2-23-13998/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Kairi Piirisild ja Liis Arrak

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-13998

Kohtuasi

T.D hagi F.A vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. märtsi 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

F.A apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2426,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja T.D (isikukood XXX), seaduslik esindaja R.K

Kostja F.A (isikukood XXX), lepinguline esindaja Olga

Väina-Kesler

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 8. märtsi 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-23-13998 muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud F.A

kanda. T.D-l

apellatsioonimenetluses hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

2-23-13998

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. T.D (hageja, laps) esitas Harju Maakohtule 2. oktoobril 2023 hagi F.A (kostja) vastu

elatise väljamõistmiseks, mida täpsustas 9. oktoobril 2023 ja 23. oktoobril 2023. Hageja palus

mõista kostjalt alates 2. oktoobrist 2023 välja elatise 300 eurot kuus.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on hageja elanud sündimisest saadik oma ema R.K-ga . Kostja on

ühe korra kandnud oma lapse jaoks raha 50 eurot ning ostnud ühe paki mähkmeid ja kaks

purki toitu. Rohkem ei ole kostja lapsele elatist maksnud ega aidanud ka näiteks riiete,

mähkmete, toidu, ravimite jm vajalikuga.

1.2. Lapse igakuised kulud on kokku 600 eurot, sh eluasemekulud 150 eurot, kulutused

toidule 150 eurot, tervishoiule 100 eurot, hügieenitarvetele 100 ning riietele ja jalanõudele

100 eurot. Hageja täpsustas oma igakuiseid kulusid 30. detsembri 2023. a

menetlusdokumendis ja esitas tõendeid eluasemekulude kandmise kohta.

Kostja vastuväited hagiavaldusele

2. Kostja tunnistas hagi osaliselt ja märkis, et ta on nõus tasuma hagejale elatist 100 eurot

kuus. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

2.1. Kostja avaldas, et vaidlus puudub, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine laps,

hageja. Hageja seaduslik esindaja ja kostja olid abielus, nende abielu on lahutatud enam kui

aasta tagasi.

2.2. Kostja töötab ettevõttes Y AS, kus tema palk on 1000 eurot. Kostjal on puue, mille eest ta

saab 320 eurot. Kostjal on keskeriharidus (värvijana-krohvijana). Kuna tal pole erialast

kogemust, töötab ta Y AS-is.

2.3. Kostja katab iga kuu abikaasaga abielu ajal võetud laenudega seotud kulusid: LHV

pangale 213 eurot, Swedbankile 103 eurot, Bondorale 360 eurot, Estole 185 eurot. Lisaks

tasub ta üüri ja toidu eest.

2.4. Kostjale jäävad hageja kulud arusaamatuks, nt ravimikulud 100 eurot, riiete kulud 100

eurot ja elamiskulud 160 eurot. Kostja teada ei ole hageja seaduslik esindaja lapsega kahekesi

ja laps on täiesti terve. Kostja palus hagejal selgitada kommunaalkulude arveid ja selgitada,

millist riietust laps iga kuu saab.

2.5. Kostja viitas perekonnaseaduse (PKS) § 105 lg-le 3 ja § 102 lg-tele 1 ja 2. Kostja leidis,

et elatise nõude eesmärk on tagada lapse ülalpidamine, mitte aga tekitada vanemale elatise

võlgnevust, mida ta ei suuda tasuda.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 2.

oktoobrist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 15. mai 2041) 260,33 eurot kuus

2 (9)

2-23-13998

(baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja

millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot); nimetatud elatis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Maakohus määras, et elatis tuleb

kanda iga kalendrikuu 15. kuupäevaks R.K arvelduskontole selgitusega „elatis“. Maakohus

märkis, et juhul, kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejale elatist maksnud, siis tasutud

summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, sh 13. oktoobril 2023 tasutud

150 eurot ja 15. detsembril 2023 tasutud 150 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte

endi kanda.

3.1. Maakohus selgitas, et PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui sama paragrahvi alusel

arvutatud summa. Kohus selgitas miinimumelatise arvutamise korda.

3.2. Maakohus tuvastas, et hageja vanemad on kostja ja R.K . Pooled ei vaidle, et kostja ei ela

hagejaga igapäevaselt koos. Seega on hagejal kostjast lahus elava lapsena kostja vastu PKS §-

dest 96–100 tulenev nõue ülalpidamise saamiseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest

nähtuvalt ta oleks tasunud hagejale vähemalt miinimumulatuses elatist. Seega on elatise

nõude esitamine kostja vastu õiguslikult põhjendatud.

3.3. Hageja on palunud elatise välja mõista summas 300 eurot kuus. Maakohus selgitas oma

29. novembri 2023. a e-kirjas hagejale, et kuna hageja elatisenõue ületab seadusega ette

nähtud miinimumsummat, tuleb selle nõude eelduseks olevaid lapse vajadusi põhjendada ja

tõendada. Hageja eluasemekulude tõendamiseks esitatud tõendite põhjal luges maakohus

tõendatuks, et hageja eluasemekulud on põhjendatud 150 euro ulatuses. Muid tõendeid oma

igakuiste kulude kohta hageja ei esitanud. Iseenesest on üldtuntud ja tõendamist mittevajav

asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid. Kohtu

hinnangul on eluliselt usutav ka hügieenivahendite kasutamine ja tervishoiukulude tekkimine.

Samas puuduvad tõendid, et hageja peaks igakuiselt tarvitama kallimaid retseptiravimeid või

muid keskmisest kallimaid tooteid. Seega on hageja märgitud tervishoiu- ja hügieenikulud

maakohtu hinnangul ülepaisutatud. Eelnevast tulenevalt asus maakohus seisukohale, et elatise

väljamõistmine miinimumist suuremas ulatuses ei ole põhjendatud. Miinimumi ulatuses ei ole

vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks

ühe vanema tehtavate kulutuste suurus.

3.4. Maakohus viitas PKS § 102 lg-tele 1 ja 2. Kostja ei ole menetluses tõendanud, et ta ei

oleks majanduslikult suuteline elatist vähemalt miinimumulatuses tasuma. Kostja on välja

toonud, et tal on keskeriharidus (värvijana-krohvijana), kuid kuna tal pole erialast kogemust ja

tal on puue, töötab ta ettevõttes Y AS, kus tema palk on 1000 eurot ning ta saab ka puudest

tulenevalt 320 eurot. Kostja maksab iga kuu abikaasaga abielu ajal võetud laenudega seotud

kulusid (LHV pangale 213 eurot, Swedbankile 103 eurot, Bondorale 360 eurot, Estole 185

eurot) ja tasub toidukulud. Puude tõendamiseks esitas kostja töövõimekaardi, millest

nähtuvalt on kostjal osaline töövõime kuni 9. maini 2027. Samas ei ole kostja selgitanud ega

esitanud tõendeid selle kohta, kuidas osaline töövõime takistab tal lisasissetulekute teenimist.

Arvestades, et kostjal on keskeriharidus värvijana-krohvijana, on kostjal maakohtu hinnangul

võimalik end ka selles vallas täiendada ja kogemust koguda.

3 (9)

2-23-13998

3.5. Kostja kontoväljavõttest nähtuvalt on talle laekunud makseid Eesti Töötukassalt ja

töötasu Y OÜ-lt. Kostja on ise välja toonud, et tema sissetulek on ca 1320 eurot kuus. Kuigi

kostja ei ole tõendanud oma igakuiste kulude suurust, on eluliselt usutav, et teatud kulud

kostjal iga kuu tekivad (nt eluaseme-, toidu-, hügieeni- ja tervisekulud jms). Arvestades aga

kostja keskmist kuusissetulekut, puudub alus elatise vähendamiseks PKS § 102 alusel.

Maakohtu hinnangul on kostja oma majanduslikust olukorrast tulenevalt suuteline pidama

hagejat ülal ilma, et tema enda olukord muutuks vähekindlustatuks. Maakohus märkis, et

laenukohustuste olemasolu ei vabasta ülalpidamiskohustuse täitmisest.

3.6. Maakohus selgitas täiendavalt, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste

vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise

kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga muu vara arvel.

Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi

sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see

on liiga väike.

3.7. Eelnevast lähtuvalt rahuldas maakohus hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja

miinimumulatuses elatise. Vastavalt hageja taotlusele määras maakohus kindlaks elatise

tasumise korra. Kohus selgitas ka võimalust nõuda edaspidi väljamõistetud elatise suuruse

muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 alusel.

3.8. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega rahuldada hagi osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 100

eurot kuus või põhjendatud ulatuses, arvestades kostja töövõimekaotust ja majanduslikku

olukorda. Alternatiivselt palub kostja saata asi tagasi esimese astme kohtule eelmenetluse

staadiumis. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus valesti leidnud, et kostja peab

tõendama, kuidas töövõimetus takistab tal lisasissetuleku teenimist, ja et kostjal on võimalik

end erialaselt täiendada ja kogemust koguda.

4.2. Osalise töövõimetuse korral ei ole isik haigusest või vigastusest tingituna võimeline

tegema talle sobivat tööd tööaja üldistele riiklikele normidele vastavas määras. Seega on

põhjendamatu ja töövõime kaotuse olemusega vastuolus maakohtu järeldus, et osaliselt

töövõime kaotanud kostja, kes töötab täiskoormusega, saab leida ka lisatöö.

4.3. Samuti on põhjendamatu kohtu seisukoht, et kostjal on võimalik end erialaselt täiendada

ja kogemust koguda. Kostja põhitöö on raske ja täienduskoolituseks pole aega ega raha. Isegi

kui kostja leiaks omale eralase töö, siis ilma kogemuseta saaks tema palk olla vaid

miinimumpalk. Kostja ei saa sellist olukorda lubada, kuna sel juhul ei jätkuks tal raha oma

minimaalsete vajaduste rahuldamiseks.

4.4. Kostja sissetulek ei võimalda tal tasuda elatist miinimummääras. Majandusliku olukorra

parandamist takistavad terviseprobleemid. Täisealisel isikul on igapäevased kulud, mis ei vaja

lahti kirjutamist. Elatise summa arvestamisel eeldas seadusandja, et ühe lapse vältimatud

kulud on ligikaudu 600 eurot. Osa kuludest on kaetud toetustega ja ülejäänu jagatakse

4 (9)

2-23-13998

vanemate vahel võrdsetes osades. On arusaadav, et täisealise inimese igakuised kulud on

suuremad.

4.5. Kostja sissetulek on 1320 eurot. Tõendatud väljaminekud on laenumaksed LHV pangale

213 eurot, Swedbankile 103 eurot, Bondorale 360 eurot, Estole 185 eurot, kokku 861 eurot.

Elamiseks jääb kostjal 429 eurot. See raha katab raskustega igakuised toidu- ja

eluasemekulud. Oma majanduslikust olukorrast tulenevalt ei ole kostja võimeline tasuma

elatist kohtu määratud ulatuses. Majandusliku olukorra parendamine töökoha vahetamise või

lisatöö leidmisega ei ole võimalik.

4.6. Ühtlasi leiab kostja, et elatise vähendamise asjaolude ilmnemisel pidi kohus hindama ka

lapse ema majanduslikku olukorda ja kontrollima, kas lapse ema saab anda ja annab lapsele

ülalpidamist samas määras, nagu ta nõuab kostjalt. Maakohus seda ei teinud. Kostja on

seisukohal, et lapse ema majandusliku olukorra ja lapsele tehtavate kulude analüüsimata

jätmine on alus maakohtu otsuse tühistamiseks ja asja esimese astme kohtule tagasi

saatmiseks.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata ning menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja kanda.

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Siinsel

juhul rahuldas maakohus hageja hagi osaliselt, mõistes hagejalt (hagis nõutud 300 euro

asemel) välja elatise PKS § 101 järgi arvutatud miinimummääras. Kostja vaidlustas maakohtu

otsuse osas, milles maakohtu välja mõistetud elatis ületab 100 eurot kuus. Hageja

apellatsioonkaebust ei esitanud. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja 100 eurot kuus

ületava elatise.

8. Ringkonnakohus, olles tutvunud vaidlustatud otsuse, apellatsioonkaebuse ja asja

materjalidega, on seisukohal, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seda muuta. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse

põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 järgi neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja ja R.K on hageja vanemad (vt ka hageja sünni tõend,

dtl 7), kostja ei ela hagejaga koos ega osale hageja kasvatamises ning ei täida oma seadusest

tulenevat hageja ülalpidamise kohustust vähemalt miinimummääras elatise maksmisega.

Seega leidis maakohus PKS § 96 lg 1, 97 p 1 ning § 100 lg-te 1, 2 ja 4 alusel põhjendatult, et

hageja esitas kostja vastu elatise väljamõistmise nõude õigustatult.

10. Maakohus märkis õigesti, et üldjuhul ei tohi igakuine elatis kostjale olla väiksem kui PKS

§ 101 alusel arvutatud summa (PKS § 101 lg 1). Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu

arvutuskäiku PKS § 101 järgse miinimummääras elatise suuruse leidmiseks, sh selle juures

5 (9)

2-23-13998

aluseks võetud asjaolusid. Vaidlustatud otsuse kohaselt tuleb kostjal maksta hagejale alates 2.

oktoobrist 2023 kuni 31. märtsini 2024 elatist 260,33 eurot kuus. Alates 1. aprillist 2024 on

PKS § 101 järgi arvutatud elatise suurus 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 3%

keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot - pool lapsetoetust 40 eurot). Ka edaspidi muutub

elatise summa iga aasta 1. aprillil (järgmine kord 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning juhul, kui

lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3 esimene lause) suurus muutub (PKS § 101 lg 5).

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et siinsel juhul ei ole alust vähendada kostjalt

hageja kasuks välja mõistetavat elatist PKS § 102 lg 2 alusel alla PKS § 101 alusel arvutatud

elatise summa.

11.1. Kolleegium selgitab, et PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest

selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline

andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi

2. lõikest tuleneb, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise

kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutuses

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel

vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu

hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps.

Riigikohus on märkinud, et PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu,

mistõttu kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv

põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks

miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele

ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui

asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Muu hulgas ei ole

PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla

miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse

tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Arvestada tuleb sellega, et

ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest

väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks

piisavad vahendid tagatud, ning ka kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel

toimetulek ühetaoliselt lapsega, st võrdväärselt. Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik

katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt

(vt nt Riigikohtu 25. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p-d 14 ja 20 ning seal

viidatud kohtupraktika; 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p-d 12 ja 13

ning seal viidatud kohtupraktika).

11.2. Kostja leiab, et temalt välja mõistetavat elatist tuleks PKS § 102 lg 2 alusel vähendada

tulenevalt tema osalisest töövõimetusest ja sellest tingitud raskustest suurema sissetuleku

teenimiseks, samuti tulenevalt kostja majanduslikust olukorrast, sh väljaminekutest laenude

tasumisele ning igakuiste toidu- ja eluasemekulude katmisele.

11.3. Maakohus tuvastas kostja enda väidete põhjal ja vaidlust ei ole selles, et kostja

sissetulek on ca 1320 eurot kuus, millest ca 1000 eurot on töötasu Y AS-st ja ca 320 eurot on

töövõimetoetus. Kostja väiteid tema regulaarse sissetuleku suuruse kohta kinnitavad ka kostja

esitatud kontoväljavõtted:

6 (9)

2-23-13998

-

Swedbank konto väljavõttest ajavahemiku 1. juuni 2023 kuni 1. detsember 2023 kohta

(dtl-d 97–100) nähtub, et kostja on saanud makseid Eesti Töötukassalt: 6. juunil 2023

328,66 eurot; 6. juulil 2023 318,06 eurot; 4. augustil 2023 328,66 eurot; 6. septembril

2023 328,66 eurot; 6. oktoobril 2023 149,22 eurot; 6. novembril 2023 328,66 eurot.

Seega on kostja töövõimetoetus olnud enamasti 328,66 eurot kuus. Üksikute

kõrvalekallete põhjused kontoväljavõttest ei nähtu;

-

SEB pank konto väljavõttest ajavahemiku 1. detsember 2022 kuni 31. november 2023

kohta (dtl-d 101–179) nähtub, et kostja on saanud makseid Y AS-lt töötasu, lisatasu ja

puhkusetasuna: jaanuaris 2023 kokku 989,09 eurot; veebruaris 2023 kokku 1067,63

eurot; märtsis 2023 kokku 1068,28 eurot; aprillis 2023 kokku 1297,20 eurot; mais

2023 kokku 850,18 eurot; juunis 2023 kokku 1130,18 eurot; juulis 2023 kokku 880,70

eurot; augustis 2023 kokku 1564,24 eurot; septembris 2023 kokku 621,46 eurot;

oktoobris 2023 kokku 1164,37 eurot; novembris 2023 kokku 944,46 eurot, keskmiselt

seega 1052,53 eurot kuus.

Lisaks on kostjal olnud ka muid sissetulekuallikaid, sest kontodele on tehtud sularaha

sissemakseid ja ülekandeid kolmandate isikute poolt.

11.4. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et kostja sissetulek on piisav selleks, et

maksta hagejale elatist PKS § 101 kohaselt arvutatud miinimumsummas. Hagejale makstava

elatise suurus ei ole kostja sissetulekut arvestades ülemäärane ning kostjale jääv summa on

tema minimaalsete vajaduste rahuldamiseks piisav.

11.4.1. Siinsel juhul on põhjendatud lähtuda kostja minimaalsete vajaduste suurusest, kuna ka

hageja puhul on lähtutud tema minimaalsetest vajadustest ja mõistetud elatis kostjalt välja

miinimumsummas. Statistikaameti andmetel oli arvestuslik elatusmiinimum (s.o väikseim

summa, millega on võimalik katta ühe liikmega leibkonna 30 päeva igapäevavajadused) 2023.

aastal 338,23 eurot (2024. a kohta veel andmeid ei ole). Hagejale makstava elatise osakaal

kostja sissetulekust ja kostjale endale kasutada jääv summa on vaidlustatud otsuse kohaselt

alates hagi esitamisest järgmine:

-

2. oktoobrist 2023 kuni 31. märtsini 2024 vastavalt u 20% (260,33 ÷ 1320) ja 1059,67

eurot (1320 - 260,33);

-

alates 1. aprillist 2024 u 22% (287,72 ÷ 1320) ja 1032,28 eurot (1320 - 287,72).

11.4.2. Eelnevast nähtub, et kostja sissetulekust kulub hageja ülalpidamiseks ligi 1/5 ja kostja

enda vajaduste katmiseks jääb ligi 4/5, arvestades ka seda, et pangakonto väljavõtetest

nähtuvalt oli kostjal ka muid sissetulekuid peale töötasu ja töövõimetoetuse. Kostjale pärast

elatise tasumist alles jääv summa ületab oluliselt arvestuslikku elatusmiinimumi. Kolleegiumi

hinnangul on kostja sissetulek sel viisil jaotatud proportsionaalselt tema ja lapse minimaalsete

vajaduste rahuldamiseks ning kostjale kui kohustatud vanemale on tagatud elatise maksmise

järel toimetulek ühetaoliselt lapsega kooskõlas PKS § 102 lg-ga 2, arvestades ka hageja ema

panust hageja ülalpidamisse.

11.5. Ehkki vaidlust ei ole selles, et kostjal on osaline töövõime (seda tõendab ka koopia

kostja töövõimekaardist kehtivusega alates 10. mai 2022 kuni 9. mai 2027 (dtl 96)), ei ole see

siinsel juhul takistanud kostjal sellise sissetuleku teenimist, mis võimaldab tal maksta hagejale

PKS § 101 alusel arvutatud summas elatist. Seega leidis maakohus põhjendatult, et vaatamata

osalisele töövõimele on kostja oma sissetulekuid arvestades võimeline maksma hagejale

7 (9)

2-23-13998

elatist PKS § 101 järgi arvutatud summas. Kostja osaline töövõime ja selle aluseks olev puue

ning nende mõju kostja sissetulekule ei õigusta hagejale makstava elatise vähendamist.

11.6. Ühtlasi märkis maakohus põhjendatult, et kostja ei põhistanud, kuidas tema osaline

töövõime ja selle aluseks olev tervisehäire takistavad tal suurema sissetuleku teenimist. Kostja

on välja toonud, et tal on keskeriharidus (värvijana-krohvijana). Kostja esitatud tõendid ei

võimalda hinnata, milles tema puue seisneb ja kas see takistab tal värvijana-krohvijana

töötamist, sh erialase kogemuse saamist. Eelnevat arvestades leidis maakohus õigustatult, et

kostjal on võimalik end ka oma erialal täiendada ja kogemust koguda, et oma sissetulekuid

suurendada. Seejuures ei pea kostja tingimata võtma olemasoleva töökoha kõrvale teist

töökohta, vaid võiks otsida võimalust asendada senine töö erialase – ja eelduslikult tulusama –

töö vastu.

11.7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjaolu, et kostjal on laenukohustusi ja osa

tema sissetulekust kulub laenude tagasimaksmisele, ei anna alust hagejale välja mõistetavat

elatist vähendada. Laenude võtmine on kostja enda risk ja selle tagajärgi ei pea kandma kostja

alaealine laps. Lisaks, ehkki kostja väitel on laenud võetud koos abikaasaga abielu ajal, ei ole

kostja neid väiteid tõendanud. Hageja on eitanud oma seaduslikul esindajal ja kostjal ühiste

laenude olemasolu (vt apellatsioonkaebus vastus, lk 1). Kui aga kostja tagastaks üksi laene,

mis on võetud abielu ajal ja mille puhul on tegemist (endiste) abikaasade ühiste kohustustega,

võib kostjal olla nõudeid hageja seadusliku esindaja vastu ühisvara jagamiseks ja/või tasutud

summade osaliseks hüvitamiseks.

12. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus oleks pidanud

hindama ka lapse ema majanduslikku olukorda ja kontrollima, kas lapse ema annab lapsele

ülalpidamist samas määras, nagu nõutakse kostjalt. Kuna maakohus mõistis hagejale elatise

välja miinimummääras, ei pidanud ta PKS § 105 lg 3 järgi arvestama lapse ema sissetuleku ja

varalise seisundiga. Teise vanema majanduslik olukord ja elatise andmise ulatus ei oma

tähtsust ka PKS § 102 lg 2 järgi elatise vähendamisel.

Menetluskulude jaotus

13. Kuna maakohtu otsus jääb asja sisulise lahendamise osas muutmata, ei ole seda TsMS §

173 lg 3 esimese lause järgi vaja muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohus jättis

menetluskulud õigesti poolte endi kanda, tuginedes TsMS § 164 lg-le 1.

14. TsMS § 173 lg 1 järgi tuleb ringkonnakohtul jaotada apellatsioonimenetluse kulud. Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta

TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

15. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 tuleb ringkonnakohtul menetluskulude jaotuse alusel

määrata kindlaks hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaline suurus. Hageja

ringkonnakohtu antud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ei esitanud. Ka asja

materjalidest ei nähtu, et hageja oleks apellatsioonimenetluses menetluskulusid kandnud.

Seega hagejal apellatsioonimenetluses hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

16. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega vastavalt menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Sama

paragrahvi 2. lõike kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

8 (9)

2-23-13998

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

9 (9)