2-24-8892/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2024. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-24-8892

Kohtuasi

K Li (pankrotis) maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse

lõpetamine

raugemisega

ja

pankrotihalduri (usaldusisiku) tasu määramine,

kohustustest vabastamise menetluse jätkamine

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Avaldaja

(võlgnik):

Pankrotihaldur

(usaldusisiku

ülesannetes):

Usaldusisik:

K L (isikukood xxx, elukoht:

xxx )

pankrotihaldur Hillar Villers

(JeweLex Advokaadibüroo OÜ,

Keskväljak 4, Jõhvi, tel. 508 2311,

e-post: xxx , vandeadvokaadi

tunnistus nr 651)

Ene Mändla (isikukood xxx, e-

post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Hillar Villersi 19.12.2024. a taotlus.

2. Lõpetada K Li (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist, kuna võlgnikul puudub raha massikohustuste ja pankrotimenetluse

kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

3. Kinnitada K L (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate tunnustatud nõuete

osa, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, summas 20 819,28 eurot, mis

jaguneb alljärgnevalt:

II järgu nõuded

Võlausaldaja

Välja maksmata nõue

eurodes

järk

Jaotis

%

AS xxx (RK xxx)

1 427,58

II

6,857

xx OÜ (RK xxx)

8 022,28

II

38,533

xx (RK xxx)

4 358,90

II

20,937

xxx OÜ (RK xxx)

7 010,52

II

33,673

I ja III järgu nõuded puuduvad.

4. Lõpetada K Li (pankrotis) pankrotimenetlus.

5. Vabastada pankrotihaldur Hillar Villers K Li (pankrotis) pankrotimenetluses

pankrotihalduri ja usaldusisiku ülesannetest

alates käesoleva kohtumääruse

jõustumisest.

6. Määrata pankrotihaldur Hillar Villersi tasu summas 1 000,40 eurot koos

käibemaksuga.

7. Anda K LIle menetlusabi pankrotihalduri (usaldusisiku) tasu kandmiseks ning

hüvitada riigi vahenditest 1 000,40 eurot (sh käibemaks), mida ei mõisteta riigituludesse

välja (TsMS § 183 lg 2 alusel).

Nimetatud summa kuulub pankrotihaldur Hillar Villersi taotlusel kandmisele JeweLex

Advokaadibüroo OÜ(arvelduskontole xxx Swedbank AS-is).

8. K Li kohustustest vabastamise menetlus jätkub. Võlgnik on kohustustest vabastamise

menetluses kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid.

9. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses K Li usaldusisikuks Ene Mändla

(isikukood xxx e-post xxx).

10. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal

aastal aruande. Esimese aruande esitamise tähtajaks on 01.12.2025. a.

11. Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

12. Määrus saata menetlusosalistele teadmiseks ning pärast jõustumist Riigi

Tugiteenuste Keskusele täitmiseks p. 7 märgitud väljamakse teostamiseks.

Edasikaebamise kord

Võlgnik või võlausaldaja võivad kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu PankrS § 164 lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15

päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust

ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja

kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur.

Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise/jätkamise osas

võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

1. Viru Maakohtu 06.08.2024. a määrusega tsiviilasjas nr 2-24-8892 kuulutati välja K Li

pankrot ja pankrotihalduriks (usaldusisiku ülesannetes) nimetati Hillar Villers. 14.11.2024. a

esitas K L (pankrotis) pankrotihaldur Hillar Villers kohtule pankrotimenetluses koostatud

võlausaldajate nimekirja, mille palus kinnitada. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja

18.11.2024. a määrusega.

2. 19.12.2024. a esitas pankrotihaldur kohtule lõpparuande, mille kohaselt palus lõpetada K Li

(pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu PankrS § 158 lg 3 alusel.

Esitatud aruande kohaselt:

Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta.

Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid

arvelduskontol null eurot. Nimetatud seis ei ole menetluse kestel muutunud. Müüdav

pankrotivara puudus ja seega selle müügist raha laekunud ei ole.

Andmed § 146 nimetatud väljamaksete kohta.

Vara välistamisest ja tagasivõitmisest tulenevad väljamaksed. Vara tagasivõitmise

tagajärgedest tulenevate nõuete alusel väljamakseid tehtud ei ole.

Vara välistamise taotlusi rahuldatud ei ole. Elatist makstud ei ole.

Väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 3 (massikohustused) – puuduvad.

Pankrotimenetluse kulud (so halduri tasu) PankrS § 146 lg 1 p 4 alusel on kokku 1 000,40

eurot ja nimetatud summa jääb pankrotimenetluse kuludena välja maksmata pankrotivara

arvelt rahaliste vahendite puudumise tõttu.

Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa.

Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole.

Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta.

Pandiesemeid pankrotivarasse ei kuulunud.

Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta.

Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr xxx, millise

saldo on 21.06.2024. a seisuga xxx pensionifond xx 5026.699 osakut ja xxx xxx osak 15.876.

Pankrotihalduril puuduks ka õigus võlgniku eest esitada avaldus kogumispensioni teise

sambasse kogunenud raha väljavõtmiseks. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole.

Äriregistri andmetel võlgnik osalusi juriidilistes isikutes ei oma. Ehitisregistri andmetel

võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Kinnistusraamatu andmetel

võlgnikul kinnistuid/korteriomandeid ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel

võlgniku nimele sõidukeid, väikekelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole.

Seega müümata ja/või teistelt isikutelt saadav pankrotivara puudub

Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel.

Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate huvidest.

Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud.

I ja III järgu nõuded puuduvad.

II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole

raha saanud moodustavad 20 819,28 eurot ja jagunevad võlausaldajate vahel alljärgnevalt:

Võlausaldaja

Tunnustatud nõue eurodes

Jaotis %

AS xx (RK xxx)

1 427,58

6,857

xxx OÜ (RK xxx)

8 022,28

38,533

OÜ xxx (RK xxx)

4 258,90

20,937

xxx OÜ (RK xx)

7 010,52

33,673

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida

haldur veel kavatseb esitada.

Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha.

Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus.

Võlgniku maksejõuetusavalduses toodud selgituste kohaselt on makseraskused tekkinud

seoses sellega, et võlgnevused tekitati endise tuttava poolt, kes võttis kiirlaene võlgniku

nimele. Samas jääb arusaamatuks kuidas sai kolmas isik võlgniku teadmata võtta kohustusi.

Seega on maksejõuetuse tekkel oma roll võlgnikul, kui ta võimaldas oma isikuandmeid

kasutada laenude võtmiseks. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on halduri arvates

asjaolu, et tulenevalt võlgniku maksejõuetusavalduses toodust on võetud tema nimele laene,

mida ta ei suuda tagasi maksta ning kogu sissetulek kulub eluaseme ja perekulude katmiseks.

Käesoleval ajal võlgnikul puuduvad sissetulekud ja varakogum kõikide kohustuste täitmiseks.

Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on keeruline määrata, kuid arvestades kogutud

andmeid (sh täitemenetluste algusaegu) siis 2018 aasta. Pankrotihaldur loeb maksejõuetuse

põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

Ülaltoodust lähtuvalt pankrotihaldur palus:

-

lõpetada K Li pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist;

-

pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Hillar Villers halduri

kohustustest;

-

kinnitada pankrotimenetluses halduri tasu summas 1 000,40 eurot (koos

käibemaksuga), ning mõista tasu välja JeweLex Advokaadibüroo OÜ

arveldusarvele;

-

anda võlgnikule menetlusabi summas 1 000,40 eurot ja välja mõista halduritasu

katteks riigi vahenditest JeweLex Advokaadibüroo OÜ kasuks;

-

jätkata K Li suhtes kohustustest vabastamise menetlust ja nimetada usaldusisikuks

võlanõustaja Ene Mändla (e-post: xxx).

Ene Mändla on haldurile kinnitanud valmisolekut usaldusisiku kohustuste täitmise kohta. Ene

Mändla allkirjastatud kirjalik nõusolek on esitatud kohtule.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada

raugemisega.

4. Pankrotiseaduse (PankrS) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS §

158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude

katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg

3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3

nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab

kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et

pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike

väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud,

märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele

nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

5. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks

raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse

kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud.

Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole,

pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole.

6. Kohus leiab, et K Li pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti

väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude

katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

7. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo

tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul, maksejõuetuse

põhjuseks oli suutmatus oma kohustusi täita. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et

võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses.

8. Vastavalt PankrS § 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud

nõuete osas täitedokumendiks.

9. K Li pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning välja

maksmata jäänud nõuded summas 20 819,28 eurot.

10. PankrS § 165 lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur

Hillar Villers halduri (usaldusisiku) ülesannete täitmisest.

11. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise

tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus

12. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel.

Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse

raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab

kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise

menetluse.

13. Kohus algatas 06.08.2024. a pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse.

14. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest

vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue

usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

15. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 06.08.2024. a, tuleb menetlust

jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur määrata võlgniku

usaldusisikuks Ene Mändla, kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Kohus määrab seega

võlgniku usaldusisikuks Ene Mändla.

16. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse

vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:

(1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima.

(2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest

tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma

sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse

sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata

sellest erineva määra.

(5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma.

(6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

17. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata

võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle

uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui

neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

18. Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest

vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva

seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb §

45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7

nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste

rikkumisest teadasaamisest arvates.

19. Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS §

46. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need

vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks

kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimese aruande esitamise tähtajaks on

01.12.2025. a.

Halduri tasu kinnitamine

20. PankrS § 65 lg 1 alusel halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Haldur

taotleb tasu määramist PankrS § 65 lg 11 alusel, mille kohaselt, kui kohus on kuulutanud

pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse

kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–

3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib

määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja

kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud

ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

21. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt, Eesti pankrotivõlgnik võib

taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole

põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa

eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või

olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas

seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu

alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni

pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

22. Töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt, Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega

kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021. a määruse

„Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt alates 01. jaanuarist 2024. a tunnitasu

alammääraks 4,86 eurot ja kuutasu alammäär 820 eurot.

23. PankrS § 65 lg 11 ja 113 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude

katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses,

sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Füüsilise isiku

pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui

kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks

on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab

ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni

koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.

24. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku 22.08.2024. a protokollist nähtub, et haldur on

esitanud taotluse halduritasu määramiseks PankrS § 65 lg 11 ja lg 113 alusel toimingutasuna.

Haldur palub määrata halduritasu summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks summas

180,40 eurot, kokku 1 000,40 eurot ning anda võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu

maksmiseks summas 1 000,40 eurot.

25. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 65 lg 11 ja 113 , tuleb pankrotihalduri tasuks

määrata 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1 000,40 eurot.

26. Kohus rahuldab halduri taotluse ja annab K Lile menetlusabi pankrotihalduri tasu

kandmiseks ning hüvitab riigi vahenditest 1 000,40 eurot (sh käibemaks), mida ei mõisteta

riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub kandmisele JeweLex

Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele xxx Swedbank.

27. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 158 lõpetab kohus pankrotimenetluse

raugemise tõttu.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik