2-24-16133/9 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Tanel Pürn

Otsuse tegemise aeg ja koht

, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-16133

Tsiviilasi

M. I.-T. hagi K.T. vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M. I.-T. (isikukood XXX)

Kostja: K.T. (isikukood XXX)

Kohtuistung

20.12.2024

RESOLUTSIOON

1. Lahutada M. I.-T. ja K.T. abielu.

2. Taastada M. I.-T. varem kantud perekonnanimi M. I.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Edastada jõustunud kohtuotsus registrikande tegemiseks vallavalitsusele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Pooled loobusid 20.12.2024 istungil edasikaebeõigusest, mistõttu otsus jõustub

kättetoimetamisega.

Asjaolud ja kohtu selgitused

2-24-16133

M. I.-T. esitas hagi K.T. vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte

abielulised suhted pöördumatult lõppenud. 09.12.2024 istungile kostja ei ilmunud, kuid võttis

istungi ajal e-toimikust dokumendid vastu. Hageja kinnitusel oli ta telefoniühenduses oma

emaga, kes kostjaga suhtleb, kuid talle tema kontaktandmeid ei anna. Hageja elab koos uue

elukaaslasega ja ootab last. Asja arutamisega on kiire, sest tal oleks vaja Soomes dokumendid

korda ajada. 20.12.2024 istungil osales hageja videoühenduse kaudu ning kostja telefoni teel,

sest videoühenduse loomine ei õnnestunud. Kostja teatas oma isikukoodi ja kinnitas, et on e-

toimiku kaudu dokumendid vastu võtnud. Hageja leidis, et tegemist on kostjaga. Kostja võttis

20.12.2024 toimunud istungil hagi õigeks ning nõustus abielu lahutamisega.

Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab

kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul

põhineva otsuse teha ka kirjeldava ja põhjendava osata. Kuigi kohus ei ole antud asjas

õigeksvõtuga seotud, on asjaoludest nähtuvalt abielusuhete pöördumatu lõppemine ilmne.

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 sätestab, et abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu

lahutatakse. PKS § 66 punkti 2 kohaselt lõppeb abielu kohtus lahutamise korral päeval, millal

kohtuotsus jõustub. TsMS § 456 lg 2 punkti 1 kohaselt jõustub maakohtu otsus eelkõige, kui

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud.

Hageja on soovinud enda perekonnanimeks pärast lahtust enda abielueelset nime „M. I.-T.“.

Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus taastada isiku avalduse

alusel tema varem kantud perekonnanime. NS § 11 lg 2 p 1 sätestab, et taastatav

perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Päringust

rahvastikuregistrile selgus, et hageja abielu eel viimati kantud perekonnanimi oli M. I. Seega

on võimalik hageja taotlus rahuldada.

TsMS § 455 lg 2 sätestab, et kui kohtuotsusega on muudetud registrisse kantavaid

isikuandmeid, saadab kohus kohtuotsuse ärakirja registripidajale. Perekonnaseisutoimingute

seaduse (PKTS) § 48 lg 1 p 2 sätestab, et abielulahutuse registreerimisel kantakse

rahvastikuregistrisse abielueelne nimi, kui abikaasa taastas abielu lahutamisel perekonnanime

nimeseaduse kohaselt. Kohus edastab jõustunud kohtulahendi vallavalitsusele kande

tegemiseks (PKTS § 3 lg 1; lg 2 p 1).

TsMS § 630 lg 2 sätestab, et apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Kohus selgitas

istungil, et pooltel on selline õigus, ja pooled loobusid seejärel apellatsioonkaebuse esitamise

õigusest.

Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 (hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise) jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud

jäävad poolte endi kanda, siis kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Pürn

kohtunik