4-24-3297/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-24-3297

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. detsember 2024. a, Pärnu

Väärteoasja number

4-24-3297 (2670,24,005002)

Kohtunik

Anu Tammeniit

Väärteoasi

Tauno Suluste kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne

prefektuuri

Pärnu

politseijaoskonna

menetlusgrupi II eriasjade uurija Mari Tetsmanni

26.09.2024. a otsusele väärteoasjas nr 2670,24,005002

Kaebuse esitaja

Kaitsja

Tauno Suluste (isikukood: 38312114228; elukoht:

XXX; tel: XXX, e-post; XXX)

kokkuleppel Kaire Aus

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet Lääne prefektuur Pärnu

politseijaoskond (registrikood: 70008747; aadress: A.

H. Tammsaare pst 61, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu

maakond)

Kohtuvälise menetleja esindaja

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija

Mari Tetsmann

RESOLUTSIOON

Juhindudes LS § 224 lg 2; VTMS § 2, § 132 p 1, §

133-135 kohus otsustas:

1. Jätta Tauno Suluste kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne

prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija Mari

Tetsmanni poolt 26.09.2024. a koostatud otsus väärteoasjas nr 2670,24,005002

muutmata.

2. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg 7 kuud hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumise

päevast. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse

äravõtmise otsus, kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates otsuse jõustumisest loovutama

oma juhiloa Transpordiametile.

3. Kohtuotsuse lõpposa saata kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele

1 (9)

4-24-3297

menetlejale ning jõustumisel teadmiseks Transpordiametile.

Edasikaebamise kord

Käesolevale otsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse

kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

või selle lõpposa kätte saamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks

kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse

pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 20.12.2024. a.

Asjaolud ja menetluskäik

04.09.2024. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna

patrullpolitseinik Martin Tarkpea väärteoprotokolli selle kohta, et Tauno Suluste 04.09.2024.

a kella 15.05 ajal Pärnumaal Pärnu linnas Pärnu linnas X tn X suunaga Tallinna mnt poole

juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte

väiksem kui 0,72 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,77 mg/l±0,05 mg/l. Lõplik

mõõtetulemus oli 0,72 mg/l. Oma teoga rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi

LS) § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2

järgi.

26.09.2024. a otsusega nr 2670,24,005002 määrati kohtuvälise menetleja poolt eelpool

nimetatud väärteo toimepanemise eest Tauno Sulustele karistuseks LS § 224 lg 2 alusel

juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks.

Kaebuse sisu

10.10.2024. a esitas Tauno Suluste kaitsja Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud

otsusele. Kaebuses märgitakse, et kaebuse esitaja on oma rikkumist tunnistanud ja kahetsenud

oma süüd ega pane enam toime temale etteheidetavale teole sarnaseid tegusid ning palub

puhtsüdamlikku kahetsust arvesse võtta temale karistuse määramisel. Menetlusalune isik

palub kohtul tühistada kohtuvälise menetleja määratud karistus ja määrata menetlusalusele

isikule juhindudes LS § 224 lg-st 2 ja lg 3 p-st 2 põhikaristuseks rahatrahv ning

lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise minimaalses määras ehk kolmeks kuuks. Nimetatud

palve tuleneb asjaolust, et menetlusalune isik vajab oma tööülesannete täitmiseks

juhtimisõigust, ilma milleta seiskuks nii menetlusaluse isiku ettevõtte majandustegevus, mis

tagab menetlusalusele isikule ja tema alaealisele lapsele majandusliku toimetuleku. Samuti

lisab Tauno Suluste kaitsja kaebuses, et menetlusalune isik ei seadnud kedagi vahetult ohtu

ega tekitanud ohuolukorda, mistõttu ei tuleks tema süüd hinnata kõige raskemaks karistuse

määra skaalal. Lisaks avaldab menetlusalune isik valmisolekut osaleda

liikluspsühholoogilisel nõustamisel oma liiklemismustrite muutmiseks.

Nimetatud koolitusel/nõustamisel osalemine koos määratava rahatrahviga

suurendaks karistuse efektiivsust ja annaks menetlusalusele isikule

võimaluse jätkata väärikalt oma kohustuste täitmist nii perekonna, kui ka

tööandja ees, võimaldades samaaegselt liikluskäitumise muutmiseks

olulist hariva eesmärgi täitmist. Kaebuse esitaja ja kaebaja olid nõus asja

läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna menetlusgrupi II

2 (9)

4-24-3297

eriasjade uurija Mari Tetsmann oma kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta

kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja Tauno Suluste kaebus rahuldamata.

Kohtuväline menetleja märgib, et arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud alkoholi

sisaldust väljahingatavas õhus võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on oluliselt

üle keskmise, kuivõrd on ületatud LS § 224 lg 2 sätestatud piirmäära keskmist määra olulisel

määral. Lisaks oli menetlusalune isik teadlik eelnevast alkoholi tarvitamisest. Taoline asjaolu

viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik asus mootorsõidukit juhile keelatud seisundis

juhtima teadlikult ja tahtlikult, s.o eesmärgipäraselt, ja teadis, et süüteokoosseisule vastav

asjaolu ka saabub ning seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Menetlusalusel isikul

tuvastatud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli nii suur, et selline juht liikluses ongi juba

ohu allikas nii endale kui ka teistele liiklejatele. Karistusliigi valik juhtimisõiguse äravõtmise

näol tulenes suuresti eripreventiivsetest kaalutlustest ja ka ühiskonna õiglustunnetusest ning

on veidi üle sanktsiooni keskmise määra, sealjuures ei ole menetlusalusele isikule valitud

raskeima karistusliigi määramist, ehk aresti kohaldamist.

Kohtuväline menetleja leiab, et kaitsja seisukoht süü tunnistamist samastada kahetsusega on

otsitud ja meelevaldne. Süü tunnistamisega nõustus menetlusalune isik enda LS nõuete

rikkumisega, kuid sellest ei saa välja lugeda nagu ta oleks andnud oma teole negatiivse

hinnangu ja teo toimepanemist kahetsenud. Kohtuväline menetleja leiab ka, et käesolevas

asjas ei saa süü tunnistamist karistust kergendava asjaoluna arvestada, kuivõrd tegemist ei ole

süü ülestunnistamisele ilmumisega KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, kuna menetlusaluse isiku

süüline käitumine tuvastati liiklusjärelvalve käigus juhi seisundit kontrollides.

Menetlusalune isik on aasta jooksul korduvalt pannud samalaadseid rikkumisi, mistõttu seab

jätkuv samaliigiliste süütegude toimepanemine kahtluse alla menetlusaluse isiku poolt

kaebuses viidatud kahetsuse siiruse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud

sellele, et karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid

kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo

suhtes. Tutvudes väärteotoimiku materjalidega, siis pole sealt võimalik teha vähimaidki

viiteid menetlusaluse isiku kahetsusele. Seega järeldub, et kohtule esitatud kaebuses

väljendatud kahetsus on suunatud üksnes mõistetud karistuse vähendamisele, st et

objektiivselt avaldunud asjaolude jadast pole võimalik teha järeldusi kahetsuse siiruse kohta

ning olukorras, kus kahetsus pole siiras, pole võimalik seda arvestada karistust kergendava

asjaoluna.

Kohtuväline menetleja tunnustab menetlusalust isikut, et ta avaldab valmisolekut osaleda

liikluspsühholoogilisel nõustamisel oma liiklemismustrite muutmiseks, kuid tekib küsimus

miks ta seda siiani teinud ei ole. Menetleja leiab, et menetlusalune isik oleks võinud sellisele

järeldusele jõuda hiljemalt peale esimest keelatud terviseseisundis mootorsõiduki juhtimist.

Ka praegu on temal võimalik pöörduda iseseisvalt psühholoogi poole oma käitumismustrite

muutmiseks, selleks ei pea ootama politsei või kohtu poolset suunamist.

Kaebaja kinnitab, et vajab juhtimisõigust töö tõttu, kuid isik, kellele juhtimisõigus on vajalik

peab ise käituma juhtimisõigust säilitaval viisil, mitte lootma, et tema rikkumist ei märgata

või sellele seaduse kogu rangusega ei reageerita. Juhtimisõiguse ära võtmise üks eesmärke

lisaks karistusele on muuhulgas ka ohtliku juhi liiklusest ajutiselt kõrvaldamine, et välistada

temast tulenevat ohtu. Kohtuväline menetleja leiab, et Tauno Suluste on pidurdamatu ning

liikluses ohtlik nii endale kui ka teistele liiklejatele ja tema soov omada juhtimisõigust ei

kaalu üles teiste liiklejate soovi ja õigust jõuda liiklusest koju tagasi elusana ja tervena.

Korduv sõiduki juhtimine alkoholi piirmäära ületavas seisundis moodustab menetlusaluse

3 (9)

4-24-3297

isiku puhul ühtse ohtliku käitumismustri, mida tuleb eripreventiivsete kaalutluste hulgas

arvesse võtta.

Lähtudes eeltoodust ja arvestades menetlusaluse isiku süü suurust, eri- ning üldpreventiivseid

kaalutlusi ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul õigustatud kaebuses välja toodud palve

muuta menetlusalusele isikule määratud karistust.

Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Pärnu Maakohtu seisukoht

Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning

kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1

lahendada kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

Tauno Suluste ei vaidlusta väärteo toimepanemist, seega selle asjaolude ning tõendatuse osas

vaidlus puudub. Kohus leiab samuti, et Tauno Suluste käitumine on õigesti kvalifitseeritud ja

talle süüks arvatud väärtegu on tõendamist leidnud väärteoasjas kogutud tõenditega.

VTMS § 72 lg 1 kohaselt teeb kohtuväline menetleja VTMS §-s 73 märgitud lahendi

menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud

materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. Väärteo

toimepanemise tõendamisel on kohtuväline menetleja tuginenud sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsusele, tunnistaja ütlustele, indikaatorvahendi kasutamise protokollile,

tõendusliku alkomeetri väljatrükile.

Tauno Sulustele pannakse süüks LS § 69 lg 3 nõude rikkumist ning sellega LS § 224 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo toime panemist, s.t mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi

piirmäära ületades.

LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes

grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus

0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki,

maastikusõiduki või trammi juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on

alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi.

Kohus on seisukohal, et Tauno Suluste on täitnud LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo

objektiivse koosseisu.

Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Tauno Sulustele ette mootorsõiduki juhtimist

04.09.2024. a kella 15.05 ajal Pärnumaal Pärnu linnas Pärnu linnas X isikuna, kelle ühes liitris

väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,72 mg/l. Seega peab kohus

analüüsima, kas Tauno Suluste juhtis mootorsõidukit ning kas ta tegi seda lubatud alkoholi

piirmäära ületavas seisundis. Tauno Suluste andis väärteoprotokollis ütlusi, et niitis muru ja

jõi õlut, on süüdi.

4 (9)

4-24-3297

Politseiametnikust tunnistaja Madis Parroli ütlustest nähtuvalt teostas ta koos paarilise Martin

Tarkpeaga liiklusjärelevalvet. Kell 15.05 märkasid nad sõiduautot MB registreerimisnumbriga

X . Kiirpäring näitas vastet joobeseisundi kontrolli kohta ning nad otsustasid sõidukit

kontrollida.

Kuna juhi, kelleks osutus Tauno Suluste, suust oli tunda alkoholi lõhna, siis kontrolliti juhi

joovet indikaatorvahendiga ja näit oli 0,90 mg/l. Kontrollimise käigus tuvastati tõendusliku

alkomeetriga isikul joove 0,72 mg/l.

Indikaatorvahendi kasutamise protokoll tõendab, et 04.09.2024. a kell 15.05 oli kontrolli

tulemus positiivne ja näit 0,90 mg/l.

Tõendusliku alkomeetri väljatrükk ja kasutamise protokoll tõendavad Tauno Sulustel joobe

tuvastamist. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ja alkomeetri Dräger Alcotest

9510 EE seeria nr ARLE-0012 väljatrükist nähtub, et Tauno Sulustel oli 04.09.2024. a kella

15.16-15.21 toimunud mõõtmisel alkoholijoove 0,77 mg/l, arvestades laiendmääramatust +/-

0,05 mg/l, oli mõõtetulemus 0,72 mg/l.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on Tauno Suluste LS § 91 lg 2 p 2 alusel

04.09.2024. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et Tauno Suluste juhtis

04.09.2024. a kella 15.05 ajal Pärnu linnas X tänavliikluses kasutatavat mootorsõidukit juhile

keelatud seisundis, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,72 mg/l

kohta. Seega, Tauno Suluste, juhtides liikluses kasutatavat mootorsõidukit juhile keelatud

seisundis rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on

kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi.

Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Tauno Suluste pani väärteo toime tahtlikult. Tema

selgituste kohaselt tarbis ta õlut. Kaebuses märgib, et kuna tegi rasket tööd - trimmerdas muru

ja selle vahepeal tarvitas õlut, siis arvas, et võib autoga sõita. Tema kinnipidamisel

04.09.2024. a kella 15.05 ajal tuvastati tõendusliku alkomeetriga tema väljahingatavas õhus

alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,72 mg/l. Indikaatorvahendi kasutamise näit oli veelgi

suurem – 0,90 mg/l. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, siis pidi Tauno Suluste

kohtu arvates teadma oma juhile keelatud seisundist nii enesetunde kui ka varasema

elukogemuse pinnalt. Menetlusalune isik teadis, et ta oli tarvitanud alkoholi ning arvestades,

et joobe tuvastamise hetkel oli isiku joove 0,72 mg/l, siis pidi Tauno Suluste eelduslikult

jooma ära üsna arvestatava koguse alkoholi ja talle oli teada, et oli sõitma asudes veel

alkoholijoobes. Tema selgitust kaebuses, et ta ei tundnud ennast joobes olevat, ei pea kohus

sellise joobe juures usutavaks. Juht peab enne rooli asumist veenduma, et joove on

möödunud. Tauno Suluste ütlustest ei nähtu, et ta oleks võtnud midagi ette veendumaks enne

autorooli asumist, kas tal on veel alkoholijoove või mitte.

Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et menetlusalune isik oli teadlik juhile keelatud seisundist ja

sellises seisundis sõiduki juhtimine saab olla toime pandud vaid teadlikult ja tahtlikult. Seega

on Tauno Suluste täitnud LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo koosseisu.

Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg

2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises. Käesolevas asjas puuduvad teo

õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt

eelnevast asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi

viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele

5 (9)

4-24-3297

ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Menetlusaluse isiku teole on antud õige juriidiline

hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse

lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel.

Käesolevas väärteoasjas on põhiküsimus selles, kas kohtuväline menetleja on menetlusalusele

isikule karistuse määramisel arvestatud isiku süü suurusega ja tema vastutust mõjutavate

asjaoludega. Kohtuväline menetleja on Tauno Sulustele karistuseks määranud LS § 224 lg 2

alusel juhtimisõiguse äravõtmise 7 kuuks. Kaebuse esitaja leidis, et juhtimisõiguse äravõtmine

7 kuuks ei vasta Tauno Suluste süü suurusele.

LS § 224 lg 2 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. Lisaks võib kohus või kohtuväline menetleja

kohaldada isiku suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 224 lg 3 p 1

alusel 3-9 kuuks, kui isikut ei ole varem LS §-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud või kui

isikut on varasemalt LS §-s 224 sätestatud süüteo eest karistatud, siis lisakaristusena võib

juhtimisõiguse ära võtta 3-12 kuuks. Seega LS § 224 lg 2 sätestab põhikaristuse sanktsioonina

kõige kergema karistusliigina rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ja kõige raskema

karistusliigina sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuks. Kohtuväline menetleja on

Tauno Sulustele karistust määrates lähtunud raskeimast karistusliigist ning määranud isikule

põhikaristuse sanktsiooni keskmises määras.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Isiku süü suurust tuleb hinnata konkreetse süüteo kontekstis, mitte kõikide võimalike

süütegude kontekstis. See tähendab seda, et näiteks LS § 224 lg 2 puhul tuleb hinnata, milline

oleks kõige väiksem tegu, mis süüteokoosseisu täidaks ning milline oleks võimalik kõige

suurem tegu, mis antud süüteokoosseisu alla paigutuks ning sellest lähtuvalt hinnata isiku

süüd antud koosseisu ja sanktsiooni piires. See, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on

äärmiselt ohtlik ning üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid üldse, väljendubki juba LS § 224

lg 2 väärteokoosseisu juures kehtestatud sanktsioonis, mille on kehtestanud seadusandja.

Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tulebki kohtuvälisel menetlejal ja kohtul

aga hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike

väärtegude kontekstis.

Tauno Suluste süü suurust mõjutab esmalt alkoholijoobe määr, milles ta sõidukit juhtis.

Arvestades, et LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse isikut alkoholijoobes sõiduki juhtimise eest

olukorras, kus isiku ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 mg ja

Tauno Sulustel oli alkoholijoobe määraks vähemalt 0,72 mg/l, oli tema joove antud sätte

kohaselt maksimummääras. Nimetatud asjaolu viitab isiku keskmisest suuremale süüle.

Kohus märgib siinkohal, et joobe suurus alates 0,75 mg/l on juba karistatav kriminaalkorras.

Lisaks mõjutab Tauno Suluste süü suurust väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Väärtegu

saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest. Kohus leiab, et väärteo on isik toime pannud

tahtlikult. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära oluliselt ületavas

seisundis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ise ei taju või ei taha tunnistada temast

enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Seega

tuleb kaebuse esitaja süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis arvestades hinnata

keskmisest suuremaks.

6 (9)

4-24-3297

Kohus aga ei nõustu kaebuses toodud väitega, et karistust kergendavaks asjaoluks tuleb

lugeda puhtsüdamlikku kahetsust. Karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse

avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt

toimepandud teo suhtes (RKKKo 3-1-1-18-14 p 11). Tauno Suluste ei ole kordagi oma

menetlusaluse isikuna antud ütlustes avaldanud kahetsust. Samuti ei ole ta kasutanud

võimalust esitada vastulauset. Ainus, mida Tauno Suluste väärteoprotokollis ütlustena märkis,

et on süüdi. Kuigi kaebuses kohtule on kaitsja kirjutanud, et kaebaja kahetseb juhtunut, ei

olnud see kohtu hinnangul puhtsüdamlik. Materjalidest nähtub, et alles seejärel, kui isik sai

teada temale määratud karistusest ehk alles kohtule kaebust koostades, hakkas ta oma tegu

kahetsema. Sellist kahetsust ei pea kohus siiraks. Iseenesest ei ole välistatud rääkida

puhtsüdamlikust kahetsusest isiku puhul, kes on toime pannud juba mitmenda samalaadse

rikkumise. Tauno Suluste puhul aga kohus leiab, et ka tema käitumine näitab seda, et ta ei

kahetse oma tegu puhtsüdamlikult.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas

on võimalik Tauno Sulustet mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse valikule aitab kaasa teave isiku

varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo toimepanemisest möödunud aeg) ja nende

eest mõistetud karistustest. Riigikohus on liiklusasjades selgitanud, et korduva rikkuja puhul

on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, mistõttu on

see üks alus, mille põhjal saab hinnata mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust.

Isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse

nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. (RKKK 12.12.2023,

4-23-1826/41, p 12 koos edasiste viidetega.)

Karistusregistri andmetel on Tauno Sulustel kehtiv karistus LS § 224 lg 1 järgi ning teda

karistati rahatrahviga üle sanktsiooni keskmise määra 75 TÜ ehk 300 eurot. Samuti on temal

karistusregistri andmetel kehtiv välisriigi karistus mille kohaselt Saksamaa Lübecki

ringkonnakohus (Amtsgericht Lübeck) 08.05.2023. a otsusega määras Tauno Sulustele

alkoholi- või narkojoobes juhtimise eest karistuseks rahatrahvi 600 eurot ning tema

juhtimisõigus tühistati. LS § 125 lg 2 järgi loetakse juhtimisõiguse äravõtmiseks ka Euroopa

Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Šveitsi Konföderatsiooni kohtuvälise

menetleja või kohtu poolt Eestis elavale isikule määratud karistust, mille sisuks on keeld

juhtida sõidukit.

Eeltoodu näitab Tauno Suluste ükskõikset suhtumist liiklusreeglitesse ja kahetsuse puudumist.

Seega Tauno Suluste ütlused ja käitumine viitavad sellele, et ainus mida isik kahetseb on see,

et ta oma rikkumisega politseile vahele jäi. Eeltoodud põhjustel kohus ei arvesta Tauno

Suluste kaebuses väljendatud kahetsust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes.

Varasemad rikkumised ei ole teda mõjutanud hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest.

Kaebuses on märgitud, et Tauno Sulustel on valmisolek osaleda liikluspsühholoogilisel

nõustamisel oma liiklemismustrite muutmiseks. Kohus hindab kaebaja sellist mõtteviisi ja

märgib, et Tauno Sulustel on võimalus pöörduda psühholoogi poole nõustamisele. Samas oma

rikkumistest aru saades oleks ta võinud sellist võimalust kasutada juba pärast eelmisi

rikkumisi.

Kaebaja leiab kaebuses, et vajab oma tööülesannete täitmiseks juhtimisõigust, ilma milleta

seiskuks tema ettevõtte majandustegevus, mis tagab menetlusalusele isikule ja tema

alaealisele lapsele majandusliku toimetuleku.

7 (9)

4-24-3297

Kohus leiab, et nimetatud väide on paljasõnaline ja põhjendamata. Selles osas märgib kohus,

et nimetatud asjaolud ei mõjuta mitte kuidagi isiku poolt toimepandud teo süü suurust.

Tegemist on rikkumisele järgneva karistuse kandmise tõttu isikule tekkivate muude

ebameeldivate tagajärgedega, millele isik oleks pidanud aga mõtlema enne rikkumise

toimepanemist. Karistus ei pea olema isikule mugav ega ka kerge kanda. Tauno Suluste oli

väärteo toimepanemise ajal teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus vajalik, kuid ta ei teinud

sellest vajalikke järeldusi või suhtus võimalikesse tagajärgedesse ükskõikselt, pannes uue

rikkumise toime. Kaebuse esitaja nimetatud asjaolud ei ole iseenesest mootorsõiduki

juhtimise õiguse äravõtmist välistavad asjaolud. Lisaks eeltoodule ei ole Tauno Suluste

esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et tal on vaja tööülesannete täitmiseks

juhtimisõigust ja et tal on alaealine laps, keda on vaja abistada ning arusaamatuks jääb kuidas

ta neid juhilubadega abistab. Juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks on

mootorsõiduki juht läbinud koolituse. Seega on mootorsõiduki juht teadlik liiklusreeglitest ja

liiklusseadusega sätestatud sanktsioonidest, mistõttu on tal võimalik ette näha, millised

tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning kohusetundliku käitumisega on tal

võimalik tagajärgedest hoiduda. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest

oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine

mugav elulaad säiliks. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele

eelnenud olukorra, kui ta oleks hoidunud temale inkrimineeritud väärteo toimepanemisest.

Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et antud olukorras kaaluvad

kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate, sh kaebuse esitaja enda elu ja tervise näol üles

kaebuse esitaja võimalikud huvid.

Kaebuses on välja toodud, et kuna Tauno Suluste ei seadnud kedagi vahetult ohtu ega

tekitanud ohuolukorda, mistõttu ei tuleks tema süüd hinnata kõige raskemaks karistuse määra

skaalal.

Asjaolu, et Tauno Suluste reaalselt ei tekitanud ohtlikku olukorda, ei tähenda, et oht puudus.

Iga joobes juht on liikluses ohtlik. Kohus leiab, et selline juht, kes järjepidevalt juhib

mootorsõidukit joobes on liikluses ohtlik ja tema kõrvaldamine liiklusest (juhtimisõiguse

äravõtmine) on ilmtingimata vajalik. LS § 129 lg 1 kohaselt, kui isikult on mootorsõiduki

juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui

12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt

liiklusteooriaeksami. Kohus leiab, et Tauno Suluste puhul on tegemist sellise isikuga, kellel

on vaja sooritab uuesti liiklusteooriaeksam, tuletamaks meelde sõiduki juhtimisega seotud

reeglid.

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on põhjendatult kohaldanud Tauno Sulustele

karistuseks juhtimisõiguse äravõtmist 7 kuuks, pidades seda rikkumisele ja isiku süüle

vastavaks karistuseks.

Arvestades üld- ja eripreventatiivseid eesmärke ei ole põhjendatud Tauno Sulustele mõista

põhikaristusena rahatrahvi ja lisakaristusena alammääras juhtimisõiguse äravõtmist, nagu

kaebuses on taotletud. Kohtu hinnangul kergem karistus, kui kohtuvälise menetleja otsusega

mõistetud juhtimisõiguse äravõtmist 7 kuuks, ei täidaks oma eesmärki ja ei mõjuta rikkujat

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Lisaks märgib kohus, et kohtupraktikas on omaksvõetud seisukoht, et isiku karistamisel

korduvalt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära

võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata (vt nt

8 (9)

4-24-3297

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 2007. a määrus asjas nr 3-1-1-55-07, p 6).

Praegusel juhul on kohtuväline menetleja piirdunud üksnes põhikaristuse määramisega.

Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada

tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised

on seotud uue süüteoga (RKKKo 3-1-1-70-16, p 9). Tauno Sulustele liiklusseaduse nõuete

rikkumise eest määratud karistus on kahtluseta seotud praeguse menetluse esemeks oleva

süüteoga ja seda tuleb teda iseloomustavana karistuse mõistmisel arvesse võtta. Varasemalt

määratud karistus ei ole aga Tauno Sulustele mõju avaldanud. Seega on Tauno Suluste oma

käitumisega näidanud, et rahatrahvid ei ole takistanud teda rohkem samalaadseid rikkumisi

toime panemast. Ka Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-58-13 leidnud, et samalaadseid

süütegude jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse

õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Antud

juhul ei ole tegemist juhusüüteoga vaid korduva tahtliku rikkumisega. Seega kohus ei nõustu

kaitsjaga, et Tauno Sulustele mõistetud karistus on ülemäära suur.

Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid

kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimine

on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi, millega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute

vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele

liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on juhil ka

kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida.

Seega ei ole tegemist vähetähtsa väärteoga, mistõttu peab ka karistus vastama toimepandud

teo raskusele ja mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt Tauno Sulustele karistuseks määratud 7 kuu

pikkune juhtimisõiguse keeld vastab käesoleval juhul nii tema süü suurusele kui ka üld- ja

eelkõige eripreventiivsetele eesmärkidele.

Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Tauno Suluste süüline käitumine LS § 69 lg 3 nõuete

rikkumisel on aset leidnud tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud

materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. Seega jätab kohus

Tauno Suluste kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna menetlusgrupi II 26.09.2024. a otsuse väärteoasjas nr 2670,24,005002

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Tammeniit

Kohtunik

9 (9)