3-23-2263/18 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-23-2263

Otsuse kuupäev

20. detsember 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

VK kaebus X Vallavalitsuse 23.04.2024.a otsuse nr 10-

1/2023/21-6

tühistamise

ja

ehitusjärelevalve

teostamiseks kohustamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja: VK

Vastustaja: X vald, esindaja KK

Kolmandad isikud: AP ja RP

Kaasatud haldusorgan: Kliimaministeerium

RESOLUTSIOON

1. Kohus ei luba täiendada kaebust hüvitamisnõudega.

2. Rahuldada kaebus. Tühistada X Vallavalitsuse 23.04.2024.a otsus nr 10-1/2023/21-6

ja kohustada vastustajat teostama järelevalvet seoses tiigi ehitamisega X vallas C külas

Mõisavahe tee xx.

3. Jätta menetluskulud vastustaja kanda. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja

menetluskulu 20 eurot.

4. Tagastada kaebajale riigilõiv 950 eurot.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

5. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse

esitamiseks on 20.01.2025. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus

menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

6. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti

37).

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebaja VK kuulub kinnisasi asukohaga X maakond, Jõgeva vald, C küla, Mõisavahe tee

xx, pindala 3,12 ha, sihtotstarve elamumaa (edaspidi Mõisavahe tee xx kinnisasi, dtl 60).

Kaebaja kinnisasjaga piirneb kinnisasi asukohaga X maakond, X vald, C küla, Mõisavahe tee

xx (edaspidi Mõisavahe tee xx kinnisasi). Kinnisasja omanikud on kolmandad isikud.

Käesoleva vaidluse ajendas 2022. aastal Mõisavahe tee xx kinnisasjale rajatud tiik.

2. X Vallavalitsus tegi 02.06.2023 Mõisavahe tee xx kinnisasja omanikule ettekirjutuse nr

10-1/2023/12-1 (dtl 12-13) esitada vallavalitsusele ehitusprojekt ja ehitusteatis või taastada

ehitusele eelnev olukord hiljemalt 01.12.2023. Ettekirjutuse kohaselt on kinnisasjal ümber

ehitatud olemasolev niisutus- ja kuivendusrajatis.

3. X Vallavalitsus tunnistas 30.08.2023.a otsusega nr 10-1/2023/12-2 (dtl 109-110) otsuse

punktis 2 nimetatud ettekirjutuse kehtetuks ja lõpetas haldusmenetluse. Otsuse kohaselt on

Mõisavahe tee xx kinnisasjal asuva 600 m2 suuruse ja ca 3 m sügavuse saarega tiigi puhul

tegemist isiklikus kasutuses oleva rekreatsioonirajatisega, millele ei kohaldu ehitusteatise,

ehitusprojekti või ehitusloa kohustuslikkuse nõue. Tiigi rajamine peab olema kooskõlas

ehitise asukohaga seonduvate kitsendustega. Mõisavahe tee xx kinnisasja omanikel tuli

kooskõlastada tegevus Põllumajandus- ja Toiduametiga (PTA).

4. Kaebaja esitas 22.09.2023 X Vallavalitsusele taotluse haldusmenetluse algatamiseks tema

naaberkinnisasjale ebaseaduslikult ehitatud ehitusloakohustusliku rajatise lammutamiseks (dtl

20-26). Lammutamise eesmärk on tingimuste loomine põhjaveetaseme taastumiseks. Kaebaja

kinnisasjale on põhjustatud ulatuslik materiaalne kahju, s.h kaevu kuivamine ja elamu veeta

jäämine, vana tiigi kuivamine, kalade hukkumine, suurte puude kuivamine.

5. X Vallavalitsus teatas kaebajale 01.02.2024.a kirjaga (dtl 58), et tema taotluse alusel on

alustatud haldusmenetlust nr 10-1/2023/21. Kaebajale selgitati tema õigusi haldusmenetluses

ja määrati menetluse läbiviimise tähtajaks aprill 2024.

6. X Vallavalitsus lõpetas 23.04.2024.a otsusega nr 10-1/2023/21-6 (dtl 112-113, edaspidi

vaidlustatud otsus) haldusmenetluse nr 10-1/2023/21. Vastustaja leidis, et tegemist ei ole

ebaseadusliku, ehitusloa kohustusliku ehitisega ning vastustajal puudub õigus asendustäitmise

rakendamiseks ja ehitise lammutamiseks.

Vastustaja tsiteeris Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) seisukohta, mille järgi

tiiki ei ole ehitusseadustiku (EhS) lisas 1 nimetatud, kuid kohalikul omavalitsusel on õigus

põhjendatud juhul siiski ehitusloa taotlemist või ehitusteatise esitamist nõuda. Vastustaja

märkis et TTJA hilisem seisukoht on sellest erinev, kuid vastustaja nõustub varasema

seisukohaga. Vastustaja viitas PTA seisukohale, mille järgi tegemist ei ole niisutus- või

kuivendussüsteemi ümberehitamisega. Vastustaja tugines kinnisasja omaniku kinnitusele, et

rajatud on suplustiik. Vastustaja viitas sellele, et ta keeldus väärteomenetluse alustamisest.

Viidatud väärteomenetluse alustamisest keeldumise otsus on tehtud 30.05.2023 (dtl 35).

Kaebaja vaidlustas selle, vastustaja lahendas kaebuse 22.09.2023.a otsusega nr 1815-35 (dtl

92-98). Vastustaja leidis viimati nimetatud otsuses järgmist. Tiik ei ole maaparandussüsteemi

osa (maaparandussüsteemile sattus ehitaja ja kaevas selle läbi juhuslikult). Tegemist ei ole

tuletõrje veevõtukohaga. Ehitis ei ole mõeldud vee võtmiseks, seega ei ole tegemist

veehaardega. Põhjaveekiht asub 9-10 m sügavusel ja 3 m sügavune tiik ei saa olla põhjavett

kasutav rajatis. Tiik ei ole veekogu, sel juhul ei saa tegemist olla ka veehoidlaga. Tiigis olevat

vett ei kasutata niisutamiseks ja see ei ole vajalik kuivendamiseks. Omaniku ütluste alusel on

tiik rajatud supluskohaks. Vastustajal ei ole õigust hinnata tiigi kasutusotstarvet omanikust

erinevalt. Ehitusteatise või -loa nõudmine EhS § 35 lg 4 või § 38 lg 3 alusel ei ole

põhjendatud, kuna ehitis pole ohtlikum kui mistahes muu rajatis ning mõju inimeste tervisele

või keskkonnale ei ole negatiivne. Keskkonnaamet on välistanud tiigi negatiivse mõju

põhjaveele. Pööra külla on aastate jooksul ehitatud rohkem kui 25 tiiki ja vastustaja poole ei

ole pöördutud nendest tingitud häiringute tõttu. Naabri huvid ei ole põhjendatud ning tiigi

rajaja õiguste piiramine ei ole eesmärgipärane, liigseid kulutusi vältiv ega avalikes huvides.

Kaebaja esitas väärteoasjas kaebuse maakohtule, kuid lõpptulemusena ei saavutanud edu

(kohtuasi 4-23-3176).

7. Kaebaja esitas 11.10.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse ja menetluse käigus korduvalt

täiendavaid avaldusi. Kohus võttis kaebuse menetlusse järgmistes nõuetes:

- tühistada vaidlustatud otsus;

- kohustada vastustajat viima läbi järelevalvemenetlus Mõisavahe tee xx kinnisasjale rajatud

tiigi ja pinnasevallide osas.

8. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.

Kaebaja esitas 22.09.2023 vastustajale taotluse rajatise lammutamiseks. Kaebaja salvkaev

(sügavus 3,1 m 62,50 m abs kõrguse suhtes) on kuivanud ja tema elamu on jäetud ilma joogi-

ja tarbeveeta. Mõisavahe tee xx kinnisasjale rajatud tiik on kaebaja kaevust ca 1 m sügavam.

Samuti on kuivanud kaebaja kinnisasjal asuv tiik, kalad on hukkunud. Kuivanud on suur hulk

puid. Kaebajale on põhjustatud kahju, mille suurus on väljaselgitamisel.

Vastustaja on teostanud järelevalvet ebaseaduslikult, kohelnud kaebajat ebavõrdselt ja andnud

eelise kolmandatele isikutele. Rikutud on uurimiskohustust ja jäetud asjaolud välja

selgitamata, kaebajat ei ole kaasatud ega ära kuulatud. Haldusmenetlust läbi viima määratud

isik ei oleks tohtinud menetlusest osa võtta, kuna on kahtlused tema erapooletuses.

Kolmandad isikud on kinnitanud et tiigist pumbatakse niisutusvett ja tiigi eesmärk on pinnase

kuivendamine. Tiik on ka veehoidla ehk tehisveekogu, mis on tekkinud inimtegevuse

tulemusena. Kuna kaebaja tiigile on 04.12.2023 antud kasutusluba, siis pidi ka oluliselt

suurema tiigi puhul olema tegemist ehitusloakohustusliku ehitisega. Keskkonnaameti

seisukoht ei rajane faktidel või paikvaatlusel.

9. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja algatas kaebaja taotluse alusel

järelevalvemenetluse. Järelevalvemenetluses tuleb välja selgitada võimalik ohukahtlus ning

kas esineb kaebaja taotluses viidatud rikkumisi. Ohu väljaselgitamisel ja võimalike meetmete

kohaldamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõtteid.

Tiigi rajamine Mõisavahe tee xx kinnisasjale ei ole põhjustanud ohtu varale, keskkonnale,

riigi julgeolekule või riigikaitseobjektidele. Keskkonnaohu, mõju põhjaveele, on välistanud

pädev asutus Keskkonnaamet. Keskkonnaamet ei nõustu väitega, et Mõisavahe tee xx ehitatud

tiik on põhjustanud põhjavee taseme püsiva alanemise. Ehitis on suplustiik, millele ei kehti

ehitusloa või -teatise nõue. Iga ehitis võib kujutada ebaõige kasutamise korral ohtu. Tegemist

ei saa olla ohtlikuma rajatisega kui tavapärane tiik, bassein või muu sarnane rajatis.

10. Kolmandad isikud ei esitanud seisukohta kaebusele.

11. Kaasatud haldusorgan Kliimaministeerium esitas vastuseks kohtu küsimustele

järgmised seisukohad.

Ehitised, mille ehitamiseks on nõutav ehitusluba või -teatis, on EhS lisades määratletud

lähtudes muuhulgas järgmistest põhimõtetest: ehitise ohutus, avalik kasutatavus või avalik

huvi, ehitusprojekti esitamise vajadus (kas ehitusprojektis sisalduv teave on avaliku võimu

jaoks oluline), ehitise suurus. EhS ei kehtesta erinevate ehitiste legaaldefinitsioone, seega

lähtutakse ehitise mõistete sisustamisel nende tavatähendusest. Konkreetsete ehitiste

legaaldefinitsioonid võivad sisalduda ka erinevates valdkondlikes õigusaktides, nt

veeseaduses. Pinnaveehaare üldises tähenduses on ehitis vee võtmiseks veekogust,

tavapäraselt tehnorajatis. Asja ehitisena määratlemisel on oluline arvestada asja põhilist

kasutusotstarvet (eesmärki), kasutamise viisi, kestvust ja muid asja iseloomustavaid

tunnuseid. Muuhulgas on oluline, mis eesmärgil tiiki kasutatakse. Millise veega tiik ise täitub

ei oma EhS vaates tähtsust.

Kliimaministeeriumil ei ole võimalik hinnata, kas vaidlusalune tiik on ehitis,

maaparandussüsteem või midagi muud. Igasugust tiiki ei saa käsitleda ehitisena. Kui tegemist

on kaevetöö tulemusel tekkinud auguga, mis on täitunud veega, ei saaks sellist auku pidada

ehitiseks. Tuleb lähtuda sellest, kas konkreetne tiik sisaldab elemente, mida võib eraldiseisvalt

käsitleda ehitisena sõltumata vee olemasolust, sest üksnes vee olemasolu ei võimalda

määratleda tiiki ehitisena. Ka juhul, kui tiigi rajamine sisaldab ehituslikke elemente (näiteks

betoonist põhi ja seinad), siis tiiki EhS lisas 1 nimetatud ei ole, seega on tegemist nn vaba

ehitustegevusega. Tiigi suurus või kasutamise eesmärk siin rolli ei mängi. Samas on pädeval

asutusel põhjendatud juhul õigus nõuda ehitus- või kasutusteatise (koos projektiga või ilma

selleta) esitamist või anda ehitus- või kasutusluba ehitisele, mis EhS lisades ei sisaldu. Ehitus-

või kasutusteatise esitamist võib nõuda või ehitus- või kasutusloa anda, kaaludes ehitise

ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda EhS lisas 1

sisalduvate sarnaste näitajatega.

12. Käesoleva kohtuasjaga paralleelselt toimuvad järgmised sama kaebaja algatatud ja sama

tiigiga seotud vaidlused.

12.1. Kohtuasi 3-23-1929, milles kaebaja eesmärgiks on saavutada, et TTJA nõuab

kolmandatelt isikutelt ehitise (tiigi ja pinnasevallide) lammutamist. Tallinna Halduskohus

jättis 13.03.2024 kaebuse rahuldamata kokkuvõtlikult põhjendusel, et ehitusloa andmine

ja/või järelevalve teostamine ei ole TTJA pädevuses, vaid pädevus on kohalikul

omavalitsusel. Kohus leidis otsuse punktis 43, et tegemist on niisutus- ja kuivendusrajatisega.

Kolmandad isikud on selgitanud, et tiigi rajamise eesmärk oli ennekõike pinnase

kuivendamine ning vaba aja veetmise koha rajamine. Tiigi rajamise eesmärgiks ei olnud

olemasoleva maaparandussüsteemi täiustamine või uue süsteemi rajamine. Kohtuotsus ei ole

jõustunud.

12.2. Kohtuasi 3-23-2011, kus vastustajaks on PTA. See vaidlus on seotud asjaoluga, et tiik

rajati maaparandussüsteemi alale ning ehitamine kahjustas maaparandussüsteemi. Vaidluse all

on ettekirjutus, mille PTA tegi kolmandatele isikutele, ning Mõisavahe tee xx kinnisasjal

paikneva maaparandussüsteemi osa ümberehitamiseks antud ehitusluba.

Tallinna Halduskohus märkis 14.06.2024.a kohtumääruse punktides 6-7, et selles kohtuasjas

vaidlustatud ettekirjutuse ja ehitusloa eesmärk on tiigi rajamisel lõhutud

maaparandussüsteemi taastamine. PTA ei pidanud üksikasjalikult välja selgitama tiigi mõju

kaebaja kinnisasja veerežiimile. Kohus leidis, et tiigi puhul on tegu rajatisega (EhS § 3 lg 1 ja

2), mis peab olema ohutu, s.h ei tohi see põhjustada kahjulikku mõju naaberkinnisasjale (EhS

§ 8 ja § 12 lg 1-3). Riiklikku järelevalvet ehitise ohutuse üle teeb kohalik omavalitsus (EhS §

130 lg 2). Kohtuasja 3-23-2011 raames ei kontrolli kohus kohaliku omavalitsuse tegevust.

Tallinna Halduskohus rahuldas 25.09.2024.a otsusega kaebuse osaliselt. Kohus ei tühistanud

PTA ettekirjutust ning ei rahuldanud nõuet kohustada PTA-d tegema kolmandatele isikutele

ettekirjutus Mõisavahe tee 42 kinnisasjale rajatud tiik likvideerida ja tiigi rajamise käigus

lõhutud dreen taastada. Kohus tühistas ehitusloa andmise maaparandussüsteemi

ümberehitamiseks nii, et kolmandate isikute kinnisasi on maaparandussüsteemist eraldatud.

Kohus leidis otsuses muuhulgas, et:

- maaparandusseaduse nõuete rikkumine on võimalik kõrvaldada muul viisil kui tiigi

likvideerimisega. See, kas tiik on ebaseaduslik ehitis või mitte, ei ole maaparandusseaduse

nõuete järgimise seisukohast määrav. PTA ettekirjutuse õiguspärasuse kontrollimiseks ei ole

oluline selgitada, kas tõele vastab kaebaja väide, et tiik eraldivõetuna põhjustab põhjavee

taseme alanemist, vee kvaliteedi halvenemist ning kaebaja kinnisasja kuivale jäämist;

- kaebaja võib kaebusega kaitsta üksnes oma õigusi (HKMS § 44 lg 1). Kohus ei käsitle

kaebaja väidet, et naabrite kinnisasjale rajatud tiik on ohtlik selle järskude nõlvade tõttu.

Kaebaja enda elu ja tervist naabrite kinnisasjal asuva tiigi järsud nõlvad ei ohusta;

- kuna tegemist oli potentsiaalselt mitme eri haldusorgani pädevusse kuuluva komplekse

probleemiga, oli haldusorganite vaheline konsulteerimine ja koostöö mitte ainult lubatav,

vaid vajalik õigete otsuste tegemiseks ja vastuoluliste ettekirjutuste vältimiseks. Seadusest ei

tulene nõuet kõiki selliseid nõupidamisi protokollida ja menetlusosalistele teatavaks teha;

- kohus tühistas ehitusloa, kuna kaebajat ei kuulatud selle andmise menetluses ära ja

kaebaja ärakuulamine oleks võinud kaasa tuua teistsuguse otsuse tegemise. S.h arvestades,

et ka kaebaja on esitanud maaparandussüsteemi projekteerimistingimuste andmise taotluse

eesmärgiga likvideerida maaparandusehitis tema kinnisasjal;

- PTA-l ei ole kohustust ehitusloa tühistamise tõttu kasutusloa andmisest keelduda. PTA-l

tuleb kaaluda, kas valminud ehitisele saab anda kasutusloa või tuleb ehitis enne seda ümber

ehitada. Kui maaparandusehitis pärast rekonstrueerimistööde tegemist enam kaebaja

kinnisasjale kahjulikku mõju ei avalda, saab sellele anda kasutusloa. Kui kaebaja soovib

maaparandusehitise ka oma kinnisasjal likvideerida (see on kaebaja selgituste järgi mh

vajalik selleks, et kinnisasjale ebaõnnestunult rajatud puurkaev toimima saada), saab ta seda

teha ka eraldi ehitusprojekti alusel, mille koostamiseks ta on juba taotlenud

projekteerimistingimused.

Kohtuotsus ei ole jõustunud.

KOHTU SEISUKOHT

13. Kaebaja esitas 03.12.2024 kohtule avalduse, milles soovis täiendada kaebust

hüvitamisnõudega. Nõude aluseks on vastustaja viivitus ja tegevusetus alates 02.12.2022. See

põhjustas kaebaja salvkaevu kuivamise. Kaebaja taotleb hüvitist varalise kahju eest 20 000

eurot ja mittevaralise kahju eest kohtu äranägemisel.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet

või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste

esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi

saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt

lubatav. HKMS § 37 lg 3 kohaselt võib kaebuses soovi korral esitada mitu omavahel seotud

nõuet (liitkaebus).

Kohus ei luba kaebajal täiendada kaebust hüvitamisnõudega. Kaebuse eesmärgiks oli

saavutada ehitusjärelevalve teostamine Mõisavahe tee xx kinnisasjale rajatud tiigi suhtes ning

vaidluse all on haldusmenetlus, mis algas 22.09.2023 esitatud taotlusega ja lõppes 23.04.2024

tehtud vaidlustatud otsusega. Vastustaja väidetav viivitus alates 02.12.2022 ei ole sisuliselt

seotud menetlusse võetud nõude või selle eesmärgiga. Kaebuse muutmine ei ole otstarbekas.

Kaebajal on võimalus esitada hüvitamiskaebus eraldi kaebusena.

14. Kaebaja esitas 22.09.2023 vastustajale taotluse järelevalve teostamiseks ning vastustaja

algatas haldusmenetluse numbriga 10-1/2023/21.

Vastustaja lõpetas vaidlustatud otsusega haldusmenetluse ettekirjutust tegemata. Käesoleva

vaidluse esemeks on, kas vastustaja lõpetas järelevalve õiguspäraselt. Vastustaja otsus

lõpetada haldusmenetlus ettekirjutust tegemata, s.o kaebaja taotletud haldusakti andmata on

haldusakt ja selle suhtes saab esitada tühistamisnõude.

15. EhS § 130 lg 2 p 2 ja 3 alusel teostab kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet,

kontrollides ehitise või ehitamise nõuetele vastavust, sealhulgas ehitise kasutamiseelset

ohutust, ning ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele

vastavust.

Ehitisele ja ehitamisele kehtestatud nõuete hulka kuulub, et ehitis peab olema ohutu, s.o ei

tohi põhjustada ohtu inimesele, varale või keskkonnale (EhS § 11 lg 1, § 8) ning ehitamisel

tuleb arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ja rakendada abinõusid nende õiguste

ülemäärase kahjustamise vastu (EhS § 12 lg 3).

Kaebaja tugines järelevalve taotlemisel sellele, et ehitamiseks pidi olema ehitusluba, tiik on

ohtlik keskkonnale, kahjustab kaebaja vara ning avaldab kaebaja õigustele püsivat negatiivset

mõju. Järelevalve raames tuli vastustajal kindlaks teha asjaolud, mis on vajalikud nendele

kaebaja väidetele hinnangu andmiseks, ning vajadusel koguda selle kohta tõendeid.

16. Vastustaja esitas kohtu korraldusel kohtule haldusmenetluse toimiku (dtl 391-733).

Toimiku sisukorrast ja sisust nähtub, et toimikut on peetud ühtsena mitmete menetluste kohta

(väärteomenetlus, Tartu Maakohtus peetud vaidlused seoses väärteomenetlusega, EhS alusel

toimunud kaks järelevalvemenetlust, teabenõuete täitmine, kirjavahetus, vastustajale

edastatud teiste haldusorganite otsused).

Pärast kaebaja 22.09.2023.a taotluse esitamist vastustaja

1) teatas kaebajale menetluse agatamisest;

2) kogus Mõisavahe tee xx kinnisasjale tiigi ehitanud isiku EM seletuse (dtl 403-404);

3) tegi vaidlustatud otsuse.

Vastustaja ei ole seega kaebaja 22.09.2023 esitatud taotluse alusel algatatud haldusmenetluses

kogunud tõendeid või teinud muid menetlustoiminguid. Kohtu hinnangul ei puutu käesolevas

kohtuasjas asjasse Mõisavahe tee xx kinnisasjale tiigi rajamise asjaolud.

17. Iseenesest on võimalik tugineda järelevalve teostamisel varem kogutud, s.h teistes

menetlustes kogutud tõenditele. Paraku sisaldab kohtule esitatud haldusmenetluse toimik

hulgaliselt dokumente, näiteks erinevatele haldusorganitele esitatud avaldusi, vastuseid neile,

kaebusi, nende lahendeid, teabenõudeid, nende täitmisi (s.h väga palju korduvaid dokumente),

kuid väga vähe tõendeid, millele vastustaja oleks saanud vaidlustatud otsuse tegemisel

tugineda. Haldusmenetluse toimikus olevatest dokumentidest saab tõenditena käsitleda

eelkõige

- kaebaja esitatud fotosid tiigist;

- Keskkonnaameti 04.09.2023.a vastust kaebajale nr 14-8/23/17102-2 (dtl 101-102,

haldusmenetluse toimikus dtl 499-500) osas, milles see käsitleb Keskkonnaameti kindlaks

tehtud faktilisi asjaolusid;

- AP 15.08.2023.a seletust (dtl 52-53, haldusmenetluse toimikus dtl 535-536).

Eeltoodu tähendab, et sisuliselt on vastustaja jätnud järelevalve menetluse läbi viimata.

Vastustaja ei ole kogunud tõendeid, mille alusel kinnitada või ümber lükata kaebaja väiteid

tiigist lähtuvate ohtude ja mõjude kohta.

18. Keskkonnaameti 04.09.2023.a vastus kaebajale ei ole dokument, millele sai rajada

vaidlustatud otsuse. Dokumendis on faktiliste asjaoludena ära toodud, et naaberkinnisasjad

paiknevad ühel kõrgusel, rajatud tiik paikneb ca 0,5 m madalamal ja maapinna reljeef on

lauge. Keskkonnaameti kirjast ei nähtu ja vastustaja ei ole põhjendanud, mil viisil sellest

järeldub, et kaebaja väidetud mõjud tema kinnisasjal ei ole seotud tiigi rajamisega.

Keskkonnaamet on üksnes öelnud, et kogu lähiümbruse surveta põhjavee kogunemine

Mõisavahe tee xx omaniku kaevatud tiiki ei ole tõenäoline. Kaebaja väidetud mõjude

esinemiseks ei pea tiiki täielikult valguma kogu ümbruskonna surveta põhjavesi.

Lisaks tuleb arvesse võtta, et Keskkonnaameti 04.09.2023.a kiri on otsus väärteomenetluse

alustamata jätmise kohta. Ehitusjärelevalve ja väärteomenetlus on erinevad menetlused, s.h

erineb väga suurel määral tõendamisstandard. See, kui Keskkonnaameti hinnangul ei ole kogu

lähiümbruse surveta põhjavee kogunemine Mõisavahe tee xx omaniku kaevatud tiiki

tõenäoline, võis olla piisav, et jätta väärteomenetlus alustamata, kuid see ei pruugi olla piisav,

et hinnata tiigi võimalikku ohtlikkust ja mõjusid ehitusjärelevalve teostamisel.

19. Vastustaja on haldusmenetluses lähtunud sellest, et Mõisavahe tee xx kinnisasjal paiknev

tiik on 2,8 m sügavune, seda ei ole ka kohtumenetluses kahtluse alla seatud. Asjas on esitatud

tõendid selle kohta, et tiigi veetase on maapinnast oluliselt madalamal (fotod dtl 27, 240-241).

Kohtu arusaamisel on põhimõtteliselt võimalik tiigi mõju sellele, kui palju leidub vett

pinnasekihis, mis on tiigi veetasemest kõrgemal. Olenevalt kõrgusandmetest võib sel juhul

olla võimalik, et tiigi rajamine põhjustas kaebaja kinnisasjal tiigi kuivamise (kaebaja

kinnisasjal oleva tiigi sügavus on 1,5 m, dtl 194-198), puude kuivamise jms. Järelevalve

teostamisel ei ole kindlaks tehtud, kas ja millised mõjud on faktiliselt avaldunud (vt ka otsuse

punkti 30) ja ei ole tõenditega seostatult põhjendatud avaldunud mõjude seost või seose

puudumist tiigi rajamisega.

Vastustaja väitel on Keskkonnaamet välistanud keskkonnaohu ja tiigi negatiivse mõju

põhjaveele. Kohtu hinnangul ei ole 04.09.2023.a dokumendis selliseid välistusi tehtud. Muid

Keskkonnaameti antud hinnanguid ei ole kohtule esitatud.

20. Asjas on korduvalt välja toodud, et piirkonnas paikneb põhjavesi 9-10 m sügavusel ning

ligikaudu 3 m sügavune tiik ei saa põhjavett mõjutada. See on otseses vastuolus samuti

korduvalt välja toodud selgitusega, et tiigi veetase näitab, milline on piirkonnas põhjavee tase.

Tiigi veetase ei ole maapinnast 9-10 m allpool. Segadus on tõenäoliselt tekkinud sellest, et

läbisegi on käsitletud maapinna lähedal paiknevat surveta (vabapinnalist) põhjavett ja

vettpidava kihi all paiknevat survelist põhjavett1. Kaebaja väiteid, et tema kinnisasjal kuivasid

salvkaev, tiik ja kasvavad puud, saab seostada muutustega surveta (vabapinnalise) põhjavee

paiknemises, liikumises ja kogunemises. Asjasse ei puutu see, et 9-10 m sügavusel asuvale

survelisele põhjaveele tiigi olemasolu mõju ei avalda.

21. Vahekokkuvõttena ei ole vastustaja järelevalve käigus välja selgitanud asjaolusid, millest

lähtudes saaks hinnata, kas tiik põhjustab kaebaja väidetud ohte ja kahjulikke mõjusid.

Vastustaja järeldus, et tiik on ohutu ja ei mõjuta ülemääraselt kaebaja õigusi, on tõenditega

1 Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse, www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/13308, lk 5-6

seostamata ja piisavalt põhjendamata. Küsimus tiigist lähtuvatest ohtudest ja mõjudest on

sõltumatu küsimusest, kas tiigi ehitamiseks oleks olnud nõutav ehitusteatise esitamine või

ehitusloa taotlemine, kuna otsuse punktis 15 toodud nõuded ehitisele ja ehitamisele kehtivad

igasuguse ehitamise, sealhulgas vabaehitamise korral. Eeltoodu üksi on piisav, et tühistada

vaidlustatud otsus ja kohustada vastustajat järelevalvet teostama.

22. Vastustaja piirdus vaidlustatud otsuses üksnes selle hindamisega, kas saab rakendada

kaebaja taotletud meedet ehk tiik likvideerida. Seda ei saa pidada õiguspäraseks. Kaebajal ei

ole subjektiivset õigust nõuda järelevalvemenetluses kolmandate isikute suhtes konkreetse

meetme rakendamist ning vastustaja ei ole järelevalve teostamisel seotud sellega, millise

abinõu kohaldamist taotleb kaebaja. Vastupidi, nagu vastustaja ise välja toob, oli tema

kohustus välja selgitada, kas ohukahtlus on põhjendatud, kas oht esineb (või on juba

realiseerunud), ning vajadusel rakendada kohaseid ja proportsionaalseid abinõusid ohu

tõrjumiseks (korrakaitse-seaduse § 27-29, vt ka Riigikohtu 13.12.2018.a otsus asjas 3-16-

1050).

Ekslik on kaebaja arusaam, et järelevalvel on ainult üks võimalik tulem ja selleks on tiigi

likvideerimine. Kaebaja väidetud mõjudel võivad olla ka muud põhjused, s.h samaaegselt

mitmed erinevad põhjused. Kui kaebaja väidetud ohud või kahjulikud mõjud esinevad, siis

võib nende leevendamiseks või kõrvaldamiseks olla muid võimalusi (näiteks kaebaja

kinnisasja veevarustuse korraldamine puurkaevust, kaebajal kavas olnud

maaparandussüsteemi ümberehitamisel arvestamine sellega, et kaebaja kinnisasi vajab

niisutamist, mitte kuivendamist, tiigi ümberehitamine jne). Kohaliku omavalitsuse tegevusele

ehitusvaidluse korral on omane, et eeskätt püütakse tasakaalustatult arvesse võtta erinevaid

huvisid. Ka ehitusloa andmise või ehitusteatise täiendava kontrollimise menetluses ei ole

keeldumise aluseks üksnes see, et ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasjaga piirneva

kinnisasja omanikule püsiv negatiivne mõju, vaid lisaks peab tegemist olema mõjuga, mis on

üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (EhS § 44 p 4).

23. Kohus ei käsitle täpsemalt kaebaja esitatud põhjendusi ja tõendeid tema väidetud ohtude

ja mõjude kohta. Olukorras, kus vastustaja sisuliselt ei ole järelevalvet teostanud, tähendaks

see ennetavat sekkumist haldusorgani tegevusse, milleks halduskohtul volitusi ei ole.

Halduskohus hindab haldusorgani tegevuse õiguspärasust järelkontrollina ning

haldusmenetlus ei saa praktiliselt täies mahus üle kanduda kohtumenetlusse. Arvestada tuleb

ka seda, et ehitusvaldkonnas tehtavad otsused, eriti olukorras, kus esineb vajadus

naaberkinnisasjade omanike huvide tasakaalustatud arvestamiseks, sisaldavad endas alati

kaalutlusõiguse teostamist ning kohus ei saa teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest

(HKMS § 158 lg 3). Kaebajal on võimalus oma põhjendused ja tõendid esitada vastustajale

edasisel järelevalve teostamisel.

24. Järelevalve teostamisel tuleb uuesti lahendada ka küsimus, kas tiigi rajamiseks oli nõutav

ehitusprojekti koostamine, ehitusteatise esitamine või ehitusloa taotlemine. Kohus ei võta

selle kohta lõplikku seisukohta, kuid leiab, et vastustaja esitatud põhjendused ei ole kohased

ja piisavad.

Kohtu hinnangul saab tiiki käsitleda ehitisena. Tegemist ei ole mingi muu töö või tegevuse

tulemusena maapinda tekkinud lohuga, mis täitus veega. Objekt on kavatsetult rajatud selleks,

et tekiks tiik, mis kuivendab ümbruskonna pinnast ja mida saab kasutada suplemiseks.

Määravat tähtsust ei ole sellel, kas tiigi rajamisel on kasutatud ehitusmaterjale (näiteks

betooni). Tiik vastab EhsS § 3 lg 1 tingimustele - tegemist on inimtegevuse tulemusel loodud

ja aluspinnasega ühendatud asjaga, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis ja

kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest.

Kohtu hinnangul ei ole ehitisena käsitletavad tiigi kaevamise tulemusena tekkinud

pinnasevallid. Tegemist on kaevisega, mis tekkis tiigi rajamisel. Erinevalt tiigi rajamisest ei

nähtu pinnasevallide puhul kohtuasja dokumentidest, et kolmandate isikute tahe oleks

suunatud pinnasevallide kui ehitiste rajamisele või et need oleksid rajatud mingil konkreetsel

eesmärgil või kasutusotstarbel.

25. EhS lisa 1 alajaotuses „Muud vee-ehitised“ on nimetatud järgmisi ehitisi: pinnaveehaare,

salvkaev, puurkaev, puurauk, tamm ja pais, kaldakindlustusrajatis, veehoidla, tuletõrje

veevõtukoht, niisutus- ja kuivendusrajatis. Tiik ei saa olla salvkaev, puurkaev, puurauk, tamm

ja pais või kaldakindlustusrajatis. Puuduvad tõendid selle kohta, et tegemist oleks

pinnaveehaardega ehk et tiiki oleks võetud vett veekogust (veeseaduse § 16). Samuti

puuduvad tõendid, et rajatud on tuletõrje veevõtukoht. Järele jäävad veehoidla ning niisutus-

ja kuivendusrajatis.

Veehoidla legaaldefinitsiooni ei ole antud ühegi seadusega. Keeleliselt mõistetakse veehoidla

all paisutatud jõeosa või muud tehisveekogu vee kogumiseks ja äravoolu ümberjaotamiseks2.

Kohtu hinnangul ei saa tiiki käsitleda veehoidlana, kuna selle rajamisel ei olnud eesmärgiks

vee kogumine ja äravoolu ümberjaotamine. Kohtu hinnangul on võimalik, et tegemist on

kuivendusrajatisega EhS lisa 1 tähenduses.

26. AP 15.08.2023.a seletuses on öeldud, et tiigi rajamise eesmärgiks oli käia ujumas ja kasta

kasvuhoonet, uue kuivendus- ja niisutussüsteemi rajamise eesmärki ei olnud.

RP 02.07.2023.a seletuses, mis on esitatud tema ja AP nimel (dtl 353-354), on öeldud, et

kolmandad isikud on selle piirkonna inimesed juba 60 aastat. Kogu maa-ala kannatab pideva

liigniiskuse all. Alates 1980-ndatest aastatest on pinnast püütud kuivendada (kraav, väike tiik,

pinnase tõstmine). Kolmandad isikud ei ole huvitatud aegunud maaparandussüsteemi

renoveerimisest. Kolmandad isikud kaevasid tiigi pinnase kuivendamiseks ning ujumise ja

vaba aja veetmise kohaks. Pinnasevallid tekkisid pinnase paigaldamiseks, neid saab ära

kasutada vaba aja veetmiseks. Kolmandate isikute eesmärgiks tiigi rajamisel oli ka see, et

intensiivne põllumajanduslik tootmine liiguks nende kinnisasjast kaugemale.

Seega kolmandate isikute algse seletuse põhjal oli pinnase kuivendamine üks tiigi rajamise

eesmärkidest. Seda tuleb pidada kaalukamaks tõendiks kui kolmandate isikute hilisemat

seletust, milles nad pinnase kuivendamise eesmärki eitasid. Hilisem seletus võis olla

mõjutatud teadmisest, et kuivendusrajatist ei oleks tohtinud rajada vabaehitisena.

27. Vastustaja ei saa ilma igasuguse põhjenduseta tugineda üksnes AP hilisemale seletusele

ja jätta tähelepanuta kolmandate isikute varasem, sellega vastuolus olev seletus. Vastuoluliste

seletuste olemasolu oli vastustajale teada. TTJA leidis 04.07.2023 kolmandate isikute

varasemale seletusele tuginedes, et tiik on rajatud kuivenduse eesmärgil ja tegemist on

ehitusloakohustusliku kuivendusrajatisega (dtl 85-87, haldusmenetluse toimikus dtl 559-560).

Vastustaja selgitas vaidlustatud otsuses, et ta selle TTJA seisukohaga ei nõustu.

Lisaks tuleb haldusmenetluses arvesse võtta ka tiigi tegelik mõju. Piirkonnas on olemas

maaparandussüsteem, mis on rajatud kuivendamise eesmärgil. See näitab, et tegemist on

liigniiske alaga. Tiigil võib olla kuivendav toime olenemata sellest, millega põhjendavad

kolmandad isikud tiigi rajamist.

28. Isegi kui tegemist ei ole EhS lisas 1 nimetatud ehitisega, tuli vastustajal järelevalve

2 sonaveeb.ee

raames kaaluda, kas põhjendatud on esitada kolmandatele isikutele EhS § 35 lg 4 alusel

ehitusprojekti koostamise ja ehitusteatise esitamise nõue või EhS § 38 lg 3 alusel ehitusloa

taotlemise nõue. Kohus leidis eespool, et tiik on rajatud maaparandussüsteemi alale, mis

esiteks tähendab, et tegemist on liigniiske alaga ja teiseks, et on olemas ehitis

(maaparandussüsteem), millega tuleb tiigi rajamisel arvestada. Tiik pindalaga 600 m2 ja

sügavusega 2,8 m võib mõjutada ümbritsevate alade veevarustust ja naaberkinnisasjade

omanike õigusi.

Käesolevas otsuses toodut arvestades ei ole piisavad väärteomenetluses esitatud vastustaja

põhjendused selle kohta, miks vastustaja ehitusloa taotlemist või ehitusteatise esitamist ei

nõudnud. See, et varem rajatud tiikidega ei ole probleeme olnud, ei tähenda seda, et

probleeme ei saa põhjustada Mõisavahe tee xx kinnisasjale rajatud tiik. Arvestades tiigi

pindala, sügavust ja paiknemist maaparandussüsteemi alal ei saa kohtu hinnangul pidada

ebaproportsionaalseks tiigi rajamise põhjalikumat ettevalmistamist, projekti koostamist ning

ehitise ja ehitamise võimalike mõjude hindamist.

29. Vastustaja esitas kohtule 19.07.2024 koostatud dokumendi pealkirjaga „Riikliku

järelevalve menetlus“ (dtl 238-241). Kohus palus 13.11.2024.a määruses vastustajal selgitada,

millise menetluse tulemiks on 19.07.2024.a dokument, s.h kas vastustaja on läbi viinud uue

järelevalvemenetluse, uuendanud kaebaja 22.09.2023.a taotluse alusel algatatud menetluse,

dokument on koostatud kaebusele vastamise eesmärgil vms. Vastustaja kohtule ei vastanud.

Dokumendi põhjal ei ole vastustaja kindlaks teinud täiendavaid asjaolusid või kogunud uusi

tõendeid (välja arvatud fotode tegemine tiigist). Dokument kordab vastustaja varasemaid

seisukohti. Kohtu hinnangul tähendab eeltoodu, et vastustaja ei ole vaikimisi kehtetuks

tunnistanud vaidlustatud otsust või läbi viinud uut järelevalvet.

30. Kaebaja on vastustajale ette heitnud menetlustoimingute puudulikku dokumenteerimist.

Kohtu hinnangul on see etteheide vähemalt osaliselt põhjendatud. Haldusmenetlusele on

pigem omane vormivabadus (HMS § 5 lg 1, § 18 lg 1). Kuid põhjendatud ja mõistlik on

protokollida menetlustoimingud ulatuses, mis annab võimaluse tugineda neile hiljem

tõenditena. Näiteks ei nähtu kohtule esitatud dokumentidest, kas ja kuidas on kindlaks tehtud,

kas esinevad kaebaja väidetud faktilised asjaolud (salvkaevu, kaebaja kinnisasjal paikneva

tiigi, puude kuivamine) - millisel kuupäeval ja ilmastikuoludes käis vastustaja kaebaja

kinnisasjal, milline oli salvkaevu ja tiigi seisund, millistele puudele osutas kaebaja kui

kuivanutele jne.

Kohus ei nõustu kaebaja etteheidetega tema kaasamisele järelevalve teostamisel.

Haldusmenetluse toimikus on arvukalt kaebaja kirjalikke seisukohti ning kohtu hinnangul olid

kaebaja seisukohad vastustajale põhjalikult teada.

31. Kaebaja esitas 19.04.2024 vastustajale taotluse taandada menetlusest EO (dtl 126-129).

Kaebaja kahtles ametniku erapooletuses ja leidis, et ametnikul ei ole pädevust teostada

riiklikku järelevalvet. Kaebaja ei olnud rahul sellega, kuidas ametnik viis läbi

väärteomenetlust ja otsuse punktis 2-3 kirjeldatud haldusmenetlust.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 10 lg 1 sätestab, milline asjaolu saab olla aluseks

haldusorgani nimel tegutseva isiku taandamiseks haldusmenetlusest. Kaebaja tugineb HMS §

10 lg 1 punktile 4 - isik on muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või muud asjaolud

tekitavad kahtlust tema erapooletuses.

Kohtu hinnangul ei toonud kaebaja oma taotluses välja asjaolusid, mis annaksid aluse arvata,

et vaidlustatud otsusele alla kirjutanud EO oli isiklikult huvitatud Mõisavahe tee xx

kinnisasjale tiigi rajamise üle järelevalve teostamise tulemusest või ta ei olnud asja

lahendamisel erapooletu. Haldusorgani nimel tegutseva isiku erapooletuse kahtluse alla

seadmiseks ei ole piisav see, kui isik teeb otsuseid kaebaja kahjuks või kaebaja ei nõustu

otsuste või nende põhjendustega. Samuti ei ole piisav see, kui isik on kaebaja väitel

asjatundmatu või hooletu. Eksimused haldusakti andmisel, toimingu tegemisel või menetluse

läbiviimisel annavad aluse vaidlustada haldusorgani tegevus, mitte aluse taandada

haldusorgani nimel tegutsenud isik.

32. Kaebaja on haldus- ja halduskohtumenetluses korduvalt esitanud väite, et vastustaja või

muu isik on toime pannud korruptiivse teo. Süütegude uurimiseks on ette nähtud teine

menetluskord (HKMS § 4 lg 1). Tartu Maakohus selgitas juba 07.07.2023.a määruses (dtl

551-556) kaebajale võimalust esitada kuriteokaebus. Sama on kaebajale selgitanud ka teised

haldusorganid ja kohtud, s.h käesolevas kohtuasjas 18.06.2024.a määruses. Haldusmenetluse

toimikust nähtub, et kaebaja on esitanud kuriteokaebuse erinevate isikute vastu ja alusel ning

Prokuratuur jättis 03.08.2023 kriminaalmenetluse alustamata (dtl 543-547). Kui kaebaja

jätkab korruptiivsetele tegudele viitamist haldus- ja halduskohtumenetlustes, siis ei kasuta

kaebaja oma menetlusõigusi heauskselt.

33. Kokkuvõttes esinevad piisavad alused vaidlustatud otsuse tühistamiseks ning vastustaja

kohustamiseks viia läbi järelevalve seoses tiigi ehitamisega Mõisavahe tee xx kinnisasjal.

Kohus rahuldab kaebuse.

Menetluskulud. Selgitused

34. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle

sätte alusel on menetluskulude kandmine vastustaja kohustus.

35. Kaebaja menetluskuluks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot. Kohus mõistab

selle summa vastustajalt kaebaja kasuks välja. Kaebajal tuleb teatada vastustajale, kellele ja

millisele kontole tuleb menetluskulu tasuda.

36. Kohus ei lubanud kaebajal täiendada kaebust hüvitamisnõudega. Sel juhul kuulub

tagastamisele hüvitamisnõude eest tasutud riigilõiv 950 eurot. Kohus tagastab riigilõivu

isikule ja kontole, kust see tasuti (dtl 765).

37. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane

taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus

apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks