2-23-109246/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.12.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-109246

Tsiviilasi

U.K hagi E.I vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Hagihind

8 019,96 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: U.K (isikukood XXX)

Hageja esindaja: Irina Metsler-Verner (e-post xxx)

Kostja: E.I (isikukood XXX)

Kostja esindajad: Vassili Kosteitšuk, Danil Lipatov (e-

post xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

05.12.2024

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista E.I-lt põhivõlgnevus 5 105 eurot ja viivis 2 378,93 eurot U.K kasuks.

3. Välja mõista E.I-lt U.K kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p 2

nimetatud põhivõlgnevuselt (so 5 105 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 22.04.2023 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

4. Jätta menetluskulud E.I kanda.

5. Välja mõista E.I-lt menetluskulu 1 533,25 eurot U.K kasuks.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb E.I-l tasuda U.K-le menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. E.I-l tuleb käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud summad tasuda U.K kontole xxx,

märkides selgitusse tsiviilasja numbri 2-23-109246.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Pooled sõlmisid 10.03.2022 kuupäevaga lepingu, millega leppisid kokku, et kostja võlgneb

hagejale 5 105 eurot, kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 31.08.2022. Lepiti kokku, et laenu

tagastamisega viivitamisel kohustub kostja tasuma viivist 0,2% päevas. Kostja ei ole laenu

tagastanud. Kostja kinnitas laenulepingus raha saamist.

10.03.2022 dokument oli võlatunnistus, millega pooled lõid iseseisva kohustuse. Hageja ja hagejale

kuuluv ettevõte V OÜ on kostjale ning kostja ettevõttele M OÜ andnud alates 2018. aastast

korduvalt laenu. Laenusummad olid väljastatud nii ülekandega kostja ettevõttele, kui ka isiklikult

kostjale sularahas. 20.07.2021 seisuga oli M OÜ tasumata kohustus V OÜ ees kokku 2 395 eurot.

2020. aasta jooksul laenas hageja kostjale kokku 11 000 eurot, laenu maksis hageja kostjale mitmes

osas sularahas. Laenude väljastamisel leppisid pooled kokku, et kostja tasub intressi 10% kuus.

2020.a-l. kostja täitis kokkulepet ja tasus intressi sularahas, kuid alates 2021. aastast kostja enam

intresse ei tasunud ega tagastanud ka laenusummat. Pooled pidasid 2022.a. märtsis läbirääkimisi

ning leppisid kokku, et kostja võlg hageja ees on kokku 7 500 eurot (eraisikule ning ettevõttele

väljastatud laenud) ning, et sõlmitakse leping, millega kostja tunnistab võlga ja pooled lepivad

kokku võla tagastamise tähtaja. 10.03.2022 koostas hageja lepinguprojekti summas 7 500 eurot

ning saatis kostjale. Kostja palus 19.03.2022 projekti ümber teha selliselt, et kostja ettevõte võlg on

2 395 eurot ning ülejäänud summa on kostja kui eraisiku kohustus hageja ees (5 105 eurot). Hageja

tegi muudatused ning saatis kostjale allkirjastamiseks kaks projekti, mille kohta kostja küsis

täpsustavaid küsimusi 23.03.2022 ja 03.04.2022. Kostja allkirjastas füüsilise isikule koostatud

laenulepingu 04.04.2022, M OÜ nimele vormistatud lepingut ei allkirjastanud.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 5 105 eurot, viivise 2 378,93

eurot ning viivise põhivõlgnevuselt alates 22.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja seisukohad

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja lepingu alusel raha ei saanud, hageja kostjale laenusummat

välja ei maksnud. Laenulepingus on kaks korda p 1.2, mõlemad p-d 1.2 ja 1.1 on omavahel

vastuolus. Kostja ei soovinud anda kinnitust raha saamise kohta. Pooltel oli varasemalt, 2020. a.-l,

olnud erinevaid laenusuhteid, kuid need olid lõppenud kostja poolt kohustuste täitmisesga. Kostja

allkirjastas 10.03.2022 kuupäevaga lepingu selle sõnastusse süvenemata, sest soovis saada uut

laenu. Mitu kuud pärast lepingu allkirjastamist kostja saatis e-kirja hagejale, et kuivõrd ta ei ole

laenusummat kätte saanud, siis on leping kehtetu.

Lepingujärgne viivisemäär on ebamõistlikult suur, seadusjärgne määr on peaaegu kuus korda

väiksem. Viivis ületab käesolevaks ajaks põhivõlgnevuse. Kostja taotleb viivise vähendamist.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Kohtule on esitatud 10.03.2022 kuupäevaga laenuleping (dtl 39-40), hageja nõuab kostjalt

nimetatud dokumendis kajastatud kohustuste täitmist. Pooled vaidlevad, milles nad kokku leppisid.

4. Laenulepingu p 1.1 kohaselt andis laenuandja (hageja) laenusaajale (kostja) laenu 5 105 eurot ning

p 2.1 järgi kohustus laenusaaja laenu tagasi maksma hiljemalt 31.08.2022.

5. VÕS (võlaõigusseadus) § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest

tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav

lepingupoolte ühine tahe.

6. Hageja väitel soovisid pooled kokkuleppega reguleerida varasematest laenulepingutest tulenevaid

võlasuhteid, kostja väitel soovis ta saada uut laenu.

7. Kohtule on esitatud poolte sõnumivahetus alates 10.03.2022 (dtl 138-142). Nähtuvalt sellest saatis

hageja kostjale 10.03.2022 lepingu, paludes täita punkt 2, allkirjastada leping digitaalselt ja saata

tagasi. Kostja vastas 19.03.2022, et laenusumma 7 500, aga osa mulle ja osa firmale; vaja teha kaks

lepingut, summa firmale 2 395. 25.03.2022 kirjutas kostja, et luges lepingu läbi ning mõnede

punktidega ei ole nõus; kostja lubas saata küsimused järgmisel päeval e-posti teel. 27.03.2022 ja

30.03.2022 on hageja küsinud, millal saab allkirjastamine tehtud. 30.03.2022 vastas kostja, et

allkirjastame lähipäevil; võlast ma ei keeldu („от долга я не отказываюсь“). 03.04.2022 küsis

kostja, kas saab õigesti aru, et viivist arvestatakse alates 31.08, millele hageja vastas jaatavalt.

Samal päeval kirjutas kostja hagejale veel, et kas saame laenu tagasimakse kuupäeva nihutada

30.09.2022 ning et kuidagi vaja meie lepingus märkida, et 2395 saab tasutuks firma M poolt,

muidu tuleb välja, et kirjutan alla, et võtan 7 500 ja minu firma on sulle juba võlgu 2395; seetõttu

pakun sõlmida kaks lepingut, minu ja ettevõtte nimele, või kirjuta mulle oma nägemus.

8. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Nähtuvalt 10.03.2022 dokumendist allkirjastas kostja

selle 04.04.2022 digitaalselt. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid lepingu 04.04.2022.

9. Viidatud sõnumivahetusest nähtuv ei ole kooskõlas kostja väitega, et ta soovis saada uut laenu.

Kogu sõnumivahetuse jooksul on lepingu sõlmimise initsiatiiv läbivalt hagejal, hageja heidab

kostjale korduvalt ette viivitamist, kõnedele vastamata jätmist, lubaduste mitte täitmist, märkides

mh, et pooled ei ole enam sõbrad (19.03, 22.03, 23.03.2022). See on kooskõlas hageja väitega, et

korraldada sooviti varasemaid suhteid. Ka kostja on sõnumivahetuses viidanud võlale (30.03) ning

kostjaga seotud ettevõtte M varasemale võlgnevusele summas 2 395 eurot (03.04). Hageja on

esitanud endaga seotud ettevõtte V OÜ maksete väljavõtte M OÜ-le (dtl 137), millelt nähtuvad

mitmed maksed ja laekumised viidetega laenulepingutele, mille vahe on 2 385 eurot. Hageja väitel

andis ta kostjale 2020.a-l. sularahas kokku laenu 11 000 eurot mitmes osas, kostja oli asunud

intressi tasumise kokkulepet alates 2021.a. rikkuma ega tagastanud ka põhiosa. Kostja väitel oli

pooltel 2020.a-l. laenusuhteid olnud, kuid need olid täitmisega lõppenud. Pooled ei vaidle seega, et

enne 04.04.2022 lepingu sõlmimist oli olnud 2020.a-l sõlmitud laenuleping mh poolte endi vahel.

10. Nähtuvalt 10.03.2022 kuupäevaga lepingust on selles p 1.2 järjest kaks korda, mis on sõnastatud

järgmiselt:

„1.2. Laenuandja kohustub Laenusaajale Laenu üle andma hiljemalt .. päeva jooksul käesoleva

lepingu sõlmimise päevast. Laenu üleandmine toimub Laenusaajale sularahas.

1.2. Laenusaaja kinnitab, et on käesoleva lepingu sõlmimise ajaks laenu kätte saanud.“

11. Nähtuvalt viidatud sõnumivahetusest kirjutas kostja 23.03.2022 hagejale, et selgita punkti 1.2,

mille peale hageja vastas, et „millal toimus raha üleandmine; ja et üle antud sularahas“. Seega on

vale kostja väide, et kostja ei süvenenud lepingu sõnastusse allkirjastamisel ja avastas alles pärast,

et lepingu punkt 1.2 on vastuoluline. Pooled olid punkti 1.2 arutanud enne lepingu sõlmimist.

Sõnumivahetusest ei nähtu, et kostja oleks peale hageja vastust selle punkti kohta täiendavalt

küsinud. Kostja nõustus seega kokku leppima tingimuses, et laenusumma on üle antud sularahas.

Ka ükski ülejäänud osa sõnumivahetusest ei viita sellele, et pooled leppinuks kokku, et hageja peab

kostjale täiendavalt laenu üle andma. Kostja on esitanud erinevaid küsimusi tingimuste osas, kuid

ükski ei puuduta seda, millal talle raha välja makstakse, mis oleks kostja väidetud sisuga

kokkuleppe puhul üks põhitingimustest. Lepingu sõlmimine ei toimunud ka kuidagi kiirustades,

pooled vahetasid sõnumeid ja hageja vastas kostja küsimustele üle 3 nädala.

12. Kostja on esitanud oma 01.07.2022 e-kirja hagejale (dtl 150, tõlge dtl 152), milles on kirjutanud, et

kuna ma ei ole Teilt lepingus märgitud summat pärast lepingu allkirjastamist saanud, palun lugeda

tehing nurjunuks. Kohus leiab, et nimetatud tõend tõendab üksnes, et kostja on asunud ligi 3 kuud

pärast lepingu sõlmimist väitma, et ta ei ole lepingus märgitud raha saanud. Tõend kajastab üksnes

kostja väidet, seevastu kui eelviidatud sõnumivahetus kajastab mõlema poole avaldusi enne

lepingu sõlmimist. Võttes arvesse, et ka menetluses on kostja esitanud valeväite, et ta p 1.2 enne

lepingu sõlmimist ei süvenenud, kuigi tegemist oli poolte vahel eraldi läbiräägitud tingimusega,

leiab kohus, et kostja 01.07.2022 e-kiri mistahes usaldusväärset teavet poolte ühise tahte kohta

04.04.2022 lepingu sõlmimisel ei sisalda.

13. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 30 lg 1

kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev

kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.

14. Kohus tuvastab eelviidatud sõnumivahetuse ning allkirjastatud lepingu alusel, et pooled jõudsid

läbirääkimiste tulemusel kokkuleppele osas, mis puudutas varasema pooltevahelise laenulepingu

muutmist. Kostja väide, et 2020. a-l sõlmitud leping oli täitmisega lõppenud, on paljasõnaline.

Osas, mis puudutas V OÜ poolt M OÜ-le antud laene pooled kokkuleppele ei jõudnud (hageja

valmistas ette projekti dtl 147-148, kuid kostja seda ei allkirjastanud). Kohus tuvastab, et pooled

leppisid 04.04.2022 kokku, et kostjal tuleb laenusumma 5 105 eurot hagejale tagastada 31.08.2022

(lepingu p 1.1, 2.1).

15. P-s 1.2 soovisid pooled eelnevalt tuvastatu kohaselt kokku leppida, et raha on sularahas üle antud,

st tingimuse eesmärgiks oli kõrvaldada ebaselgus selle osas, et laenusumma on üle antud. Sellise

sisuga kokkulepe kujutab endast kohtu hinnangul deklaratiivset võlatunnistust, millega kostja

loobus vastuväitest raha kättesaamise kohta. Seoses vastuväitest loobumisega on kostja

vastuväitele tuginemise õiguse minetanud.

16. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. Pooled ei vaidle, et kostja hagejale laenusummat tagastanud ei ole. Kohus rahuldab hageja

põhinõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 5 105 eurot VÕS § 108 lg 1 ning lepingu p 2.1

alusel.

17. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

18. Pooled on lepingu p-s 3 kokku leppinud, et laenu tagastamisega viivitamisel kohustub laenusaaja

tasuma viivist 0,2% päevas sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva

eest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist summas 2 378,93 eurot perioodi 01.09.2022 -

21.04.2023 eest vastavalt järgmisele arvestusele:

19. VÕS § 113 lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt

käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on

ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel

vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise

lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

20. Kostja on taotlenud viivise vähendamist. Kohus leiab, et viivisemäära pole põhjust pidada

ebamõistlikuks üksnes põhjusel, et see ületab VÕS § 113 lg 1 II lause järgset määra, viivist

määraga 0,2% päevas on peetud võrdses positsioonis lepingupoolte vahel aktsepteeritavaks isegi

tüüptingimustel sõlmitud lepingu korral mh Riigikohtu praktikas (3-2-1-5-13, p 48-49). Käesoleval

juhul ei olnud leping sõlmitud tüüptingimustel. Samuti ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga.

Väide, et viivis ületab käesolevaks ajaks põhivõlgnevuse, ei ole õige1. Alates hagi esitamisest on

nõue esitatud VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Kostja on olnud kohustuse täitmisega

viivituses pikema aja jooksul, seejuures ei ole kostja asunud kohustust käesoleva ajani ka mitte

osaliselt täitma. Kohus asub seisukohale, et viivisenõude ulatus ebamõistlik ei ole ning alus viivise

vähendamiseks puudub.

21. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 2 378,93

eurot.

22. Kohus rahuldab hagi ka osas, milles hageja on taotlenud viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt

VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 22.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud

23. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi

rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda.

24. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

25. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 1 632 eurot, millest 700 eurot

riigilõiv ja 932 eurot kulu lepingulisele esindajale. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi

esitamiselt tasutud 700 eurot riigilõivu.

26. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi järgmised menetlustoimingud (kokku 13,75 tundi)

järgmise ajakuluga (kokku 13 tundi):

-

hagi koostamine koos seonduvate toimingutega 4 tundi;

-

kostja vastusega tutvumine ja vastamine 1 tund;

-

kostja täiendava vastusega tutvumine, 08.10.24 istungil osalemine koos ettevalmistusega 2,5

tundi;

-

07.11.2024 seisukoha koostamine, lisade tõlkimine ja komplekteerimine 3,5 tundi;

-

05.12.2024 istungil osalemine, menetluskulude nimekirja koostamine 2 tundi.

27. Kohus leiab, et tõlkimine endast õigusteenuse osutamist ei kujuta ning vähendab seetõttu

07.11.2024 toimingule vajalikku ajakulu 0,25 tunni võrra. 05.12.2024 istung kestis nähtuvalt

protokollist arvestatuna kavandatud algusajast 0,5 tundi. Mõistlikult vajalik ajakulu

menetluskulude nimekirja koostamiseks kohtu hinnangul 0,5 tundi ei ületa. Põhjendatud ajakulu

viimasele toimingule jääb seega tunni aja piiresse. Ülejäänud osas leiab kohus, et märgitud

toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu pole põhjust

1 Põhisummalt 5 105 eurot on VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras arvestatud viivis 22.04.2023 - 20.12.2024 kokku

1 024,53 eurot, mis koos hagi esitamise seisuga nõutava viivisega 2 378,93 eurot põhivõlga ei ületa.

pidada ilmselt ülemääraseks. Tunnitasu 60 eurot tunnis (2023.a.) ega 79 eurot tunnis (2024.a.) ei

ületa kohtu hinnangul keskmist sarnase õigusteenuse tasu.

28. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale kokku on 833,25 eurot (932 - 19,75 - 79) ning hagejale

hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku 1 533,25 eurot (833,25 + 700), millise summa mõistab

kohus vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja kostjalt.

29. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt hageja taotlusele selliselt, et kostjal

tuleb tasuda väljamõistetud summad hageja arvele märkides selgituseks tsiviilasja numbri.

30. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

31. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik