2-24-14820/30 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-24-14820

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg

20. detsember 2024, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise nõudes

Hagihind

2589, 48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: X (IK xxxxxxxxxxx)

Hageja seaduslik esindaja: C (IK xxxxxxxxxxx, elukoht:

xxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaire Aus

(e-post: kaire.aus@austalu.ee)

Kostja: Y (IK xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx e-post: xxx)

Kostja lepinguline esindaja: Jelena Smorodina (e-post:

xxx)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Y`ilt X kasuks alates 01.10.2024 kuni X täisealiseks saamiseni

igakuine elatis 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 40 eurot) mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene

lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust.

3. Jätta nõue välja mõista elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.08.2023-30.09.2024 eest

rahuldamata.

4. Elatis tasuda C arvelduskontole (käesoleval ajal Swedbank AS, nr

XXXXXXXXXXXXX).

5. Otsuse täitmisel arvestada Y poolt alates 01.10.2024 Xle elatisena makstud

summasid.

Menetluskulud

6. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust 17.09.2008 laps X. Poolte kooselu lõppes

01.08.2023 ning laps jäi elama koos emaga. Vanemate abielu lahutati 26.10.2023. Kostja lapse

ülalpidamisest ja kasvatamisest igapäevaselt osa ei võta ja laps on ema kasvatada ning

ülalpidamisel. Hageja igapäevaseks ülalpidamiseks kulub hageja seaduslikul esindajal

keskmiselt 630 eurot kuus. Hageja huvides on kostja poolt ka tagasiulatuva elatise tasumine

vähemalt miinimumulatuses alates ajast, mil laps ei ela enam koos kostjaga (s.o 01.08.2023. a)

arvestades, et hageja ema on teinud ainuisikuliselt kõik selleks, et tagada lapsele vajalikud

vahendid tema ülalpidamiseks ja kasvamiseks. Hageja palub välja mõista kostjalt alates

01.10.2024 igakuise elatise 287, 72 eurot, kuid mitte vähem kui PKS § 101 lg-tes 3-5

sätestatud määr kuni hageja täisealiseks saamiseni, xx.xx.xxxx. Samuti välja mõista kostjalt

elatis tagasiulatuvalt 01.08.2023-30.09.2024 perioodi eest miinimumsuuruses.

2. VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa tasaarvestada ülalpidamise nõuet ning seega on kostja

vastuväited vastuolus viidatud sättega ega ole rakendatavad. Tõele ei vasta kostja väited, et

hageja ema ja kostja vahel on käesoleva ajani perekonnasuhted ja hageja elab nädalavahetustel

ja koolivaheaegadel kostja juures vähemalt 8 päeva kuus. Hageja käib küll koos emaga aeg-

ajalt kostja elukohas, kuid on sellel ajal ema ülalpidamisel, kusjuures hageja ema ostab kostja

juurde süüa ja muid vajalike vahendeid hügieeni jm tarbeks. Hageja käis kostja juures xxx

orkestriproovidel ning ööbis kostja elukohas. Hageja ei ole käinud kunagi üksinda kostja juures

ega ole viibinud või aega veetnud kostjaga täispikki päevi. Hagejal on muusikakooli tunnid

reedeti, mis lõppevad 19:30 õhtul, siis hakatakse alati sõitma kostja juurde xxxmaale üsna hilja

ning jõutakse sinna tavaliselt peale südaööd või siis kella 2:00 – 3:00 paiku öösel. Kuivõrd

sõidu aeg kestab harilikult 4 tundi või rohkem juhul, kui on vaja teha pause, siis tagasi xxx

hakkab hageja koos emaga sõitma kella 12:00 ja 14:00 vahel. Seega ei ole hageja olnud kostja

ülalpidamisel vähemalt 8 päeva kuus.

KOSTJA VASTUS

3. Kostja ei tunnista hagi. Elatise välja mõistmiseks alust ei ole. Alates 01.09.2023 töötab lapse

ema xxx, kuid iga nädalavahetus (reede õhtust) tuleb koos lapsega koju Q talusse ja läheb ära

pühapäeval õhtu paiku. Koolivaheajad on laps ka kostja kodus ja on täielikult kostja

ülalpidamisel. Seega vähemalt 8 päeva kuus elab laps koos isaga ja on täielikult tema

ülalpidamisel. Vahepeal toetab kostja nii last kui ka ema rahaliselt (liisingumaksed, ostis

mobiiltelefoni ja tasub teenuste eest, eluruumiga seotud kulud). Pere huvides võttis kostja

väikelaenu, tähtajaga 25.08.2021-15.08.2025 ja igakuise maksega 125,67 eurot ning

krediidikaardi igakuulise tagasimaksega keskmiselt 105 eurot kuus. Kostja töötab xxxna XXX

OÜ-s (alates 19.12.2023 ärinimeks on WWW OÜ) ja tema sissetulekuks on töö- ja

puhkusetasu keskmiselt 987 eurot kuus. Tagasiulatuva elatise välja mõistmine ei ole samuti

põhjendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul

lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid,

leiab et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja elab oma ema juures.

Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal

pidama. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras muutuva suurusena.

Kostja väitel viibib hageja kostja juures vähemalt 8 päeva kuus. Kohus ei nõustu kostja

seisukohaga, et lapse tema juures väidetavalt viibitud aeg ja muud kulutused annavad aluse

elatis välja mõistmata jätmiseks.

5. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus

vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte

väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast

kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud

vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla

miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Näiteks juhul, kui lapsega suhtlemise kord ei ole

kohtulahendiga kindlaks määratud või kui kohustatud vanema juures viibimise aeg põhineb

vanemate kokkuleppel või praktikas väljakujunenud elukorraldusel, muu hulgas juhul, kui

kohustatud vanema juures viibimise aeg on lühem kui seitse ööpäeva kuus või kui vanemad

vaidlevad selle üle, kas kohustatud vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga

tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud

välja tooma ja neid ka tõendama (RKTKo 2-19-19160 p-d 14.7, 15.2, 15.5).

6. Pooled ei ole väitnud, et kostja suhtluskord lapsega, kust nähtuks et laps viibib keskmiselt

seitse kuni viisteist ööpäeva kuus kostja juures, oleks kohtu poolt kindlaks määratud. Samuti

vaidlevad pooled selle asjaolu üle, millest tulenevalt ei ole põhjendatud elatise vähendamine

PKS § 101 lg 6 alusel sõltumata poolte väidetest. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et

hageja viibib tema juures 5-7 tööpäeva kuus. Kohus on 29.11.2024 kostjale mh. selgitanud, et

kostja peab oma väidet hageja tema juures viibimise aja kohta tõendama ja andnud tõendite

esitamiseks ka tähtaja. Seega oli kostjal võimalik tõendada, et laps viibib tema juures väidetud

aja, kuid kostja selle kohta kontrollitavat arvestust ega seda kinnitavaid tõendeid ei esitatud.

Sellest, et kostja ostab enne nädalavahetust ning nädalavahetustel rohkem toiduaineid (kostja

11.12.2024 esitatud tõendid) ei saa järeldada, et laps viibib kostja juures väidetud aja. Sellist

järeldust ei saa teha ka kostja esitatud poolte kirjavahetusest. Sisutud on vanemate väited, et

lapse ema tõi endaga kaasa toiduaineid ja hügieenitarbed ning võttis lapse isa juurest kaasa

kartuleid, porgandeid ja muid toiduained. Vanemate vahelised varalised suhted ja tehingud ei

mõjuta lapse elatise nõuet. Tähtsust ei oma ka kostja esindaja väited peresuhete kestusest

vanemate vahel, mida kostja esindaja on väidetavalt tõendanud tõenditega (poolte

kirjavahetus) liisingumaksete tasumisest, sõiduki kindlustusest, elupaiga üürilepingust,

põllumaa rendile andmisest.

7. Kostja väited, et ta vahepeal hagejat toetab, ei muuda kostja kohustust. PKS § 100 lg 1

kohaselt antakse ülalpidamist raha perioodilise maksmisega. Lapsele aeg ajalt raha maksmist

erinevades summades ja esemete ostmist, ei saa pidada ülalpidamise andmiseks. Tähendust ei

oma ka kostja väited tema poolt pere huvides võetud laenudest ja liisingumaksetest. Vanemate

vahelised varalised suhted, sh. võetud kohustused ei mõjuta lapse õigust nõuda kohustatud

vanemalt elatist. Kostja väite osas vanemate kokkuleppest lapse kulude kandmisel märgib

kohus, et vanemate vahelist kokkulepet saab pidada vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise

reguleerimiseks omavahelises suhtes PKS § 100 lg 3 esimese lause mõttes. Seetõttu tulenevad

sellisest kokkuleppest õigused ja kohustused üldjuhul üksnes vanematele. Vanemate

kokkulepe ei välista ega piira PKS § 100 lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest

tuleneva elatisenõude esitamist. Riigikohus on selgitanud, et kui vanemad on sõlminud

ülalpidamiskokkuleppe ja kokkulepitud elatis ei kata lapse vajadusi, saab vanem esitada lapse

nimel teise vanema vastu hagi elatise väljamõistmiseks (RKTKo 3-2-1-101-15 p 16).

8. Eeltoodust tulenevalt ei muuda vanemate kokkulepe lapse õigust nõuda elatist. Lisaks on

kostja ainult väitnud, et vanemate vahel oli ülalpidamiskohustuse täitmise kokkulepe, kuid

ühtegi tõendit selle kohta esitatud ei ole ning hageja seaduslik esindaja seda kinnitanud ei ole.

Kostja väitel on tema keskmiseks sissetulekuks kuus 987 eurot, kuid kostja pangakonto

väljavõtte järgi, on kostja keskmiseks sissetulekuks kuus 1119, 94 eurot (viimased 5 kuud) ja

lapse ema sissetulekuks 2452, 51 eurot kuus, peretoetus 80 eurot ning pangakontol on 4061,

77 eurot. Lisaks on lapse ema saanud viimastel kuudel Tartu Ülikoolist õppetoetust kokku

1600 eurot. Eeltoodust järeldub, et lapse ema majanduslik kindlustatus on oluliselt parem kui

lapse isal, kuid lapse isa sissetulek on piisav, et maksta elatist seaduses sätestatud

miinimummääras ning elatise vähendamiseks alust ei ole. Sellises ulatuses elatise maksmine

ei käi kostjale üle jõu, arvestades kostja varalist seisundit, sh. sissetulekut ja võimet

sissetulekut teenida.

9. Nõue mõista elatis välja tagasiulatuvalt tuleb kohtu hinnangul jätta rahuldamata. Riigikohus

on leidnud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste

järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt

ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma

eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud

ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku

ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda (RKTKo 3-2-1-35-16 p 19).

10. Arvestades kostja sissetulekut, oleks tegemist märkimisväärse summaga, mille täitmine

käiks kostjale üle jõu, st. asetaks kostja tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku

olukorda, sest kostja peaks lisaks igakuise elatise maksmisele täitma veel ka ühekordse

märkimisväärse suurusega kohustuse, mis ületab mitmekordselt kostja kuusissetulekut.

Arvesse tuleb võtta ka seda, et lapse ema sissetulek on kostja sissetulekust üle kahe korra

suurem ning lapse emal on pangakontol märkimisväärne summa raha (4061, 77 eurot).

Tagasiulatuva ülalpidamisnõude eesmärk ei ole rikastada vanemat, kelle varaline seisund on

võrreldes kohustatud vanemaga oluliselt parem. Arvestades kostja sissetulekut, kohustusi ja

hädavajalikke kulutusi ei ole kohutu hinnangul kostja võimeline sellises ulatuses kohtuotsust

täitma ning nõude rahuldamine ei täidaks enam lapse ülalpidamise ülesannet. Eeltoodu alusel

tuleb tagasiulatuva elatise nõue jätta rahuldamata.

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

(TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

TsMS § 174 lg 1 ja 2).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab poolte menetluskulud poolte enda kanda ja seetõttu ei määra kindlaks

menetluskulude rahalist suurust.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/