3-21-2624/29 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Monika Laatsit, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2624

Haldusasi

Mittetulundusühingu Roheline Läänemaa kaebus

Keskkonnaameti 09.11.2021 raielubade õigusvastasuse

tuvastamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja – Mittetulundusühing Roheline Läänemaa,

esindajad F.S ja E.U

Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja U.M

Kaasatud haldusorgan I – Riigimetsa Majandamise

Keskus, esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo

Kaasatud haldusorgan II – XXX, esindaja A.C

Kaasatud haldusorgan III – Transpordiamet, esindaja

J.D

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.11.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Keskkonnaameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Keskkonnaameti 06.12.2024 vastuväide kohtu tegevusele.

2. Võtta asja juurde Riigimetsa Majandamise Keskuse 05.12.2022 seisukohale ja

Haapsalu linna 04.03.2023 seisukohale lisatud tõendid.

3. Jätta Keskkonnaameti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

03.11.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-2624 muutmata.

4. Mõista

Keskkonnaametilt

Mittetulundusühingu

Roheline

Läänemaa

apellatsioonimenetluse menetluskulude katteks välja 2449,70 eurot. Muud

menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse

hiljemalt 20.01.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

3-21-2624

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet (KeA) registreeris 09.11.2021 metsaregistris metsateatised nr

50000516075, nr 50000516077, nr 50000516079, nr 50000516081, nr 50000516083, nr

50000516085, nr 50000516087, nr 50000516089, nr 50000516091 ja nr 50000516093 (andis

raieload) lageraie tegemiseks Eesti Vabariigile kuuluva, Lääne maakonnas Valgevälja külas

asuva Haapsalu metskond 6 kinnistu (registriosa nr 14658250, katastritunnus

67401:002:1574) metsa erinevatel eraldistel. Lageraiet lubati kokku 7,62 hektaril.

2. Mittetulundusühing Roheline Läänemaa (kaebaja) esitas Tallinna Halduskohtule

kaebuse 09.11.2021 raielubade tühistamiseks.

Raieload on vastuolus Ridala Vallavolikogu 18.02.2010 otsusega nr 38 kehtestatud Ridala

valla üldplaneeringuga. Kavandatud raiealad asuvad üldplaneeringu kohaselt Paralepa-

Pullapää-Topu riikliku tähtsusega väärtuslikel maastikel, kus lageraie on lubatud vaid

äärmisel vajadusel. Siinses asjas kavandati raieid üksnes majanduslikel põhjustel. KeA ei ole

kaalunud ega põhjendanud väärtuslike maastike lagedaks raiumise vajadust. Valgevälja

piirkonnas on vana metsa osakaal ainult 23,8% ja noort metsa on 33,6%. See näitab, et varem

on selles piirkonnas juba tehtud ulatuslikke raieid. Täiendavad raied, mida kavandatakse

vanemas ja väärtuslikumas metsas, kahjustavad veelgi maastiku ilmet, sidusust ja

ökosüsteemi.

Kavandatavatel raietel on eelduslikult oluline keskkonnamõju, sest lageraie põhjustab

keskkonnas pöördumatuid muutusi ja kaebajale teadaolevalt asub metsateatistega hõlmatud

alal kaitsealuste nahkhiirte elupaik. KeA ei ole neid asjaolusid uurinud ega kaalunud.

Metsateatis nr 50000516075 on vastuolus ehitusseadustikuga (EhS), sest raiet kavandatakse

riigitee kaitsevööndis, kus raie on keelatud.

KeA jättis kaebaja alusetult menetlusse kaasamata, kuigi talle pidi olema äratuntav kaebaja

huvi osaleda kõnealuste raielubade andmise menetluses.

3. KeA palus jätta kaebus rahuldamata.

4. Halduskohus kaasas kolmanda isikuna menetlusse Riigimetsa Majandamise Keskuse

(RMK), kes palus jätta kaebus rahuldamata.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 03.11.2022 otsusega kaebuse, tühistas kaebuse esemeks

olevad raieload ja mõistis KeA-lt kaebaja menetluskulude katteks välja 30 eurot.

Metsateatise registreerimise otsus (raieluba) on haldusakt, mille andmisel tuleb järgida lisaks

metsaseadusele (MS) ka haldusmenetluse seaduse (HMS) nõudeid. KeA peab kontrollima

kavandatava raie vastavust õigusaktidest tulenevatele nõuetele ega tohi lubada raiet, mis on

nende nõuetega vastuolus (MS § 41 lg-d 8 ja 81). Kui puudub vastuolu õigusaktidega, tuleb

metsateatis registreerida. Raielubade andmise automaatse süsteemi kasutamine pole keelatud,

2(9)

3-21-2624

kuid see võib viia õigusvastase tulemuseni, kui see süsteem ei suuda õigesti tuvastada

kaalutlusõiguse teostamist vajavaid olukordi, mil metsateatis tuleb suunata ametniku

läbiviidavasse tavamenetlusse.

Kaebaja heidab esiteks ette, et metsateatiste registreerimisel ei ole arvestatud

üldplaneeringuga. Planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lg 1 p-d 6, 10, 13, 14 ja 20 võimaldavad

üldplaneeringuga kindlaks määrata alad, kus lageraie on keelatud. Kõik vaidlustatud

metsateatistega hõlmatud alad asuvad Ridala Vallavolikogu 18.02.2010 otsusega nr 38

kehtestatud Ridala valla üldplaneeringuga määratud Paralepa-Pullapää-Topu väärtuslikul

maastikul (kokku 3497 ha) ja ühtlasi rohevõrgustiku koridoris. Ridala valla üldplaneeringu

seletuskirja kohaselt seatakse selles maakonnaplaneeringuga võrreldes täiendavaid tingimusi

väärtuslike maastike säilimise tagamiseks, sh ei teostata väärtuslikel maastikel tegevusi, mis

rikuvad väärtusliku maastiku ilmet; lageraie on lubatud vaid äärmisel vajadusel. Paralepa-

Pullapää-Topu maastik on riikliku tähtsusega väärtuslike loodus-, ajaloolis- ja kultuuriliste

elementidega maastik, kus lageraie maatulundusmaa ja eluasemekohtade maa sihtotstarbega

maal on lubatud vaid äärmisel vajadusel. Seega tulenevad Ridala valla üldplaneeringust

piirangud metsa majandamisele Paralepa-Pullapää-Topu väärtuslikul maastikul ning nende

piirangutega vastuolus oleva metsaraie lubamine on õigusvastane.

„Äärmine vajadus“ on määratlemata õigusmõiste, mis tuli sisustada KeA-l. Vastustaja ei ole

seda teinud, sh kohtumenetluses. Vastustaja on viidanud RMK 16.06.2021

kaasamiskoosolekul antud selgitustele, kuid kohtule esitatud protokollist ei nähtu sisulisi

selgitusi. Põhjenduseks ei saa olla lihtsalt soov metsa võimalikult efektiivselt majandada

(teenida tulu), sest see poleks käsitatav „äärmise vajadusena“ üldplaneeringu mõistes. KeA

registreeris kõik metsateatised nende esitamise päeval, s.o need anti üksnes automatiseeritud

haldusmenetluse tulemusel. Siinses asjas ei olnud see õiguspärane. Kaebaja on põhjendatult

välja toonud, et üks väärtuslikke maastikke ähvardavaid ohte on vanade metsade raie.

Järelikult tuli vastustajal kaaluda, milline on vaidlusaluste metsateatistega taotletud lageraie

mõju väärtuslikele maastikele ning milline on see äärmine vajadus teha lageraiet, mis kaalub

üles väärtuslike maastike kaitsmise eesmärgi. Kaebaja on õigesti viidanud, et Valgevälja

metsas on aastatel 2012–2022 tehtud nii palju lageraieid, et vanade metsade osakaal on jäänud

väga väikeseks (vt kaebaja esitatud väljavõtted metsaregistrist). Seega ei ole üldplaneeringus

lageraiele seatud piirang formaalne, vaid selle rakendamisest sõltub otseselt, kas väärtuslik

maastik piirkonnas säilib või mitte. Kaalutlusõiguse teostamata jätmine on siinses asjas nii

oluline menetlusviga, et ainuüksi selle tõttu tuleb vaidlustatud raieload tühistada.

Asja lahendamisel ei ole tähtsust, et KeA-le teadaolevalt ei pidanud kohalik omavalitsus

varem Valgevälja metsas planeeritavaid uuendusraieid üldplaneeringuga vastuolus olevaks.

Samas puuduvad tõendid, et kohalik omavalitsus oleks tõlgendanud Ridala valla

üldplaneeringut nii, et Valgevälja metsas toimunud raied on igal juhul üldplaneeringuga

kooskõlas. KeA oleks vajadusel saanud kohaliku omavalitsuse seisukoha haldusmenetluses

välja selgitada. Kohtule esitatud tõendid lubavad arvata, et KeA väide kohaliku omavalitsuse

vastuseisu puudumisest on tegelikult vale. Pealegi ei saa varasemast suhtlusest või tegevusest

järeldada, et äärmine vajadus teha lageraiet esines ka siinses asjas vaidlustatud raielubade

puhul.

Kaebaja leiab, et vastustaja pidanuks andma keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimise süsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 1 alusel eelhinnangu, kas metsa

majandamisel on oluline keskkonnamõju. See seisukoht ei ole õige. See ei tähenda siiski, et

vastustaja ei peaks raiete lubamisel hindama nii kavandatavate raiete mõju keskkonnale kui ka

kavandatavate raiete ning juba varem toimunud ja keskkonda mõjutanud raiete koosmõju. See

3(9)

3-21-2624

on vajalik mh looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg-tes 1, 3 ja 6 sätestatud keeldude järgimise

ning kaitsealuste liikide kaitse tagamiseks.

Vastustajal peab metsateatist kontrollides olema ülevaade kaitsealuste liikide tõenäolistest

elupaikadest puistute kaupa, ülevaade puistute seisundist ja erinevate raieliikide mõjust

sealsele loomastikule, linnustikule ja taimestikule. Kui KeA-l puudub selline ülevaade, tuleb

see haldusmenetluses välja selgitada (HMS § 6, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS)

§ 11). Siinses asjas juhtis kaebaja vastustaja tähelepanu täiendavate asjaolude väljaselgitamise

vajadusele seoses võimalike kaitsealuste liikide esinemisega kavandatavate raiete alal.

Keskkonnaorganisatsioonil ei ole kohustust esitada vastustajale andmeid või uurimusi selle

kohta, et kavandatava raie alal esineb kaitstavate liikide elupaiku. Seega pole tähtis, et

vaidlusaluste raielubade andmise ajal ei olnud nahkhiirte elupaik kantud Eesti looduse

infosüsteemi (EELIS). Vastustajal on õigus, et II kategooria kaitsealuse liigi elupaik ei ole

automaatselt lageraie keelamise aluseks, kuid see ei välista vastustaja uurimiskohustust

olukorras, kus talle pidi olema teada, et metsateatistega hõlmatud alal võib esineda II

kategooria kaitsealuse liigi (nahkhiirte) elupaik ja nende kaitse üheks üldiselt teadaolevaks

kaitseabinõuks on vanade metsade säilitamine.

MS § 41 ei näe otsesõnu ette kohustust kaasata metsateatise registreerimise menetlusse

keskkonnaorganisatsioone, kuid ka ei välista seda. MS-ga reguleerimata küsimustes tuleb

kohaldada HMS-i. Vaidlustatud raielubade puhul pidi vastustajale olema teada kaebaja soov

olla menetlusse kaasatud, sest kaebaja oli vastustajat sellest teavitanud. Sellistel asjaoludel oli

kaebaja menetlusse kaasamata jätmine vastuolus hea halduse põhimõttega. Sel põhjusel on

vaidlustatud raieload ka formaalselt õigusvastased.

Kaebaja väidab, et metsateatise nr 50000516075 registreerimine on vastuolus EhS-ga. Pole

vaidlust, et see raieala asub osaliselt riigimaantee nr 16113 kõrvalmaantee kaitsevööndis,

mille ulatus on EhS § 71 lg 2 kohaselt 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast. EhS § 72 lg

1 p 4 kohaselt on tee kaitsevööndis keelatud teha metsa lageraiet, v.a EhS § 70 lg 3 alusel

ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Kohtule esitatud tõendite

kohaselt ei ole Transpordiamet andnud tee kaitsevööndis lageraie tegemiseks nõuetekohast

nõusolekut.

EDASINE MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

6. KeA esitas ringkonnakohtule 05.12.2022 apellatsioonkaebuse, milles palus lõpetada

haldusasja menetlus, sest vaidlustatud raielubade kehtivus on lõppenud, või alternatiivselt

tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

7. RMK esitas ringkonnakohtule 05.12.2022 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada

halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

8. Kaebaja palus 19.01.2023 seisukohas jätkata menetlust tühistamisnõudega või

alternatiivselt avaldas soovi minna üle raielubade õigusvastasuse tuvastamise nõudele.

9. Ringkonnakohus jättis 03.02.2023 määrusega rahuldamata KeA taotluse lõpetada

haldusasja menetlus; rahuldas kaebaja taotluse jätkata menetlust KeA 09.11.2021 raielubade

õigusvastasuse tuvastamise nõudega; võttis KeA ja RMK apellatsioonkaebused menetlusse

ning kaasas arvamuse andmiseks menetlusse Haapsalu linna ja Transpordiameti.

10. Ringkonnakohus kõrvaldas 08.10.2024 määrusega menetlusest kolmanda isikuna RMK,

kaasas ta menetlusse arvamuse avaldamiseks ja jättis RMK apellatsioonkaebuse läbi

vaatamata. Ringkonnakohus selgitas, et käsitab RMK apellatsioonkaebuse väiteid kaasatud

haldusorgani arvamusena.

4(9)

3-21-2624

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11. KeA apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtlikult järgmised.

Ridala valla üldplaneeringus ei ole selget keeldu teha metsateatistega hõlmatud alal lageraiet,

mistõttu ei saanud KeA sellega arvestada ja hakata kohaliku omavalitsuse asemel sisustama

mõistet „äärmine vajadus“. Halduskohus heitis KeA-le ette kaalutlusvigu, kuid jättis

arvestamata KeA kohtumenetluses esitatud selgitused. KeA lähtus raiete lubamisel RMK

16.06.2021 kaasamiskoosolekul saavutatud kokkuleppest ja RMK selgitustest raie vajalikkuse

kohta. Kaasamiskoosolekul osalesid kohalikud elanikud ja kaebaja, samuti Haapsalu

aselinnapea, kes ei pidanud raieid üldplaneeringuga vastuolus olevaks. KeA peab kirjalikult

põhjendama raieloa andmisest keeldumist, mitte raieloa (s.o soodustava haldusakti) andmist.

Haldusaktis ei pea märkima, milliste õigusaktidega kooskõla KeA raieloa andmisel kontrollis.

Ametnikule suunatakse menetlemiseks sellised metsateatised, mille puhul tuvastatakse

automaatses menetluses raie vastuolu üldplaneeringuga, kuid praegusel juhul oli võimalik

kinnitada metsateatised automaatses menetluses.

KeA lähtub raieloa andmisel kehtivast õigusest. Raielubade andmise ajal ei olnud EELIS-s

andmeid, et kavandatavate raiete aladel on nahkhiirte elupaiku. Raielubade menetluses saab

KeA eeldada EELIS-sse kantud andmete õigsust. MS alusel tehtavat metsa inventeerimist ei

saa samastada looduskaitseliste uurimistöödega.

Puudub raieloa vastuolu EhS-ga, sest lageraieks teekaitsevööndis oli olemas Transpordiameti

(toona Maanteeamet) nõusolek (EhS § 70 lg 3).

KeA ei rikkunud kohustust kaasata kaebaja raielubade andmise menetlusse. Kui rikkumine

esines, ei saanud see mõjutada asja õiget otsustamist.

12. Mittetulundusühing Roheline Läänemaa palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Halduskohus leidis õigesti, et KeA pidi

raielubade andmisel arvestama Ridala valla üldplaneeringust tulenevate piirangutega.

Sõnastust „lageraie on lubatud vaid äärmisel vajadusel“ saab mõista üksnes nii, et lageraie on

keelatud, v.a äärmise vajaduse korral. Kuna tegemist on määratlemata õigusmõistega, tuli see

sisustada KeA-l. Vastustaja kasutatav automatiseeritud menetlus ei võimalda arvestada kõigi

oluliste asjaoludega, nt väärtuslike maastike või rohevõrgustiku aladega, kus raie lubatavus

tuleks välja selgitada haldusmenetluse käigus ning otsuse tegemisel tuleks kaaluda erinevaid

huve. Üldplaneeringust tulenev keeld ei sõltu sellest, kas XXX on KeA-d üldplaneeringus

ettenähtud piirangust teavitanud ja kas see piirang on nõuetekohaselt kantud kaardikihile,

mille põhjal KeA selekteerib välja raieload, mille andmise otsustab ametnik. KeA ei ole

küsinud kohaliku omavalitsuse seisukohta lageraie vajalikkuse kohta. KeA on hakanud

kaalutlusi tagantjärgi otsima alles kohtumenetluses. RMK apellatsioonimenetluses esitatud

selgitused lageraie vajaduse kohta ei ole asjakohased.

KeA-l oleks pidanud tekkima põhjendatud kahtlus, et kavandatavate raiete aladel esineb

kaitsealuseid nahkhiiri. KeA oleks pidanud seda asjaolu täpsemalt uurima, tulenevalt HMS §-

st 6 ja KeÜS §-st 11. KeA-l ei olnud kohustust lähtuda üksnes EELIS-e andmetest.

Kaebaja jäeti õigusvastaselt haldusmenetlusse kaasamata. Asjakohane ei ole RMK väide, et

kaasamiskohustus on täidetud avalikkuse kaasamisega metsatööde kava väljatöötamisse.

13. RMK toetab KeA apellatsioonkaebust ja palub see rahuldada.

5(9)

3-21-2624

Ridala valla üldplaneeringust ei tulene lageraie keeldu. Raied on vajalikud, sest Eesti

tingimustes on kõige tulemuslikum uuendada metsa lageraiega, millega luuakse taimede

kasvuks soodsad valgustingimused. Vaidlusaluseid raieid kavandati eesmärgiga hoida

Valgevälja piirkonnas metsa vanuselist jaotust ühtlasena. Kaebaja hinnang, et Valgevälja

metsas on aastatel 2012–2022 tehtud nii palju lageraieid, et vanade metsade osakaal on jäänud

väga väikeseks, on subjektiivne. RMK hinnangul ei ole raied olnud ulatuslikud. KeA võis

raiete vajalikkuse hindamisel tugineda RMK seisukohtadele, sest nende raiete korraldamine

on RMK pädevuses. Haapsalu aselinnapea (endine Ridala valla vallavanem), kes Ridala valla

üldplaneeringu ühe koostajana oli asjaoludega kursis, ei esitanud 16.06.2021

kaasamiskoosolekul lageraietele vastuväiteid. KeA ei rikkunud uurimispõhimõtet ega teinud

kaalutlusvigu. KeA-le ei saa ette heita selliste asjaolude uurimata jätmist, milleks puudus

mõistlik ajend (nt nahkhiirte elupaigad). KeA ei rikkunud kaasamiskohustust. Puudub raieloa

vastuolu EhS-ga.

14. Haapsalu linn leidis, et KeA apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

Ridala valla üldplaneering oli vaidlusaluste raielubade andmise ajal kehtiv haldusakt.

Väärtuslikel maastikel metsamajandamise viiside üle otsustamisel ei saa takerduda üksnes

mõistesse „äärmisel vajadusel“, vaid tulenevalt väärtuslike maastike määratlemise

metoodikast peab maa omanik või valdaja kooskõlastama selleks volitatud ametkonnaga

maastikku muutvad tegevused, sh lageraie. Kõnealuses metoodikas on rõhutatud, et vanade

metsade raie ja suured metsaraied ohustavad väärtuslike maastike säilimist. Ridala valla

üldplaneering kehtestati ajal, mil kehtis metsa rohkem säästev metsaseadus ja väärtuslike

maastike uuendusraieteks soovitas Keskkonnaministeerium (praegu Kliimaministeerium)

toona turberaieid. Seega teostatigi lageraiet Valgevälja piirkonna metsades üksnes äärmisel

vajadusel, sh metsakahjustuste korral, ning puudus vajadus seada üldplaneeringus riigi

metsade majandamisele ülemäära detailseid piiranguid, kuna riik ise kaitses neid metsi.

Üldplaneeringu sõnastust täpsustati omavalitsuste ühinemisel toimunud üldplaneeringute

ülevaatamise käigus (Haapsalu Linnavolikogu 29.06.2018 otsus nr 85). RMK esitas selle

peale vaide ja tekkinud segaduste tõttu tunnistas volikogu oma otsuse nr 85 kehtetuks. Samas

on otsuse nr 85 kehtetuks tunnistamise otsuse seletuskirjas märgitud, et linnavalitsuse ja

volikogu arvates puudus sõnastuse täpsustamiseks tegelikult vajadus, sest väärtusliku

maastiku säilitamise eesmärki arvestades oli nagunii arusaadav, et lageraie on keelatud, v.a

kui selleks on põhjendatud vajadus ja sellega ei kahjustata väärtusliku maastiku ilmet. RMK

16.06.2021 kaasamiskoosoleku protokolli ei saa käsitada kohaliku omavalitsuse nõusolekuna

raielubade andmisele. Ametlikku kooskõlastust ei ole Haapsalu linnalt küsitud. Haapsalu linn

koostab praegu uut üldplaneeringut, mille käigus arutatakse RMK-ga ka raietega seonduvate

täpsustuste üle. Kokkuvõttes on õigusvastane anda raielubasid, kaalumata raiete mõju

väärtuslikele maastikele.

15. Transpordiamet selgitas, et saatis KeA-le 25.02.2019 tingimused ja soovitused, mille

järgmisel ta annab ehitise omanikuna loa teha riigimaanteede kaitsevööndis lageraieid.

Transpordiamet andis 28.05.2021 kirjaga RMK-le EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku teha raiet

riigitee 16121 Valgevälja tee km-te 1,9–1,97 kaitsevööndis (asjakohase tõendi esitas RMK

05.12.2022 menetlusdokumendi lisana).

16. Kaebaja märkis 29.11.2024 seisukohas, et raielubade andmist puudutav kohtupraktika on

muutunud. KeA apellatsioonkaebuse põhjendused ja RMK selgitused on vastuolus mh

Riigikohtu 28.09.2023 otsuses nr 3-21-979 ja 10.06.2024 otsuses nr 3-21-2074 väljendatud

seisukohtadega.

6(9)

3-21-2624

17. KeA leidis 06.12.2024 seisukohas, et tuvastamiskaebuse menetlemine ei ole kaebaja

õiguste kaitseks enam vajalik. KeA nõustub kaebajaga, et kohtupraktika on pärast

apellatsioonkaebuse esitamist oluliselt muutunud. Siinses asjas vaidluse all olevad küsimused

on jõustunud kohtulahenditega juba lahendatud. KeA arvestab juba praegu raielubade

andmisel Riigikohtu seisukohtadega. Seetõttu puudub kaebajal vajadus menetlusega jätkata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

18. KeA märkis 06.12.2024 seisukohas, et apellatsioonimenetluse ajal on raielubade andmist

puudutav kohtupraktika muutunud ja KeA arvestab sellega, mistõttu pole tuvastamiskaebuse

menetlemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seda saab käsitada vastuväitena kohtu

tegevusele, kuna ringkonnakohus lahendas jätkutuvastuskaebuse lubatavuse küsimuse

03.02.2023 määrusega.

19. Vastuväide jääb rahuldamata. Ringkonnakohus jääb 03.02.2023 määruses (p-d 8–10)

võetud seisukoha juurde, et KeA 09.11.2021 raielubade kehtivuse lõppemise tõttu on

tühistamiskaebus muutunud ainetuks, kuid haldusasja menetluse lõpetamiseks ei ole alust,

sest kaebajal on HKMS § 152 lg 2 alusel õigus üle minna jätkutuvastuskaebusele (vt ka

Riigikohtu 28.09.2023 otsus nr 3-21-979; Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2024 otsus nr 3-21-

2778, p 11). KeA-l on iseenesest õigus, et Riigikohus on hiljutistes otsustes selgitanud

mitmeid raielubade andmisel tähtsust omavaid küsimusi, mistõttu on enamik siinses asjas

vaidluse all olevaid küsimusi juba leidnud lahenduse. Sellegipoolest ei ole alust järeldada, et

menetluse jätkamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik. Kaebaja huvi ja vajadust

menetluse jätkamiseks näitab ainuüksi 29.11.2024 taotlus, et KeA hüvitaks tema

apellatsioonimenetluses tekkinud õigusabikulud, mis menetluse lõpetamise korral jääks

kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 4).

20. Seega vaatab ringkonnakohus KeA apellatsioonkaebuse sisuliselt läbi.

II

21. Apellatsioonimenetluses on esitatud uusi tõendeid.

22. RMK esitas 05.12.2022 seisukoha lisana esiteks 26.11.2020 koostatud „RMK metsade

majandamise kava Haapsalu linna väärtuslikel maastikel aastatel 2020–2030“, millega soovib

tõendada väidet, et lageraied vaidlusalusel alal olid vajalikud. Teiseks esitas RMK

Transpordiameti 28.05.2021 nõusoleku, millega RMK soovib näidata, et raie tee

kaitsevööndis ei olnud EhS-ga vastuolus. Asja õigemaks lahendamiseks võtab

ringkonnakohus need tõendid asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3).

23. Haapsalu linn lisas 04.03.2023 seisukohale dokumendid, mis puudutavad Ridala valla

üldplaneeringut, selle muutmist 2018. a-l ning KeA-ga peetud kirjavahetust üldplaneeringu ja

metsaraiete teemadel (lisad 1–6). Kuna Haapsalu linna kaasas arvamuse andmiseks

menetlusse ringkonnakohus, ei olnud võimalik neid tõendeid varem esitada. Tõendid on

asjakohased, seonduvad kaasatud haldusorgani 04.03.2023 selgitustega ja asja õigemaks

lahendamiseks võtab ringkonnakohus need asja juurde (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg-d 2 ja 3).

III

24. KeA apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

25. Riigikohus selgitas raielubade andmisega seonduvat 28.09.2023 otsuses nr 3-21-979,

04.12.2023 otsuses nr 3-21-552 ja 10.06.2024 otsuses nr 3-21-2074. Vastustaja nõustus

7(9)

3-21-2624

06.12.2024 menetlusdokumendis kaebajaga, et metsateatiste registreerimist puudutav

kohtupraktika on pärast apellatsioonkaebuse esitamist oluliselt muutunud, ja kinnitas, et

vastustaja arvestab sellega. KeA märkis, et siinses asjas vaidluse all olevad küsimused on

Riigikohtu praktikas juba lahenduse saanud, ega esitanud sisulisi vastuväiteid kaebaja

29.11.2024 seisukohale, mille kohaselt kinnitab Riigikohtu hiljutine praktika kaebuse

esemeks olevate raielubade õigusvastasust. Samuti ei toetanud KeA enam RMK seisukohti,

kes jäi 29.11.2024 menetlusdokumentides oma varasema arvamuse juurde ja pidas raielubasid

jätkuvalt õiguspäraseks. Seega on KeA kaudselt möönnud, et tema raielubade andmise

praktika, sh siinses asjas vaidlustatud raielubade puhul, on olnud ekslik. Neil asjaoludel ei pea

ringkonnakohus vajalikuks Riigikohtu suuniseid üle korrata ja kõiki siinses asjas vaidluse all

olnud küsimusi põhjalikumalt analüüsida, vaid märgib üksnes järgmist.

26. Raie lubamine on KeA kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb arvestada mh üldplaneeringus

sätestatud piiranguid ja keskkonnaõiguse põhimõtteid (MS § 41 lg 8; Riigikohtu 28.09.2023

otsus nr 3-21-979, p-d 21 ja 22; 04.12.2023 otsus nr 3-21-552, p 16; 10.06.2024 otsus nr 3-21-

2074, p 12). Kaalutlusõiguse teostamisel ja ohtude prognoosimisel saab KeA arvestada nende

asjaoludega, mis olid talle otsuse tegemisel teada või pidid teada olema. Kui olulised andmed

ei jõudnud KeA-ni tema enda menetlusvea tõttu, siis ei vabanda asjaolude mitteteadmine

puudulikku otsust (Riigikohtu 04.12.2023 otsus nr 3-21-552, p 21.1).

27. Kaebuse esemeks olevate raielubadega lubas KeA teha lageraiet kokku 7,62 hektari

suurusel alal, mis asub Ridala valla üldplaneeringu kohaselt Paralepa-Pullapää-Topu riikliku

tähtsusega väärtuslikul maastikul.

28. Ridala valla üldplaneeringu seletuskirja p-s 2.2.4 on väärtuslike maastike säilimise

tagamise tingimusena märgitud järgmist: „Väärtuslikel maastikel ei teostata tegevusi, mis

rikuvad väärtusliku maastiku ilmet, sealhulgas lageraie on lubatud vaid äärmisel vajadusel“

(lk 21). Väärtusliku maastikuna on üldplaneeringus välja toodud mh Paralepa-Pullapää-Topu

riikliku tähtsusega väärtuslike loodus- ja ajaloolis-kultuuriliste elementidega maastik, mille

puhul on veelkord rõhutatud, et lageraie maatulundusmaa ja eluasemekohtade maa

sihtotstarbega maal on lubatud vaid äärmisel vajadusel (lk 22).

29. Seega ei tulene Ridala valla üldplaneeringust täielikku lageraie keeldu Paralepa-Pullapää-

Topu väärtusliku maastiku alal, kuid KeA-l tuli kõigepealt välja selgitada, kas vaidlusaluste

metsateatistega taotletud lageraieks esines äärmine vajadus. Asjaolu, et määratlemata

õigusmõiste „äärmine vajadus“ tuleb sisustada KeA-l kui raieloa andmiseks pädeval

haldusorganil, ei välista võimalust küsida selleks vajalikku teavet, tõendeid ja arvamusi

muudelt isikutelt või haldusorganitelt, sh riigimetsa majandamist korraldavalt RMK-lt või

asjaomaselt kohalikult omavalitsuselt. Vaidlustatud raielubasid ei ole kirjalikult motiveeritud

ning KeA ei ole ka kohtumenetluses konkreetselt ja üheselt mõistetavalt välja toonud, milles

seisnes äärmine vajadus teha lageraiet kõnealusel väärtusliku maastiku alal. Halduskohus

selgitas õigesti, et äärmine vajadus teha lageraiet ei saanud seisneda metsaomaniku üldises

soovis oma metsa võimalikult efektiivselt majandada, sh seda uuendada, sest sellisel juhul

polnuks vaja kõnealust tingimust üldplaneeringus rõhutada. KeA väidab, et lähtus RMK

16.06.2021 kaasamiskoosolekul antud selgitustest ja huvigruppide vahel saavutatud

kokkulepetest, kuid kõnealuse koosoleku protokollis (dtl 102) on üksnes üldiselt kirjeldatud,

milliseid teemasid arutati. Apellatsioonimenetluses esitas RMK oma metsade majandamise

kava Haapsalu linn väärtuslikel maastikel aastatel 2020–2030. Selle kava kohaselt on lageraie

eesmärk Valgevälja metsas hoida metsa vanuseline jaotus kõigis vanusegruppides võrdne (dtl

310 jj). Ka seda ei saa ringkonnakohtu hinnangul käsitada „äärmise vajadusena“ Ridala valla

üldplaneeringu tähenduses, sest tegemist on pigem metsa majandamise üldise põhimõttega.

Haapsalu linna 04.03.2023 seisukohast ja selle lisadest saab samuti järeldada, et nii Ridala

8(9)

3-21-2624

valla üldplaneeringu kehtestamise ajal kui ka hiljem (nt 2018. a-l) lähtus kohalik omavalitsus

eeldusest, et reeglina väärtuslikel maastikel lageraiet ei tehta ning metsa uuendamiseks tuleb

eelkõige valida raieliik, mis säilitaks võimalikult palju traditsioonilist maastikupilti ja

maastikuelemente. Kohtule esitatud seisukohad ja tõendid ei toeta seega KeA väidet, et ta võis

vaidlusaluste raielubade väljastamisel eeldada kohaliku omavalitsuse toetust lageraiele.

30. Pärast „äärmise vajaduse“ tuvastamist tulnuks KeA-l kaaluda muid asjas tähtsust omavaid

asjaolusid, sh seda, kas vajadus teha lageraiet on kaalukam kui eesmärk säilitada riikliku

tähtsusega väärtuslik maastik senisel kujul. Üks väärtuslikke maastikke ähvardavaid ohte on

vanade metsade raie ning kaebaja on välja toonud, et Valgevälja metsas on aastatel 2012–

2022 tehtud ulatuslikke lageraieid, sh vanades metsades (vt kaebaja 27.09.2022 seisukoha

lisad, dtl 155 jj). Seega tulnuks KeA-l kaalumisel arvestada ka raiete kumulatiivset mõju.

KeA ei ole apellatsioonimenetluses esitanud selgitusi ja tõendeid, millest saaks järeldada

selliste asjaolude kaalumist.

31. Ainuüksi eeltoodu tõttu on vaidlusalused raieload õigusvastased, mistõttu puudub vajadus

hinnata apellatsioonkaebuse muid väiteid. Ringkonnakohus märgib siiski, et Transpordiameti

03.03.2023 arvamus ja RMK 05.12.2022 seisukoha lisa 2 (dtl 313) kinnitavad, et metsateatise

nr 50000516075 alusel kavandatud raieks oli olemas Transpordiameti nõusolek (EhS § 70 lg

3), mistõttu puudus raieloa vastuolu EhS-ga. See ei muuda aga järeldust, et kaalutlusvigade

tõttu on kõik vaidlustatud raieload õigusvastased.

32. Eelneva põhjal jääb KeA apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

33. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks teeb kohus otsuse (HKMS § 108 lg 1).

Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja

kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg-d 1 ja 11). Välja mõistetakse üksnes vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

34. Kaebaja palub vastustajalt apellatsioonimenetluse menetluskulude katteks välja mõista

õigusabikulud 2449,70 eurot, mille kohta on 29.11.2024 seisukoha lisas esitatud

tegevusaruanded ja arved. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja õigusabikulud on asja mahtu ja

keerukust ning apellatsioonimenetluse käiku arvestades põhjendatud. Kaebaja on kinnitanud,

et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb õigusabikulud välja mõista koos

käibemaksuga. Vastustaja ja kaasatud haldusorganite võimalikud menetluskulud jäävad nende

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)