3-24-3419/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3419

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X.W kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Siiri

Sepa

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– X.W

Resolutsioon

1. Anda luba

X.W

kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusse

paigutamiseks

kuni

kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 20.02.2024 (k.a).

2. Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku

nimi, kelle paigutamiseks luba taotletakse,

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

ASJAOLUD, TAOTLUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. 19.12.2024 esitas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba

Venemaa Föderatsiooni kodaniku X.W (süüdimõistmisel perekonnanimi Y) sünd aa.aa.aaaa

kinnipidamiseks kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks väljasõidukohustuse ja

sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad VSS § 15 lg 1 ja §

23 lg 1 p 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. Taotluse põhjendused on alljärgnevad:

1.1. PPA selgitab esmalt, et Venemaa Föderatsiooni kodanik sünd. aa.aa.aaaa peeti 19.12.2024 kell

11.00 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 15 lg 1 alusel Politsei- ja

Piirivalveameti (edaspidi PPA) Põhja prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse väljasaatmis

menetlusgrupi järelevalveametniku poolt 48-tunniks kinni aadressil: Linnaaru tee 5, Soodevahe küla,

Rae vald, Harju mk. Välismaalane toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse aadressile Linnaaru tee

5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Isik oli vajalik kinni pidada illegaalimenetluse

läbiviimiseks ning väljasaatmise korraldamiseks Venemaale kuna isikul puuduvad reisiks

vajaminevad dokumendid, siis PPA-l ei ole võimalik isikut 48 tunni jooksul välja saata koduriiki

Venemaale.

1.2. PPA toob välja, et Harju Maakohtu 02.09.2021 kohtuotsusega mõisteti X.W (süüdimõistmisel oli

perekonnanimi Y) süüdi KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle KarS § 68 lg 1 alusel karistuseks 7

aastat vangistust ja karistuse kandmise alguseks loeti 11.11.2020. KarS § 54 lg 1 kohaldati X.W

suhtes lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 7-aastaks.

KarS § 55 lg 2 kohaselt arvutatakse sissesõidukeelu tähtaega alates süüdlase väljasaatmisest.

Kohtuotsus jõustus 24.05.2022. a Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtumäärusega.

Tallinna Vangla esitas 11.10.2024. a Harju Maakohtule taotluse, mille kohaselt kriminaalmenetluse

seadustiku (edaspidi KrMS) § 4241 lg 1 kohaselt võib karistuse kandmise asukoha järgse maakohtu

täitmiskohtunik vangla taotlusel KrMS § 416 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud alustel ning § 416

lõikes 2 sätestatut arvesse võttes oma määrusega vabastada süüdimõistetu edasisest karistuse

kandmisest. X.W on avaldanud soovi, et vangla edastaks kohtule taotluse.

Harju Maakohus rahuldas 03.12.2024 Tallinna Vangla poolt esitatud taotluse, vabastada X.W

edasisest Harju Maakohtu 02.09.2021. a kohtuotsusega nr b-bb-bbbb mõistetud vangistuse

kandmisest ning vastavalt eelpool nimetatud kohtuotsusele tuleb täita isikule määratud lisakaristus

Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 7-aastaks.

Välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja

Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. X.W-l käesoleval ajal selline viibimisalus puudub.

19.12.2024 alustati X.W suhtes illegaalimenetlus nr cccccccccc, kuna isik on Eesti Vabariigis toime

pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus ja talle kohaldati lisakaristusena väljasaatmist

Eesti Vabariigist.

1.3. X.W on välismaalane ja tal puudub VMS § 43 mõistes seaduslik alus Eestis viibimiseks. VSS §

15 lg 1 alusel PPA võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida

välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema

kinnipidamise vajalikkus VSS § 23 lg 1-s sätestatud alusel.

PPA hinnangul esineb välismaalase suhtes VSS § 23 nimetatud kinnipidamise alus. VSS § 68 p 4

kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke

kuritegusid või on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (karistusregistri

väljavõtted 19.12.2024). Kuigi ainuüksi karistatuse fakt ei näita isikust tulenevat põgenemisohtu, on

PPA seisukohal, et varasemalt välismaalase poolt toimepandud kuriteod näitavad, et ka edaspidi võib

isik vabaduses toimepanna seaduse rikkumisi. Samas PPA möönab, et on võimalus, et välismaalane

on oma eelnevast käitumisest õppinud ja kohaldatud vanglakaristus on juhatanud tema

seadusekuulekale teele, kuid PPA-l puudub isiku osas täiskindlus ja usaldusväärsus.

Põgenemisohu hindamise näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga

seonduvatel asjaoludel kogumis ning hõlmab endas ka võimalust siseriiklikult menetlusest kõrvale

hoiduda. PPA leiab, et vabaduses viibides ei hakkaks välismaalane tegema PPA-ga koostööd ning

asuks ennast varjama lahkumiskohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil või lahkub talle sobivasse EL

liikmesriiki.

Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks välismaalase paigutamist

kinnipidamiskeskusesse ning leiab, et X.W suhtes ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 lg 2

sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid (elamine kindlaksmääratud elukohas, ilmumine määratud

ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele ja/või ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude

selgitamisele, teavitamine oma elukohavahetusest või elukohast pikemast eemalviibimisest ja/või

perekonnaseisu muutmisest) kuna need ei taga välismaalase lahkumise tulemuslikust. X.W võib

hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma ning see raskendaks oluliselt tema väljasaatmist

riigist.

Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka

juhul, kui PPA kohaldaks välismaalase suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd

leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma

isiku varasem käitumine (RK halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13).

Tuginedes X.W varasemale käitumisele Eesti Vabariigis, puudub PPA-l tema suhtes usaldus ja

seetõttu ei aitaks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine kaasa lahkumiskohustuse täitmisele.

Lisaks erinevatele kuritegudele on isik varasemalt toime pannud Eesti Vabariigis ka erinevaid

süütegusid ning järelevalvemeetmena passi hoiule võtta pole võimalik, sest isikul puuduvad

igasugused isikut tõendavad dokumendid.

PPA selgitab täiendavalt, et isiku välja saatmine sõltub peamiselt Vene Föderatsioonist ja Vene

Föderatsiooni ametnikest, kes vormistavad isikule tagasipöördumiseks vajamineva dokumendi.

PPA-le teadaolevalt ei ole X.W kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus

tema turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine

ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.

PPA on asunud väljasaatmist korraldama, aga ettenägematute takistuste vältimiseks taotleb PPA

pikemat tähtaega, kuid kinnitab, et vabastab isiku kinnipidamisasjaolude äralangemisel. Välismaalase

kinnipidamine lõppeb 21.12.2024 kell 11:00 ja kuna X.W-d pole võimalik 48 tunni jooksul Eesti

Vabariigist välja saata, tuleb PPA-l tema kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

pöörduda Tallinna Halduskohtu poole. Isikul puuduvad reisi- ja teised isikut tõendavad dokumendid,

isik on taotlenud Vene Föderatsiooni saatkonnast tagasipöördumiseks dokumenti ning saadetakse

välja Vene Föderatsiooni esimesel võimalusel.

2. Kohtuistungil jäi PPA taotluse juurde ja selgitas, et tal puudub igasugune usaldus isiku korralikult

käitumise suhtes, sest isik on vaatamata oma varasematele kohtuasjadele ikka ja jälle õigusrikkumisi

toime pannud ja need on olnud ajas raskenevad. PPA märkis ka, et elektroonilist järelevalvet ei saa

kohaldada väljasaatmismenetlusega seoses, sest tegu on haldusmenetlusega ja selle ette nähtud

seadustes ei ole vastavat võimalust sätestatud. Samuti selgitas PPA, et väljasaatmine võib toimuda ka

väga kiiresti, kui vene pool otsustab välja anda vastava ajutise tunnistuse.

PP märkis, et vaatamata korralikule käitumisele vanglakaristuse kandmise ajal, ei ole isiku vastu

usaldust, sest ka eelmisel korral oli ta järelevalve all, kuid sooritas ikkagi uue kuriteo, milles kohus ta

süüdi mõistis.

3. Kohtuistungil märkis X.W, et ta ei nõustu taotlusega. Ta kinnitas, et soovib lahkuda Venemaale ja

on varasemalt kaasa aidanud enda dokumenteerimisega. 2020 aastal jäi vene saatkonda saabunud

pass saamata seetõttu, et ta vahistati ja Tallinna Tartu vanglad ei võimaldanud tal vaatamata

taotlustele saatkonnas passi järel käia. Käesoleva asjaga seoses on ta teinud koostööd PPA-ga ja

käinud vene saatkonnas, kus määrati dokumentide esitamise ajaks seoses puhkusega 13.01.2025. Isik

oli ka seisukohal, et tal on Eestis viibimiseks seaduslik alus tulenevalt välismaalaste seaduse § 43 lg 1

punktist 5 ja kuna ta on olnud Eestis sünnist saati.

Isik soovib, et tema suhtes rakendataks elektronilist järelevalvet ja ta elaks ema juures, kus teda sääsk

külastada ka abikaasa Q. Isik selgitas, et tal puudub igasugune mõistuspärane põhjus hoiduda eemale

väljasaatmisega seotud protseduuridest või põgeneda välismaale, sest see oleks õigusvastane ja viiks

ta koheselt tagasi ligi kolmeks aastaks vanglasse, kuna on ta on tingimisi katseajal vabastatud.

Seetõttu ei oleks tal ka mõistlik piire ületada Schengeni sees, sest tal on keelatud Eestist lahkuda.

Lisaks märkis isik ära, et ta on kogu vangistuse aja käitunud eeskujulikult ja tema suhtes ei ole

vanglatel etteheiteid olnud. Samuti oli ta kriminaalhoolduse all enne viimast süüdimõistmist ja sel

ajal täitis ta kõiki talle setud kohustusi korralikult kuni ta omal väitel ebaõiglaselt (kuna läbis edukalt

valedetektori testi, et ta ei ole süüdistuses näidatud tegusid toime pannud) süüdi mõisteti.

Isik tõi välja ka selle, et tema kinnipidamiskeskuses hoidmine maksab kuus üle 3000 euro. Praegusel

raskel majanduslikul ajal ei ole see mõistlik, sest 6 kuuga kulub nii üle 15000 euro. Riik ei peaks

sellist kulutust tegema, kui ta saaks viibida kodus.

Seoses võimalusega olla Venemaale saabumise järgi mobiliseeritud sõjaväkke märkis isik, et tema

teada ei võeta Baltikumist tulevaid vene kodanikke vene sõjaväkke, sest kardetakse, et nad on

spioonid. Seetõttu ei ole see võimalus talle motivaatoriks väljasaatmise eest kõrvale hoidumiseks.

Isik ei nõustunud PPA hinnanguga, et dokumentide vormistamine võtab vähe aega. Isiku hinnangul

võtaks passi saamine vene saatkonna senist praktikat arvestades aega 3 kuni 6 kuud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et PPA taotlus X.W kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks on VSS

§ 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5. VSS § 15 lg 1 sätestab, et 1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalast

ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja

Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus käesoleva

seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud alusel. Sama paragrahvi 2 kohaselt peab kinnipidamine olema

kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama

välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

VSS § 23 lg 1 p 1 kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet taotleb halduskohtult loa

pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni

kaheks kuuks, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga

välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise

tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht.

6. Kohtu hinnangul on põhjendatud PPA kahtlus, et käesoleval juhul esineb põgenemise oht. VSS §

68 p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud

tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus.

Kohus nõustub siinkohal PPA seisukoha selles, et isiku suhtes esineb põgenemisoht lähtudes VSS §

68 p 4. Kuigi nagu ka PPA asjakohaselt välja toob, siis ainuüksi karistatuse fakt ei näita isikust

tulenevat põgenemisohtu, siis isiku poolt toime pandud kuriteod näitavad, et ka edaspidi võib isik

vabaduses toimepanna seaduse rikkumisi. Oluline on siinkohal asjaolu, et isiku kuriteod on

muutunud järjest raskemaks (vt dtl 44-53). Viimati pani isik toime alaealise vägistamise. Prokuratuur

ei toetanud isiku vabastamist (vt dtl 39-43). Kohus jagab PPA seisukohta selles, et isiku suhtes

puudub usaldus ja ta ei ole usaldusväärne. Isiku usaldusväärsuse seab tõsiselt kahtluse alla

muuhulgas tema varasem käitumine. Nimelt oli ta ka enne viimase kuriteo toimepanekut

kriminaaljärelevalve all, kuid see ei takistanud tal uut kuritegu toime panemast. Seetõttu ei ole isiku

suulised kinnitused oma ümberkasvamisest ainsaks argumendiks, mida otsuse langetamisel arvesse

saab ja tuleb võtta.

7. Põgenemisohu hindamise näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga

seonduvatel asjaoludel kogumis ning hõlmab endas ka võimalust siseriiklikult menetlusest kõrvale

hoiduda. Kohus jagab PPA põhjendatud kahtlust ja leiab, et on vägagi võimalik, et vabaduses

viibides ei hakkaks isik suure tõenäosusega tegema PPA-ga koostööd väljasaatmise võimaldamiseks

ning võib asuda ennast varjama lahkumiskohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil ja selleks võib ta

ka lahkuda talle sobivasse EL liikmesriiki kuna selle sisepiiridel kontrolli ei ole.

Eeltoodut kahtlust kinnitab ühtlasi asjaolu, et käesoleval hetkel on olukord isiku väljasaatmisega

seoses muutunud ja tema kodakondsusjärgne riik teostab agressioonisõda Ukraina vastu. Isik selgitas

küll, et pikaajaliselt välismaal elanud mehi spionaažikahtlustuse tõttu reeglina sõjaväkke Venemaal

ei kutsuta, kuid selline väide ei põhine mingil ametlikul agressorriigi poolt välja kuulutatud poliitikal.

Küll on aga avalik teadmine asjaolu, et vene riik on oma agressioonisõja puhul aktiivselt tegutsedes

võtnud sõjaväkke kinnipeetavaid, sest nende agressiivsus ja käitumuslikud eripärad on sobivad

sõjatingimustes. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul isiku eeltoodud väited eriti usaldusväärsed. Kohus

hindab siinkohal, et oht olla mobiliseeritud võib olla igal normaalsel sõjaväeteenistuseks kõlbulikul

vene kodanikul üheks ajendiks hoiduda Venemaast võimalikult eemale.

Kuna isik väidab, et ta on pärast karistuse kandmist oma eluviise muutnud ja on igati normaalse

mõtlemisega seadusekuulekas isik, siis ei saa kohus asuda seisukohale, et ta eelnevad väited

põgenemisohu puudumisest neis toodud põhustel (teda ei ähvarda Venemaal sõjaväkke kutsumine

Ukrainavastase agressioonisõja kestmisel) oleksid eriti usaldusväärsed. Igal terve mõistusega ja isegi

seaduskuulekal inimesel oleks sellises olukorras tõsine motiiv hoiduda Venemaale saatmisest

kõrvale. Kohtule ei jäänud istungil muljet, et isik ei oleks loogiliselt mõelda suutev ja terve mõistuse

juures. Pigem nähtus isiku käitumisest, et ta suudab väga loogiliselt asjaolusid seostada ja endale

sobivas valguses näidata.

8. Kohus märgib, et nõustub PPA-ga ja ei pea hetkel eriti usaldusväärseks ka isiku väiteid, et ta

soovibki Venemaale minna, et alustada seal puhtalt lehelt uut elu ja oleks selle ajani ema juures ja

täidaks kõiki kohustusi, mis talle järelevalve seadmisel peale pannakse. Kohus märgib, et selles osas

saab isik usalduse taasloomiseks tulevikus siiski oluliselt kaasa aidata väljasaatmiseks vajalikes

menetlustes (eelkõige isiku dokumenteerimine) koostööd üles näidates. Juhul, kui isik sellist

koostööd teeb ja väljasaatmine vaatamata sellele kahe kuu jooksul ei teostu, on kohtul võimalik PPA

võimaliku kinnipidamise tähtaja pikendamise taotluse alusel olukorda uuesti hinnata.

Kohus märgib, et ka asjaolu, et isik varasemalt tegeles oma dokumenteerimisega (Vene passi

taotlemine) ja tal ei olnud seda võimalik lõpuni viia vanglas viibimise tõttu, ei tähenda, et täna oleks

sarnane olukord. Isikule on Harju Maakohtu kohtuotsusega, mis jõustus 24.05.2022 Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi kohtumäärusega, määratud lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine ja

sissesõidukeeld 7 aastaks. Seega on isiku õiguslik olukord oluliselt muutunud eksisteerib täiendav

selge põhjus, mis sisuliselt loob isikule motivatsiooni mitte teha vajalikku koostööd

dokumenteerimise kiireks lõpuleviimiseks. Vastavalt VSS § 72 lg 11 p 4 ja p 7 võib välismaalase, kes

kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule ja kellel on kohustus lahkuda Eestist pärast

vanglast vabanemist, lahkumisettekirjutuse koheselt sundtäita. Veelgi enam - 19.022024 algatati isiku

suhtes ka illegaalimenetlus nr cccccccccc. Seega on isikul võrreldes vangistuses viibimise ajaga

tekkinud täiesti reaalne oht saada Eestist tegelikult välja saadetud.

Kohus peab vajalikuks siinkohal veel märkida, et isikul on ka valearusaam, et tema suhtes saab

väljasaatmismenetluse ajal kasutada järelevalvemeetmena elektroonilist järelevalvet. Sellist

järelevalvemeedet VSS § 10 lg 2 ette ei näe ja seda ei saa seetõttu ka isiku suhtes rakendada. Samuti

märgib kohus, et isiku kinnipidamiskeskusse paigutamise küsimuse otsustamisel ei ole seadusandja

seadnud piiranguid seoses selle maksumusega ja kaebaja viited riigi võimalikule kokkuhoiule ema

kodus elamisel kuni väljasaatmiseni, ei ole asjakohased.

9. Kohus märgib, et kogu kaebaja varasem käitumine ja eriti arvukate süü ja kuritegude toimepanek

(vt karistusregistri õiendeid dtl 44-53) näitab isiku suhtumist Eestis kehtivasse õiguskorda ning

annab käesoleval juhul kaaluka aluse seisukohale, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le

vajalikes menetlustoiminguteks kättesaadav. Kohus leiab, et vähemalt hetkel puudub kohtul alus PPA

vastava seisukoha põhjendamatuks pidamiseks.

10. Kohus leiab, et põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus,

sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust ning ka võimalust, et isik võib end siseriiklikult hakata

ametivõimude eest varjama eesmärgiga oma lahkumiskohustust edasi lükata, saab takistada vaid

isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-

14, p 17).

Kohus leiab, et PPA on põhjendatult välja toonud ka selle, et leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine.

Kohtule esitatud andmete kohaselt sellist usaldust PPA-l isiku suhtes põhjendatult ei ole.

Kohus leiab kokkuvõtvalt, et isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine on käesoleval juhul

proportsionaalne abinõu – see on vajalik ega ole asjaolusid arvestades ilmselgelt mittemõõdukas.

Väljasaatmine ei ole ka perspektiivitu. Kohus leiab, et kinnipidamise kuni kahe kuuline tähtaeg on

õigustatud.

11. Eeltoodud põhjustel annab kohus loa X.W kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse

paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 20.02.2025 (k.a).

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik