2-21-18641/46 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. detsember 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-18641

Tsiviilasi

E. L hagi K. L vastu S. M. pärimisasjas esitatud testamendi

kehtivuse tuvastamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja E. L (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX);

kostja K. L (isikukood XXX, aadress XXX, e-post XXX);

kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Siht (Maria

Mägi Advokaadibüroo, asukoht Tatari 25, Tallinn, e-post

menetlus@mmab.ee).

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada S. M. (isikukood XXX, surnud XXX) pärimisasjas esitatud 07.04.2021

koostatud omakäelise testamendi tühisus.

.

Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni

korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

I Hageja nõue ja seisukohad

2-21-18641

1. Harju Maakohtu menetluses on E. L hagi K. L vastu S. M. pärimisasjas esitatud testamendi

kehtivuse tuvastamise nõudes.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt palub hageja tuvastada K. L kasuks tehtud testamendi

olemasolu.

E. L on S. M. seadusejärgne kaaspärija vastavalt pärimismenetlust läbiviiva Tallinna notari M.O.

kirjale 18.06.2021. 24.09.2021 saatis Tallinna notar M. O. uue kirja, kus teatas, et 23.09.2021

esitati talle S. M. kodune omakäeline testament ja pärimine toimub testamendi järgi, pärijaks on

K. L. Testament on notari valduses.

Vastavalt PärS § 24 lg 1 ilma tunnistajateta koduse testamendi koostamisel, peab testaator

kirjutama selle algusest lõpuni oma käega ja märkima ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta.

Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla.

23.09.2021 esitatud testamendi kirjutamise viis, käekiri ja leidmise asjaolud ei ole

usaldusväärsed ja viitavad võimalikule võltsingule. Testamendi järgsel pärimisel jäävad

seadusejärgsed pärijad pärandvarast ilma. Tegemist võib olla ühepoolse tehingu võltsimisega, s.o

pettusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 mõttes.

Riigikohtu lahendi 2-14-53722 kohaselt kui pärandaja ei ole testamenti teinud, ei ole kohtul alust

testamendi tühisust tuvastada ega testamenti tühistada. Kui pärandaja ei ole testamendi

tegemiseks tahet avaldanud, ei olegi testamenti olemas, mistõttu ei saa tuvastada selle tühisust

ega seda tühistada.

Hageja taotleb testamendi olemasolu tuvastamiseks käekirjaekspertiisi tegemist, kus hinnatakse:

kas kogu testament on kirjutatud käsitsi ühe inimese poolt ja kui see tingimus on täidetud, siis,

kas see inimene oli testaator S. M..

II Kostja vastuväited

2. Kostja hagi ei tunnista.

Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et hagi aluseks

olevad

hageja poolt esitatud asjaolud ei ole käesoleva hagi menetlemiseks piisavalt selged.

Pärandvara hulka kuulub Tallinnas eksklusiivses Nõmme elamurajoonis asuv elamu (elamumaa

100%, XXX krundi suurus 1233 m2). Kinnistul puuduvad hüpoteegid või muud koormatised, mis

eelduslikult kinnistu väärtust vähendaksid. Ehitusregistri andmetel on kinnistul asuva eramu näol

tegemist 3-toalise üksikelamuga, millel on kasulikku pinda kokku 58,4 m2. Kinnistu pindalaks

1233 m2, kinnistu turuhinnaks on käesoleval hetkel lugeda vähemalt (1233 m2 x 181.10 eurot)

223 296 eurot.

Hageja ei ole hagis toonud välja neid elulisi asjaolusid, millele hageja oma nõude rajab. TsMS §

5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud

2-21-18641

ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. TsMS §

230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Hageja peab kohtule esitatud tõendite pinnalt selgelt välja tooma hagi aluseks olevad asjaolud.

Kohus ega kostja ei pea otsima hagi alust hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest, vaid

hageja peab ise tooma hagiavalduses selgelt esile need asjaolud, millele ta oma nõude rajab.

Hageja seda vaidlusalusel juhul teinud ei ole.

Hageja on esitanud absurdse väite testamendi nn. võltsituse kohta, lisamata hagile ühtegi tõendit.

Ainuüksi testamendi „võltsituse“ väite täieliku tõendamatuse tõttu, tuleks hagi jätta rahuldamata.

Kostja vaidlustab hageja tõendamata väite testamendi „võltsitusest“. Hageja on hagis

üldsõnaliselt leidnud, et „testamendi kirjutamise viis, käekiri ja leidmise asjaolud ei ole

usaldusväärsed ja viitavad võltsingule“, jättes täielikult selgitamata ja kohtule avamata, milles

seisneb nende asjaolude ning testamendi mitteusaldusväärsus ja võltsitus?

Asjaolu, et pärandaja (keda hageja ilmselt mitte kunagi näinud pole) viimane soov ja tahe

pärandada oma vara kostjale, hagejale ei meeldi ning hageja soovib kostja arvel rikastuda, ei

anna alust lugeda testamenti võltsituks. Seega ei ole hageja nõude eeldused (PärS § 24, TsÜS §

83 lg 1 alusel) täidetud. Ainus hageja seos pärandajaga on kauge sugulusside.

Kostja selgitab siinkohal tegelikke faktilisi asjaolusid, mis kinnitavad, et pärandaja selge soov ja

tahe, oli pärandada kogu vara kostjale. Lähisugulased pärandajal puudusid. Ka kaugemad

sugulased ei ilmutanud kostjale teadaolevalt pärandaja vastu tema eluajal mitte mingisugust

huvi.

Alates 1967. aastast oli kostja ema T. L, Tallinna X. Keskkoolis klassijuhataja ja kunstiõpetuse

õpetaja ning pärandaja S. M. ajalooõpetaja. 1975. aastal kolis Tallinna X. Keskkool, Tallinna X.

Keskkooli uutesse ruumidesse. Tänaseks kannab mainitud kool nimetust X. Kostja ema ja

Pärandaja töötasid koos aastatel 1967 – 2005. Kostja käis samas koolis 11 aastat ning ühine

perekondlik läbisaamine oli väga sagedane. Kostja esitab tõenditena fotod kostja emast ja

pärandajast.

Esimene foto on kooliõpetajate ühispilt ja teine õpetajate koosviibimine, millel punane ring on

tehtud Pärandaja kohale ja roheline kostja ema, T. L kohale.

2005. aastal läks pärandaja pensionile ja aastatel 2006 -2014 abistas pärandaja koos kostja emaga

kostjat, kostjale kuuluvas kohvikus „M..“ Ka Räpinas asuvas maakodus käis pärandaja sageli.

Pärandajal oli kostja ja kostja perekonnaga väga hea läbisaamine ca 54 aastat.

Juba aastal 2012. a andis pärandaja kostjale teada, et soovib teha kostja kasuks testamendi, kuna

pärandajal ei ole sugulasi ja pärandaja ei soovinud jätta Tallinna Linnale oma isa projekteeritud

maja. Veel 2021. aasta alguses teatas pärandaja, et soovib kindlasti testamendi teha kostja

kasuks. Koroonaepideemia tõttu ei jõudnud pärandaja ilmselt notarisse minna, kuid selle asemel

koostas pärandaja vaidlusaluse testamendi. Seega oli kostja kasuks testamendi tegemine

Pärandaja lõplik soov ja tahe. Nimetatud asjaolu (pärandaja sooviks oli pärandada kogu vara

kostjale), tõendavad ka pärandaja hea ja lähedase sõbranna M. R.-M. 23.05.2022 selgituskiri ja

pärandaja naabri (samuti lähedane sõbranna) I. K. selgitused (kostja esitab nimetatud tõendi

menetluse käigus). Kostja on pärimismenetluse ajal saanud tundmatutelt e-posti aadressidelt

häirivaid meile, milles tundmatu isik ähvardab kostjat soovides, et pärandaja pärandist loobuks.

Tegemist on ilmselt mõne pärandaja kauge sugulasega, kes nüüd soovib kostja arvel rikastuda.

2-21-18641

Kuivõrd pärandaja testament on kehtiv ning kajastab selgelt pärandaja viimast tahet, on kostja

jätnud need ähvardused esialgu tähelepanuta, kuid kostja ei välista politseisse pöördumist, kui

taolised ähvardused jätkuvad.

Hagejal lasub tõendamiskoormis testamendi võltsituse tõendamiseks, hageja vastavaid tõendeid

esitanud ei ole. Kuna hageja esitas nõude testamendi tühisuse tuvastamiseks, siis on nimetatud

hageja väite tõendamiskoormis hagejal. Kuivõrd testamendi kehtivust eeldatakse, on hageja

kohustatud tõendama, et testament ei ole koostatud, ega allkirjastatud pärandaja poolt. Hageja

seda teinud ei ole.

Hageja on küll esitanud taotluse ekspertiisi määramiseks (Riigikohus on rõhutanud, et ekspertiisi

määramisele peab üldjuhul hagimenetluses eelnema siiski poole või poolte vastav taotlus 3-2-1-

63-16, p 10), kuid tegelikkuses on nii hageja võltsituse väide kui ka ekspertiisitaotlus

pahatahtlikud ning põhistamata. TsMS § 238 lg 3 p 4 annab kohtule õiguse keelduda tõendi

vastuvõtmisest, kui tõendi esitamise vajadust ei ole põhjendatud. Hageja on esitanud

paljasõnalised ja arusaamatud väited testamendi võltsituse kohta. Samas mitte ühtegi asjaolu

(rääkimata tõenditest), millistel konkreetsetel elulistel asjaoludel, hageja arvamus testamendi

võltsituse kohta põhineb, on hageja jätnud esitamata. Seega ei ole hageja oma tõendi kogumise

taotlust (ekspertiisitaotlust) põhjendanud, mistõttu tuleb hageja taotlus jätta rahuldamata. On

ilmne, et testament on koostanud pärandaja poolt ning puudub alus väita vastupidist. Pelgalt see,

et hageja ei ole testamendi sisuga nõus, ei tähenda, et testament oleks võltsitud. Tõendite

kogumise taotluse esitamisel peab menetlusosaline põhistama ja tõendama, et tal ei ole kohtu

abita võimalik tõendeid koguda. Hageja seda teinud ei ole. Seetõttu tuleb hageja tõendite

kogumise taotlus jätta rahuldamata.

Kokkuvõtvalt on hageja esitanud pahatahtliku ja põhistamata hagiavalduse. Hageja väited ja hagi

aluseks olevad asjaolud ei ole tõendatud. Kostja taotleb: jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

Vaatamata eeltoodule näeb hageja võimalust lahendada käesolev vaidlus kompromissiga.

Kompromissi näeb kostja selles, et hageja loobub hagist ning kostja ei nõua käesolevaks hetkeks

tekkinud menetluskulusid hagejalt. Kostja enda menetluskulud jäävad kostja kanda.

III Eksperdi arvamus

3. Harju Maakohtu 07.02.2024 määrusega on kohus määranud viia läbi käekirjaekspertiis.

12.03.2024 määrusega on kohus rahuldanud taotluse tõendite kogumiseks.

07.05.2024 on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut esitanud ekspertiisiakti, milles eksperdid on

hinnanud S. M. 07.04.2021 kodust testamenti. Eksperdid on jõudnud järeldusele, et ekspertiisiks

esitatud 07.04.2021 kodusele testamendile käsikirjalist teksti ja allkirja S. M. nimelt tõenäoliselt

ei ole kirjutanud S. M..

11.07.2024 esitas kostja vastuväite ekspertarvamusele.

12.08.2024 on ekspert esitanud selgituse kostja vastuväitele. Selgituse kohaselt kasutati

ekspertiisi tegemisel kõiki võrdlusmaterjale. Ekspertiisiakti illustratsioon sisaldab valikut

võrdlusmaterjalist ning kuna vaidlustatud allkirja ja võrdlusallkirjade käekirjatunnustes esinesid

lahkuminekud, siis illustratsiooni eesmärgiks oli visuaalselt esile tuua kõik vaidlustatud materjali

2-21-18641

erinevused võrdlusmaterjalist. Kuna S. M. allkirjades esineb varieeruvusi, siis illustratsioonile on

valitud need võrdlusallkirjad, mis oma kujult kõige rohkem järgivad vaidlustatud allkirja

ülesehitust (S- ja M-tähed on lahku kirjutatud nagu ka valdavalt S. M. allkirjades). Teatud

piirides varieeruvus käekirjas on loomulik ja omane igale kirjutajale. S. M. allkirjade erinevad

ülesehitused (st käekirja varieeruvus) on ka ekspertiisiaktis lk 2 võrdlusallkirjade kirjelduse

juures välja toodud.

Ekspertiisiaktis lk 2 on välja toodud, et eksperdid on hinnanud nii vaidlustatud materjali kui

võrdlusmaterjali ekspertiisikõlbulikuks, mille alusel on võimalik ekspertiisi teha. Kostja on

11.07.2024 vastuväites viidanud erialasele kirjandusele „Kriminalistikaekspertiisid“, et

võrdlusmaterjal ei vasta võrdlusmaterjali kogumise üldnõuetele. Vastavalt EKEI-s kasutusel

olevale käekirjaekspertiisi ja -uuringu meetodikirjeldusele läheneme igale ekspertiisile

individuaalselt, iga ekspertiis on erijuhtum, kus hindame kõiki ekspertiisiks esitatud materjale.

Ekspert on seisukohal, et vaatamata eksperimentaalproovide puudumisele andsid ekspertiisiks

esitatud allkirjanäidised (sh 12 allkirja ja kaks käekirjanäidist vaidlustatud testamendile

lähedasest ajast (2014-2021)) piisava ülevaate S. M. allkirja- ja käekirjatunnuste varieeruvuse

ulatusest. Võrdlusmaterjali analüüsimisel tuvastasid eksperdid, et S. M. allkirjad ja käekiri on

väljatöötatud, kirjutamise tempo on kiire ja rõhk vastab tüüpkirjale.

Tsiviilasja nr 2-21-18641 e-toimikus, sealhulgas osapoolte taotlustes, vastustes ega teistes

dokumentides ei olnud infot S. M. tervisliku seisundi ega surma asjaolude kohta. Seega ei olnud

ekspertidel alust eeldada, et S. M. tervislik seisund enne surma oli halb ja võis mõjutada tema

käekirja. Samuti ei ole kirjutaja kõrge vanus alati otseses seoses käekirja/allkirja kvaliteediga.

Pikalt õpetajana töötanud inimese väljatöötatud käekiri võibki elu lõpuni jääda selgeks ja hästi

loetavaks. Kui S. M. käekiri või allkirjad oleksid mõjutatud tema kõrgest vanusest ja/või

kroonilistest haigustest, siis oleksid need muutused suure tõenäosusega näha ka kõige hilisematel

dokumentidel augustist ja septembrist 2020.

Ekspertiisiaktis lk 2 on välja toodud, et „vaidlustatud allkiri S. M. nimelt on kirjutatud

keskmiselt väljatöötatud käekirjaga, väljatöötatuse iseloom on lihtsustatud. /…/ Kirjutamise

tempo on keskmine, rõhk vastab tüüpkirjale.“. Seega ei esine ka vaidlustatud allkirjas tunnuseid

nagu värinad, konarlikkus või nõrk rõhk, mis viitaksid halvale käelisele motoorikale.

Ekspert kinnitab, et ekspertiisi tegemisel on järgitud EKEI kinnitatud ja Eesti

Akrediteerimiskeskuse akrediteeritud käekirjaekspertiisi ja -uuringu meetodikirjeldust.

Analüüsitud on kõiki võrdluseks esitatud dokumente. Vaidlustatud allkirja ja teksti

käekirjatunnuste võrdlemisel S. M. allkirja- ja käekirjanäidistega on uuritud ja hinnatud kõiki

olulisi üld- ja eritunnuseid ning tuvastatud lahkuminekud (st erinevused) on aluseks arvamusele,

et vaidlustatud testamendi teksti ega allkirja tõenäoliselt ei ole kirjutanud S. M..

IV Kohtu põhjendused

4. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause

kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest

juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

2-21-18641

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232

lg 1 kohaselt.

Pärimisseaduse PärS § 24 lg 1 sätestab, et testaator võib teha koduse testamendi, kirjutades selle

algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt

kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla.

Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale

õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise

sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

TsÜS § 90 lg 1 sätestab, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või

vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid,

mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras

tühistatud, on see algusest peale kehtetu.

TsÜS § 94 lg 1 sätestab, et pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine

temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema.

TsÜS § 94 lg 2 sätestab, et ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest

asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti

selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis

hiljem osutuvad ebaõigeks.

TsÜS § 98 lg 1 sätestab, et tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kui

teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele.

TsÜS § 98 lg 2 sätestab, et tehingu tühistamise õigus läheb üle õigusjärglasele, seaduses

sätestatud juhtudel aga ka muule isikule.

5. Harju Maakohtu menetluses on E. L hagi K. L vastu S. M. pärimisasjas esitatud testamendi

kehtivuse tuvastamise nõudes.

6. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt palub hageja tuvastada S. M. pärimisasjas esitatud

testamendi kehtivus ja viia selleks läbi ekspertiis.

7. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et hagi aluseks olevad

hageja poolt esitatud asjaolud ei ole hagi menetlemiseks piisavalt selged.

7. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi

tuleb rahuldada.

9. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et S. M. pärimisasjas esitati S. M. 07.04.2021 kodune

omakäeliselt kirjutatud testament, mille järgi pärijaks on kostja K. L.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas S. M. 07.04.2021 kodune omakäeliselt kirjutatud testament on

kirjutatud S. M. poolt omakäeliselt või mitte.

11. Asjas esitatud tõendite kohaselt esitati S. M. (02.05.2021) pärimisasjas 07.04.2021 S. M.

poolt omakäeliselt esitatud testament, mille kohaselt on pärijaks kostja K. L. Hageja on esitanud

hagi S. M. 07.04.2021 testamendi kehtetuse tuvastamiseks, millele kostja vastu vaidleb. Kostja

on S. M. endise kolleegi tütar, hageja on üks seadusjärgsetest pärijatest.

Kostja on oma kirjalikus vastuses esile toonud, et tema poole on pöördutud kirjalikult S. M.

testamendi kehtetuse nõudega. Hageja on esitanud hagi kostja vastu, milles palub tuvastada S.

2-21-18641

M. 07.04.2021 omakäelise testamendi kehtetus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on

täitnud TsÜS § 98 lg 1 tuleneva teisele poolele avalduse esitamise kohustuse.

12. Hageja on seisukohal, et S. M. 07.04.2021 kodune omakäeliselt kirjutatud testament ei ole

kirjutatud S. M. poolt omakäeliselt ja on selle väljaselgitamiseks palunud määrata

käekirjaekspertiis. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja põhistanud ekspertiisi läbiviimise

vajadust.

Harju Maakohtu 07.02.2024 määrusega on kohus määranud viia läbi käekirjaekspertiis.

12.03.2024 määrusega on kohus rahuldanud taotluse tõendite kogumiseks ja kogunud

käekirjaekspertiisi läbiviimiseks vajalikke tõendeid.

07.05.2024 on Eesti Kohtuekspertiisi Instituut esitanud ekspertiisiakti, milles eksperdid on

hinnanud S. M. 07.04.2021 kodust testamenti. Eksperdid on jõudnud järeldusele, et ekspertiisiks

esitatud 07.04.2021 kodusele testamendile käsikirjalist teksti ja allkirja S. M. nimelt tõenäoliselt

ei ole kirjutanud S. M..

13. Kostja esitas 11.07.2024 vastuväite ekspertarvamusele. Vastuväite kohaselt on

Erialakirjanduses (Kriminalistikaekspertiisid“, Sisekaitseakadeemia 2013, lk 150, veebis

kättesaadav: https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/22959), mille üheks autoriks on mh

Ekspertiisi koostanud ekspert L. E., märgitud, et võrdlusmaterjali kogumisel on oluline järgida

võrdlusmaterjali kogumise üldnõudeid. Ehk võrdlusmaterjali täielikkuse tagamiseks tuleb

koguda käe- ja allkirja vaba- ja eksperimentaalproove ning vabaproovid peaksid olema pärit

vaidlustatud dokumendiga suhteliselt lähedasest ajast. Samuti toob kostja välja, et samas

erialakirjanduses märgitud (lk 146), et üldjuhul ei suuda inimene loobuda oma käekirjast ja

hakata kirjutama hoopis teistmoodi. Samas on käekirja püsivus ikkagi suhteline, mitte

absoluutne. Inimese käekirjas võib esineda muutusi ja käekirja variante, mis üksteisest mingil

määral erinevad.

Samuti on kostja välja toonud, et erialakirjanduses (Menetlustaktika II, Lindmäe 1997: lk 86) on

märgitud, et vabaproovid peavad vastama kirjutamise ajale. Ehk ajalist vastavust tuleb silmas

pidada seetõttu, et kirjatunnused on ainult suhteliselt püsivad ning võivad aja jooksul mõneti

muutuda. Eriti oluline on sellise vastavuse taotlemine, kui kontrollitav isik on eakas või tal

esineb tervisehäireid, mis mõjutavad kirjutamist. Nendel juhtudel muutuvad kirjatunnused

suhteliselt kiiresti. Kui täpselt ajalist vastavust ei ole võimalik tagada, võetakse vabaproovid

vaidlustatud teksti või allkirja kirjutamise ajale eelnenud või järgnenud võimalikult lähemast

perioodist.

Kostja hinnangul on vaidlusaluses ekspertiisis kasutatud 11 võrdlusmaterjali, millest sisuliselt

kõik on vaidlustatud allkirjaga võrreldes väga kaugest perioodist. Seejuures on ekspertiisis

kasutatud ka kõige hilisemad dokumendid: 11.08.2020 isikutunnistuse taotlus nr 1052047357 1

lehel ja 07.09.2020 dokumendi nr XXX kättesaamise kinnitus 1 lehel, antud perioodil, mis on

vaidlustatava tekstiga võrreldes äärmiselt kaugel. Eriti arvesse võttes, et S. M. oli testamendi

tegemise ajal 84 aastane, kehvas tervislikus seisundis ning suri vähem kui kuu pärast

07.04.2021 koduse testamendi tegemist Põhja-Eesti regionaalhaiglas (S. M. suri XXX).

14. Ekspert L. E. on 12.08.2024 esitanud selgituse kostja vastuväitele. Selgituse kohaselt kasutati

ekspertiisi tegemisel kõiki võrdlusmaterjale.

2-21-18641

12.03.2024 määrusega on kohus rahuldanud taotluse tõendite kogumiseks ja kogunud

käekirjaekspertiisi läbiviimiseks vajalikke tõendeid.

07.05.2024 ekspertiisiakti kohaselt on võrdlusmaterjalina kasutatud: 10.02.2006 S. M. koostatud

ja allkirjastatud õpilase arenguvestlus 1 lehel; 14.02.2006 S. M. koostatud ja allkirjastatud

õpilase arenguvestlus 1 lehel; 28.02.2006 S. M. koostatud ja allkirjastatud õpilase arenguvestlus

1 lehel; 31.07.2007 Tallinna Krematooriumi tellimus nr 130817 1 lehel; - kehtivusajaga 05/21

Swedbank Seeniorkaart nr XXX; kehtivusajaga 08/22 SEB deebetkaart nr XXX; 12.08.2020

välja antud ID-kaart nr XXX; 07.10.1964 töölevõtu avaldus Tallinna X. Keskkooli direktorile 1

lehel; 16.02.1990 töölt vabastamise avaldus Tallinna X. Keskkooli direktorile 1 lehel;

18.02.1990 töölevõtu avaldus Tallinna X. Keskkooli direktorile 1 lehel; 01.06.2009 töölt

vabastamise avaldus TallinnaX Gümnaasiumi direktorile 1 lehel; 21.09.2015 Eesti kodaniku

passi taotlus nr 1033370092 1 lehel; 06.10.2015 dokumendi nr KD0097603 kättesaamise

kinnitus 1 lehel; 10.04.2017 SEB kogumishoiuse leping nr EEXXX 1 lehel; 05.06.2018

Swedbank seeniorkaardi nr XXX kasutamise leping 1 lehel; 28.09.2018 SEB Seeniorpaketi

leping nr 1363784 1 lehel; 11.08.2020 isikutunnistuse taotlus nr 1052047357 1 lehel; 07.09.2020

dokumendi nr AB0517556 kättesaamise kinnitus 1 lehel.

Eksperdi selgituse kohaselt sisaldab ekspertiisiakti illustratsioon valikut võrdlusmaterjalist ning

kuna vaidlustatud allkirja ja võrdlusallkirjade käekirjatunnustes esinesid lahkuminekud, siis

illustratsiooni eesmärgiks oli visuaalselt esile tuua kõik vaidlustatud materjali erinevused

võrdlusmaterjalist. Kuna S. M. allkirjades esineb varieeruvusi, siis illustratsioonile on valitud

need võrdlusallkirjad, mis oma kujult kõige rohkem järgivad vaidlustatud allkirja ülesehitust (S-

ja M-tähed on lahku kirjutatud nagu ka valdavalt S. M. allkirjades). Teatud piirides varieeruvus

käekirjas on loomulik ja omane igale kirjutajale. S. M. allkirjade erinevad ülesehitused (s.t

käekirja varieeruvus) on ka ekspertiisiaktis lk 2 võrdlusallkirjade kirjelduse juures välja toodud.

Ekspert on selgitanud, et ekspertiisiaktis lk 2 on välja toodud, et eksperdid on hinnanud nii

vaidlustatud materjali kui võrdlusmaterjali ekspertiisikõlbulikuks, mille alusel on võimalik

ekspertiisi teha. Kostja on 11.07.2024 vastuväites viidanud erialasele kirjandusele

„Kriminalistikaekspertiisid“, et võrdlusmaterjal ei vasta võrdlusmaterjali kogumise üldnõuetele.

Vastavalt EKEI-s kasutusel olevale käekirjaekspertiisi ja -uuringu meetodikirjeldusele läheneme

igale ekspertiisile individuaalselt, iga ekspertiis on erijuhtum, kus hindame kõiki ekspertiisiks

esitatud materjale.

Ekspert on seisukohal, et vaatamata eksperimentaalproovide puudumisele andsid ekspertiisiks

esitatud allkirjanäidised (sh 12 allkirja ja kaks käekirjanäidist vaidlustatud testamendile

lähedasest ajast (2014-2021) piisava ülevaate S. M. allkirja- ja käekirjatunnuste varieeruvuse

ulatusest. Võrdlusmaterjali analüüsimisel tuvastasid eksperdid, et S. M. allkirjad ja käekiri on

väljatöötatud, kirjutamise tempo on kiire ja rõhk vastab tüüpkirjale.

Täiendavas selgituses on ekspert selgitanud, et tsiviilasja nr 2-21-18641 e-toimikus, sealhulgas

osapoolte taotlustes, vastustes ega teistes dokumentides ei olnud infot S. M. tervisliku seisundi

ega surma asjaolude kohta. Seega ei olnud ekspertidel alust eeldada, et S. M. tervislik seisund

enne surma oli halb ja võis mõjutada tema käekirja. Samuti ei ole kirjutaja kõrge vanus alati

otseses seoses käekirja/allkirja kvaliteediga. Pikalt õpetajana töötanud inimese väljatöötatud

käekiri võibki elu lõpuni jääda selgeks ja hästi loetavaks. Kui S. M. käekiri või allkirjad oleksid

mõjutatud tema kõrgest vanusest ja/või kroonilistest haigustest, siis oleksid need muutused suure

tõenäosusega näha ka kõige hilisematel dokumentidel augustist ja septembrist 2020. a.

Ekspertiisiaktis lk 2 on välja toodud, et „vaidlustatud allkiri S. M. nimelt on kirjutatud

keskmiselt väljatöötatud käekirjaga, väljatöötatuse iseloom on lihtsustatud. /…/ Kirjutamise

2-21-18641

tempo on keskmine, rõhk vastab tüüpkirjale.“. Seega ei esine ka vaidlustatud allkirjas tunnuseid

nagu värinad, konarlikkus või nõrk rõhk, mis viitaksid halvale käelisele motoorikale.

Ekspert kinnitab, et ekspertiisi tegemisel on järgitud EKEI kinnitatud ja Eesti

Akrediteerimiskeskuse akrediteeritud käekirjaekspertiisi ja -uuringu meetodikirjeldust.

Analüüsitud on kõiki võrdluseks esitatud dokumente. Vaidlustatud allkirja ja teksti

käekirjatunnuste võrdlemisel S. M. allkirja- ja käekirjanäidistega on uuritud ja hinnatud kõiki

olulisi üld- ja eritunnuseid ning tuvastatud lahkuminekud (st erinevused) on aluseks arvamusele,

et vaidlustatud testamendi teksti ega allkirja tõenäoliselt ei ole kirjutanud S. M..

15. Kohus leiab, et kostja vastuväited ekspertarvamusele ei ole põhjendatud. Käekirjaekspertiisi

läbi viinud kaks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi eksperti, kelle sõltumatuses ja asjatundlikkuses

puudub kohtul alust kahelda. Kohtu hinnangul on ekspert täiendavas selgituses selgitanud ja

ümber lükanud kõik kostja kahtlused.

Kohtu hinnangul on eksperdid ekspertiisiakti lisaks 1 olevas Illustratsioonis on eksperdid 3-l

leheküljel põhjalikult analüüsinud hinnatava S. M. testamendi ja võrdlusmaterjali erinevust ning

hinnanud võrreldava materjali sarnasust põhjalikult.

Kostja vastuväidete kohaselt oli S. M. eakas ja haige inimene, mistõttu tema käekiri muutus

oluliselt. Kohus märgib, et eksperdid on selgitanud, et pikalt õpetajana töötanud inimese

väljatöötatud käekiri võibki elu lõpuni jääda selgeks ja hästi loetavaks, samuti on eksperdid välja

toonud asjaolu, et juhul kui S. M. käekiri või allkirjad oleksid mõjutatud tema kõrgest vanusest

ja/või kroonilistest haigustest, siis oleksid need muutused suure tõenäosusega näha ka kõige

hilisematel dokumentidel augustist ja septembrist 2020. a. Kohus nõustub eeltoodud ekspertide

seisukohaga ja leiab, et kostja vastuväide selle kohta, et 07.04.2021 koduse omakäeliselt

kirjutatud testamendi võrdlusmaterjaliks kasutatud 2020. a augusti ja septembri võrdlusmaterjal

on ülemäära kaugest perioodist pärit, on põhjendamatu. Olukorras, kus vaidlusalune testament

oli väidetavalt kirjutatud 07.04.2021, oli viimastest võrdlusmaterjalidest möödunud

maksimaalselt 7 kuud. Ka on eksperdid välja toonud, et pikalt õpetajana töötanud S. M. käekiri

ei pruukinudki muutuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et usutav ei ole kostja vastuväide, et

S. M. käekiri, mis oli pikkade aastate vältel püsinud muutumatuna, muutus viimase 7 kuu

jooksul nii oluliselt, et eelnev võrdlusmaterjal ei lange testamendis oleva käekirjaga ühekski

uuritud osas kokku.

16. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna tulenevalt ekspertide arvamusest ei ole S. M.

vaidlusalust testamenti omakäeliselt kirjutanud, siis ei saa 07.04.2021 testamenti lugeda S. M.

omakäeliselt kirjutatud testamendiks. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja kahtlus, et

vaidlusalune testamendi näol on tegemist ühepoolse tehingu võltsimisega ehk pettusega TsÜS §

90 lg 1 mõttes.

17. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaoluga, et eelnevalt on kohus tuvastanud, et S. M.

pärimisasjas esitatud 07.04.2021 testament on koostatud tehingu võltsimisega ehk pettusega

TsÜS § 90 lg 1 mõttes, siis on vaidlusalune testament TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühine ja ei oma

algusest peale õiguslikke tagajärgi.

18. Muud asjas kogutud tõendid ei ole asjakohased.

Menetluskulude jaotus

2-21-18641

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174

lg 2).

Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldas hagi, tuleb TsMS § 162 lg 1 juhindudes

jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik