgne intressimäär, ei oleks hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist. Hageja nõuabki kostjalt viivist alates

23.02.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Samas kohus tuvastas, et pooled on kokku leppinud nii intressimääras 12% kui eraldi

viivisemääras 12% aastas (vt 23.10.2023 hagiavalduse p-s 1.1. lepingu väljavõte).

Kohus leiab, et tulenevalt kokkuleppest ei saa hageja ka seadusjärgse viivise nõudmisel nõuda

kostjalt viivist suuremas määras, kui kokku lepitud viivisemääras 12% aastas. Seega kohus

arvutab välja otsuse tegemiseks ajaks sissenõutavaks muutunud viivise (vastavalt

(seadusjärgne viivis alates 01.01.2024 on 12,50% ja 12,25% aastas) ja näeb ette lisanduva

viivise arvestades seda piirangut. Käesoleva otsuse tegemiseks ajaks on muutunud

sissenõutavaks viivis 223.06 eurot (23.02.-30.06.2023 38.26 eurot, 01.07.-31.12.2023 62.85

eurot, 01.01.-23.12.2024 121.95 eurot).

14. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1039 eurot,

otsuse tegemiseks ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 223.06 eurot ja lisanduv viivis

põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui 12%

aastas alates 24.12.2024 kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise

rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda.

Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus rahuldab hagi osaliselt, kokku summas 1386.74 eurot (põhinõue 1039 eurot +

sissenõutavaks muutunud viivis 223.06 + ühe aasta eest seadusjärgses viivisemääras 12%

aastas (s.o 124.68 eurot), mis moodustab esitatud haginõudest hagihinnaga 1463.03 eurot

umbes 95%. Seega tuleb jätta menetluskuludest 95% kostja kanda ja 5% hageja kanda.

16. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude

rahalise suuruse. Hagiavalduse ja lisatud menetluskulude nimekirja järgi on hageja

menetluskuludeks riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja

õigusabikulu 507 eurot (3 h x 169 eurot/h).

Kohus leiab, et riigilõiv 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 484 2) on

põhjendatud menetluskulud.

Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 507

eurot. Kohus arvestab, et tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud

tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult

ühetaolised. Kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse koostamise ja esitamise põhjendatud

ajakulu kõige enam 1,5 tundi. Kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse

keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele

vajadusel lisandub käibemaks). Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike

arvutuste tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua

kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja

mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot.

Seega on hageja põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks kokku 450 eurot (280 + 20 +

150). Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 427.50

eurot (95% 450-st eurost), millele lisanduvad hageja taotlusel viivised.

6 (7)

TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt menetluskulude nimekirjas esitatud taotlusele määrab

kohus kindlaks otsuse täitmise viisi menetluskulude osas.

17. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, siis toimiku põhjal kostjal kindlaksmääratavad ja

hagejalt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

(digitaalallkirjaga)

Angelina Abol

kohtunik

7 (7)