3-23-2909/18 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-23-2909

Otsuse kuupäev

20. detsember 2024

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Irina Rulantsi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

05.11.2023.a ettekirjutuse nr 1052273573 tühistamiseks

sissesõidukeeldu puudutavas osas

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Irina Rulants

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Artjom

Fedjajev

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus. Tühistada

Politsei- ja

Piirivalveameti 05.11.2023.a ettekirjutus nr 1052273573

sissesõidukeeldu puudutavas osas.

2. Jätta menetluskulud vastustaja kanda.

3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja

menetluskulu 20 eurot.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev

apellatsioonkaebuse esitamiseks on 20.01.2025.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

5. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse

avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 12).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Politsei- ja Piirivalveamet tegi 05.11.2023 Vene Föderatsiooni kodanikule Irina Rulantsile

(edaspidi

kaebaja) ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052273573 vabatahtliku

lahkumisajaga kuni 7 päeva ja kohaldas tema suhtes Schengeni sissesõidukeeldu 2 aastaks

lahkumiskohustuse täitmise päevast alates (dtl 32-34). Kaebaja lahkus Schengeni alalt

05.11.2023.

2. Kaebaja esitas 18.12.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, mida ta hiljem täiendas. Kohus

võttis kaebuse menetlusse 05.11.2023.a ettekirjutuse nr 1052273573 tühistamiseks

sissesõidukeeldu puudutavas osas (edaspidi vaidlustatud otsus).

Kaebaja vabandas, et on ületanud Euroopa Liidus viibimise aega 13 päeva võrra. Tegemist ei

olnud tahtliku teoga ja kaebaja püüab tagada, et sarnaseid juhtumeid tulevikus ei korduks.

Kaebaja lahkus Euroopa Liidust kohe ja täidab edaspidi kõiki immigratsiooniseadusi.

Arvestades, et tegemist on esimese korraga, palub kaebaja kaaluda kaheaastase reisikeelu

leevendamist. Kaebaja soovib lähitulevikus oma perekonda Belgias näha.

3. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on lähtunud seadusest tulenevatest

nõuetest. Vastustaja on kaalunud kõiki asjaolusid ja langetanud õiguspärase otsuse, mille

tühistamiseks puudub alus.

05.11.2023 küsitlusel esitati kaebajale küsimused, millega täpsustati tema sidemeid Eesti ja

teiste Schengeni liikmesriikidega. Kaebaja sõnul seob teda Schengeniga ainult abikaasa ja

abikaasa sugulased. Kaebajale anti menetluse käigus võimalus esitada oma arvamus ja

vastuväited sissesõidukeelu kohaldamise kohta. Kaebajal olid vastuväited 3-aastase

sissesõidukeelu osas, 2-aastase sissesõidukeelu osas kaebaja vastuväiteid ei esitanud.

Vastustaja on vaidlustatud otsuse tegemisel võtnud arvesse kaebaja Eestis viibimise asjaolusid

ja eesmärki, sidemeid Schengeniga ja seda, et rikkumine oli esmakordne. Vaidlustatud otsus

on proportsionaalne ja põhjendatud.

Kohus andis 28.11.2024.a määruses vastustajale võimaluse selgitada, kas ja kuidas arvestas

vastustaja sissesõidukeelu kohaldamisel asjaoluga, et kaebaja on Euroopa Liidu kodaniku

abikaasa. Kohus märkis, et väärteomenetluses antud ütluste põhjal reisis kaebaja koos

abikaasaga. Vastustaja täiendavaid seisukohti ei esitanud.

Kohtu seisukoht

4. Asjas ei ole vaidluse all kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus. Vaidlus puudub selles, et

kaebaja ületas talle lubatud viibimisaega Schengeni territooriumil.

5. Vastustaja kohaldas sissesõidukeeldu lahkumisettekirjutuses ja selle õigusliku alusena on

toodud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 74 lg 1 ja 3. Kohtu hinnangul

ei ole tegemist kohase õigusliku alusega.

Vastustaja tegi vaidlustatud otsuse tegemisel kindlaks, et kaebaja on abielus Belgia

kodanikuga (dtl 24). Kaebaja suhtes viidi läbi ka väärteomenetlus. Selles kirjeldas kaebaja

oma reisiteekonda viisil, millest saab järeldada, et kaebaja reisis koos abikaasaga (dtl 10) -

kaebaja sõnul lahkus ta koos oma abikaasaga Belgiast 02.11.2023 ning marsruut oli järgmine:

Holland 03.11.2023 - Saksamaa - Poola 04.11.2023 - Leedu - Läti - Eesti.

Kohaldamisele kuulub Euroopa Liidu kodaniku seadus (ELKS). ELKS § 1 lg 1 ja lg 11

kohaselt sätestab see seadus Euroopa Liidu kodanikule ja tema perekonnaliikmele Eestist

lahkumise kohustuse ja neile Eestisse sissesõidu keelu kohaldamise alused. VSS sätteid

kohaldatakse arvestades välislepingus või ELKS-is sätestatud erisusi.

ELKS § 3 lg 1 p 1 alusel on Vene Föderatsiooni kodanikust abikaasa Euroopa Liidu kodaniku

perekonnaliige.

6. ELKS-ga võttis Eesti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ, mis

käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende perekonnaliikmete õigust liikuda ja elada vabalt

liikmesriikide territooriumil. Direktiivi artikli 3 lg 1 kohaselt kohaldatakse seda Euroopa

Liidu kodanikule, kes liigub liikmesriiki või elab liikmesriigis, mille kodanik ta ei ole, ja tema

pereliikmele, kes on temaga kaasas või ühineb temaga. Direktiiv ei anna pereliikmele

soodustatud isiku staatust tingimusteta. Pereliikmel on soodustatud isiku staatus muuhulgas

juhul, kui perekond reisib väljaspool Euroopa Liidu kodaniku kodakondsusriiki koos.

Kohus selgitas eespool, et kohtule esitatud andmete põhjal oli kaebaja sissesõidukeelu

kehtestamise ajal soodustatud isiku staatuses, kuna kaebaja ja tema Belgia kodanikust

abikaasa viibisid Eestis koos. Vastustaja ei ole seda asjaolu kahtluse alla seadnud või

vastupidist tõendanud.

7. ELKS § 5210 lg 1 kohaselt võib Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme suhtes

sissesõidukeeldu kohaldada üksnes juhul, kui on põhjendatud alust arvata, et ta ohustab

avalikku korda, riigi julgeolekut või rahvatervist.

Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses ega kohtuasja raames väitnud, et kaebaja puhul on

põhjendatud alust arvata, et ta ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või rahvatervist, või

välja toonud asjaolusid, millel selline kahtlus saaks tugineda.

VSS § 74 lg 41 näeb ette Schengeni sissesõidukeelu kohaldamise, kui välismaalane ei ole

Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni

kodanik või tema perekonnaliige. Seda sätet kaebaja suhtes kohaldada ei saanud.

8. Eeltoodut ei muuda see, et kaebaja ei esitanud vaidlustatud otsuse tegemise menetluses

vastuväiteid talle kahe aasta pikkuse sissesõidukeelu kohaldamisele ja nõustus kohtule

25.10.2024 esitatud avalduses vastustajaga (palus jätta kaebuse rahuldamata). Kohus tegi

kindlaks, et kaebaja ei soovinud kaebusest loobuda. Kaebaja seisukohad ei muuda

vaidlustatud otsust õiguspäraseks ja ei takista selle tühistamist.

9. Kokkuvõttes on vaidlustatud otsus tehtud valel õiguslikul alusel ning sellest ei nähtu, et

esineksid asjaolud, mis võimaldaksid kehtestada kaebajale sissesõidukeelu ka kohase

õigusliku aluse rakendamise korral. Vaidlustatud otsus on õigusvastane ja rikub kaebaja

õigusi. Kohus rahuldab kaebuse.

Menetluskulud. Selgitused

10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine vastustaja

kohustus.

11. Kohtule on teada, et kaebaja menetluskuluks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20

eurot. Kohus mõistab selle summa vastustajalt kaebaja kasuks välja. Kaebajal tuleb teatada

vastustajale, kellele ja millisele kontole tuleb menetluskulu tasuda. Muude menetluskulude

kohta ei ole kaebaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud.

12. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane

taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus

apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks