2-23-149546/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Konsultant

Kairi Lints

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.12.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-149546

Tsiviilasi

Omega

Invest

OÜ

hagi

J.

A. vastu

tarbijakrediidilepingutest

tulenevate

võlgnevuste,

intresside ja viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

11 063,38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Omega Invest OÜ (registrikood 10866568), asukoht

XXX;

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rainer

Kuulme, Advokaadibüroo Lillo & Partnerid; e-post: XXX

Kostja: J. A. (isikukood XXX), elukoht teadmata

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Omega Invest OÜ hagi J. A. vastu alternatiivses nõudes.

1. Mõista J. A.-lt Omega Invest OÜ kasuks välja põhivõlgnevused kokku 5279,64

eurot.

2. Mõista J. A.-lt Omega Invest OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 2 teise lause kohases

määras:

2.1. põhivõlgnevuselt 1975,34 eurolt alates 19.09.2023 kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni;

2.2. põhivõlgnevuselt 1354,98 eurolt alates 21.09.2023 kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni;

2.3. põhivõlgnevuselt 417,16 eurolt alates 06.10.2023 kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni;

2.4. põhivõlgnevuselt 263,80 eurolt alates 10.10.2023 kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni;

2.5. põhivõlgnevuselt 388,75 eurot alates 13.10.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni;

2.6. põhivõlgnevuselt 295,34 eurolt alates 06.10.2023 kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni;

2.7. põhivõlgnevuselt 564,27 eurolt alates 07.10.2023 kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud kostja J. A. kanda.

4. Määrata kindlaks Omega Invest OÜ menetluskulud 1560 eurot ja mõista need J. A.-lt

välja.

5. Välja mõista J. A.-lt Omega Invest OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on Omega Invest OÜ hagi J. A. vastu tarbijakrediidilepingutest

tulenevate võlgnevuste, intresside ja viiviste nõudes.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista:

1) kostja ja O OÜ vahel 09.08.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev

võlgnevus. Lepingu alusel laenas O OÜ kostjale 3070 eurot ning kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 5 aasta jooksul kuumaksega

102,23 eurot. Intressimäär oli 32% aastas, lepingutasu 61,40 eurot, tagatisfonditasu

107,45, ülekande tasu 0,5 eurot. Krediidi kulukuse määr 40,60% aastas. Kuna kostja

rikkus kohustust tasuda graafikujärgseid maksed, saatis laenuandja 02.09.2022 kostjale

laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. 18.09.2022 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise ning nõude

loovutamise kohta Omega Invest OÜ-le.

2) kostja ja O OÜ vahel 12.10.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev

võlgnevus. Lepingu alusel laenas O OÜ kostjale 1960 eurot ning kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 5 aasta jooksul, kuumaksega

57,75 eurot. Intressimäär oli 34% aastas, lepingutasu 39,20 eurot, tagatisfonditasu 68,60,

ülekande tasu 0,5 eurot. Krediidi kulukuse määr 43,5% aastas. Kuna kostja rikkus

kohustust tasuda graafikujärgseid maksed, saatis laenuandja 05.09.2022 kostjale

laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. 20.09.2022 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise ning nõude

loovutamise kohta Omega Invest OÜ-le.

3) kostja ja O OÜ vahel 27.10.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev

võlgnevus. Lepingu alusel laenas O OÜ kostjale 600 eurot ning kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 5 aasta jooksul, kuumaksega

21,30 eurot. Intressimäär oli 35% aastas, lepingutasu 39,20 eurot, tagatisfonditasu 68,60,

ülekande tasu 0,5 eurot. Krediidi kulukuse määr 45,7% aastas. Kuna kostja rikkus

kohustust tasuda graafikujärgseid maksed, saatis laenuandja 20.09.2022 kostjale

laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. 05.10.2022 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise ning nõude

loovutamise kohta Omega Invest OÜ-le.

4) kostja ja O OÜ vahel 30.10.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev

võlgnevus. Lepingu alusel laenas O OÜ kostjale 380 eurot ning kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 5 aasta jooksul, kuumaksega

13,49 eurot. Intressimäär oli 35% aastas, lepingutasu 7,60 eurot, tagatisfonditasu 13,30

eurot, ülekande tasu 0,5 eurot. Krediidi kulukuse määr 45,7% aastas. Kuna kostja rikkus

kohustust tasuda graafikujärgseid maksed, saatis laenuandja 23.09.2022 kostjale

laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. 09.10.2022 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise ning nõude

loovutamise kohta Omega Invest OÜ-le.

5) kostja ja O OÜ vahel 04.11.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev

võlgnevus. Lepingu alusel laenas O OÜ kostjale 560 eurot ning kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 5 aasta jooksul, kuumaksega

19,88 eurot. Intressimäär oli 35% aastas, lepingutasu 11,20 eurot, tagatisfonditasu 19,60

eurot, ülekande tasu 0,5 eurot. Krediidi kulukuse määr 45,7% aastas. Kuna kostja rikkus

kohustust tasuda graafikujärgseid maksed, saatis laenuandja 27.09.2022 kostjale

laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. 12.10.2022 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise ning nõude

loovutamise kohta Omega Invest OÜ-le.

6) kostja ja O OÜ vahel 27.11.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev

võlgnevus. Lepingu alusel laenas O OÜ kostjale 400 eurot ning kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 5 aasta jooksul, kuumaksega

13,67 eurot. Intressimäär oli 33% aastas, lepingutasu 8 eurot, tagatisfonditasu 14 eurot,

ülekande tasu 0,5 eurot. Krediidi kulukuse määr 42,6% aastas. Kuna kostja rikkus

kohustust tasuda graafikujärgseid maksed, saatis laenuandja 02.09.2022 kostjale

laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. 05.10.2022 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise ning nõude

loovutamise kohta Omega Invest OÜ-le.

7) kostja ja O OÜ vahel 28.11.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr xxxx tulenev

võlgnevus. Lepingu alusel laenas O OÜ kostjale 770 eurot ning kostja kohustus laenu

tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 5 aasta jooksul, kuumaksega

27,33 eurot. Intressimäär oli 35% aastas, lepingutasu 15,40 eurot, tagatisfonditasu 26,95

eurot, ülekande tasu 0,5 eurot. Krediidi kulukuse määr 45,6% aastas. Kuna kostja rikkus

kohustust tasuda graafikujärgseid maksed, saatis laenuandja 21.09.2022 kostjale

laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. 06.10.2022 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise ning nõude

loovutamise kohta Omega Invest OÜ-le.

3. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on hagi esitamise seisuga kokku 7291,28 eurot, intressi

arvestati kuni lepingute ülesütlemiseni. eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata

intressid 794,87 eurot. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitist kokku 71 eurot (21+50)

ulatuses.

4. Hageja arvestab viivist tagastamata põhivõlgnevuselt alates laenulepingutele ülesütlemisele

järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 25.01.2024 lepingutes kokku lepitud viivise

määrades. Kostja võlgneb hagejale viivist 771,34 eurot. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat

viivist kogu põhinõudelt s.o 7291,28 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 26.01.2024

määras 0,08% päevas.

5. Hageja kinnitab, et lepingud (dtl 45-49, 56-62, 63-67, 73-77, 83-87, 93-97, 103-107, 113-

117) on sõlmitud e-teenuste keskkonnas (portaalis) ning taotlused on digitaalselt

allkirjastatud (dtl 51-54, 69-72, 78-81, 89-92, 99-102, 109-112, 119-122).

6. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et Riigikohtu juhiste

järgi laenuvõtja pangakonto väljavõtte esitamine on nõutud vaid juhul, kui muu teave ei ole

piisav laenuvõtja krediidivõime hindamiseks. Käesolevalt on laenuandja poolt kostja kohta

kogutud muu teave piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Enne laenude andmist

kontrolliti kostja maksehäireid maksehäirete registritest (krediidiinfo ja krediidiregister) –

maksehäired puudusid. Vastupidist kinnitavaid tõendeid asjas esitatud ei ole, ka kostja ise ei

ole vastupidist väitnud. Enne laenude andmist tehti päring Maksu- ja Tolliametisse, mille

põhjal tuvastati kostja sissetuleku suurus, so vastavalt 1494,23 eurot kuus, 1688,84 eurot

kuus, 1688,84 eurot kuus, 1688,84 eurot kuus, 1688,84 eurot kuus, 1755,70 eurot kuus,

1755,70 eurot kuus. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et kostja sissetulek oleks olnud väiksem

eespool toodud summast, ka kostja ise ei ole vastupidist väitnud. Kostja kohustuste osas on

laenuandja lähtunud kostja laenutaotluses toodud andmetest, Omaraha nö elatusmiinimumi

summast ja ülalpeetavate kuludest, so kohustused vastavalt 750 eurot, 570 eurot, 705 eurot,

720 eurot ja 745 eurot, 820 eurot, 855 eurot kuus. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et kostja

kohustused oleks olnud suuremad eespool toodud summast, ka kostja ise ei ole vastupidist

väitnud. Laenulepingute alusel oli igakuise tagasimakse suuruseks kokku lepitud vastavalt

102,22 eurot, 67,74 eurot, 21,30 eurot, 13,49 eurot ja 19,88 eurot, 13,66 eurot, 27,33 eurot

kuus, seega ei saa eespool toodut silmas pidades olla vaidlust, et kostja sissetuleku ja

kohustuste vahe oli piisav laenude kohaseks tagastamiseks kostja sissetuleku arvelt, st

laenusid on antud lepingute sõlmimise ajal igati maksejõulisele isikule. Vastupidist

tõendavaid andmeid/tõendeid asjas seni esitatud ei ole, ka kostja ise ei ole vastupidist

väitnud. Eelnevast nähtuvalt on laenu antud igati maksejõulisele isikule. Juhul kui tarbija on

esitanud oma sissetulekute ja/või kohustuste kohta ebaõigeid andmeid, siis VÕS § 4034 lg 7

esimeses kuni kolmandas lauses toodud tagajärge ei kaasne.

7. Juhuks kui kohus peaks leidma, et VTL põhimõtet on rikutud ning, et VÕS § 4034 lg 7

viimane lause ei kohaldu, esitab hageja vastavad nõuete ümberarvestused, so alternatiivse

nõude, millise nõude palub hageja kohtul rahuldada juhul, kui esimene nõue jääb

rahuldamata.

8. Alternatiivse nõude kohaselt palub hageja:

1) tarbijakrediidilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 1975,34 eurot ning viivis

seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisest. Kostja on saanud laenu 2900,65 eurot

(3070 eurot – lepingutasu 61,40 eurot – tagatisfondi tasu 107,45 eurot – ülekandetasu 0,5

eurot). Kostja on teinud tagasimakseid kokku 925,31 eurot. Hageja on arvestanud kõik

tagasimaksed tervikuna laenu põhisosa katteks.

2) tarbijakrediidilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 1374,98 eurot ning viivis

seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisest. Kostja on saanud laenu 1851,70 eurot

(1960 eurot – lepingutasu 39,20 eurot – tagatisfondi tasu 68,60 eurot – ülekandetasu 0,5

eurot). Kostja on teinud tagasimakseid kokku 476,72 eurot. Hageja on arvestanud kõik

tagasimaksed tervikuna laenu põhisosa katteks.

3) tarbijakrediidilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 417,16 eurot ning viivis

seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisest. Kostja on saanud laenu 566,50 eurot

(600 eurot – lepingutasu 12 eurot – tagatisfondi tasu 21 eurot – ülekandetasu 0,5 eurot).

Kostja on teinud tagasimakseid kokku 149,34 eurot. Hageja on arvestanud kõik

tagasimaksed tervikuna laenu põhisosa katteks.

4) tarbijakrediidilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 263,80 eurot ning viivis

seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisest. Kostja on saanud laenu 358,60 eurot

(380 eurot – lepingutasu 13,30 eurot – tagatisfondi tasu 7,60 eurot – ülekandetasu 0,5

eurot). Kostja on teinud tagasimakseid kokku 94,80 eurot. Hageja on arvestanud kõik

tagasimaksed tervikuna laenu põhisosa katteks.

5) tarbijakrediidilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 388,75 eurot ning viivis

seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisest. Kostja on saanud laenu 528,70 eurot

(560 eurot – lepingutasu 11,20 eurot – tagatisfondi tasu 19,60 eurot – ülekandetasu 0,5

eurot). Kostja on teinud tagasimakseid kokku 139,95 eurot. Hageja on arvestanud kõik

tagasimaksed tervikuna laenu põhisosa katteks.

6) tarbijakrediidilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 295,34 eurot ning viivis

seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisest. Kostja on saanud laenu 377,50 eurot

(400 eurot – lepingutasu 8 eurot – tagatisfondi tasu 14 eurot – ülekandetasu 0,5 eurot).

Kostja on teinud tagasimakseid kokku 82,16 eurot. Hageja on arvestanud kõik

tagasimaksed tervikuna laenu põhisosa katteks.

7) tarbijakrediidilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 564,27 eurot ning viivis

seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisest. Kostja on saanud laenu 727,15 eurot

(770 eurot – lepingutasu 15,40 eurot – tagatisfondi tasu 26,95 eurot – ülekandetasu 0,5

eurot). Kostja on teinud tagasimakseid kokku 162,88 eurot. Hageja on arvestanud kõik

tagasimaksed tervikuna laenu põhisosa katteks.

9. Kostjale J. A.-le on hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega saadetud 16.05.2024

e-posti aadressil xxxx ja tähtsaadetisena rahvastikuregistri järgsel elukoha aadressil XXX

jätmisega postkasti. Lisaks on kostjale materjalid kätte toimetatud väljaande Ametlikud

Teadaanded vahendusel kätte toimetatud 01.06.2024, kuid kostja hagile õigeaegselt (s.o

21.06.2024) ega käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga nõuetekohast hagivastust ei

esitanud.

10. Hagiavalduse punktis 3.3.2 on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui

kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud 25.04.2024 esitatud alternatiivse nõude osas.

Kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.

12. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

13. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa

Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on

Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast

(Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez

Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal

algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata.

Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja

kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-

679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). Selline kohustus kaitseb tarbijate

nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte

kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

14. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

15. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja

koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti

selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija

krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

16. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave

on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt

konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

17. Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on hagiavalduses (punktis 2.9) ja 24.05.2024

hagiavalduse täienduse punktis 2.2 selgitanud laenuandja vastutustundliku laenuandmise

kohustuse täitmist. Hageja on selgitanud, et enne laenude andmist kontrolliti kostja

maksehäireid maksehäirete registritest (krediidiinfo ja krediidiregister). Enne laenude

andmist tehti päring Maksu- ja Tolliametisse, mille põhjal tuvastati kostja sissetuleku suurus,

so vastavalt 1494,23 eurot kuus, 1688,84 eurot kuus, 1688,84 eurot kuus, 1688,84 eurot kuus,

1688,84 eurot kuus, 1755,70 eurot kuus, 1755,70 eurot kuus. Ning kostja kohustuste osas on

laenuandja lähtunud kostja laenutaotluses toodud andmetest. Hageja ei ole esitanud tõendeid

nende väidete tõendamiseks. Hageja on esitanud kohtule ainult kostja digitaalse allkirjaga

laenutaotlused (dtl dtl 51-54, 69-72, 78-81, 89-92, 99-102, 109-112, 119-122) ning

laenuandja enda koostatud menetlusandmed (dtl 130-144). Krediidiregistrite ja Maksu- ja

Tolliameti päringuid esitatud ei ole.

18. Hageja ei ole esitanud kohtule lepingute sõlmimistele eelnevaid pangakonto väljavõtteid.

Seega ei ole laenuandja kontrollinud ka kostja kohustuste olemasolu, sh finantskohustuse

olemasolu ning nende suurust. Kuigi Pensioniregistri või Maksu- ja Tolliameti päringutega

on võimalik hankida asjakohast teavet laenutaotleja regulaarsete sissetulekute kohta, ei ole

see muu teave piisav tarbija krediidivõime hindamiseks, kuivõrd laenutaotleja kulusid seal ei

kajastu.

19. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku

laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Hageja pole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja

krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja sissetulekuid ja

kohustusi. Üksnes Maksu- ja Tolliameti päringu ja kostja täidetud laenutaotluse andmetest

lähtumine pole piisav veendumaks kostja krediidivõimelisuses. Lisaks on kostja võtnud laenu

lühikese ajaperioodi jooksul (neli kuud) korduvalt, s.o kokku seitsmel korra. Arvestades

eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS §

4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

20. Kohus tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Hageja

on esitanud hagiavalduse täienduses alternatiivse nõude juhuks kui kohus peaks leidma, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja palub kohtul rahuldada alternatiivse

nõude juhul, kui esimene nõue jääb rahuldamata.

21. Hageja on esitanud alternatiivse nõude, mille kohaselt palub kohtul välja mõista

-

tarbijakrediidilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevus 1975,34 eurot ning viivis VÕS § 113

lg 1 teiseses lauses sätestatud määras alates 18.09.2023;

-

tarbijakrediidilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 1374,98 eurot ning viivis VÕS §

113 lg 1 teiseses lauses sätestatud määras alates 20.09.2023;

-

tarbijakrediidilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 417,16 eurot ning viivis VÕS § 113

lg 1 teiseses lauses sätestatud määras alates 05.10.2023;

-

tarbijakrediidilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 263,80 eurot ning viivis VÕS § 113

lg 1 teiseses lauses sätestatud määras alates 23.09.2023;

-

tarbijakrediidilepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 388,75 eurot ning viivis VÕS § 113

lg 1 teiseses lauses sätestatud määras alates 12.10.2023;

-

tarbijakrediidilepingust xxxx tuleneva võlgnevuse 295,34 eurot ning viivis VÕS § 113 lg

1 teiseses lauses sätestatud määras alates 05.10.2023;

-

tarbijakrediidilepingust xxxx tuleneva võlgnevuse 564,27 eurot ning viivis VÕS § 113 lg

1 teiseses lauses sätestatud määras alates 05.10.2023.

22. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne.

23. Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 7301,80 eurot ja kostja on

teinud kokku tagasimakseid 2031,16 eurot. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb lugeda kõik

tagasimaksed tehtuks põhiosa katteks. Kohus rahuldab hageja põhivõlgnevuse nõude summas

5279,64 eurot (7301,80-2031,16).

24. Hageja on esitanud viivisenõuded alates lepingute ülesütlemisest seadusjärgses määras.

Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet,

tuli kõik kostja poolt teostatud maksed arvestada põhivõlgnevuse katteks. Kuivõrd kostjaga

sõlmitud lepingutes olid kokku lepitud kindla suurusega kuumaksed ning hageja on kõik

maksed arvestanud täielikult põhivõlgnevuse katteks, nähtub hagiavalduse täiendusest (dtl

150-156), et kostja oli võlgnevuses vähemalt kolme kuumakse ulatuses (VÕS § 416 lg 1)

lepingute ülesütlemise ajal. Seega on täidetud lepingu ülesütlemise tingimused ning kohus

rahuldab hageja viivisenõuded lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teise lause kohases määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 sätestab,

et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid.

27. Hagiavalduse kohaselt palub hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas lahendis. Hageja palub menetluskulud jätta kostja

kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on käesolevas hagiasjas hagejale osutatud

õigusabi tunnitasu alusel, mille suuruseks on 170 eurot tunnis (summa ilma käibemaksuta).

Hagiavalduse esitamise hetkel on hageja õigusabikulude summaks kokku 700 eurot (summa

ilma käibemaksuta), mis seisneb hagiavalduse koostamises ajakuluga 4h (s.o 4*170 eurot) ja

õigusabikuludes maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot. Lisaks on hageja hagi

esitamisel tasunud riigilõivu kokku summas 840 eurot.

28. Kohus rahuldas hageja alternatiivse nõude täies ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud

täies ulatuses kostja kanda.

29. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale

hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud.

30. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20

eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab

kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Lisaks on

menetluskulu hagiavalduselt tasutud riigilõiv 840 eurot.

31. Kohus märgib, et käesolevalt ei ole küll keeruka tsiviilasjaga, aga arvestades, et

hagiavalduses on kokku seitsmest tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuetega, on tegemist

mahuka hagiavaldusega. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht on

sellised, mis õigustavad hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja

mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu maakohtu menetluses 4 h minutit. Kohus

peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 170 eurot (ilma käibemaksuta).

Hageja lepinguline esindaja on vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga Kulu tuleb välja mõista

ilma käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada

käibemaksu tagastust (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja

vajalik esinduskulu 700 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20

eurot, seega kokku 840 eurot.

32. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 1560 eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1560 eurot.

33. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

34. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik