2-24-120404/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-120404

Tsiviilasi

Elisa Eesti aktsiaseltsi hagi A F vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

604.12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Elisa Eesti aktsiaselts (registrikood 10069659,

asukoht Sõpruse pst 145, Tallinn 13425);

hageja lepinguline esindaja C K (Õigusbüroo TK

osaühing, e-post xxx);

kostja A F (isikukood xxx, elukoht xxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt A F’ilt (isikukood xxx) hageja Elisa Eesti aktsiaseltsi (registrikood

10069659) kasuks välja põhivõlg 391.21 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

80.10 eurot ja sissenõudekulud 40 eurot.

3. Mõista kostjalt A F’lt (isikukood xxx) hageja Elisa Eesti aktsiaseltsi (registrikood

10069659) kasuks välja viivis põhinõudelt alates 13.07.2024 kuni põhinõude

täitmiseni 0,065% päevas.

4. Jätta menetluskulud A F (isikukood xxx) kanda.

5. Mõista kostjalt A F’ilt (isikukood xxx) hageja Elisa Eesti aktsiaselts (registrikood

10069659) kasuks välja menetluskulud 495 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv, 300

eurot õigusabikulud ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise

ning esitamise kulu.

2-24-120404

6. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal A F’il (isikukood

xxx) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. Elisa Eesti AS esitas 30.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võla nõudes. Kohus tegi 03.06.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud

mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 05.07.2024 kohtumäärusega anti

nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 12.07.2024 hagiavalduse A F´i vastu võlgnevuse nõudes, millega hageja palub

kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 391.21 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 80.10

eurot, sissenõudekulud 40 eurot, viivise põhinõudelt alates 13.07.2024 kuni põhinõude

täitmiseni 0,065% päevas, riigilõivu 175 eurot, õigusabikulud 320 eurot ning viivise

väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni

menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel 13.01.2022 sõlmitud Elisa

Eesti AS liitumisleping nr xxxx mobiilsideteenuse osutamiseks. Kostja ostis 13.01.2022

seadme Lenovo Tab M10 HD (2 Gen) 4+64GB, mille eest tuli tasuda 24 kuud, 6.282 eurot

kuus. Kostja sõlmis 13.01.2022 Nutikindlustuse lepingu nr xxx, 60 kuuks igakuise

osamaksega 3.09 eurot. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles

Elisa Eesti AS lepingu 22.09.2023 üles.

09.09.2024 kohtumäärusega jättis kohus hagi käiguta.

10.09.2024 täpsustas hageja hagiavaldust.

Harju Maakohus võttis 11.09.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

11.09.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud postkasti jätmise teel TsMS § 326

alusel 02.11.2024.

2-24-120404

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise

lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud

ja kuulub rahuldamisele. Kohus märgib, et hagiavalduse resolutsioonis olevad nõude

summad ei vasta hagiavalduse sisule ning hagi hinnale, mistõttu lähtub kohus hagiavalduse

põhjendavas osas esitatud nõuete suurusest.

2-24-120404

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 391.21 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 80.10 eurot, sissenõudekulud 40 eurot ja viivis põhinõudelt

alates 13.07.2024 kuni põhinõude täitmiseni 0,065% päevas.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

TsMS § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda,

kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

6. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku

175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot

ja õigusabikulud summas 300 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja on osutanud

õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot tunnis (ilmakoos käibemaksuta).

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 110

eurot, ehk kokku 175 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva

tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja

mõista.

Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus arvestab lepingulise esindaja

kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt

tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab

lepingulise esindaja ajakulu ning lepingulise esindaja tunnihinda põhjendatuks, seega on

põhjendatud esindaja kulu 300 eurot ilma käibemaksuta.

Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu,

mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (175+20+300) 495 eurot.

2-24-120404

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik