2-24-17294/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.12.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-17294

Tsiviilasi

X hagi Y vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: X (isikukood XXX)

Kostja: Y (isikukood XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lahutada

X

ja Y abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx, Tallinna

Perekonnaseisuametis, abielukanne nr XXX.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. X esitas 15.11.2024 Harju Maakohtule hagi Y vastu abielu lahutamiseks. Hagilt on tasutud

riigilõivu 100 eurot. Kohus võttis hagi menetlusse 18.11.2024.

2. X hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xx.xx.xxxx. Hageja palub abielu lahutada.

Hageja väitel on poolte abielulised suhted lõppenud ja neil ei ole faktiliselt ühist majapidamist;

pooled elavad eraldi alates 20.04.2024.

3. 19.12.2024 kohtule esitatud kirjalikus vastuses kinnitas kostja, et ta on nõus lahutama tema

ja X vahel sõlmitud abielu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada kostja poolt hagi õigeksvõtu alusel.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil

või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 4

kohaselt ei ole kohus abieluasjas hagi õigeksvõtuga seotud. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, hagi

õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus

tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest

tulenevalt võimatu või ebamõistlik; kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

7. Kohus veendus tsiviilasja toimiku andmetest, sh hagiavaldusest ja kostja vastusest lähtudes,

et hageja soovib abielu lahutamist ning täiendavat tähtaega leppimiseks ei soovi. Hageja ja

kostja on Eesti kodanikud. Kostja on abielu lahutamisega nõus. Poolte tahe abielu lahutamiseks

on määrava tähtsusega; abielu lahutatakse perekonnaseisuasutuses samuti poolte tahte alusel.

Kuna pooled ei soovi leppida, oleks pooltele leppimisaja andmine ebamõistlik. Seetõttu tuleb

hagi rahuldada ning poolte abielu lahutada.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg l kohaselt kannab menetluskulud hagilises

abieluasjas kumbki pool ise. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

9. TsMS § 632 lg 1 kohaselt, apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seega jõustub kohtuotsus vastavalt TsMS § 456 lg 1 siis,

kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.

10. Kohus saadab jõustunud kohtuotsuse perekonnaseisuasutusele rahvastikuregistrisse

abielulahutuse kande tegemiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik