2-22-14464/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Kairi Piirisild ja Liis Arrak

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-14464

Kohtuasi

P.B hagi Z.M vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26. mai 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Z.M apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1536,01 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja P.B (isikukood XXX), seaduslik esindaja G.S ,

lepinguline esindaja E.G

Kostja Z.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja P.K

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda P.B 11. detsembril 2024 esitatud tõendite asja materjalide juurde

võtmisest.

2. Tühistada Harju Maakohtu 26. mai 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-14464 osas,

millega maakohus mõistis Q. P.B-na G.S kasuks alates 28. septembrist 2022 kuni

P.B täisealiseks saamiseni välja perekonnaseaduse (PKS) § 101 järgi arvutatust

suurema elatise (resolutsiooni p 2). Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista

Q. P.B-na G.S kasuks alates 28. septembrist 2022 kuni P.B täisealiseks saamiseni

välja elatis vastavalt tervikresolutsiooni punktis 6.2 sätestatule.

3. Jätta Harju Maakohtu otsuse resolutsioon muutmata osas, millega maakohus

mõistis Q. P.B-na G.S kasuks välja tagasiulatuva elatise ajavahemiku 28.

september 2021 kuni 27. september 2022 eest 1438,30 eurot (resolutsiooni p 4) ja

jaotas menetluskulud (resolutsiooni p 5), täiendades osaliselt kohtuotsuse

põhjendusi.

4. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

5. Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.

6. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus

:

6.1. Rahuldada hagi osaliselt.

2-22-14464

6.2. Mõista Q. P.B-na G.S kasuks alates 28. septembrist 2022 kuni P.B

täisealiseks saamiseni välja elatis järgmiselt:

6.2.1. ajavahemiku 28. september 2022 kuni 31. märts 2023 eest 255,64 eurot

kuus (baassumma 209,20 eurot + 3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuutasust 46,44 eurot);

6.2.2. ajavahemiku 1. aprill 2023 kuni 31. märts 2024 eest 300,33 eurot kuus

(baassumma 249,78 eurot + 3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuutasust 50,55 eurot);

6.2.3. alates 1. aprillist 2024 327,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 3%

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 54,96 eurot);

6.2.4. elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (järgmine kord 1. aprillil

2025) vastavalt baassumma ja Eesti Vabariigi keskmise brutokuutasu

muutumisele PKS § 101 lg-te 3 ja 4 järgi.

6.3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt Z.M on

kohustatud punktis 6.2 nimetatud elatise maksma P.B pangakontole

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS) hiljemalt 27. kuupäevaks

järgmise kuu eest ette.

6.4. Mõista Q. P.B-na G.S kasuks välja tagasiulatuv elatis ajavahemiku 28.

september 2021 kuni 27. september 2022 eest 1438,40 eurot.

6.5. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

6.6. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. P.B (hageja, laps) esitas Harju Maakohtule 28. septembril 2022 hagi Z.M (kostja) vastu

elatise väljamõistmiseks, mida täiendas 20. oktoobril 2022 ja 2. novembril 2022. Hageja palus

mõista kostjalt välja elatise 742,16 eurot kuus alates 28. septembrist 2022 ning indekseerida

elatis iga järgmise aasta 1. aprillil 10% võrra; mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis

ajavahemiku 28. september 2021 kuni 27. september 2022 eest 2876,80 eurot; teha ülekanded

hageja pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS) hiljemalt iga kuu 27.

kuupäevaks.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on hageja G.S (hageja seaduslik esindaja, ema) ja kostja ühine

alaealine laps. Hageja elab emaga.

2 (23)

2-22-14464

1.2. Kostja rikub hageja ülalpidamiskohustust. Hageja seaduslik esindaja on korduvalt

kohtuväliselt nõudnud kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist, kuid kostja teatas, et tema ei

kavatse lapsele ülalpidamist anda.

1.3. Hageja keskmised igakuised kulud on järgmised:

Kulu liik

Summa ühe

kuu kohta

Eluasemekulud (korteri üürikulud,

kommunaalarved, elekter, internet,

TV, kindlustuse kulud) (lapse osa)

372,83

Koolitatava kulud / kantselei

46,17

Sidekulud (telefon)

22,92

Sõidukulud

45,84

Kulud toidule, hügieentarvetele,

tervishoiule (ravimid, vitamiinid jne)

687,60

Kulud riietele ja jalanõudele

114,60

Huviringid,

trennid

(muusika

(kitarriõpe – 2 korda nädalas, asub

teises linnaosas, st hageja seaduslik

esindaja viib hagejat sinna autoga);

sporditrenn (parkuur trenn); ujumine)

98,09

Kulud kultuurieluks, meelelahutuseks,

taskuraha, mänguasjad

32,09 + 64,18

Kokku

1484,32

1.4. Seoses kostja vastuväidetega märkis hageja järgmist.

1.4.1. Kostja vastuväited on tõendamata. Alates 2021. a septembrist ei elanud hageja enam

kostjaga. Seetõttu ei mõjuta kostja kantud eluasemekulud tema ülalpidamiskohustuse täitmist.

Otsus kolida 2019. aastal Rootsi elama oli ühine. Menetlusosalised elasid perekonnana koos

kuni 2021. a aprillini.

1.4.2. Hageja palus 2021. a novembris kantud summasid mitte arvestada, kuna tegemist ei

olnud lapsele makstud elatisega. Juulis 2021 oli kostja kandnud lapse pangakontolt raha

endale ning novembris 2021 ta tagastas selle võla.

1.4.3. Hageja ei ole basseini teenust kasutanud. Selles ujulas puudub laste jaoks ujumiskool.

Maksed on tehtud G.S ehk hageja ema poolt ujula kasutamiseks. Seega need kulud ei ole

seotud lapse ülalpidamiskohustuse täitmisega.

1.4.4. Kostja ei ole vaidlusalusel ajavahemikul hageja eest eluaseme ja üüri kulusid kandnud.

Tegemist oli mitteeluruumiga, mida ei tohtinud anda üürile elamiseks, eriti koos alaealise

lapsega. Tegemist oli endise ilusalongiga, mida kostja üüris ja mille kulusid ta kandis oma

ettevõtte arvel. Lisaks viibis hageja koos emaga augustist oktoobrini Tallinnas. Kostja esitatud

kviitungid ei tõenda, et ta kandis kulusid hageja ülalpidamiseks.

3 (23)

2-22-14464

1.4.5. Kuna hageja nõuab kostjalt elatist alates 28. septembrist 2021, on arusaamatu, kuidas

puutub asjasse ajavahemik mai – august 2021, mille kohta kostja tõendeid esitas.

1.4.6. Hageja kulud novembris 2022 olid 1487,33 eurot:

-

eluasemekulud: korter 10 317 rootsi krooni (SEK); internet 519 SEK; elekter 423

rootsi krooni; kodukindlustus 536 rootsi krooni, kokku 11 795 rootsi krooni ÷ 3

inimest (in) = 3931,67 rootsi krooni e 361,48 eurot;

-

pikapäeva rühm koolis (koolitatava kulud) 360 rootsi krooni ehk 32,78 eurot;

-

kooli kantselei tarbed (pliiatsid, vihikud jne) umbes 9,11 eurot;

-

sidekulud 915 rootsi krooni ÷ 3 in = 305 rootsi krooni ehk 28,04 eurot;

-

perekonna bensiinikulu (sõidukulud) 1933,55 rootsi krooni ÷ 3 in = 644,52 rootsi

krooni ehk 59,26 eurot;

-

toidukulud, kulud hügieentarvetele ja tervishoiule 18 439,02 rootsi krooni ÷ 3 in =

6146,34 rootsi krooni ehk 565,10 eurot;

-

kulud riietele, jalatsitele 7322,25 rootsi krooni ehk 673,21 eurot vaheajaks, seega

224,40 eurot kuus;

-

ujumise trenn (huviringid, trennid) 450 rootsi krooni ehk 41,37 eurot;

-

kitarriõpe 27,50 eurot;

-

sporditrennid 45,84 eurot;

-

kultuurielu, meelelahutus (teatri ja muuseumi külastus) 470 + 187,50 = 657,50 rootsi

krooni e 60,45 eurot;

-

taskuraha umbes 8 eurot nädalas ehk 32 eurot kuus.

1.4.7. Hageja vaidleb vastu sellele, et kostja andis hagejale ülalpidamist alates aprillist 2021

kokku 5658,49 eurot. Kostja poolt kohtule esitatud pangakonto väljavõtetest on näha üksnes

laekumised lapse pangakontole, näha ei ole kontolt raha välja võtmist. Kostja tõenditest saab

teha järelduse, et kostja kasutas lapse pangakontot nagu enda oma. Mitte ühegi makse juures

ei ole selgitust, et tegemist oleks lapse ülalpidamiseks antud rahaga.

1.4.8. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga 2750 euro tasaarvestamise osas. Kostja väide, et

hageja seaduslik esindaja kasutas ajavahemikul novembrist 2021 kuni augustini 2022 kostja

nimele registreeritud sõidukit, ei ole asjakohane. Hageja seadusliku esindaja ja kostja

omavahelised varalised suhted ei puuduta hagejat ja tema nõudeõigust kostja vastu. Hageja

seaduslik esindaja viis sõiduki Eestis parklasse, kuna selleks ei olnud vajadust. Rootsis

kasutab hageja seaduslik esindaja teist sõidukit.

1.4.9. Rootsis on hinnad kõrgemad kui Eestis. Kostja ei ole tõendanud, et hageja kulud on

ülemäärased.

1.4.10. Arvestades kostja 6. jaanuaril 2023 kohtule esitatud varalise seisundi kirjeldust ja

tõendeid, on kostja varaline seisund piisav, et täita ülalpidamiskohustust nõutavas ulatuses.

Kostja vastuväited hagiavaldusele

2. Kostja vaidles hagile vastu.

2.1. Kostja tasus 2021. aastal lapsele 650 eurot. Lisaks tasus kostja terve 2021. a hageja

ujumistrennide eest. Kostja on tasunud kuni 31. detsembrini 2021 kõik majaga seotud kulud

4 (23)

2-22-14464

(kus pere elas) ja üüri, kuna üürileping oli sõlmitud kuni 31. detsembrini 2021. Seega ei ole

tagasiulatava elatise nõue hagiavalduses välja toodud summas põhjendatud.

2.2. Kostjaga ei ole läbi räägitud ega kokku lepitud, et laps hakkab elama teises riigis.

2.3. Lapse vanemad ei ela koos alates 30. aprillist 2021. 2021. a mais tulid kostja ja hageja

seaduslik esindaja tagasi Eestisse. Sellest ajast on kostja kandnud hageja arvele 5658,49 eurot.

Väide, et kostja kandis raha juulikuu võla katteks, on vale.

2.4. Pärast lapse vanemate lahkuminekut kasutas hageja seaduslik esindaja alates oktoobrist

või novembrist 2021 kuni augustini 2022 kostja autot (Chevrolet Cruze, XXXXXX). Hageja

seaduslik esindaja kasutas autot ka enda isiklikes huvides, töötades X taksos. Minimaalne

auto rendi hind Eestis on 250 eurot kuus (11 × 250 = 2750 eurot), mida tuleb arvestada elatise

katteks.

2.5. Hageja elas majas, mida kostja üüris kuni 2021. a oktoobri lõpuni. Kostja tasus kuni

oktoobri lõpuni kõik arved. Hageja ja hageja seaduslik esindaja lahkusid ühisest

majapidamisest oktoobri lõpus. Kostja tasus kommunaalkulud 2021. a septembri ja oktoobri

eest (kokku 1500 eurot), samuti juuni, juuli ja augusti eest. Üldkulu oli 5658,49 + 2750 +

1500 = 9908,49 eurot.

2.6. Oma 10. novembri 2022. a vastuses hagile avaldas kostja, et tema töötasu on 1000 eurot

kuus. Seega ei ole nõutud summa reaalne. 21. novembri 2022. a seisukohas avaldas kostja, et

tema töötasu X OÜ-lt on 3000 eurot. Kostja vara on Ford Mondeo, ZZZZZZ, W AB.

2.7. Hageja seadusliku esindaja sõnul elab nende kodus kolm inimest. Rootsi veebilehe

registrist on näha, et antud aadressil elab N, P, A. G.S, G, P.B ja hageja esindaja elukaaslase

kolm last, s.o kokku kaheksa inimest.

2.8. Lisatud

maksete

dokumendid

on

teostatud

teadmata

kaardilt: ..9897, ..9735, ..9503, ..6133, ..5953, ..9771, ..0720, ..2271, ..1433, ..4862, ..0707, ..

8519, ..2806, ..0580, summas 4000 eurot. Lisad 1–3, 4–7, 9 on kulu õlule, kohvile, looma

toidu ja 4-kuuse beebi toidu peale. Kostja palub neid makseid mitte arvesse võtta, kuna

puuduvad tõendid, et kulud on seotud hagejaga.

2.9. Laps on iga päev koolis kl 7.30–17.00 e 9,5 tundi, kus saab ka toitu. Arvestades sõidu- ja

uneaega, on laps kodus aktiivne 5,5 tundi. Seega on kulud ülepaisutatud.

2.10. Hageja ei ole kostja bioloogiline laps.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja:

-

elatise 441,82 eurot kuus alates 28. septembrist 2022 kuni hageja täisealiseks

saamiseni. Kohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra, mille kohaselt on kostja

kohustatud maksma elatise hageja pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX

(Swedbank AS) hiljemalt 27. kuupäevaks järgmise kuu eest ette;

-

tagasiulatuva elatise ajavahemiku 28. september 2021 kuni 27. september 2022 eest

1438,40 eurot.

5 (23)

2-22-14464

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määramata.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

-

hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad;

-

hageja elab koos emaga.

3.2. Kostja on küll märkinud, et ta ei ole hageja bioloogiline isa, kuid ei ole esitanud seda

väidet kinnitavat tõendit. Eelnev ei puuduta hageja ülalpidamisnõuet.

3.3. Hageja on esile toonud, et tema kulud on vähemalt 1484,32 eurot kuus. Maakohus viitas

Riigikohtu seisukohale lahendi nr 3-2-1-118-12 p-s 15 ja märkis, et kuna hageja nõuab

kostjalt elatist miinimummäära ületavas summas, lasub tal kohustus kulude suurust tõendada.

Maakohus viitas PKS §-le 99.

3.4. Arvestades hageja põhistusi ning asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid,

hügieenitarvet ja eluaset ning nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid,

asus kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised:

Kulu nimetus

Hagis

toodud

suurus

Kohtu

hinnang

Maakohtu kommentaar

Eluasemekulud

(korteri üürikulud,

kommunaalarved,

elekter, internet,

TV, kindlustuse

kulud) (lapse osa)

372,83

372,83

Tõendid I kd, tl-d 26–28. Kostja ei ole vaidlustanud

kulu tõendatust ja suurust. Kostja väide, et korteris

elab tegelikult kaheksa inimest, on tõendamata,

mistõttu kohus sellega ei arvesta.

Koolitatava kulud

/ kantselei

46,17

31,12

Tõend I kd, tl 30: pikapäevarühm 31,12 eurot. Ei ole

eluliselt usutav, et kantseleikulu nimetatud ulatuses

iga kuu tekib. Kulu on ka tõendamata, mistõttu kohus

sellega ei arvesta.

Sidekulud

(telefon)

22,92

22,92

Tõend I kd, tl 38. Kulu on vajalik ja põhjendatud.

Sõidukulud

45,84

71,71

Kooli sõidupileti kulu on põhjendatud. Ülejäänud

osas ei ole võimalik kulu jagada kolme inimese

peale, kuna on ilmne, et sõidud ei ole samas ulatuses

tehtud hageja huvidest ja vajadustest lähtudes.

Kulud

toidule,

hügieentarvetele,

tervishoiule

(ravimid,

vitamiinid jne)

687,60

275,67

Tõendid I kd, tl-d 31–36. Kohus lähtub tõendites

esile toodud summast 9570,59 SEK, mis on 827

eurot. Jagatuna kolme inimese peale on hageja kulu

275,67 eurot kuus. Väide, et osa pereliikmeid oli

vastaval kuul kodust eemal, on tõendamata.

6 (23)

2-22-14464

Kulud riietele ja

jalanõudele

114,60

46,40

Kulu on põhjendatud ja vajalik. Siiski on hageja

vääralt märkinud kulu suuruseks 114,60 eurot kuus

olukorras, kus tabelis on tõenditele tuginedes

märgitud kulu suuruseks 46,40 eurot kuus. Kohus

lähtub tõendatud kulust. Põhjendatuks ei saa pidada

9. detsembri 2022. a seisukohas esitatud kulu suurust

224,40 eurot kuus, kuna on ilmne, et sellises suuruses

ei saa igakuine riietumiskulu olla.

Huviringid,

trennid

98,09

40,98

I kd, tl 31: ujumine 40,98 eurot. Ülejäänud osas kulu

tõendamata.

Kulud

kultuurieluks,

meelelahutuseks,

tasuraha,

mänguasjad

32,09 +

64,18

Tõendid I kd, tl 159. Taskuraha on märgitud suuruses

põhjendatud. Muus osas nähtub tõenditest, et teatrit

puudutav arve hõlmas viit inimest. Teater ja

muuseum olid erinevatel kuudel, mistõttu liitis kohus

kulu ühe inimese kohta ja jagas kaheks (kuude arv).

Kulu on põhjendatud summas 8 eurot kuus. Kulud

kokku 40 eurot kuus (taskuraha 32 + meelelahutus 8).

Kokku:

1484,32

883,63

3.5. Eeltoodu alusel luges maakohus hageja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks

vähemalt 883,63 eurot kuus, millest kummagi vanema osa on 441,82 eurot (883,63 ÷ 2).

3.6. Järgnevalt hindas kohus kostja majanduslikku olukorda. Kostja keskmine töötasu on tema

sõnul u 3000 eurot kuus. Kostjale ei kuulu kinnisvara ega sõidukeid. Tema suhtes ei ole

käimas täitemenetlusi. Kostja arvelduskontol oli 2023. a algses vabu vahendeid u 3400 eurot

ja teisel arvel u 2600 eurot. Arvelduskontodelt nähtuvalt puuduvad kostjal regulaarsed suured

väljaminekud.

3.7. Üksnes ebapiisav töötasu või töötasu puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise

maksmisest. Perekonnaseaduse ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt

on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste

rahuldamisele tagaks ka lastele ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi

tegema. Kostja on töövõimeline ja -ealine. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kostja

majanduslik olukord on hagejale kulupõhise ja elulaadile vastava elatise tasumiseks piisavalt

hea.

3.8. Hageja esitas hagiavalduse 28. septembril 2022 ja soovib elatise väljamõistmist alates 28.

septembrist 2022 kuni täisealiseks saamiseni. Eelnevale tuginedes rahuldas kohus hagi

osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 441,82 eurot (s.o pool lapse

põhjendatud ja vajalikest kuludest) alates 28. septembrist 2022 kuni täisealiseks saamiseni.

Hageja välja toodud viisil elatise indekseerimine ei ole põhjendatud. Hageja ei ole esile

toonud, millest lähtuvalt tuleb elatist tema toodud määras indekseerida. Elatis tuleb välja

mõista fikseeritud suuruses.

3.9. Järgmisena käsitles maakohus hageja nõuet mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis

ajavahemiku 28. september 2021 kuni 27. september 2022 eest 2876,80 eurot.

3.9.1. Nõude arvestamisel on hageja lähtunud sel ajal kehtinud elatise miinimummääradest.

Maakohus viitas PKS §-le 108 ja Riigikohtu seisukohtadele lahendi nr 3-2-1-136-13 p-des 12

ja 14.

7 (23)

2-22-14464

3.9.2. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et ta on kõnealusel ajavahemikul elatist tasunud.

Ülekanded lapse kontole ning lapse ja tema ema elukoha eest tasumine ei ole käsitatav

elatisena, kuna ei nähtu, et vanemate vahel oleks olnud kokkulepe, mille kohaselt loetakse

ülalpidamiskohustus täidetuks muul viisil kui lapse ema arvelduskontole raha ülekandmisega

(PKS § 100 lg-d 2 ja 3). Liiati nähtub, et kostja on kasutanud lapse kontot isiklikul otstarbel,

kuna sinna on laekunud maksed ka kolmandatelt isikutelt, mida võib seostada kostja tööalase

tegevusega. Võõrkeelsed tõendid (I kd, tl-d 61–79 ja 183–191) jättis kohus tähelepanuta

(TsMS § 33 lg 1). Asjaolu, et lapse ema on kasutanud kostja sõidukit, ei saa lugeda lapse

ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Lisaks ei ole lapse ülalpidamisnõuet võimalik tasaarvestada

(VÕS § 200 lg 1 p 1).

3.9.3. Tagasiulatuva nõude periood on pikk, s.o üks aasta. Hageja on hagi esitamisega

viivitanud ja pole esitanud seda mõistliku aja jooksul pärast kostja kohustuse rikkumise

ilmnemist. Samas nõuab hageja elatist seadusjärgses miinimummääras, mistõttu ei saa nõue

olla ka üllatav – kostja pidi vastavas suuruses kohustuse olemasolu eeldama. Kostja

majanduslik seisund on piisavalt hea. Kostja ei ole nõude arvestusele vastuväiteid esitanud.

3.9.4. Eelnevat arvestades leidis maakohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

tagasiulatuv elatus 50% ulatuses, s.o 1438 eurot (2876,80 ÷ 2).

3.10. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 445 lg-le 1 määras maakohus kindlaks

kohtuotsuse täitmise korra.

3.11. TsMS § 164 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda. Lähtuvalt

menetluskulude jaotusest ei määranud kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni p-

de 2 ja 4 osas. Kostja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega:

-

rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis PKS § 101 lg 1

alusel arvutatud määras (baassumma 200 eurot, 3% keskmisest brutokuupalgast,

millest on maha arvatud pool lapsetoetusest), mis muutub vastavalt baassumma

indekseerimisele PKS § 101 lg 3 järgi ja keskmise palga muutumisele PKS § 101 lg 4

mõttes alates 28. septembrist 2022 kuni täisealiseks saamiseni. Määrata kindlaks

kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja on kohustatud maksma elatise hageja

pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS) hiljemalt 27.

kuupäevaks järgmise kuu eest ette;

-

jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata tagasiulatuv elatis ajavahemiku 28.

september 2021 kuni 27. september 2022 eest.

Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda ja menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks määramata. Apellatsiooniastme menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus tõendeid ebaõigesti hinnanud ja teinud

esitatud asjaolude põhjal ekslikke järeldusi. Samuti on kohus eksinud PKS § 99 kohaldamisel.

Maakohus leidis ekslikult, et hagejal ei ole vaja oma vajaduste suurust tõendada. Kohus ei saa

asuda tõenditele tuginemata seisukohale, kui suured saavad olla hageja põhjendatud

ülalpidamiskulud.

8 (23)

2-22-14464

4.2. Kui nõue on esitatud miinimummäärast suurema elatise saamiseks, tuleb hageja vajaduste

suuruse hindamisel lähtuda esitatud tõenditest. Seda ka juhul, kui hageja elukoht ei ole Eestis

ja lähtuda ei saa üldteada asjaoludest. Hagejal tulnuks oma vajadusi dokumentidega tõendada.

Hageja on küll esitanud kohtule hulga tšekke ja konto väljavõtteid, millest nähtuvalt on keegi

mingeid makseid teinud ja asju ostnud, kuid kulud on suures osas hagejaga seostamata ja

dokumentidest ei nähtu kulude kandja. Kostjale on arusaamatu, millest lähtuvalt on kohus

määranud kindlaks eluaseme, elektri, toidu jms kulud. Esitatud ei ole ühtegi lepingut ega

arvet, millelt oleks näha kulude suurus. Samuti ei ole kohus välja selgitanud eluaset

kasutavate isikute arvu, et oleks võimalik määrata kindlaks hageja osa suurus vastavatest

kulutustest.

4.3. Kohus on jätnud tuvastamata hageja ema teised lapsed, ehkki kostja on juhtinud kohtu

tähelepanu nende olemasolule. Seetõttu ei ole kohus saanud arvestada ka mastaabisäästu.

4.4. Kohus ei ole selgitanud välja, kas hageja saab oma elukohariigilt riiklikke toetusi, ja on

tuginenud otsust tehes hageja seadusliku esindaja paljasõnalisele väitele, et toetust ei saada.

Toetuse mittesaamine elukohariigist ei ole eluliselt usutav.

4.5. Maakohus on jätnud välja selgitamata hageja ema varalise seisundi ja arvesse võtmata

kostja varalise seisundi. Kostja sissetulek oli tsiviilasja menetlemise ajal maakohtus

keskmiselt 1000–1200 eurot bruto. Hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Kohus on jõudnud

põhjendamatult seisukohale, et kostja sissetulek on 3000 eurot kuus.

4.6. Tagasiulatuva elatise osas on kohus jätnud põhjendamatult arvesse võtmata, et kostja on

hagejale ajavahemikul 28. september 2021 kuni 27. september 2022 elatist andnud, jättes

tähelepanuta kostja sellekohased tõendid. Kostja ei nõustu sellega, et võõrkeelne tõend tuleb

tingimata jätta TsMS § 33 lg 1 järgi tähelepanuta. Kohus ei ole kostjalt tõendite tõlget

nõudnud, nagu näeb ette viidatud sätte teine lause. Samuti ei ole teised menetlusosalised

muukeelsele tõendile vastu vaielnud, vaid on ka ise esitanud muukeelseid tõendeid. Seega

tuleks kostja muukeelseid tõendeid arvesse võtta ja anda kostjale tähtaeg tõendite tõlke

esitamiseks. Hageja ei ole esitanud kostja vastu nõuet kohe vajaduse ilmnedes, vaid on teinud

seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei täidaks

enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt

äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda.

Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata ning apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

6. Ringkonnakohus saatis pooltele 22. juulil 2024 kirja, milles esitas täpsustavaid küsimusi

ning andis pooltele võimaluse esitada täiendavaid seisukohti ja lisatõendeid. Samuti andis

ringkonnakohus kostjale tähtaja oma 6. jaanuari 2023. a seisukohale lisatud võõrkeelsete

tõendite tõlgete esitamiseks.

7. Kostja esitas ringkonnakohtu kirjast lähtuvalt seisukohad 5. augustil 2024.

7.1. Kostja avaldas, et ta on Ukraina kodanik, kes elab Eestis tähtajalise elamisloa alusel.

7.2. Kostja töötab alates 1. veebruarist 2020 kuni praeguseni X OÜ-s. Kuni 1. aprillini 2024

töötas kostja nimetatud ettevõttes ehituskonsultandina, alates 1. aprillist 2024 ehitus- ja

remonditöölisena. Kostja töötasu suurus sõltub töötatud tundide arvust. Kuude eest, mil tööd

9 (23)

2-22-14464

pakkuda ei ole, ei maksta ka tasu. Ajavahemikul 1. oktoober 2022 kuni 2. august 2024 on

kostjale töötasuna makstud kokku 8432,02 eurot, keskmiselt 383,27 eurot kuus. Lisaks on

kostjal LHV ettevõtluskonto, mille kaudu tasub Rootsi ettevõte S AB võlaõigusliku lepingu

alusel kostja osutatud ehituskonsultandi teenuste eest. Ajavahemikul 1. august 2023 kuni 1.

august 2024 on kostja ettevõtluskontole laekunud 52 334 rootsi krooni e 4517,66 eurot. Seega

lisandub kostja töötasule kuus keskmiselt 376,47 eurot ettevõtlustasu. Kostja keskmine

sissetulek on praegu 759,74 eurot (383,27 + 376,47). Seoses 21. novembri 2022. a seisukohas

avaldatud X OÜ-lt saadud töötasuga 3000 eurot selgitas kostja, et nimetatud summa ei olnud

kostja igakuine töötasu, vaid ajavahemikul 1. august 2021 kuni 1. november 2022 (14 kuud)

saadud tasude summa. Seega on põhjendatud arvata kostja igakuise sissetuleku hulka 214,28

eurot (3000 ÷ 14).

7.3. Kostja kinnitas, et tal puudub registreeritav vara ja väärtuslik vallasvara. Kostjal

puuduvad kohustused krediidiasutuste ees.

7.4. Kostja esitas oma Swedbank AS pangakonto XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

väljavõtte ajavahemiku 1. august 2023 kuni 2. august 2024 kohta ja LHV pangas avatud

ettevõtluskonto väljavõtte.

7.5. Lisaks hagejale on kostjal XX.XX.XXXX sündinud laps S. G.S, kes elab koos emaga

Rootsis ja kelle suhtes on kostjal samuti ülalpidamiskohustus.

8. Hageja esitas ringkonnakohtu kirjast lähtuvalt seisukohad 12. augustil 2024.

8.1. Hageja selgitas, et ta elas/elab:

-

ajavahemikul oktoober 2021 kuni veebruar 2023 kolmetoalises üürikorteris aadressil

XXX, Rootsi. Korteri üürileping oli vormistatud hageja seadusliku esindaja

elukaaslase P nimele. Hageja seaduslik esindaja ja tema elukaaslane tasusid üüri

võrdsetes osades, hageja seaduslik esindaja tagastas elukaaslasele pool tasutud üürist.

Korteris elas kolm inimest: hageja, tema seaduslik esindaja ja viimase elukaaslane P;

-

ajavahemikul veebruar 2023 kuni detsember 2023 kolmetoalises üürikorteris aadressil

XXX, Rootsi, XXXXX. Üürileping oli vormistatud hageja seadusliku esindaja

elukaaslase J nimele. Hageja seaduslik esindaja ja tema elukaaslane tasusid üüri

võrdsetes osades. Korteris elas kolm inimest: hageja, tema seaduslik elukaaslane ja

viimase elukaaslane J;

-

alates 1. aprillist kuni tänaseni kahetoalises üürikorteris aadressil XXX, Rootsi,

XXXXX. Üürileping on vormistatud hageja seadusliku esindaja nimele, kes tasub üüri

ainuisikuliselt sularahas. Kõik kommunaalkulud sisalduvad üüritasus. Korteris elab

kaks inimest: hageja ja tema seaduslik esindaja.

8.2. Hageja seaduslikul esindajal on veel üks laps – poeg D, kes on 8-aastane ning kes ei ela

koos hageja ja tema seadusliku esindajaga.

8.3. Vastuseks ringkonnakohtu küsimusele, miks on hageja poolt kohtule esitatud

maksedokumentidelt nähtuvalt tehtud makseid paljude erinevate pangakaartidega, selgitas

hageja järgmist. Tolleks hetkeks oli hageja seaduslikul esindajal kolm pangakaarti, sh

krediitkaart; lapse pangakaart; lapse ema endisel elukaaslasel oli mitu pangakaarti, millega ta

kauplustes tasus. Kahjuks ei ole hagejal võimalik esitada tõendeid hageja seadusliku esindaja

endise elukaaslase pangakaartide kohta, kuna temaga puudub tänaseks päevaks kontakt.

Lisaks on kaardid ajaga aegunud ja need on vahetatud uute (teise numbriga) vastu välja.

10 (23)

2-22-14464

Hageja seaduslik esindaja ei hakkaks nii ilmselgelt fakte moonutama või kohtule valesid

tõendeid esitama. Kui tal oleks olnud selline soov, oleks ta korjanud teiste isikute

sularahakviitungeid ja esitanud neid kohtule. Lisaks oli olukord, kui hageja läks nt ujulasse

või teatrisse koos sõbranna või tema vanematega, nemad tasusid enda kaardiga piletite ja

kulude eest ning lapse ema tagastas hageja eest summad sularahas. Hageja viitas, et

hagiavalduse lisades 10.1–10.6 toodud septembri 2022 kviitungite ja hageja 9. detsembri

2022. a seisukohale lisatud novembri 2022 kviitungite puhul korduvad samad pangakaartide

numbrid. Seega ei olnud hagiavaldusele lisatud kviitungid juhuslikult kogutud.

8.4. Hageja seaduslikul esindajal puudub kinnisvara või muu olulise väärtusega vallasvara, sh

sõidukid. Hageja seadusliku esindaja sissetulekuks on ainult tema töötasu kuni 26 000 rootsi

krooni, muud sissetulekut ei ole.

8.5. Hageja seadusliku esindaja vältimatuteks kuludeks ja kohustusteks iga kuu on: korteri üür

(13 000 rootsi krooni); sidekulud (lapse ja ema telefonikulud) (500 rootsi krooni); sõidupilet

(lapse ja ema) (1020 + 630 rootsi krooni); pikapäevarühma eest tasu (540 rootsi krooni);

toidukulud, hügieenitarbed, kodukeemia (~5000 rootsi krooni); riiete ja jalatsite ostmine

(1000–1500 rootsi krooni); tervisekulud; lapse taskuraha ja meelelahutuskulud (2500–3000

rootsi krooni); koolikulud ja huviringide/trennide kulud.

8.6. Seoses kostja 5. augusti 2024. a seisukohaga märkis hageja järgmist. Hageja seadusliku

esindaja andmetel saab kostja oma põhilise sissetuleku Rootsis. Eestis on kostjal fiktiivne

sissetulek selleks, et ta ei kaotaks siinset elamisluba. Hageja arvates on kostja kohut oma

varalise seisundi osas eksitanud. Avalikest allikatest nähtuvalt osaleb kostja vähemalt kahes-

kolmes Rootsi äriühingus. Seda kinnitas kostja ka ise oma 6. jaanuari 2023. a

menetlusdokumendis. Kui 6. jaanuari 2023. a menetlusdokumendis märkis kostja, et talle

kuulub sõiduk Ford Mondeo ZZZZZZ, siis 5. augusti 2024. a menetlusdokumendis kinnitas

kostja, et tal puudub registreeritav vara ja väärtuslik vallasvara. Jääb ebaselgeks, kas kostja on

sõiduki võõrandanud. Hageja hinnangul ei ole kostja esitanud kohtule kõiki andmeid ja

tõendeid oma varalise seisundi kohta. Kostja sissetulek on oluliselt suurem kui see, mida ta

näitas kohtule. Ettevõttest S AB kostja ettevõtluskontole laekunud 52 334 rootsi krooni ehk

4517,66 eurot ei ole õige jagada aasta peale, mis teeks 376,47 eurot kuus. Raha on teenitud

kevadel 2024, mis tähendab, et kostja hakkas alles sellest ajast ettevõttega koostööd tegema.

Seega tuleks summa jagada kolme kuu peale, mis teeks ühe kuu sissetulekuks 1505,89 eurot.

Kostja ei selgitanud, kuidas ja mis ulatuses ta annab elatist oma teisele lapsele ning kas

seejuures on arvestatud kostja kohustusega maksta elatist ka hagejale. Hageja märkis, et

kostjal ei saaks olla last tema tervisliku seisundi tõttu. Hageja jaoks oli üllatus, et kostjal on

31. mail 2023 sündinud poeg. Hageja kahtlustab, et kostja võis lapse pahatahtlikult enda

nimele vormistada, et mõjutada siinset kohtumenetlust. Huvitav on see, et kostja esitatud

rahvastikuregistri väljavõttes ei ole hageja kui kostja alaealise lapse andmeid, kuigi hageja

elab Rootsis ja tema andmed peaksid seega registrites olema. Kuna tõendist nähtuvalt on

kostjal ainult üks laps, tekitab see kahtluse tõendi ehtsuses. Lisaks on Skatteverketi tõendi

kehtivusaeg üldjuhul 30 kalendripäeva. Kostja on esitanud kohtule tõendi 13. oktoobrist 2023.

Lapse Rootsi isikukood lõpeb numbritega 0000, mis viitab sellele, et laps elab Rootsi

Kuningriigist väljaspool. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendit selle kohta, et tema teine laps

elab koos emaga Rootsis.

9. Vastuseks ringkonnakohtu 13. augusti 2024. a kohtunõudele esitas kostja 21. augustil 2024

kohtule

ka

väljavõtte

oma

pangakontost

nr

YYYYYYYY

ja

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kostja selgitas väljavõtete varem esitamata jätmist sellega,

et kummalegi kontole ei toimunud laekumisi. Kontodele kanti vahendeid vaid teistelt

11 (23)

2-22-14464

kontodelt, mille väljavõtted oli kostja varem esitanud. Rootsist on kostja saanud 2023. aastal

sissetulekut 25 000 rootsi krooni (2200 eurot), mida tõendab Rootsi tuludeklaratsioon. Konto

nr YYYYYYYYY on kostja lapse ja tema ema kasutuses, kes elavad Rootsis. See asjaolu

nähtub ka konto väljavõttelt, kuna kõik tehingud on tehtud Rootsis. Kostja aga elab Eestis.

Hageja esitatud uute tõendite kohta leidis kostja, et mitte ühegi tõendiga ei ole tõendatud

kulutused hagejale. Tõenditega on küll mingis osas tõendatud hageja ema kulutused ja

vajadused, kuid puudub igasugune seos hagejaga. Hageja seaduslik esindaja ei ole tõendanud,

et laps elab koos emaga Rootsis. Hageja on 10-aastane laps, kes peaks käima koolis. Seega

oleks lapse viibimist koos emaga lihtne tõendada nt kooli kaudu, kuid seda ei ole hageja

esindaja teinud. Arvestades Eesti politseilt ja Rootsi riigilt saadud vastust päringule lapse elu-

ja asukoha kohta, on tõenäoline, et hageja ei ela koos emaga Rootsis. Seega ei saa mis tahes

Rootsis tehtud kulutusi arvestada hageja vajadustest tingitud kuludena.

10. Ringkonnakohus lahendas poolte apellatsioonimenetluses esitatud uute tõendite

vastuvõtmise taotlused 27. novembri 2024. a määrusega.

11. Hageja esitas 11. detsembril 2024 koos lõplike seisukohtadega taotluse kahe uue tõendi

vastuvõtmiseks.

12. 12. detsembril 2024 andis kostja ringkonnakohtule teada, et tema elamisluba Eesti

Vabariigis on lõppenud, kuna Politsei- ja Piirivalveamet jättis tema 28. augusti 2024. a

tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata. Sellega seoses ei ole kostja elukoht enam Eestis,

vaid Rootsis.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada osas,

millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks alates 28. septembrist 2022 kuni hageja

täisealiseks saamiseni välja PKS § 101 järgi arvutatust suurema elatise. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab elatise selle aja eest välja PKS § 101 järgi

arvutatud suuruses. Maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel

muutmata osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise,

kuid osaliselt tuleb täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt.

14. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja elatise 441,82 eurot

kuus alates 28. septembrist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni, samuti tagasiulatuva

elatise ajavahemiku 28. september 2021 kuni 27. september 2022 eest 1438,40 eurot. Kostja

vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas tagasiulatuva elatise nõude, ja

osas, millega maakohus mõistis kostjalt alates 28. septembrist 2022 kuni hageja täisealiseks

saamiseni välja PKS § 101 järgi arvutatud summast suurema elatise. Apellatsioonkaebust ei

ole esitatud osas, millega hagi jäeti osaliselt rahuldamata, mistõttu selles osas on maakohtu

otsus TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause järgi jõustunud.

15. Ringkonnakohus lahendab kõigepealt hageja 11. detsembri 2024. a taotluse uute tõendite

vastuvõtmiseks (I) ja käsitleb kostja ülalpidamiskohustusele kohaldatavat õigust (II). Seejärel

hindab kolleegium maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust edasiulatuva elatise

12 (23)

2-22-14464

väljamõistmise (III) ja tagasiulatuva elatise väljamõistmise (IV) osas. Lõpetuseks teeb

kolleegium menetluskulusid puudutavad otsustused.

I

16. Hageja esitas 11. detsembri 2024. a lõpliku seisukohaga kaks uut tõendit, mille ta palus

võtta asja materjalide juurde: JJJ kooli 22. juuli 2024. a tõend koos tõlkega eesti keelde;

Meliva kliiniku 15. augusti 2024. a kiri koos tõlkega eesti keelde. Nende tõenditega soovib

hageja tõendada seda, et ta elab koos emaga Rootsis. Tõendite esitamise põhjusena viitas

hageja sellele, et oma 21. augusti 2024. a vastuses kohtunõudele väitis kostja, et hageja ei ole

seda asjaolu tõendanud.

17. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi on tõendite ja asjaolude esitamine ringkonnakohtus

piiratud. TsMS § 652 lg 1 järgi lähtub ringkonnakohus otsust tehes üldjuhul üksnes

maakohtus esitatud asjaoludest ja tõenditest. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu

otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg-s 3

sätestatud juhtudel. TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi võib apellatsioonimenetluses tõendi

vastuvõtmise aluseks olla asjaolu, et tõendit ei saanud varem esitada kohtu menetlusõiguse

normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh põhjusel, et asjaolu või tõend

tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme

kohtus. TsMS § 238 lg 1 esimese lause kohaselt võtab kohus siiski vastu ainult sellise tõendi

ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit,

millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige siis, kui tõendatavat asjaolu ei

ole vaja tõendada, mh kui asjaolu ei ole vaidlusalune (p 1), või kui asjaolu kohta on kohtu

hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud (p 2).

18. Kolleegium leiab, et hageja esitatud uute tõendite vastuvõtmiseks ei ole TsMS § 652 lg 3

p 2 järgi alust. Siinsel juhul tugines hageja juba maakohtus sellele, et ta elab koos emaga

Rootsis. Seega ei ole tegemist uue asjaoluga, mille kohta hageja ei oleks saanud tõendeid

esitada juba maakohtus. Ehkki hageja esitatud uued tõendid on tekkinud juulis ja augustis

2024, s.o ringkonnakohtu menetluse ajal, ei ole hageja põhistanud, et ta ei oleks saanud lapse

kooli ja Rootsis arsti juures käimise – või ka muude asjaolude, mis kinnitavad lapse elamist

Rootsis – kohta tõendeid esitada juba maakohtus. Ühtlasi on need tõendid ka

apellatsioonimenetluses esitatud hilinenult, kuna hageja esitas need kohtu poolt TsMS § 647

lg 1 alusel antud tähtaja jooksul koos lõplike seisukohtadega. Kui hageja soovis esitada

ringkonnakohtu menetluses lisatõendeid, tulnuks need esitada koos apellatsioonkaebuse

vastusega (vt TsMS § 642 lg-d 2 ja 3). Eelnevat arvestades keeldub ringkonnakohus

kõnealuste tõendite asja materjalide juurde võtmisest.

19. Seoses asjaoluga, mida hageja soovis 11. detsembril 2024 esitatud tõenditega tõendada,

märgib ringkonnakohus, et asjas esitatud muud tõendid kinnitavad hageja väidet, et ta elab

koos oma seadusliku esindajaga Rootsis (nt I kd, tl-d 29 ja 86 (tõlge II kd, tl 24), 156, 157; II

kd, tl 172 pöördel). Maakohtus pooled selle üle ka ei vaielnud, mistõttu kostja

ringkonnakohtus esmakordselt esitatud vastuväide tuleks jätta tähelepanuta. Seega oleks uute

tõendite vastuvõtmisest alust keelduda ka TsMS § 238 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel.

II

20. Maakohus kohaldas siinse asja lahendamisel õigesti Eesti õigust, kuid pole seda

põhjendanud. Kolleegium täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.

13 (23)

2-22-14464

20.1. Asjas esile toodust nähtub, et kostja on Ukraina kodanik. Seda tõendab kostja esitatud

passi koopia (II kd, tl 156). Hageja on Vene kodanik, mida tõendab hageja esitatud väljavõte

Eesti rahvastikuregistrist (I kd, tl 5). Vaidlust ei ole selles, et hagi esitamise ajal elas kostja

Eestis. Asja materjalidest nähtuvalt elab hageja koos oma seadusliku esindajaga Rootsis. 12.

detsembril 2024 andis kostja kohtule teada, et tema elamisluba Eesti Vabariigis on lõppenud

ja sellega seoses on kostja elukoht nüüd Rootsis.

20.2. Kuna kostja on Ukraina kodanik ja hageja on Vene kodanik, tuleks siinsele vaidlusele

kohaldatav õigus määrata kindlaks kooskõlas Eesti Vabariigi ja Ukraina lepinguga õigusabi ja

õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (Eesti-Ukraina õigusabileping) ja/või Eesti

Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepinguga õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-

ja kriminaalasjades (Eesti-Vene õigusabileping). Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 28 lg 2

kohaselt määratakse vanemate ja laste vahelised õigussuhted selle lepingupoole

seadusandlusega, kelle territooriumil neil on ühine elukoht. Sama artikli 3. lõikest tuleneb, et

kui kellelgi vanematest ja lastest on elukoht teise lepingupoole territooriumil, määratakse

nende vahelised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik on laps. Eesti-

Vene õigusabilepingu art 30 lg-d 1 ja 2 näevad ette identsed reeglid kohaldatava õiguse

määramiseks. Isegi kui leida, et Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 28 ja Eesti-Vene

õigusabilepingu art 30 lg-d 1 ja 2 hõlmavad ka vanema ülalpidamiskohustust lapse ees, ei

kohalduks need sätted siinsel juhul, kuna hagejal ja tema vanematel ei ole ühist elukohta ning

tegemist ei ole ka sellise olukorraga, kus hageja ja tema vanemad elaksid erinevate

lepingupoolte, s.o Eesti ja Ukraina või Eesti ja Venemaa territooriumil. Eesti-Ukraina

õigusabilepingu art 28 ja Eesti-Vene õigusabilepingu art 30 ei reguleeri olukorda, kus laps ja

tema üks vanem elavad kolmanda riigi, siinsel juhul Rootsi, territooriumil.

20.3. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja ülalpidamiskohustusele kohaldatav õigus kindlaks

määrata 23. novembri 2007. a Haagi protokolli ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava

õiguse kohta (Haagi 2007. a protokoll) järgi. Haagi 2007. a protokolli art 3 lg 1 kohaselt, kui

samast protokollist ei tulene teisiti, kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes õigustatud

isiku peamiseks elukohaks oleva riigi õigust. Art 4 lg 1 p a kohaselt kohaldatakse art-s 4

sätestatud erisätteid mh vanemate ülalpidamiskohustuse puhul oma laste suhtes. Art 4 lg-st 3

tuleneb, et olenemata art-st 3, kohaldatakse juhul, kui õigustatud isik on pöördunud

kohustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi pädeva asutuse poole, nimetatud asutuse

asukohariigi õigust. Kui aga õigustatud isikul ei ole nimetatud õiguse alusel võimalik

kohustatud isikult elatist saada, kohaldatakse õigustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi

õigust. Siinsel juhul pöördus hageja kui õigustatud isik kostja kui kohustatud isiku peamiseks

elukohaks oleva riigi, s.o Eesti kohtusse. Kostja avaldas ise oma 5. augusti 2024. a

seisukohas, et ta elab tähtajalise elamisloa alusel Eestis. Seejuures on hageja juba 28.

septembri 2022. a hagiavalduses tuginenud sellele, et kostja elab Eestis, Tallinnas, ja kostja ei

vaielnud sellele menetluses vastu. Eelnevast saab järeldada, et nii hagi esitamise kui ka

maakohtu otsuse tegemise ajal oli kostja peamine elukoht Eestis. Järelikult tuli kostja

ülalpidamiskohustusele kohaldada Haagi 2007. a protokolli art 4 lg 3 järgi Eesti õigust.

Eelnevat ei muuda see, et apellatsioonimenetluse ajal lõppes kostja elamisluba, mistõttu ta

vahetas elukohta ja elab nüüd Rootsis.

III

21. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi asja lahendamisel aluseks praeguse

otsuse p-s 3.1 loetletud maakohtu tuvastatud asjaolud, mille üle pooled

apellatsioonimenetluses ei vaidle.

14 (23)

2-22-14464

22. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi 2. lõike

kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi,

sealhulgas tema võimete ja kalduvuse kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei

või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa.

Riigikohus on selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne

miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid

kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13;

08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 15; 07.02.2018, 2-15-15909, p 12). Kui aga lapse vajadused on

miinimumist suuremad, peab vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud

miinimumist suuremas määras olema lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste

suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt nt RKTKo 25.05.2011, 3-2-1-37-11, p

12). Seda selgitas pooltele oma 14. detsembri 2022. a määruses ka maakohus.

23. Hageja on menetluses korduvalt avaldanud, et ta ei saa Eestis ega Rootsis lapsetoetust ega

sellega võrreldavat peretoetust. Seega oleks PKS § 101 järgi arvutatud elatis siinsel juhul

(elatiskalkulaator.ee arvutuse kohaselt):

-

ajavahemiku 28. september 2022 kuni 31. märts 2023 eest 255,64 eurot kuus

(baassumma 209,20 eurot + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 46,44

eurot);

-

ajavahemiku 1. aprill 2023 kuni 31. märts 2024 eest 300,33 eurot kuus (baassumma

249,78 eurot + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 50,55 eurot);

-

alates 1. aprillist 2024 327,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 3% Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuutasust 54,96 eurot).

Ehkki hageja on välja toonud, et tema seaduslikul esindajal on veel üks laps – 8-aastane poeg

David –, ei ela teine laps koos hagejaga (vt hageja 12. augusti 2024. a seisukoht). Vastupidist

ei ole menetluses väitnud ka kostja ega nähtu ka asjas esitatud tõenditest. Seejuures ei ole

kostja apellatsioonkaebuses palunud PKS § 101 järgi arvutatava elatise määramisel arvestada

mastaabisäästuga PKS § 101 lg 7 järgi.

24. Maakohus luges hageja esitatud tõendite põhjal tema põhjendatud kulutuste suuruseks

vähemalt 883,63 eurot kuus, sh (vt maakohtu otsuse p 31):

-

eluasemekulud (korteri üürikulud, kommunaalarved, elekter, internet, TV, kindlustus)

– 372,83 eurot;

-

koolitatava kulud / kantseleikulud – 31,12 eurot;

-

sidekulud (telefon) – 22,92 eurot;

-

sõidukulud – 71,71 eurot;

-

kulud toidule, hügieenitarvetele, tervishoiule (ravimid, vitamiinid jne) – 275,67 eurot;

-

kulud riietele ja jalanõudele – 46,40 eurot;

-

huviringid – 40,98 eurot;

-

kulud kultuurieluks, meelelahutuseks, taskuraha, mänguasjad – 40 eurot.

25. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on hageja põhjendatud kulutuste suuruse

hindamisel eksinud tõendite hindamisel. Kostja toob põhjendatult välja, et paljud hageja

esitatud tõendid (kviitungid, konto väljavõtted) ei võimalda järeldada, kes on kulud kandnud

ja kuidas need kulud on seotud hagejaga. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja esitatud

tõendeid kululiikide lõikes.

15 (23)

2-22-14464

Eluasemekulud

26. Maakohus lähtus hageja eluasemekulude (372,83 eurot) suuruse hindamisel hageja

täpsustatud hagiavalduse lisadena 7.1–7.3 esitatud tõenditest, mis hageja väitel kajastavad

augusti 2022 eest kantud eluasemekulusid. Nendest tõenditest nähtuvad maksekorraldused

korteri kommunaalkulude arve tasumise kohta 30. septembril 2022 summas 10 185 rootsi

krooni (lisa 7.1 (I kd, tl 26)), interneti arve tasumise kohta 28. septembril 2022 summas

519 rootsi krooni (lisa 7.2 (I kd, tl 27)) ja elektriarve tasumise kohta 28. septembril 2022

summas 417 rootsi krooni (lisa 7.3 (I kd, tl 28)), kokku 11 121 rootsi krooni, kusjuures

selgitused on hageja ise maksekorraldustele lisanud.

Lisaks esitas hageja 9. detsembri 2022. a seisukohaga tõendeid novembri 2022

eluasemekulude kohta (menetlusdokumendi lisad 3.1–3.3). Nendest tõenditest nähtuvad

maksekorraldused korteriga seotud kulude kandmise kohta 11. novembril 2022 summas

10 317 rootsi krooni (lisa 3.1 (I kd, tl 108)), interneti arve tasumise kohta 28. novembril 2022

summas 519 rootsi krooni (lisa 3.1 (I kd, tl 108)), elektri eest tasumise kohta 28. novembril

2022 summas 423 rootsi krooni (lisa 3.2 (I kd, tl 109)) ja kodukindlustuse eest tasumise kohta

1. detsembril 2022 summas 536 rootsi krooni (lisa 3.3 (I kd, tl 110)), kokku 11 795 rootsi

krooni, kusjuures selgitused on hageja ise maksekorraldustele lisanud.

Ringkonnakohus selgitas 22. juuli 2024. a kirjas hagejale, et tal tuleb esitada tõendid, mis

võimaldavad siduda hageja menetluses esitatud tõendid eluasemekulude katteks tehtud

maksete kohta hageja elukohaks oleva eluruumiga, kusjuures sobivaks tõendiks oleks nt

vastavate teenuste eest esitatud arved, kust nähtub, millise eluruumi kohta need on esitatud.

Hageja selle kohta tõendeid ei esitanud, selgitades seda oma 12. augusti 2024. a seisukohas

sellega, et arved väljastati tema endisele elukaaslasele Ple, kellega hageja seaduslikul

esindajal kontakt puudub. Eelnevat arvestades leiab kolleegium, et hageja maakohtus esitatud

tõendid ei võimalda järeldada, kes on maksed teinud ja millise eluasemega seoses need kulud

on tekkinud. Seega ei võimalda hageja täpsustatud hagiavaldusele ja 9. detsembri 2022. a

seisukohale lisatud tõendid järeldada, et hageja eluasemekulud on 372,83 eurot kuus.

Apellatsioonimenetluses avaldas hageja, et ajavahemikul veebruar 2023 kuni detsember 2023

elas ta aadressil XXX, Rootsi, XXXX üürilepingu alusel, mis oli vormistatud hageja

seadusliku esindaja elukaaslase J nimele. Seda tõendab hageja 12. augusti 2024. a seisukoha

lisana 1 esitatud üürileping (II kd, tl-d 169 – 171 pöördel). Lepingust nähtuvalt oli üüri suurus

12 238 rootsi krooni kuus. Ji kinnitus (II kd, tl 172 pöördel) tõendab, et hageja seaduslik

esindaja hüvitas talle iga kuu pool korteriga seotud maksetest. Hageja esitas selle perioodi

kohta arveid elektri, üüri ja tarbitud sooja vee ning interneti eest (II kd, tl-d 179–198), millest

nähtuvalt elektrikulud olid veebruarist novembrini 2023 keskmiselt 603,70 rootsi krooni kuus,

sooja vee tarbimise kulud veebruarist detsembrini 2023 keskmiselt 183,82 rootsi krooni kuus

ja interneti kulu 449 rootsi krooni kuus. Seega olid eluasemekulud kokku keskmiselt

13 474,52 rootsi krooni kuus (12 238 + 603,70 + 183,82 + 449), millest hageja seaduslik

esindaja kandis poole, s.o 6737,26 rootsi krooni. Kuna hageja seaduslik esindaja tasus ka

hageja eest, oli hagejale langev osa 3368,63 rootsi krooni kuus (6737,26 ÷ 2), mis on u 292,92

eurot.

Alates jaanuarist 2024 elab hageja enda väitel koos oma seadusliku esindajaga aadressil XXX,

Rootsi, XXXXX, mille üürileping on vormistatud hageja seadusliku esindaja nimele ja

üüritasus sisalduvad ka kõik kommunaalkulud. Eelnevat kinnitab hageja esitatud üürileping

(II kd, tl 172), mille kohaselt üür on 13 000 rootsi krooni kuus, ja üürileandja kinnitus (II kd,

16 (23)

2-22-14464

tl 173). Hagejale langev osa eluasemekuludest on 6500 rootsi krooni (13 000 ÷ 2), mis on u

565,20 eurot.

Kokkuvõttes saab eelneva põhjal järeldada, et:

-

ajavahemiku 28. september 2022 kuni 31. jaanuar 2023 kohta ei ole hageja oma

eluasemekulude suurust tõendanud;

-

ajavahemikul veebruar 2023 kuni detsember 2023 olid hageja eluasemekulud

keskmiselt 292,92 eurot kuus;

-

alates jaanuarist 2024 on hageja eluasemekulud keskmiselt 565,20 eurot kuus.

Kulud toidule, hügieentarvetele, tervishoiule

27. Maakohus lähtus hageja toidu-, hügieeni- ja tervishoiukulude (275,67 eurot) hindamisel

hageja täpsustatud hagiavalduse lisadena 10.1–10.6 (I kd, tl-d 31–36, 87–107) esitatud

tõenditest. Nendest tõenditest nähtuvad erinevad poekviitungid nt poodides City Cross, Lidl,

Willy’s, Apotek Hjärtat, Tre Brudar, ICA Kvantum, eko, Pulsen Rotebro, Cykelhuset UV AB,

Stadium Outlet, Lloyds Apotek, Biltema tehtud ostude kohta kogusummas 9570,59 rootsi

krooni (I kd, tl 37). Kulude eest on tasutud erinevate pangakaartidega, lõppudega 9897, 9735,

9375, 9503, 6133, 0707, 9771, 0720, 2271, 1433, 4862, 8519, 2806, 6525, 0580 (s.o 15

kaarti).

Lisaks esitas hageja 9. detsembri 2022. a seisukohaga tõendeid novembri 2022 toidu-,

hügieeni- ja tervishoiukulude kohta (menetlusdokumendi lisad 2.2, 2.21, 2.22, 4.1–4.16, 5.1–

5.27, 5.28). Nendest tõenditest nähtuvad erinevad poekviitungid nt poodides Willy’s, Maxi

ICA Stormarknad, Citygross Bikändera, Lidl, Hemköp, ICA Supermarket, Stadium, Normal,

ÖoB, Citygross Boländerna, In&Finn AB, Biltema, Central Livs, Decathlon, Zara, Äta Här,

Lager 157 AB, Pulsen Rotebro tehtud ostude kohta kogusummas 18 439,02 rootsi krooni (I

kd, tl 154). Kulude eest on tasutud erinevate pangakaartidega, lõppudega 9897, 9503, 9771,

9735, 0720, 0707, 2271, 1433, 8519, 6526, 4862, 2806, 0580 (s.o 13 kaarti).

Kostja vaidles maakohtus hageja esitatud kviitungitelt nähtuvatele kuludele vastu, tuues välja,

et kulude eest on tasutud 14 erineva teadmata kaardiga ja pole tõendatud, et kulud oleksid

seotud hagejaga. Maakohus neid vastuväiteid ei hinnanud, rikkudes kohtuotsuse

põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8) ning eksides selle tagajärjel ka

tõendite hindamisel.

Ringkonnakohus palus 22. juuli 2024. a kirjas hagejal selgitada, miks on tema esitatud

kuludokumentidelt nähtuvalt tehtud makseid paljude erinevate pangakaartidega. Kohus

märkis, et hagejal tuleb tõendada, et need pangakaardid kuuluvad hageja emale või mõnele

teisele hageja leibkonna liikmele. Hageja kaartide kuuluvuse kohta tõendeid ei esitanud.

Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et hageja esitatud tõendid ei võimalda järeldada, et

hageja kulud toidule, hügieenitarvetele ja tervishoiule on 275,67 eurot kuus. Kviitungitelt ei

nähtu, kes nende ostude eest on tasunud. Ühe kuu jooksul 13–15 erineva pangakaardi

kasutamine ühe pere ostudeks ei ole tavapärane ja tekitab kahtluse, et tegemist ei ole vaid ühe

leibkonna kuludega. Vaatamata ringkonnakohtu sellekohasele nõudele ei tõendanud hageja, et

need pangakaardid kuuluvad (või kuulusid) tema leibkonna liikmetele. Eelnevat ei saa

järeldada üksnes kostja viidatud asjaolust, et paljud septembri 2022 ja novembri 2022

kviitungitelt nähtuvad pangakaardid kattuvad. Seega ei võimalda need tõendid järeldada, et

ostude eest oleks tasunud hageja ema või mõni teine hageja leibkonna liige. Eelnevast

17 (23)

2-22-14464

lähtuvalt ei võimalda need tõendid järeldada, et kviitungitelt nähtuvad kulud oleksid seotud

hageja vajaduste katmisega.

Muud kulud

28. Kolleegiumi hinnangul luges maakohus esitatud tõendite põhjal alusetult tõendatuks:

28.1. sidekulud 22,92 eurot – selle kulu kandmise tõendamiseks esitas hageja koos täpsustatud

hagiavaldusega maksekorralduse saajale „Tre“ 28. septembril 2022 1594 rootsi krooni

tasumise kohta, mida hageja selgitas kui mobiiltelefoni arve tasumist (I kd, tl 38). Oma 9.

detsembri 2022. a seisukohaga esitas hageja maksekorralduse saajale „Telenor Sverige“ 28.

novembril 2022 915 rootsi krooni tasumise kohta, mida hageja selgitas kui mobiiltelefoni

kulusid (lisa 3.3 (I kd, tl 110)). Esitatud tõenditelt ei nähtu, kes on makse teinud ja millise

arve, sh millise mobiiltelefoni kasutamise eest. Seega ei võimalda need tõendid järeldada, et

hageja sidekulud on 22,92 eurot kuus;

28.2. hageja sõidukulud 71,71 eurot – maakohus pidas põhjendatuks hageja koolipileti kulu.

Selle kulu kandmist kinnitab hageja esitatud kviitung, kust on näha koolipileti (skolbiljett)

eest tasumine 4. septembril 2022 summas 830 rootsi krooni (I kd, tl 157). Samas ei võimalda

see tõend järeldada, et nimetatud kulu tekib hagejal iga kuu, kuna koolipilet võib kehtida ka

pikema perioodi jooksul. Täpsustatud hagiavalduses on hageja ise märkinud, et tema

sõidukulud on kuni 45,84 eurot kuus, hõlmates ka perekonna bensiinikulusid; lisaks ei ole

hageja väitnud, et koolipileti kulu oleks tekkinud ka novembris 2022 (vt hageja 9. detsembri

2022. a seisukoht, p II.6). Kuna hageja ei ole muud tõendanud (ega selgitanud), saab

kolleegiumi hinnangul järeldada, et hageja peab koolipiletiga seotud transpordikulu kandma

kord (õppe)aastas. Seega on nimetatud kulu keskmiselt 69,17 rootsi krooni kuus, s.o u 6 eurot

kuus;

28.3. kulud riietele ja jalanõudele 46,40 eurot – selle kulu kohta esitas hageja täpsustatud

hagiavalduse lisas 10.5 kviitungi summas 509,60 rootsi krooni. Sarnaselt muude lisades 10.1–

10.7 esitatud kviitungitega ei nähtu ka sellel kviitungilt, kes ostu eest on tasunud ja kuidas

kulu on seotud hagejaga. Seega ei võimalda see tõend järeldada, et hageja kulud riietele ja

jalanõudele on 46,40 eurot kuus.

Riiete ja jalanõude kulude tõendamiseks esitas hageja 9. detsembri 2022. a seisukohaga ka

lisatõendeid (lisad 5.3, 5.21–5.27, 5.29), mis hageja väitel näitavad kulusid kolme kuu peale

kokku 7322,25 rootsi krooni (I kd, tl 155) e 673,21 eurot, s.o 224,40 eurot kuus. Sarnaselt

muude 9. detsembri 2022. a seisukoha lisades 5.1–5.27 esitatud kviitungitega ei nähtu ka

nendelt, kes ostu eest on tasunud ja kuidas kulu on seotud hagejaga. Seega ei võimalda ka

need tõendid järeldada, et hageja kulud riietele ja jalanõudele on 46,40 eurot kuus;

28.4. huviringide, trennide kulud 40,98 eurot – selle kulu luges maakohus tõendatuks hageja

täpsustatud hagiavaldusele lisatud 28. septembri 2022. a maksekorralduse põhjal, kust nähtub

saajale Medley AB 450 rootsi krooni maksmine ja mida hageja selgitas kui ujumise kooli,

trenni arve tasumist (I kd, tl 31). Esitatud tõendist ei nähtu, kes on makse teinud, mille alusel

ja kelle huvides. Sarnase tõendi Medley AB-le 28. novembril 2022 tehtud makse (450 rootsi

krooni) kohta esitas hageja ka oma 9. detsembri 2022. a seisukohaga (lisa 3.2 (I kd, tl 109)).

Need maksekorraldused ei võimalda järeldada, et hageja kulud ujumisele on 40,98 eurot kuus.

29. Maakohus luges esitatud tõendite põhjal põhjendatult tõendatuks:

18 (23)

2-22-14464

29.1. hageja pikapäevarühma kulu 31,12 eurot – selle kulu tekkimist kinnitab hageja esitatud

arve, kust on näha, et augusti 2022 eest on hageja pikapäevarühma maksumus 360 rootsi

krooni (I kd, tl 29; tl 86; tõlge II kd, tl 24). Sarnase arve on hageja esitanud ka novembri 2022

kohta (I kd, tl 156);

29.2. kulud kultuurieluks, meelelahutuseks, taskuraha, mänguasjad 40 eurot kuus –

kolleegium nõustub maakohtuga, et taskuraha 32 eurot kuus ehk u 8 eurot nädalas on

põhjendatud; samuti on hageja tõendanud meelelahutuskulude kandmist 8 eurot kuus (I kd, tl

159).

30. Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et hageja tõendatud tegelikud kulud on

järgmised:

-

ajavahemikul 28. september 2022 kuni 31. jaanuar 2023: 77,12 eurot (koolipilet 6

eurot + pikapäevarühm 31,12 eurot + kulud kultuurile, meelelahutusele,

mänguasjadele ja taskurahale 40 eurot);

-

ajavahemikul veebruar 2023 kuni detsember 2023: 370,04 eurot (eluasemekulud

292,92 eurot + koolipilet 6 eurot + pikapäevarühm 31,12 eurot + kulud kultuurile,

meelelahutusele, mänguasjadele ja taskurahale 40 eurot);

-

alates jaanuarist 2024: 642,32 eurot (eluasemekulud 565,20 eurot + koolipilet 6 eurot

+ pikapäevarühm 31,12 eurot + kulud kultuurile, meelelahutusele, mänguasjadele ja

taskurahale 40 eurot).

31. Seega jäävad hageja tõendatud kulud üldiselt kahekordse PKS § 101 järgi arvutatud

elatise summa piiridesse vastaval ajavahemikul, v.a jaanuarist kuni märtsini 2024, mil hageja

kulud (642,32 eurot) ületasid kahekordset PKS § 101 järgset elatist 41,66 euro võrra (2 ×

300,33 = 600,66). Eelnev ei õigusta siiski hagejale nimetatud kolme kuu eest 20,83 euro

(41,66 ÷ 2) võrra suurema elatise väljamõistmist, kuna keskmiselt jäid hageja tõendatud kulud

ajavahemikul 1. aprill 2023 kuni 31. märts 2024 siiski kahekordse sel ajal kehtinud PKS § 101

järgse elatise summa piiresse, olles aprillist 2023 kuni detsembrini 2023 sellest 230,62 euro

võrra väiksemad (600,66 - 370,04).

32. Kostja apellatsioonkaebuse väited seoses hageja ema varalise seisundi välja selgitamata

jätmisega ei annaks alust kostjalt välja mõistetavat elatist vähendada alla PKS § 101 järgi

arvutatud summa. Ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei annaks alust

vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära (vt RKTKo 07.02.2018, 2-16-118651,

p 13).

33. Samuti ei õigustaks elatise vähendamist kostja väited tema majandusliku seisu kohta, kuna

kostja väidetavad sissetulekud (maakohtu menetluse ajal keskmiselt 1000–1200 eurot kuus,

kostja 5. augusti 2024. a seisukohast nähtuvalt keskmiselt 759,74 eurot kuus) võimaldavad tal

tasuda hagejale miinimummääras elatist, kahjustamata kostja enda tavalist ülalpidamist ja

arvestades kostja kohustust kasutada tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt (PKS § 102 lg 2). Apellatsioonkaebuses on kostja ise taotlenud, et

talt mõistetaks hageja kasuks elatis välja PKS § 101 järgi arvutatud määras, millest kohus

järeldab, et kostja on ka enda hinnangul võimeline sellises suuruses elatist tasuma. Lisaks

märkis maakohus põhjendatult, et kuna kostja on töövõimeline ja -ealine, ei vabastaks üksnes

ebapiisav töötasu teda elatise maksmisest, vaid vanem on kohustatud hankima endale

sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka lapse ülalpidamise.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste

vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (nt RKTKo 13.02.2018, 2-16-2343, p 13;

19 (23)

2-22-14464

07.02.2018, 2-16-118651, p 18; 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.3). Vanemal on lapse

ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on

liiga väike (nt RKTKo 13.02.2018, 2-16-2343, p 13; 07.02.2018, 2-16-118651, p 10;

24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Kostja väitel töötab (või vähemalt Eestis elades töötas) ta

ehitus- ja remonditöölisena, enne seda ehituskonsultandina. Statistikaameti andmetel oli

hoonete ehituse valdkonnas keskmine brutokuupalk 2024. a III kvartalis 1625 eurot, mistõttu

kostja peaks olema suuteline teenima oluliselt kõrgemat sissetulekut kui 759,74 eurot kuus.

Seejuures ei ole kostja toonud esile asjaolusid, mis takistaks tal suurema sissetuleku teenimist.

34. Ehkki kostja arvates tuleks elatise suurusest maha arvestada pool lapsetoetust, ei ole kostja

tõendanud ega põhistanud asjaolusid, millest nähtuks, et hageja saab lapsetoetust või muid

sarnaseid lapse kulude kandmiseks mõeldud riiklikke toetusi. Hageja ise on menetluses

korduvalt väitnud, sh ringkonnakohtule 12. augusti 2024. a seisukohas kinnitanud, et ta ei saa

Eestist ega Rootsist lapsetoetust, lasterikka pere toetust ega muud sarnast, laste või lastega

pere vajaduste rahuldamiseks mõeldud toetust.

35. Eelnevat arvestades tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks alates 28. septembrist 2022 välja suurema elatise kui PKS § 101 järgi

arvutatud summa. Uue otsusega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja elatis:

-

ajavahemiku 28. september 2022 kuni 31. märts 2023 eest 255,64 eurot kuus

(baassumma 209,20 eurot + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 46,44

eurot);

-

ajavahemiku 1. aprill 2023 kuni 31. märts 2024 eest 300,33 eurot kuus (baassumma

249,78 eurot + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 50,55 eurot);

-

alates 1. aprillist 2024 327,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 3% Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuutasust 54,96 eurot).

Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt baassumma ja Eesti Vabariigi keskmise

brutokuutasu muutumisele PKS § 101 lg-te 3 ja 4 järgi.

IV

36. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus jättis hageja tagasiulatuva (ajavahemiku

28. september 2021 kuni 27. september 2022) elatise väljamõistmisel arvestamata kostja

esitatud tõenditega, millest nähtuvalt kostja on sel ajavahemikul hagejale elatist tasunud.

36.1. Kostja väitel tasus ta hagejale kõnealusel ajavahemikul elatist järgnevaga:

-

kostja tasus lapsele 2021. aastal 650 eurot. Kostja kontoväljavõttelt on näha laekumisi

hageja arvele 407 eurot (I kd, tl 60); 6. jaanuari 2023. a seisukohas märkis kostja, et

pärast 30. aprilli 2021 on ta kandnud hageja arvele 5658,49 eurot (I kd, tl-d 181–182);

-

kostja tasus 2021. aastal kõik lapse ujumise tunnid;

-

kostja tasus kuni 31. detsembrini 2021 kõik kulud seoses majaga, kus pere elas, ja

üüri; 21. novembri 2022. a seisukohas märkis kostja, et tasus majaga seotud arveid

oktoobri 2021 lõpuni;

-

hageja seaduslik esindaja kasutas ajavahemikul november 2021 kuni august 2022

kostja autot, et lapsel oleks transport.

20 (23)

2-22-14464

36.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ülekandeid lapse kontole ei saa käsitada

elatisena, kuna asja materjalidest ei nähtu, et vanematel oleks olnud kokkulepe sel viisil (s.o

lapse kontole kandmisega) elatise tasumise kohta ning asja materjalidest nähtuvalt kasutas

kostja lapse kontot ka isiklikul otstarbel. Eelnevale viitab see, et hageja kontole on laekunud

2021. aastal ka makseid kolmandatelt isikutelt (nt City Takso OÜ-lt selgitusega „tellimused

Z.M

36.3. “ ja DirectPartner OÜ-lt selgitusega „Elektroonilised maksed“) (I kd, tl-d 181–182),

ning juulis ja novembris 2021 on kantud hageja pangakontolt kostjale kokku 811 eurot (I kd,

tl 84). Ka kostja poolt hageja kontole tehtud maksete selgitused ei viita elatise tasumisele.

36.4. Maakohus jättis põhjendatult TsMS § 33 lg 1 alusel tähelepanuta kostja 21. novembri

2022. a seisukohale lisatud võõrkeelsed tõendid (I kd, tl-d 61–79), millega kostja soovis

tõendada mh lapse ujumise trennide eest tasumist ja ühise eluasemega seotud kulude

kandmist. Maakohus oli 14. detsembri 2022. a määrusega kohustanud kostjat esitama

hiljemalt 6. jaanuaril 2023 kohtule võõrkeelsete tõendite tõlked, märkides, et vastasel juhul

jätab kohus need tõendid tähelepanuta. Kostja tõlkeid ei esitanud. Ringkonnakohus võimaldas

22. juuli 2024. a kirjas kostjal esitada oma 6. jaanuari 2023. a menetlusdokumendile lisatud

võõrkeelsete tõendite tõlked, kuid kostja seda võimalust apellatsioonimenetluses ei kasutanud.

Lisaks on kostja ise menetluses välja toonud, et hageja vanemad ei ole koos juba alates 30.

aprillist 2021 (vt kostja 6. jaanuari 2023. a seisukoht, lk 1). Vaidlust ei ole selles, et hageja

elab koos emaga. Seega ei saakski kostja eluasemele tehtud kulutused, mis on tehtud pärast

30. aprilli 2021, olla käsitatavad hageja ülalpidamiseks vajalike kuludena.

36.5. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kostja poolt hageja ülalpidamise kohustuse

täitmiseks ei saa lugeda seda, kui hageja seaduslik esindaja kasutas mingil perioodil kostjale

kuuluvat sõidukit. Asja materjalid ei võimalda järeldada, et kostjal ja hageja seaduslikul

esindajal oleks olnud kokkulepe sel viisil hageja ülalpidamiskohustuse täitmise kohta PKS

§ 100 lg 3 tähenduses.

37. Tagasiulatuva elatise suuruse osas lähtus maakohus hageja nõudest, mis põhines

ajavahemikul 28. september 2021 kuni 27. september 2022 kehtinud elatise

miinimummääradel: ajavahemiku 1. oktoober 2021 kuni 31. detsember 2021 eest 292 eurot

kuus; ajavahemiku 1. jaanuar 2022 kuni 31. märts 2022 eest 213,44 eurot kuus; ajavahemiku

1. aprill 2022 kuni 30. september 2022 eest 225,64 eurot kuus. Kostja ei ole

apellatsioonkaebuses kõnealusel ajavahemikul kehtinud miinimumelatise suurusele, sh selle

arvutamisel aluseks võetud asjaoludele vastuväiteid esitanud.

38. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja tagasiulatuva elatise nõuet tuleks vähendada

rohkem kui maakohtu poolt vähendatud 50%.

38.1. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest

enne elatishagi kohtule esitamist. Praeguses asjas nõuab hageja tagasiulatuvalt

ülalpidamiskohustuse täitmist.

38.2. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut

tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam

õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt

raskesse majanduslikku olukorda (vt RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud

juhtudel võib siiski ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise

väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule

21 (23)

2-22-14464

ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult

kordagi enda ülalpidamist nõudnud (vt samas, p 12). See aga ei tähenda, et kui õigustatud isik

ei ole enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva

ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta

õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse

määramisel (vt RKTKo 25.05.2016, 3-2-1-35-16, p 20; 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 12).

Vanemalt tagasiulatuvalt elatist välja mõistes tuleb erisätete puudumise tõttu lähtuda elatise

väljamõistmise üldsätetest (vt nt RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p-d 11 ja 13). Muu hulgas

saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule

ebamõistlikult koormav (vt samas, p 13 ja seal viidatud lahendid; RKTKo 25.05.2016, 3-2-1-

35-16, p 20).

38.3. Arvestades, et seadusega on ette nähtud võimalus taotleda elatist kuni ühe aasta eest ka

tagasiulatuvalt, ei välista siinsel juhul tagasiulatuva elatise nõudmist kostja viidatud asjaolud,

et hageja esitas selles osas elatise nõude alles tagantjärgi ja tagasiulatuva elatise

väljamõistmine ei täidaks enam hageja ülalpidamise ülesannet. Asjaolu, et hageja ei nõudnud

kostjalt elatist kohe vajaduse ilmnedes, võib juhul, kui tagasiulatuva elatise väljamõistmine

asetaks kostja äärmiselt raskesse olukorda, anda alust tagasiulatuva elatise suuruse

vähendamiseks.

38.4. Maakohus rahuldas hageja hagi tagasiulatuva elatise nõudes osaliselt (50% ulatuses),

põhjendades seda nõude pika perioodi ja objektiivselt suure suurusega. Maakohus tõi välja, et

hageja on hagi esitamisega viivitanud ja pole esitanud seda mõistliku aja jooksul pärast kostja

kohustuse rikkumise ilmnemist; samas ei saa seadusjärgses määras elatise nõudmine olla

kostjale üllatav ja kostja majanduslik seisund on selles määras elatise tasumiseks ka piisavalt

hea. Kohustatud isiku huvide kõrval tuleb kohtul ülalpidamisasja lahendamisel arvestada ka

ülalpidamist saama õigustatud lapse huvidega, mida maakohus ongi tagasiulatuva elatise

nõude lahendamisel teinud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu välja toodud kaalutlustel on

maakohus siinsel juhul põhjendatult mõistnud kostjalt tagasiulatuva elatise välja 50% ulatuses

seadusjärgsest miinimumist ning tagasiulatuva elatise täiendav vähendamine ei ole

põhjendatud.

Menetluskulude jaotus

39. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu tehtud lahendit, tuleb uuesti hinnata ka

maakohtus kantud menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3), samuti jaotada

apellatsioonimenetluse kulud (TsMS § 173 lg 1).

40. Ringkonnakohus leiab, et poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb TsMS §

164 lg 1 järgi jätta poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse

ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Asjas ei ole põhistatud TsMS § 164 lg-

s 3 nimetatud asjaolusid, mis võiks anda alust järeldada, et kostja on praeguse menetluse

põhjustanud, ja õigustada hageja menetluskulude jätmist täielikult või osaliselt kostja kanda.

Seega ei ole alust maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas muuta.

41. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja määrata kindlaks kummagi

poole menetluskulude rahalist suurust.

42. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt saab menetluskulude

jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati

22 (23)

2-22-14464

(allkirjastatud digitaalselt)

23 (23)