3-23-1313/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-23-1313

Otsuse kuupäev

20. detsember 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Haldusasi

Osaühingu WeStyle kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 14. veebruari 2023. a otsuse nr

13-30.3/23/253 ja 11. mai 2023. a vaideotsuse nr

13-30.3/23/403-6 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Osaühing WeStyle, esindaja vandeadvokaat Peeter

Ploom

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet,

volitatud esindaja Lisbet Sadam

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühing WeStyle kaebus rahuldamata.

2. Jätta Osaühing Westyle tingimuslik tunnistajate ülekuulamise taotlus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20. jaanuaril 2025

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

3-23-1313

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) rahuldas 25. juuni 2021. a

otsusega nr 13-30.3/21/1650 Osaühingu WeStyle taotluse nr 64002100127 ning määras

kaebajale toetuse summas 146 240,12 eurot. Toetuse määramisel lähtuti

põllumajandusministri 13. märtsi 2015. a määrusest nr 25 „Maapiirkonnas majandustegevuse

mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr

25).

2. PRIA tunnistas 14. veebruari 2023. a otsusega nr 13-30.3/23/253 eelnimetatud otsuse

kehtetuks. Sama otsusega jättis PRIA kaebaja maksetaotlustega nr 13-30.3/22/964 ja

13-30.3/22/1884 taotletud toetuse summas 73 300,80 eurot välja maksmata ning nõudis

alusetult välja makstud toetuse summas 23 724,40 eurot tagasi.

3. Kaebaja esitas 16. märtsil 2023 eelnimetatud otsuse peale PRIA-le vaide, mille PRIA jättis

11. mai 2023. a vaideotsusega nr 13-30.3/23/403-6 rahuldamata.

4. Kaebaja esitas 12. juunil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus PRIA 14.

veebruari 2023. a otsuse nr 13-30.3/23/253 ja 11. mai 2023. a vaideotsuse nr

13-30.3/23/403-6 tühistada.

5. Tartu Halduskohus võttis 14. juuni 2023. a määrusega Osaühingu WeStyle kaebuse

menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.

6. Vastustaja esitas kohtule 14. juulil 2023 vastuse, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.

7. Tartu Halduskohus määras 17. septembri 2024. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus

menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile

vastuväidete esitamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.

8.1. Kaebaja ei ole PRIA-le esitanud valeandmeid ning ebaõige on PRIA järeldus, et

hinnavõitja OÜ Arens Ehitustööd ei ole tegelikult Sõrve puhkeküla toitlustus- ja

teenindushoone ehitustööde teostaja. Samuti on ebaõige vastustaja viide sellele, et äriühingud

on omavahel tihedalt seotud ning sisuliselt on tegemist ringmaksetega isale ja pojale

kuuluvate äriühingute vahel. Kaebaja ei ole loonud kunstlikke tingimusi varjamaks tegelikku

ehitajat ja kasusaajat. PRIA ei ole tõendanud tingimuste kunstlikku täitmist ja on ebaõigesti

lugenud tingimuste kunstlikuks täitmiseks ka selliseid isikulisi ja asukohalisi asjaolusid ning

toetuse saamise eesmärke, mis olid PRIA-le teada juba toetustaotluse rahuldamise otsuse

tegemise ajal, sest vastavad andmed olid toetustaotluses välja toodud. Ebaõige on ka väita, et

toetusraha kasutamisest saadav majanduslik kasu koondub kitsa ringi isikute kätte, kuivõrd

ehitustöid teostasid ning kasu said kaebaja ja Osaühinguga Vana-Tooma Talu mitteseotud

isikud. Kui vastustaja peab lubamatuks majanduslikku kasu, mis tekib kaebaja ja Osaühingu

Vana-Tooma Talu üksteise majandustegevuse toetamisest tulevikus, saanuks PRIA seda

vältida, kuivõrd sellekohased andmed sisaldusid taotluses.

8.2. Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et ta on rikkunud määruse nr 25 § 7 lg 9 tingimusi.

Määruse nr 25 § 7 lg 9 sätestab ammendava loetelu isikutest ja nende vahel keelatud

3-23-1313

õiguslikest seostest. Osaühing Vana-Tooma Talu ei ole hinnapakkujaks, kaebaja ja nimetatud

äriühingu vahel puuduvad määruse nr 25 § 7 lg-s 9 sätestatud seosed ning PRIA ei ole ka

tuvastanud määruse nr 25 § 7 lg-s 9 nimetatud seoste olemasolu. Kaebaja lähtus määruses nr

25 § 7 lg-s 9 nimetatud isikute ringist. Määruse nr 25 § 7 lg 9 ja ka lg 10 tingimustes

nimetatud isikute ringi laiendamine läbi viidete määruse eelnõu seletuskirjale ja

kohtupraktikale on lubamatu. Ebaõige on PRIA seisukoht, et Osaühingut Vana-Tooma Talu ja

kaebajat tuleb pidada seotud isikuteks, samuti on ebaõigesti jäetud arvesse võtmata, et

nimetatud sättes reguleeritakse üksnes taotleja ja hinnapakkuja suhteid. Osaühing Vana-

Tooma Talu ei olnud hinnapakkujaks ega ehitustööde tegijaks.

8.3. Kaebaja sõlmis 5. juulil 2021 OÜ-ga Arens Ehitustööd töövõtulepingu, mille objektiks

oli Sõrve Puhkeküla toitlustushoone ehitustööd. Projekti koordineerijaks ehk projektijuhiks

oli Osaühing Vana-Tooma Talu, kes omakorda sõlmis 12. juulil 2021 käsunduslepingu OÜ-ga

Arens Ehitustööd (projektijuhtimise leping). Osaühing Vana-Tooma Talu osutas Sõrve

Puhkeküla toitlustushoone ehitustööde korraldamisel üksnes projektijuhtimise teenust.

Kaebaja selle õigussuhte tekkimises ei osalenud. Nimetatud lepinguga ei reguleeritud

ehitustööde tegemist ega ehitustööde tegemise õiguse üleandmist. Vastustaja on vaideotsuses

ise möönnud, et formaalselt tegi ehitustöid OÜ Arens Ehitustööd ning investeeringuobjektide

elluviimisel ei olnud alltöövõtulepingute sõlmimine toetuse saamise nõuete kohaselt keelatud

või välistatud. PRIA ei ole tõendanud, et tegelikuks investeeringuobjekti ehitajaks oli

Osaühing Vana-Tooma Talu. Projektijuhtimine ehk koordineerimine ei ole ehitamine, samuti

ei muutunud nimetatud äriühing seeläbi hinnapakkujaks. Hinnapakkujaks ja ehitajaks oli OÜ

Arens Ehitustööd. Tööde korraldamine kohapeal ja rahaülekannete tegemine alltöövõtjatele ei

muuda Osaühingut Vana-Tooma Talu „tegelikuks ehitajaks“. Määruse nr 25 § 7 lg 9 alusel ei

ole võimalik lugeda Osaühingut Vana-Tooma Talu hinnapakkujaks ka seeläbi, et ta on näinud

võimalust saada majanduslikku kasu puhkeküla naabrusse rajatavast toitlustus- ja

teenindushoonest.

8.4. Vajalike tööde planeerimine ja tellimine toimus OÜ Arens Ehitustööd algatusel ja

projekti alusel vastavalt ehituse kavale. Osaühing Vana-Tooma Talu jälgis tööde korda ja

leidis lahendused tööde paremaks teostamiseks. OÜ Arens Ehitustööd esindaja on selgitanud

tööde korraldamise asjaolusid ja tehtud kokkulepete sisu ning Osaühingu Vana-Tooma Talu

rolli projekti realiseerimisel. Osaühing Vana-Tooma Talu on PRIA-le ka haldusmenetluses

selgitanud, et ehitajaks on OÜ Arens Ehitustööd ning tema roll oli järelevalve teostamine ja

tööde kontrollimine. Samuti on OÜ Arens Ehitustööd selgitanud, et arveldamine toimus

Osaühingu Vana-Tooma Talu kaudu, kes peab kohapeal tööde arvestust. Seega ei saa OÜ-le

Arens Ehitustööd laekunud summade edasikandmine olla asjaoluks, mis kinnitaks „tegelikuks

ehitajaks“ mitteolemist. Nende asjaoludega ei ole PRIA otsuses piisavalt arvestanud.

8.5. PRIA on õigesti väitnud, et Osaühing Vana-Tooma Talu tasus alltöövõtjatele, kuid

tõendamata on PRIA väide, et Osaühing Vana-Tooma Talu on eeldatavasti teinud

kokkuleppeid ehitustööde sisu osas. Osaühing Vana-Tooma Talu tegeles korralduslike

tegevustega, mitte ehitamisega. Nimetatud äriühingul ei olnud ehitajaga samaväärseid õigusi.

Ehitamisega tegelesid alltöövõtjad ning nendele tasumist korraldas Osaühing Vana-Tooma

Talu. Midagi muud kaebaja viidatud arve, mis oli esitatud Osaühingule Vana-Tooma Talu, ei

tõenda. Kaebaja ei ole andnud hinnangut OÜ Arens Ehitustööd ja Osaühing Vana-Tooma

Talu sõlmitud lepingule, sest PRIA tegi haldusmenetluses ise järelepärimise nimetatud

äriühingutele ja sai ka vastuse. Lepingu sisu on mõlemad pooled haldusmenetluses 31.

oktoobri ja 8. detsembri 2022. a vastustes piisavalt selgitanud. Samuti jääb arusaamatuks,

mida vastustaja peab silmas investeeringuobjekti valmimisse ja ehitamisse panustamise

ulatuse all.

8.6. PRIA ei ole tõendanud, et OÜ-l Arens Ehitustööd oleks kaebajaga või Osaühinguga

Vana-Tooma Talu ühine majanduslik huvi või et OÜ Arens Ehitustööd pakkumine olnuks

3-23-1313

kaebajaga eelnevalt kooskõlastatud. Samuti ei ole vastustaja tõendanud tingimustele

mittevastavat raharinglust erinevate äriühingute vahel. Vastustaja soovitatud nn kadudeta

ülekandmise (tasude kandmine kohe Osahingule Vana-Tooma Talu arvelduskontole) näol

oleks tegemist OÜ-ga Arens Ehitustööd sõlmitud töövõtulepingu rikkumisega, kaebaja täitis

lepingut.

8.7. PRIA seisukohtadega nõustudes on ilmne, et PRIA on toetustaotluse rahuldamise otsuse

tegemisel jätnud oma kohustused taotluse hindamisel nõuetekohaselt täitmata. Vastustajale oli

taotluse menetlemise ajal teada, et naaberkinnistul tegutseb Osaühing Vana-Tooma Talu

kuuluv Sõrve Puhkeküla ning et kaebaja kasuks seatakse hoonestusõigus Osaühingule Vana-

Tooma Talu kuuluvale kinnistule. Kaebaja ja Osaühingu Vana-Tooma Talu omanike

perekondlik side ei olnud PRIA-le samuti teadmata. Toetustaotluses selgitas kaebaja omanik,

et Sõrve poolsaarel asub ka vanematele kuulub ettevõte Sõrve Puhkeküla ning

investeeringuobjekti rajamise eesmärgiks on luua enda perele töökohad ja aidata kaasa

vanemate ettevõttel edukamalt tegutseda. Kui ettevõtjad avaldavad, et nad asuvad tulevikus

tegutsema eraldiseisvate juriidiliste isikute kaudu, siis ei ole võimalik seda ümber lükata

väitega, et see ei ole eluliselt usutav või et see ei ole nii kolmandate isikute vaates. Ebaõige ja

meelevaldne on PRIA vaideotsuses esitatud lähenemine, et kaebaja ja Osaühing Vana-Tooma

Talu on edaspidises äritegevuses vaid näiliselt sõltumatud ning et väide majandustegevuse

lahutatusest on esitatud vaid kohustuslike nõuete kunstlikuks täitmiseks. Kuna PRIA esimese

väljamaksetaotluse rahuldas, siis sai ja pidi kaebaja arvestama, et ehitustegevus vastab

nõuetele ning vastustaja jätkab toetusummade väljamaksmisega, mitte arvestama sellega, et

PRIA asub tagantjärgi kaebaja tegevust mittevastavaks hindama.

8.8. Kui kohus peaks leidma, et haldusmenetluses ehitaja ja Osaühingu Vana-Tooma Talu

esindajate seletused on ebaselged, mitmeti mõistetavad, olulisel määral vastuolulised või

mittetäielikud või kui on põhjendatud kahtlus, et isikud on andnud valeütlusi, tuleks need

isikud tunnistajana üle kuulata.

9. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised

põhjendused.

9.1. Vastustaja jääb vaidlustatud otsuses ning vaideotsuses esitatud seisukohtade ning

analüüsi juurde ja ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata. Pärast taotluse rahuldamise

otsuse tegemist on PRIA-le teatavaks saanud ka hinnavõitja ja Osaühingu Vana-Tooma Talu

tehinguline seotus. Määruse nr 25 § 7 lg-tele 9 ja 10 tuginedes on oluline, et

hinnapakkumused on teinud turutingimustel ettevõtjad, kes on sõltumatud taotlejast ja teistest

hinnapakkujatest. Kohtupraktikas on tõlgendatud määruse nr 25 § 7 lg-t 9 ja 10 laiendavalt,

mitte kinnise loeteluna. Kaebaja käsitlus soodustaks ja võimaldakski taotlejatel võtta

hinnapakkumuse esitajaks juriidiline keha, kes tegelikult delegeerib investeeringuobjekti

elluviimise edasi alltöövõtjatele, kes ei oleks kvalifitseerunud hinnapakkujaks määruse nr 25

§ 7 lg 9 alusel. Osaühing Vana-Tooma Talu ei ole hinnapakkuja, kuid on saanud sisuliselt

alltöövõtjaks, kui sõlmis hinnavõitjaga projektijuhtimise lepingu. Selle lepinguga anti

Osaühingule Vana-Tooma Talu üle mitmeid hinnavõitja kohustusi ja ülesandeid

investeeringuobjekti ehitamisel. Seetõttu kohaldub määruse nr 25 § 7 lg 9 ka Osaühingule

Vana-Tooma Talu ja esineb toetustingimuste rikkumine. Kuigi alltöövõtjate kasutamine ei ole

määruse nr 25 alusel keelatud, läheb määruse nr 25 § 7 lg 9 nõuetega sisuliselt vastuollu see,

kui tegelik tööde tegija ja tööde juhtija on toetuse saajaga seotud isik.

9.2. Kaebaja teavitas toetustaotluse menetluses, et kaebaja isale kuuluv Osaühing Vana-

Tooma Talu on saanud varasemalt samast meetmest toetust hoonete rajamiseks, kuid kinnitas,

et kaebaja ja nimetatud äriühingu puhul on tegemist kahe eraldi tegevusega ettevõttega, kelle

majandustegevused hoitakse üksteisest lahus. PRIA võttis selle otsuse tegemisel aluseks ning

otsustas kaebaja toetustaotluse rahuldada. Teise maksetaotluse menetlemisel selgus PRIA-le,

3-23-1313

et kaebaja ja Osaühingu Vana-Tooma Talu tegevus on siiski tihedalt seotud ning sisulisi

majandustegevusele iseloomulikke tegevusi kaebajal ei ole ning sisuliselt on toimunud sisse-

ja väljamaksed äriühingute ja isikute vahel, kes on toetuse saajaga perekondlike sidemete

kaudu seotud. Osaühing Vana-Tooma Talu on tihedalt osalenud projekti panustamises ja

tehinguliste sidemete kaudu samuti tihedalt seotud kaebaja tegevusega. PRIA ei saanud neid

asjaolusid jätta arvesse võtmata. Kui PRIA oleks olnud teadlik kaebaja ja Osaühingu Vana-

Tooma Talu sedavõrd tihedatest sidemetest kui projekti realiseerimisel on selgunud, ei oleks

kaebajale toetust antud. Seega on asjakohatu kaebaja viide sellele, et PRIA on tegutsenud

ebakohaselt ja sõnamurdlikult.

9.3. Kaebajaga seotud Osaühing Vana-Tooma Talu ei oleks ise vastanud määruse nr 25

tingimustele. Antud toetusmeetme puhul on määruse nr 25 § 8 lg 2 järgi toetuse maksimaalne

suurus 150 000 eurot. Osaühing Vana-Tooma Talu on juba samast meetmest saanud toetust

maksimaalmääras. Kuigi alltöövõtjate kasutamine ei ole määruse nr 25 alusel keelatud, läheb

määruse nr 25 § 7 lg 9 nõuetega sisuliselt vastuollu see, kui tegelik tööde tegija ja tööde

juhtija on toetuse saajaga seotud isik. Reaalset ehitustööde tegemist koordineeris Osaühing

Vana-Tooma Talu, kes ise ei oleks hinnapakkujaks kvalifitseerunud ning tema roll

ehitustegevuse juhtimisel ja kontrollimisel on OÜ-ga Arens Ehitustööd võrreldes oluliselt

kaalukam.

9.4. Kaebaja ja Osaühing Vana-Tooma Talu on käsitletavad omavahel seotud isikutena

tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 lg 1 ja määruse nr 25 § 7 lg 9 mõttes. Toetuse saamise

eesmärgil loodud näiliselt eraldiseisvate ja sõltumatute äriühingute, kuid majanduslikult siiski

ühisel eesmärgil toimetavate ettevõtetele jagatav toetusraha seab ebavõrdsemasse olukorda

taotlejad, kes on õigustatud samuti toetust saama, kuid kes selle saamiseks kunstlikke

ärivõrgustikke ei loo ja jäävad seetõttu toetusest ilma. PRIA on tuvastanud isikute seotuse läbi

ühise majandusliku huvi ja perekondlike seoste. Põhjendatud on seotud isikute tuvastamisel

lähtuda TuMS §-s 8 sätestatust. Varasemalt PRIA-lt maksimaalses määras toetust saanud

Osaühing Vana-Tooma Talu on selgelt majanduslikult huvitatud investeeringuobjektist.

Investeeringuobjekt asub Osaühingu Vana-Tooma Talu kinnistul ning see rajati Sõrve

Puhkeküla kompleksi tarbeks, mitte kitsalt kaebaja huvides. Sõrve Puhkekülaga seotud isikud

(Toomas Sepp oli Sõrve Puhkeküla asutaja ja Osaühingu Vana-Tooma Talu omanik) on

käsitlenud eraldiseisvaid kinnistuid tegeliku ühe kompleksina ehk omavahel seotuna. Seda

kinnitab ka T. Sepa seisukoht, et ta on väga rahul, et puhkeküla saab täiendust toitlusteenuse

pakkuja läbi ning kaebaja omanik V. Sepp saab alustada Sõrves tegevust ja ehk võtab kunagi

tulevikus üle kogu puhkeküla tegevuse. Toetuste koondumine piiratud ringiga isikute kätte

kahjustab või ohustab konkurentsi. Osaühing Vana-Tooma Talu ei saanud ise olla

investeeringuobjekti aluse maa omanik ning ka hinnapakkuja, mistõttu on kolmanda isikuna

näiliselt kaasatud OÜ Arens Ehitustööd. Osaühing Vana-Tooma Talu andis kaebajale laenu

investeeringuobjekti realiseerimiseks ning juhtis ehitustegevust, seega on isikud ka

tehinguliselt omavahel seotud.

9.5. Ehitustöid ei teostanud OÜ Arens Ehitustööd, vaid see õigus anti sisuliselt edasi projekti

koordineerijaks olevale kinnistu omanikule Osaühingule Vana-Tooma Talu. OÜ Arens

Ehitustööd ja Osaühingu Vana-Tooma Talu vahelise lepinguga on hinnavõitja delegeerinud

oma kohustused suures osas isikule, kes ei vasta määruse nr 25 § 7 lg 9 tingimustele.

Osaühing Vana-Tooma Talu ja OÜ Arens Ehitustööd vahel sõlmitud

projektijuhtimislepinguga, mis sisuliselt on käsundusleping, on Osaühing Vana-Tooma Talu

saanud õigusliku aluse mõjutada sisuliselt investeeringuobjekti ehitust. Osaühing Vana-

Tooma Talu on oma tegevustega väljunud poolte vahelisest lepingust, mis annab alust väita,

et projektijuhtimisleping ei peegelda tegelikku poolte vahelist kokkulepet, vaid on näilik

võimaldamaks Osaühingul Vana-Tooma Talu panustada investeeringuobjekti ehitamisse.

Sellele viitab ka asjaolu, et Osaühing Vana-Tooma Talu tasus ehitustöid teinud

3-23-1313

alltöövõtjatele, valis alltöövõtjaid ja eeldatavasti tegi kokkuleppeid ehitustööde sisu kohta.

Neid kohustusi projektijuhtimislepingu p-s 3.3. aga ei nimetatud. Osaühing Vana-Tooma Talu

korraldas Sõrve Puhkeküla toitlustushoone ehitustööde teostamise. Tegemist on ehitamisega

ehitusseadustiku § 4 lg 1 mõistes, millele ka kaebaja ise on viidanud. Osaühing Vana-Tooma

Talu tegi alltöövõtjatele rahaülekandeid, kusjuures alltöövõtjad esitasid osa arveid

Osaühingule Vana-Tooma Talu (kohustatud isik), mitte kaebajale või ehitusteenuse

väidetavale osutajale OÜ-le Arens Ehitustööd. Ilmselgelt oli Osaühingule Vana-Tooma Talu

üle antud ehitusteenuse osutaja osad ülesanded (arvete tasumine ja kohapeal ehitustegevuse

korraldamine ja kontrollimine). Osaühingu Vana-Tooma Talu suurt rolli kinnitab ka see, et

99% kaebaja poolt OÜ-le Arens Ehitustööd tehtud maksetest kanti kohe edasi Osaühingule

Vana-Tooma Talu. OÜ-le Arens Ehitustööd jäänud tasu suurust (2666,40 eurot) arvestades ei

saanud tema roll ehitusteenuse pakkumisel olla suur. Seega ei olnud projekti elluviijaks

ehitajana märgitud OÜ Arens Ehitustööd. Kaebaja ja Osaühing Vana-Tooma Talu

otsustuspädevate isikute vaheline seotus on ilmne ning see lihtsustas koostööd selliselt, et

kaebaja vastaks toetuse saamise tingimustele. Kui valeandmete esitamine või vajaliku teabe

hooletusest esitamata jätmine on tuvastatud, siis on Euroopa Liidu (EL) õigusest tulenevalt

igal juhul õiguslikuks tagajärjeks täielik toetusest ilmajätmine. Kaebaja ei täitnud toetuse

taotlejana PRIA-lt järelpärimise saamisel haldusmenetlusele omast kaasaaitamiskohustust ja

ei andnud teada investeeringuobjektiga seotud tegelikke asjaolusid. Isegi kui muutused

projekti elluviimises realiseerusid pärast toetuse saamist, pidanuks kaebaja määruse nr 25 § 16

lg 1 p 6 aluse PRIA-t teavitama.

9.6. Haldusmenetluses kaebaja esitatud seisukohtadest on ilmne, et rajatav

investeeringuobjekt on mõeldud teenindamaks Sõrve Puhkeküla kompleksi terviklikult.

Eluliselt ei ole usutav, et puhkekülas hakatakse klientidele pakkuma majutust ja toitlustust

eraldi ettevõtete alt, vaid seda tehakse ühtse teenusena. Kaebaja ja Osaühing Vana-Tooma

Talu tegutsevad ühise majandusliku huvi nimel – teenuse pakkumine Sõrve Puhkekülas.

Asjaolu, et tegemist on eraldiseisvate äriühingutega ei ole määrav, sest sisuliselt on puhkeküla

pakutavad teenused eraldatud kunstlikult eraldi tegutsevate äriühingute tegevuseks. Selline

tegevus on käsitletav toetustingimuste kunstliku täitmisena. Väheoluline ei ole ka asjaolu, et

Osaühing Vana-Tooma Talu keeldus haldusmenetluses investeeringuga seotud maksete

kontrollimiseks ettevõtte arvelduskonto väljavõtte väljastamisest, mistõttu ei olnud PRIA-l

võimalik veenduda raha nõuetekohases kasutamises, sh omafinantseeringu nõude täitmist. OÜ

Arens Ehitustööd on olnud üksnes vahelüliks, hoopis kaalukamat rolli ehitustegevuses on

omanud Osaühing Vana-Tooma Talu.

9.7. Kaebaja on toetuse taotlemisel korraldanud ebakorrektse hinnapakkumiste konkursi ja

täitnud toetuse saamise tingimused kunstlikult, väites tagantjärgi seotuse puudumist võitjaks

osutunud hinnapakkujaga. Sellega on kaebaja rikkunud rahastamiskõlblikkuse kriteeriume.

Kaebaja on loonud kunstlikud tingimused eesmärgiga kvalifitseeruda määruses toodud

nõuetele ja kasutada toetussummasid endaga seotud isikutega. Kuna PRIA tuvastas toetuse

saamise tingimuste kunstliku täitmise, siis puudub PRIA-l võimalus osaliseks toetuse

tagasinõudmiseks. Alles pärast vastustaja märgetest ja otsuse eelteavituses tehtud etteheidetest

ja muudatustaotluse rahuldamata jätmisest teada saamist on kaebaja üritanud oma tegevusi

selgitada, kuid ka need selgitused kinnitavad kunstlike tingimuste loomist vastamaks määruse

nr 25 § 7 lg 1 ja 9 tingimustele.

9.8. Kaebaja esitatud tingimuslik tunnistajate ülekuulamise taotlus tuleb jätta rahuldamata,

sest haldus- ja kohtumenetluses esitatud tõendid on otsuse tegemiseks piisavad, samuti ei ole

kaebaja selgelt põhjendanud, mida isikute ülekuulamisega täiendavalt tõendada soovitakse,

lisaks pikendaks tunnistajate ülekuulamine menetlust.

3-23-1313

KOHTU SEISUKOHT

10. Vaidluse all on PRIA 14. veebruari 2023. a otsuse nr 13-30.3/23/253 ja 11. mai 2023. a

vaideotsuse nr 13-30.3/23/403-6 õiguspärasus. Kaebaja palub nimetatud otsused tühistada,

sest PRIA on teinud ekslikud järeldused ning on ebaõigesti 25. juuni 2021. a otsusega nr 13-

30.3/21/1650 kaebajale määratud toetuse summas 146 240,12 eurot tunnistanud kehtetuks

ning nõuab väljamakstud toetust summas 23 724,40 eurot tagasi.

11. Kohus jätab esmalt kaebaja tingimuslikuna esitatud taotluse tunnistajate üle kuulamiseks

rahuldamata. Kohtueelse menetluse materjalides on isikute selgitused piisavas ulatuses

kajastatud ning kohus saab nendega asja lahendamisel arvestada, isikute täiendav

ülekuulamine ei annaks asja lahendamiseks olulist teavet juurde (HKMS § 62 lg 2).

12. PRIA asus otsuses seisukohale, et toetustaotluse osas on kaebaja loonud kunstlikud

tingimused varjamaks investeeringuobjekti tegelikku ehitajat ja kasusaajat ning sisuliselt ei

vastanud hinnapakkujana ja ehitusteenuse osutajana märgitud OÜ Arens Ehitustööd seega

määruse nr 25 § 7 lg 9 tingimustele, sest ehitusteenuse korraldamist ja juhtimist teostas

tegelikult Osaühing Vana-Tooma Talu, kellel on kaebajaga ühine majandushuvi ning isiklik

side läbi selle, et Osaühing Vana-Tooma Talu osanikuks ja juhatuse liikmeks on Toomas

Sepp, kes on kaebaja omaniku ja juhatuse liikme Veiko Sepa isa. Kaebaja hinnangul ei olnud

Osaühing Vana-Tooma Talu hinnapakkujaks ega ehitajaks, vaid nimetatud äriühing osutas

ehitajale ja hinnapakkujale OÜ Arens Ehitustööd üksnes projektijuhtimise teenust. OÜ

WeStyle ja Osaühing Vana-Tooma Talu vahel puuduvad määruse nr 25 § 7 lg-s 9 sätestatud

seosed. Samuti ei ole kaebaja hinnangul tegemist seotud isikutega, mistõttu on vaidlustatud

PRIA otsus õigusvastane.

13. Vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud määruse nr 1306/2013 art 60 kohaselt ei anta

põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega

juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks

vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele.

Nimetatud säte väljendab üldist õiguste kuritarvitamise keeldu, mis on nii EL ühtse

põllumajanduspoliitika kui ka tervikuna EL toetusõiguse üldpõhimõte. Euroopa Kohus on

rõhutanud, et õigussubjektid ei tohi liidu õigusnorme ära kasutada pettuse või kuritarvituse

eesmärgil ning liidu õigusnormide kohaldamisala ei tohi laiendada nii kaugele, et see kataks

ettevõtjate kuritarvitusi. Õiguse võimaliku kuritarvitamise kindlakstegemiseks tuleb tuvastada

objektiivsete asjaolude kogum, millest tuleneb, et vaatamata ühenduse õigusnormides ette

nähtud tingimuste formaalsele täitmisele, ei ole õigusnormides taotletud eesmärki saavutatud.

Lisaks tuleb kindlaks teha tegevuse subjektiivne aspekt, st tahe saada EL-i õigusnormidest

tulenev eelis, luues kunstlikult selle saavutamiseks vajalikud tingimused (vt Euroopa Kohtu

otsuseid asjades nr C-176/20 (p 68), C-432/12 (p-d 27 ja 29); Riigikohtu 17. detsembri 2018.

a otsus asjas nr 3-16-567, p 10). Kuritarvituse tuvastamiseks võib vaidlusaluste tehingute

puhul arvesse võtta kõiki asjaomaste ettevõtjate vahelisi õiguslikke, majanduslikke ja

isiklikke suhteid. Vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tegemise ajal kehtinud Euroopa Liidu

ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 111 lg 1 nägi ette, et kui pärast

toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud

alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt,

sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes nr 1303/2013 ja nr 1306/2013 ning teistes Euroopa

Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Lisaks määruse nr 1306/2013

artikli 59 lõikes 7 ja artiklis 60 ning sama määruse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud

3-23-1313

alustele tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei

vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele,

kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti või taotluses on esitatud valeandmeid või

taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil

(ELÜPS § 79 lg 3 p-d 1 ja 3).

14. Toetuse saamiseks kunstlikult tingimuste loomise tuvastamise kui ka toetuskõlblikkuse

tingimuste rikkumise korral tuleb seega PRIA-l keelduda väljamaksetaotluse rahuldamisest ja

tühistada toetuse määramise otsus ehk PRIA-l ei ole eeltoodud rikkumise tuvastamise korral

kaalumisruumi. Eeltoodud järeldusele on jõutud ka varasemas kohtupraktikas (vt ka Tartu

Ringkonnakohtu 29. aprilli 2021. a otsus asjas nr 3-19-1474, p-d 18-20).

15. Valitsev mõju oli algselt konkurentsiõiguslik kontseptsioon, mille puhul loeti formaalselt

erinevad ettevõtjad sisuliselt üheks ettevõtjaks (Riigikohtu halduskolleegiumi 18. märtsi 2021.

a otsus asjas nr 3-18-1287, p 24). Valitseva mõju tuvastamisel tuleb seega arvestada lisaks

määruse nr 25 tingimustele ka konkurentsiseaduse normidega (eelkõige KonkS § 2 lg-s 4

sätestatud kriteeriumitega). KonkS § 2 lg 4 kohaselt on valitsev mõju võimalus ühe või mitme

ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate

või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil otseselt või kaudselt

mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses oluliselt mõjutada teise ettevõtja

juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid (p 1) või kasutada või käsutada teise ettevõtja

kogu vara või olulist osa sellest (p 2). KonkS § 2 lg 4 sisustamisel on asjakohane võtta

analoogia korras aluseks lisaks ka TuMS §-s 8 sätestatud seotud isikute kriteeriumid (vt nt

Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-19-1474 ja Tartu Halduskohtu otsuseid asjades nr 3-

23-866, 3-22-679, 3-22-2282, 3-22-1744). TuMS § 8 lg 1 kohaselt on isikud omavahel seotud,

muu hulgas juhul, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev

mõju. Igal juhul käsitatakse seotud isikutena abikaasasid, elukaaslasi või otse- või külgjoones

sugulasi (TuMS § 8 lg 1 p 1). Asjaolu, et määruses nr 25 ei ole tehtud viidet

tulumaksuseadusele ei ole määrav, sest senises kohtupraktikas on analoogia korras peetud

lubatavaks kohaldada ka TuMS § 8 lg-s 1 sätestatud tingimusi. Kohtupraktika ei ole näinud

toetuse taotlemisel ja kasutamisel sedavõrd olulist olemuslikku erinevust, et maksuseaduses

sätestatud kriteeriumid ei oleks analoogia korras kohaldatavad (vt täpsemalt Tartu

Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-19-1474, p 24). Nimetatud normidest lähtuvalt ei ole

valitseva mõju hindamisel oluline ainuüksi isikute õiguslik staatus ja asjaolu, kas isikud

tegutsevad iseseisvate isikutena ja millises ulatuses üks isik teist isikut lähtuvalt osalusest ja

juhtorganite tegevuses osalemisest mõjutada saab. Valitsev mõju võib seisneda ka muudes

otsestes või kaudsetes sidemetes ja mõjutusvahendite kasutamise võimaluses.

16. Kuna PRIA ei ole vaidlustatud otsuses selgelt käsitlenud kaebajat, hinnapakkujat ja

ehitustööde väidetavat teostajat OÜ-d Arens Ehitustööd ning Osaühingut Vana-Tooma Talu

ühise põllumajandusliku majapidamisena määruse nr 1307/2013 art 4 lg 1 p b mõttes, siis

selles osas kohus lõplikku seisukohta ei võta. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et kohtule

esitatud materjalid viitavad sellele, et ühiseks põllumajanduslikuks majapidamiseks pidamine

ei oleks välistatud. PRIA on varasema otsuse kehtetuks tunnistamisel ning tagasinõude

tegemisel tuginenud toetuskõlblikkuse kriteeriumite rikkumisele, sest tema hinnangul oli

tegelik ehitustööde korraldaja kaebajaga seotud Osaühing Vana-Tooma Talu. Sellega on

kaebaja PRIA hinnangul läinud vastuollu määruse nr 25 § 7 lg-s 9 sätestatud tingimustega

ning PRIA tuvastatud asjaolud kogumis kinnitavad, et kaebaja täitis toetustingimused

kunstlikult.

3-23-1313

17. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja on täitnud toetuse saamise tingimused kunstlikult

ning määratud toetuse tagasinõudmine ning toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamine

on põhjendatud. Kohus lähtub PRIA otsuses, vaideotsuses ja vastustes kaebusele esitatud

PRIA põhjendustest tingimuste kunstliku täitmise kohta ning ei pea vajalikuks neid detailselt

korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.

18. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et määruse nr 25 § 7 lg-s 1 sätestatud kolme

võrreldava hinnapakkumise võtmise kohustuse eesmärgiks on tagada toetusvahendite

läbipaistev ja efektiivne kasutamine ning samuti see, et toetus jõuaks majanduskäibesse ning

selle positiivne mõju ei piirduks üksnes taotlejaga. Seetõttu peavad hinnapakkumused esitama

ettevõtjad, kes on sõltumatud taotlejast ja ka üksteisest. Seda rõhutab määruse nr 25 § 7 lg-s 9

sätestatud piirang, mis näeb ette, et taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär, liige

või juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse

või nõukokku. Määruse nr 25 § 7 lg-t 9 ei saa mõista siiski nii, et sättes nimetamata pakkujate

omavahelised seosed või seosed toetuse taotlejaga on lubatavad. Määruse nr 25 § 7 lg-s 9

sätestatud keelu toimeks on, et keelu rikkumise korral ei ole vaja enam kontrollida äriühingute

tegelikku seotust ja ühist tegutsemist. Hinnapakkumist ei saa pidada sõltumatu ettevõtja

hinnapakkumiseks ka juhul, kui tal küll puudub määruse nr 25 § 7 lg-s 9 nimetatud seos

toetuse taotleja või teiste pakkujatega, kuid esineb muu asjaolu, mis kinnitab isikute

omavahelist seotust. Määruse nr 25 § 7 lg 1 nõude täitmiseks on vajalik, et pakkumuse esitaja

koostab selle teiste pakkujate ja toetuse taotlejaga kooskõlastamata ega oma taotleja ja/või

teiste pakkujatega ühist huvi, eelkõige mitte seoses toetatava tegevusega. Muu hulgas ei tohi

pakkuja seega olla majanduslikult huvitatud toetusega ehitatavast investeeringuobjektist. See

nõue kehtib pakkujale ka hinnapakkumise alusel teenuse osutamise ajal ning määruse nr 25

seletuskirja kohaselt laieneb ka alltöövõtjatele (Tartu Ringkonnakohtu 29. aprilli 2021. a otsus

asjas nr 3-19-1474, p-d 23-25). Toetuse eesmärkide tagamiseks peavad hinnapakkujad (sh

alltöövõtjad) olema sõltumatud nii taotlejast kui ka üksteisest ning tegema oma pakkumused

turusituatsioonist lähtuvalt, et tagada toetusvahendite läbipaistev ja efektiivne kasutamine

(Tartu Halduskohtu 31. augusti 2023. a otsus asjas nr 3-23-866, p 13).

19. Toetustaotluse ja väljamaksetaotluste menetluses on hinnapakkujaks ning ehitusteenuse

osutajaks märgitud OÜ Arens Ehitustööd. PRIA on toetustingimuste kunstliku täitmiseks

pidanud seda, et formaalselt on hinnapakkujaks ja seejärel ehitusteenuse osutajaks küll OÜ

Arens Ehitustööd, kuid läbi sõlmitud lepingute OÜ Arens Ehitustööd ning Osaühing Vana-

Tooma Talu vahel ning tegeliku ehitusteenuse osutamise korraldamise, järelevalve ning

finantseerimise asjaolude on tegemist formaalse tingimustele vastamisega, sest tegelikult

korraldas ja juhtis ehitusteenuse osutamist sisuliselt Osaühing Vana-Tooma Talu. Kohus

nõustub selle seisukohaga.

20. Investeeringuobjekti rajamise ja toetustingimustele vastavuse mõttes ei hõlma

ehitusteenuse osutamine üksnes ehitusseaduse § 4 lg 1 mõttes füüsilist ehitustegevust, vaid ka

sellega seonduva dokumentatsiooni koostamist ja haldamist, ehitustegevuse korraldamist ning

juhtimist (sh alltöövõtjatega seonduvaid toiminguid), ehitustegevusega seonduvate

materjalide soetamist ja arvete väljastamise ja tasumisega seotud tegevusi. Kaebaja peab

toetusmenetluse raames piisavaks asjaolu, kes füüsiliselt ehitustegevust sooritas, kuid jätab

muudele toimingutele ja sellega seonduvatele Osaühingu Vana-Tooma Talu rollile suures

ulatuses tähelepanu pööramata või pisendab selle rolli ulatust oluliselt. Kohtu hinnangul ei ole

toetustingimustele vastamiseks piisav lähtuda vaid ehitustegevust füüsiliselt teostanud isikust,

vaid hindamaks, kes tegelikult juhtis ja korraldas ehitustegevust, on oluline ka see, millist rolli

sai ja omas Osaühing Vana-Tooma Talu ehitustegevuses. Kohtu hinnangul oli Osaühingul

3-23-1313

Vana-Tooma Talu, kes oli selgelt erinevate huvide kaudu (isiklikud, asukohalised,

majanduslikud) kaebajaga tihedalt seotud, roll selline, mis võimaldab teda käsitleda tegeliku

ehitusteenuse osutajana.

20.1. Kaebaja ja Osaühing Vana-Tooma Talu on seotud isikud nii isikulise (perekondlikud

sidemed), asukohalise (investeeringuobjekt asus Osaühingu Vana-Tooma Talu kinnistul

hoonestusõiguse alusel, kusjuures vahetuses läheduses asub Osaühingule Vana-Tooma Talu

kuuluv Sõrve Puhkeküla, mille teenindamiseks suures osas investeeringuobjekt mõeldud

ongi) kui ka majanduslike sidemete kaudu (ehitustegevusega seotud arveldused, ühine

majanduslik huvi arendada Sõrve Puhkeküla kompleksi, kaebaja poolt OÜ-le Arens

Ehitustööd tehtud väljamaksetest 99% jõudmine Osaühingu Vana-Tooma Talu

arvelduskontole, kes tasus väidetava ehitusteenuse osutaja OÜ Arens Ehitustööd

alltöövõtjatele ning juhtis ja kontrollis ehitustegevust).

21. Kohtu hinnangul pisendab kaebaja selgelt Osaühingu Vana-Tooma Talu majanduslikku

huvi ning tema rolli investeeringuobjekti realiseerimises ja ehitusteenuse osutamise

korraldamises. Osaühingul Vana-Tooma Talu on selge majanduslik huvi toitlustusteenuse

saamiseks ning selleks tema kõrvalkinnistul asuvate hoonete ehitamiseks ja hilisemaks

teenuse saamiseks kaebajalt. Kaebaja ja OÜ Arens Ehitustööd vahel oli sõlmitud ehitusleping,

töid teostas väidetavalt see äriühing, samas arveldamine alltöövõtjatega ja teiste äriühingutega

seoses ehitustegevusega ning järelevalve oli Osaühing Vana-Tooma Talu korraldada.

Osaühing Vana-Tooma Talu ja OÜ Arens Ehitustööd vahel oli sõlmitud

projektijuhtimisleping. Kuigi formaalselt oli ehitusteenuse osutajaks kaebaja ja OÜ Arens

Ehitustööd vahel 5. juulil 2021. a sõlmitud töövõtulepingu alusel viimati nimetatud äriühing,

kinnitavad kohtule esitatud materjalid, et tegelikult kontrollis Osaühing Vana-Tooma Talu

OÜ Arens Ehitustööd tegevust sellises ulatuses, et tegelikuks ehitajaks tuleb pidada

Osaühingut Vana-Tooma Talu. Sisuliselt kontrollis Osaühing Vana-Tooma Talu seeläbi täies

ulatuses projekti realiseerimist ning ehitustegevuse kulgu, sest alltöövõtjatele tasumine ja

tööde kontrollimine ning juhtimine toimus tema kaudu. See nähtub OÜ Arens Ehitustööd

selgitustest ja PRIA materjalides kajastatud arveldustest, sest kaebaja poolt tehtud

väljamaksetest OÜ Arens Ehitustööd ca 99% liikus koheselt edasi Osaühingu Vana-Tooma

Talu arvelduskontole, kust tehti väljamakseid ehitusteenuse korraldamiseks. Alltöövõtjate

arvete tasumist korraldas Osaühing Vana-Tooma Talu, kuid esines ka olukordi, kus arve

saajaks ja maksjaks oli vahetult Osaühing Vana-Tooma Talu (arve nr 231). Kaebaja hinnangul

ei kinnita see ehitustööde tegemist Osaühingu Vana-Tooma Talu poolt, vaid alltöövõtjalt

tellitud ehitustöö eest tasumist. Kohtu hinnangul ei kinnita see arve tõepoolest, et ehitustöö

sooritas Osaühing Vana-Tooma Talu ise, kuid nimetatud arve kinnitab, et vähemalt tellijaks ja

seega tööde teostamise juhtijaks ja kontrollijaks ning tööde eest tasumise korraldajaks oli

Osaühing Vana-Tooma Talu. PRIA ei väida, et ehitustöid tegid füüsiliselt Osaühingu Vana-

Tooma Talu töötajad, vaid et ehitusetegevuse korraldamist juhtis ja mõjutas läbi

projektijuhtimislepingu saadud volituste sisuliselt Osaühing Vana-Tooma Talu ning seeläbi

on ta sisuliselt toitlustuskeskuse hoonete tegelik ehitaja, mitte toetustaotluses märgitud OÜ

Arens Ehitustööd.

22. Osaühing Vana-Tooma Talu, kelle kinnistul hoonestusõiguse alusel investeeringuobjekt

rajati, ainuosanik on Toomas Sepp, kes on kaebaja ainuosaniku Veiko Sepa isa. Kaebaja on

seotud T. Sepa tegevusega ka läbi laenulepingu sõlmimise. Kohtule esitatud materjalidest ja

äriregistris kajastatud majandusaasta aruannetest nähtuvalt ei saanud kaebaja aastatel 2020-

2023 märkimisväärset müügitulu (äriregistris kajastatud äriühingu majandusaasta aruannetest

nähtuvalt oli kaebaja müügitulu 2020. a 1664 eurot, 2021. a 4024 eurot ja 2022. a 192 eurot ja

3-23-1313

2023. a 90 eurot) ning äriühingu finantseerimine toimus valdavalt kaebaja juhatuse liikme V.

Sepa isa T. Sepaga ja venna J. Sepaga 2021. ja 2022. a sõlmitud laenulepingute abil. Saadud

finantsvahendeid kasutati omakorda väidetava ehitusteenuse osutamisega seotud OÜ Arens

Ehitustööd arvete tasumiseks, saadud summad kandis OÜ Arens Ehitustööd aga paari päeva

jooksul laekumisest edasi Osaühingule Vana-Tooma Talu, kelle ainuomanikuks oli omakorda

T. Sepp. Seega on kaebaja nii majanduslikult kui isikuliselt selgelt Osaühingu Vana-Tooma

Talu omanikuga T. Sepp seotud, samuti omas T. Sepale kuuluv Osaühing Vana-Tooma Talu

selget majandusliku huvi enda hallatava Sõrve Puhkeküla kinnistu kõrvalkinnistule rajatava

toitlustus- ja teenindushoone rajamise vastu, sest kaebaja planeeris tulevikus

investeeringuobjekti kasutamisel suures ulatuses osutada teenuseid just Osaühingule Vana-

Tooma Talu. Seega saab eeldada Osaühingu Vana-Tooma Talu majanduslikku huvi

investeeringuobjekti realiseerimise vastu, mida kinnitab ka nimetatud äriühingu rolli ulatus

investeeringuobjekti rajamisel.

23. Kaebajal oli töövõtuleping OÜ-ga Arens Ehitustööd, viimasena nimetatul aga omakorda

projektijuhtimisleping Osaühinguga Vana-Tooma Talu. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja

kandis ehitusteenuse osutamiseks finantsilised vahendid OÜ-le Arens Ehitustööd, kes

omakorda kandis 99% summadest nende laekumisel paari päeva jooksul Osaühingule Vana-

Tooma Talu, kes osutas lepingu kohaselt nii ehitusjärelevalve ülesandeid kui ka arveldas

alltöövõtjatega. Kaebaja ja OÜ Arens Ehitustööd vahel oli sõlmitud ehitusleping, töid teostas

väidetavalt see äriühing, samas arveldamine alltöövõtjatega ja järelevalve oli Osaühing Vana-

Tooma Talu korraldada. Sisuliselt kontrollis seeläbi Osaühing Vana-Tooma Talu täies

ulatuses projekti realiseerimist ning ehitustegevuse kulgu. Kaebaja tasus seega OÜ-le Arens

Ehitustööd ehitustööde eest, mille tegevust kontrollis ja sisuliselt juhtis Osaühing Vana-

Tooma Talu. See nähtub selgelt ka OÜ Arens Ehitustööd ja Osaühing Vana-Tooma Talu

esindajate vastustest PRIA järelepärimistele. Sõlmitud projektijuhtimise lepingu järgi oli

Osaühingul Vana-Tooma Talu ulatuslik ehitustööde suunamise, juhtimise ja korraldamise

võimalus ning sisuliselt on kogu ehitusteenuse osutamist korraldanud Osaühing Vana-Tooma

Talu, kes on ilmselgelt ise samuti majanduslikult huvitatud investeeringuobjekti valmimisest

ja kasutusfunktsioonidest, sest see on planeeritud suures osas teenindama Osaühingule Vana-

Tooma Talu kuuluva puhkeküla kliente. Sellises ulatuses ehitusteenuse osutamise

kontrollimine ja juhtimine ehitusteenust väidetavalt osutanud OÜ Arens Ehitustööd kõrval ei

ole iseseisvate ja majanduslikult eraldiseisvate äriühingute majandustegevuses tavapärane.

PRIA on põhjendatult asunud seisukohale, et läbi isiklike ja majanduslike sidemete kaebaja ja

Osaühingu Vana-Tooma Talu vahel ning ilmselge Osaühingu Vana-Tooma Talu

majandusliku huvi investeeringuobjekti realiseerimise vastu, ei ole Osaühing Vana-Tooma

Talu toetustaotluse menetluse mõttes sõltumatu kolmas isik, kes tegeles vaid ehitusteenuse

osutamise korraldusliku poolega projektijuhtimise raames. Olukorras, kus kaebaja

finantseerimine toimus suures osas Osaühingu Vana-Tooma Talu omaniku ja juhatuse liikme

Toomas Sepa (kaebaja omaniku isa) ja temaga perekondlikult seotud (kaebaja omaniku vend)

tehtud sissemaksete, millega tasuti omakorda ehitusteenuse osutamise eest OÜ-le Arens

Ehitustööd, kes omakorda kandis 99% saadud rahast koheselt Osaühingule Vana-Tooma Talu,

on tegemist tehinguteahelaga, mida vastustaja ei pidanud ega saanud toetuse määramisel

esitatud teabest lähtuvalt eeldama ja teadma. Seega ei ole asjaolu, et PRIA-le oli kaebaja ja

Osaühing Vana-Tooma Talu võimalik seotus toetuse määramise hetkel teada, oluline, sest

selle täpne ulatus selgus alles ehitusteenuse osutamisega seotud tehingute ja ehitusteenuse

osutamise asjaolude analüüsimisel. PRIA-le ei saanud toetuse määramisel olla teada, et

arveldamine, ehitusteenuse korraldamine, kontrollimine ja juhtimine hakkab käima

Osaühingu Vana-Tooma Talu sedavõrd aktiivsel osalusel ning et OÜ Arens Ehitustööd ja

Osaühing Vana-Tooma Talu sõlmivad projektijuhtimislepingu, mille tulemusena 99%

3-23-1313

ehitusteenuse eest tasutud summadest jõuab Osaühingu Vana-Tooma Talu kontrolli alla, kes

arveldab ka ehitusteenuse osutamiseks kasutatavate alltöövõtjatega ning omab seeläbi

aktiivset kontrolli ehitusteenuse osutamise, sh alltöövõtjate valimise üle. Sellises olukorras on

ainetu kaebaja seisukoht, et PRIA-le olid sidemed äriühingute vahel teada koheselt ja

vastustaja on kaebajat ebaõiglaselt kohelnud.

24. Väheoluline ei ole asjaolu, et kaebaja toetustaotluses märgitud investeeringuobjekt asub

Osaühingu Vana-Tooma Talu kinnistul ning selle vahetus läheduses asub Osaühing Vana-

Tooma Talu hallatav Sõrve Puhkeküla, kellele kaebaja rajatav investeeringuobjekt (toitlustus-

ja teenindushoone) oli kavandatud peamiselt teenuseid osutama. Rajatav investeeringuobjekt

ning Sõrve Puhkeküla hooned asuvad sedavõrd lähestikku, et moodustavad sisuliselt

tervikliku hoonetekompleksi. Arvestades investeeringuobjekti realiseerimise viisi (Osaühingu

Vana-Tooma Talu märkimisväärne panus ehitusteenuse osutamise korraldamisse) ning

investeeringuobjekti lähedust Sõrve Puhkeküla hoonetele ning funktsiooni on sisuliselt

tegemist olukorraga, kus kaebaja ja Osaühing Vana-Tooma Talu arendavad kõrvuti kinnistutel

asetsevaid erinevaid hooneid koostöös ehk neil on selgelt tugevad ühised majandushuvid.

Osaühingu Vana-Tooma Talu jaoks oli seega rajatud toitlustuskeskus ilmselgelt oma teenuse

osutamiseks majanduslikult kasulik ning seeläbi saab eeldada ka tema kõrgendatud huvi

investeeringuobjekti rajamise korraldamisse. Samuti puudub mõistlik majanduslik põhjus,

miks peaks OÜ Arens Ehitustööd kandma sisuliselt kogu väidetava ehitustegevusega seotud

sissetuleku koheselt üle Osaühingu Vana-Tooma Talu arvelduskontole, kui tema oli vastutav

ja tegelik ehitaja toetustingimuste mõttes. Sellega andis OÜ Arens Ehitustööd kogu projekti

realiseerimise sisuliselt Osaühingu Vana-Tooma Talu korraldada ega omanud rahaliste

vahendite kasutamise üle sisulist kontrolli. Sellisel viisil majandustegevuse korraldamiseks

puuduvad mõistlikud objektiivsed põhjused, sest sellise korraldusega kaasnesid OÜ-le Arens

Ehitustööd ulatuslikud rahalised riskid, sest ta ei kontrollinud sisuliselt enam rahaliste

vahendite kasutamist. Selline tegevus ei ole sõltumatute äriühingute puhul tavapärane.

Sisuliselt oli OÜ Arens Ehitustööd vahelüli, kellele kaebaja maksis ehitusteenuse saamise

eest, kuid kes ise rahaliste vahendite kasutamist ei kontrollinud, sest ehitustegevusega seotud

arvete tasumist korraldas Osaühing Vana-Tooma Talu. Kohtule on raskesti mõistetav, millist

kasu äriühing OÜ Arens Ehitustööd üldse väidetava ehitustegevusega sai, kui 2021. aastal

kaebajalt saadud maksetest 99% kanti koheselt edasi Osaühingule Vana-Tooma Talu.

Tavapärasele majandustegevusele selline korraldus igatahes ei vasta, sest selle tulemusena

muutus OÜ Arens Ehitustööd majanduslik eesmärk teenuse osutamisel sisuliselt olematuks,

sest mingit arvestatavat tulu äriühing nii teenida ei saa.

25. Kohtu hinnangul ei ole Osaühing Vana-Tooma Talu ja OÜ Arens Ehitustööd vahel

sõlmitud projektijuhtimise lepingu täpne võlaõiguslik kvalifitseerimine toetustingimustele

vastavuse ja ehitustegevuse osutamise kontekstis oluline, sest olenemata sellest, kas tegemist

on käsunduslepingu vm võlaõigusliku lepinguga, nähtub PRIA otsuses esitatud ehitustegevuse

korraldamise asjaoludest, et Osaühing Vana-Tooma Talul oli ebaproportsionaalselt suur

kontroll kogu ehitustegevuse korraldamise üle, sest arveldamine, järelevalve ehitustegevuse ja

kogu ehitustegevuse realiseerimine käis tema kaudu. Seega on kohus seisukohal, et

ehitustegevust korraldas tegelikult Osaühing Vana-Tooma Talu, mitte toetustaotluses

märgitud OÜ Arens Ehitustööd.

26. Kaebaja on jätnud Osaühingu Vana-Tooma Talu rolli asjakohases ulatuses fikseerimata

ning seeläbi loonud kunstlikud tingimused toetuse saamiseks. Samuti tuleb arvestada, et

kaebaja ei teavitanud ise Osaühingu Vana-Tooma Talu täpsest rollist ja selle ulatusest

investeeringuobjekti realiseerimisel ning see selgus pärast toetuse saamist läbiviidud PRIA

3-23-1313

kontrollis. Samuti ei ole saa jätta tähelapanuta asjaolu, et Osaühing Vana-Tooma Talu keeldus

PRIA-le investeeringuobjektiga seotud maksete kontrollimiseks ettevõtte arvelduskonto

asjakohaste väljavõtete esitamisest, mistõttu PRIA ei saanud ka kontrollida, kuidas

investeeringuobjektiga seotud rahalisi vahendeid täpsemalt kasutati.

27. Eeltoodut saab arvestada ka OÜ Arens Ehitustööd hinnapakkumise vastavuse hindamisel

toetustingimuste tingimustele (määruse nr 25 § 7 lg 9). Hinnapakkumist ei saa pidada

sõltumatu ettevõtja hinnapakkumiseks ka juhul, kui tal küll puudub määruse nr 25 nr § 7 lg-s

9 nimetatud seos toetuse taotleja või teiste pakkujatega, kuid esineb muu asjaolu, mis kinnitab

isikute omavahelist seotust. Määruse nr 25 § 7 lg 1 nõude täitmiseks on vajalik, et pakkumuse

esitaja koostab selle teiste pakkujate ja toetuse taotlejaga kooskõlastamata ega oma taotleja ja/

või teiste pakkujatega ühist huvi, eelkõige mitte seoses toetatava tegevusega. Osaühingu

Vana-Tooma Talu roll investeeringuobjekti realiseerimisel seab teise valgusesse

hinnapakkumise vastavuse toetustingimustele. Kuna investeeringuobjekti realiseerimisel oli

nimetatud äriühingu roll ulatuslik ning ta oli selgelt majanduslikult huvitatud toetusega

ehitatavast investeeringuobjektist, siis tuleb ka ehitustegevuse teostajana märgitud OÜ Arens

Ehitustööd esitatud hinnapakkumist käsitleda kunstlikuna, sest see ei taga toetusvahendite

läbipaistvat ja efektiivset kasutamist omavahel mitteseotud isikut vahel. Seega ei vastanud

OÜ Arens Ehitustööd hinnapakkumine määruse nr 25 § 7 lg 1 ja 9 tingimustele, sest

hinnapakkuja on olnud üksnes nn vahelüliks projektis ning Osaühing Vana-Tooma Talu ei

oleks seotuse tõttu saanud ise ehitustegevuse hinnapakkumist teha. Ühise majandusliku huvi

täitmise kaudu kohaldub määruse nr 25 § 7 lg-tes 1 ja 9 sätestatud piirang ka Osaühingule

Vana-Tooma Talu.

28. Seega on kaebaja esitanud ehitustegevuse osas sisuliselt valeandmeid, sest on

toetustaotluse ja väljamaksetaotluste menetluses varjanud tegelikku hinnapakkujat ja

ehitustegevuse teostajat näidates selleks isikut, kelle roll oli marginaalne ning üritades

tegelikku ehitustegevuse korraldaja Osaühingu Vana-Tooma Talu rolli ja mõju

ehitustegevusele näidata kunstlikult väiksena. Sellega on kaebaja kunstlikult loonud

tingimused toetuse saamiseks, sest seotud isiku tegelikku rolli ehitustegevuse korraldamises ja

investeeringu rahaliste vahendite kasutamises on varjatud nii, et tegeliku teenuse osutajana ja

hinnapakkujana on näidatud äriühingut, kes ei ole otseselt kaebajaga isikuliselt ja

majanduslikult seotud ning seeläbi näilikult toetustingimustele vastab. Selle tulemusena on

investeeringuobjektiga seotud toetust vähemalt kaudselt kasutatud kaebaja perekondlikult

seotud isiku kontrollitava äriühingu (Osaühing Vana-Tooma talu) majanduslikes huvides.

Kaebaja ja toetusobjekti realiseerimist korraldanud seotud isik on saanud seeläbi

konkurentsieelise teiste taotlejate suhtes. Asjaolud kogumis viitavad piisavalt tingimuste

kunstlikule täitmisele ja eesmärgile saavutada ebakohane konkurentsieelis (toetuste

koondumine omavahel tihedalt seotud äriühingute kätte).

29. Kohus ei pea vajalikuks võtta seisukohta vastustaja viidatud ringmaksete kohta, sest see ei

mõjuta iseseisvalt vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust. Kohus peab siiski vajalikuks

märkida, et kaebaja tasutud summade kaebajale tagasi jõudmise kohta pole PRIA tõsikindlaid

andmeid esitanud, tegemist on põhiosas kahtlusega, et need võisid kaebaja või temaga seotud

perekonnaliikmeni omavaheliste tehingute ja toimingutega jõuda.

30. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et kaebaja on rikkunud määruse nr 25 § 7 lg-te 1 ja 9

tingimusi ning täitnud investeeringuobjekti (toitlustus-ja teeninduskeskus) realiseerimisel

toetustingimused kunstlikult. Asjaolu, kas investeeringuobjekt on praeguseks realiseeritud, ei

oma tähtsust, sest toetustingimuste kunstliku täitmise korral on kaebaja rikkunud

3-23-1313

toetuskõlblikkuse tingimusi ja kaebaja ei saa seetõttu tugineda usalduse kaitse argumendile

ning PRIA-l ei olnud toetuse tagasinõudmise otsustamisel kaalumisruumi. Seega ei ole

kaebajale 25. juuni 2021. a otsusega nr 13-30.3/21/1650 toetuse määramine ja väljamaksmine

põhjendatud, mistõttu on vastustaja põhjendatult tunnistanud 14. veebruari 2023. a otsusega

nr 13-30.3/23/253 eelnimetatud otsuse kehtetuks, keeldunud taotletud toetuse summas 73

300,80 eurot välja maksmisest ning nõudnud alusetult välja makstud toetuse summas 23

724,40 eurot tagasi. Kuna vaidlustatud PRIA otsus on õiguspärane, ei ole alust ka vaideotsuse

tühistamiseks.

31. Eelnevast tulenevalt jätab kohus Osaühingu WeStyle kaebuse rahuldamata. HKMS § 108

lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb

rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. PRIA ei ole menetluskulu

dokumente esitanud ning tema kulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider