2-23-10210/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Kohtujurist

Kertu Altin

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-10210

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi S Ai vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2032,74 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235, asukoht Vabaõhumuuseumi tee 1, 13521 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: S R (e-post xxx);

Kostja: S A (isikukood xxx, viibimiskoht xxx).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista S Ailt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks põhivõlgnevus 936,97 eurot,

sissenõudmiskulud 100 eurot, viivis 229,37 eurot ja alates 19.07.2023 viivis põhinõudelt, s.o

936,97 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.

3. Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi S Ai vastu intressi 97,75 eurot,

sissenõudmiskulude 20 eurot ja viivise 422,37 eurot osas.

4. Jätta menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda ja 30% ulatuses hageja kanda.

5. Välja mõista S Ailt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks menetluskuluna 329 eurot ja

viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 936,97 eurot, intressi 97,75

eurot, sissenõudmiskulud 120 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 651,74 eurot ning

mittesissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 24,15% aastas alates 19.07.2023 kuni nõude

täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja ja kostja sõlmisid 15.05.2020 lepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu kauba

ostmiseks 223 eurot. Lepingu aastane intressimäär oli 25% ja krediidikulukuse määr 50,66%.

Kostja ei ole laenu katteks ühtegi makset teinud.

3. Hageja ja kostja sõlmisid 12.04.2020 lepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu kauba

ostmiseks 374,99 eurot. Lepingu aastane intressimäär oli 25% ja krediidikulukuse määr

50,62%. Kostja ei ole laenu katteks ühtegi makset teinud.

4. Hageja ja kostja sõlmisid 12.04.2020 lepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu kauba

ostmiseks 135,99 eurot. Lepingu aastane intressimäär oli 25% ja krediidikulukuse määr

50,58%. Kostja ei ole laenu katteks ühtegi makset teinud.

5. Hageja ja kostja sõlmisid 12.04.2020 lepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu kauba

ostmiseks 202,99 eurot. Lepingu aastane intressimäär oli 25% ja krediidikulukuse määr

50,66%. Kostja ei ole laenu katteks ühtegi makset teinud.

6. Hageja ütles 12.04.2020 lepingud 23.08.2020 üles ja 15.05.2020 lepingu 23.09.2020 üles.

Kostja seisukoht

7. Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi

tuleb rahuldada osaliselt.

9. Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 936,97 eurot, intress

97,75 eurot, sissenõudmiskulud 120 eurot, 18.07.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivised 651,74 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivised.

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. Hageja ja kostja sõlmisid 12.04.2020 järelmaksulepingu nr xxx (dtl 20-26),

mille alusel anti kostjale laenu 374,99 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 12.04.2020

järelmaksulepingu nr xxx (dtl 27-33), mille alusel anti kostjale laenu 135,99 eurot. Hageja ja

kostja sõlmisid 12.04.2020 järelmaksulepingu nr xxx (dtl 34-40), mille alusel anti kostjale

laenu 202,99 eurot. 15.05.2020 sõlmisid hageja ja kostja järelmaksulepingu nr xxx (dtl 13-19),

mille alusel anti kostjale laenu 223 eurot. Lepingute nr xxx ja nr xxx kohaselt on

krediidikulukuse määr 50,66% aastas, lepingu nr xxx kohaselt on krediidikulukuse määr

50,62% aastas ja lepingu nr xxx kohaselt on krediidi kulukuse määr 50,58% aastas, mis ei

ületanud laenude väljastamise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.

11. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

2 / 8

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2

kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle

teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised

varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49

lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS

§ 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral

krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab

krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga

kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika,

võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad:

1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas

regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside

suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste,

täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6)

krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse

suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta

olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja

intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika,

mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi

muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja

võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral

talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.

12. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on

kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija

krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse

täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab

krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja

kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju

kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid,

mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-

3 / 8

des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama

teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:



tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);



tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);



tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);



tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

13. Kohus kohustas hagejat 27.09.2024 kirjaga (dtl 167-172) juhul, kui hageja on enne

tarbijakrediidilepingute sõlmimist kogunud hagiavalduses toodud andmetele lisaks täiendavaid

andmeid kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, esitama kostja pangakonto väljavõtted

tarbijakrediidilepingute sõlmimisele eelneva perioodi osas või muud tõendid, millest nähtub, et

kostja kohta kogutud teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

14. Hageja 25.10.2024 menetlusdokumendis täiendavaid selgitusi ega tõendeid vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise osas ei esitanud. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja

muuhulgas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste

kohta laenutaotlustes esitatud andmete ja avalikest andmebaasidest kogutud andmete alusel.

15. Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete põhjal, et hageja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et hageja oleks üles näidanud

vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Kohtu hinnangul

ei ole hageja kogunud teavet kostja igakuiste sissetulekut ja väljaminekute kohta ega teabe

kogumist tõendanud. Hageja selgituste kohaselt omandas hageja teabe kostja sissetuleku ja

kohustuste kohta laenutaotluselt ning avalikest andmebaasidest. Seejuures ei ole hageja

konkreetselt kohtu ette toonud, milline oli kostja sissetulek ja millised kohustused ega esitanud

ühtegi tõendit andmete kogumise kohta. Seega asub kohus seisukohale, et hageja ei ole enne

laenude väljastamist teinud kindlaks kostja sissetuleku ja kohustuste suurust. Samuti hageja

selgitustest nähtuvalt ei küsinud hageja enne laenude väljastamist kostjalt pangakontode

väljavõtteid. Kostja esitatud ankeedist lähtumist ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu

hinnangul hagejal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et

kostja on krediidivõimeline. Seega on hageja eiranud VÕS § 4034 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3

ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise

osas. Hageja on eiranud VÕS §-s 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude

4 / 8

alusel ei saa teha järeldust, et hageja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmeid

kogunud ja andmete kogumis analüüsi teostanud.

16. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4

või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et hageja oleks

kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks

midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidilepingud tühised intressi ja muude krediidiga seotud

tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.

17. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu

kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab

intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest

tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega

viivitamise eest), (RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10).

18. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks. Kuna kostja oli viivituses 10.05.2020, 10.06.2020 ja 10.07.2020

osamaksetega, saatis hageja kostjale 08.08.2020 lepingute nr xxx, xxx ja xxx ülesütlemise

hoiatused (dtl 42-44), millega andis kostjale täiendava 14-päevase tähtaja võlgnevuste

tasumiseks ning hoiatas, et juhul, kui kostja võlgnevust ei tasu, ütleb hageja lepingud üles.

Kuna kostja võlgnevusi ei tasunud, saatis hageja kostjale 23.08.2020 lepingute nr xxx, xxx ja

xxx ülesütlemisavaldused (dtl 45-47) ning ütles lepingud nr xxx, xxx ja xxx 23.08.2020 üles.

Kuna kostja oli viivituses lepingust nr xxx tulenevate 10.06.2020, 10.07.2020 ja 10.08.2020

osamaksetega, saatis hageja kostjale 08.09.2020 lepingu nr xxx ülesütlemise hoiatuse (dtl 41),

millega andis kostjale täiendava 14-päevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning hoiatas, et

juhul, kui kostja võlgnevust ei tasu, ütleb hageja lepingu üles. Kuna kostja võlgnevust ei

tasunud, saatis hageja kostjale 23.09.2020 lepingu nr xxx ülesütlemisavalduse (dtl 48) ning

ütles lepingu nr xxx 23.09.2020 üles.

19. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale lepingu nr xxx alusel laenu 223 eurot, lepingu nr

xxx alusel laenu 374,99 eurot, lepingu nr xx alusel laenu 135,99 eurot ja lepingu nr xxx alusel

laenu 202,99 eurot, s.o kokku 936,97 eurot. Kostja tagasimakseid teostanud ei ole. Seega tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 936,97 eurot.

20. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole

(https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu laenude perioodide olnud vastav

intress 0,00%. Seega lepingute kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja intressinõude 97,75 eurot.

5 / 8

21. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 120 eurot. VÕS § 1132 lg 2

kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta: 1) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise

kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot; 2) sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot; 3) sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5

eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja saatis lepinguga nr xxx seonduvalt

kostjale 07.10.2020 tasulise meeldetuletuse maksumusega 15 eurot, 01.12.2020 tasulise

meeldetuletuse maksumusega 5 eurot ja 04.03.2021 tasulise meeldetuletuse maksumusega 5

eurot. Samuti tekkisid hageja muud makseviivitusega tekkinud kulud summas 5 eurot. Hageja

saatis lepinguga nr 6154318 seonduvalt kostjale 08.09.2020 tasulise meeldetuletuse

maksumusega 15 eurot, 20.10.2020 tasulise meeldetuletuse maksumusega 5 eurot ja 21.01.2021

tasulise meeldetuletuse maksumusega 5 eurot. Samuti tekkisid hagejal muud makseviivitusega

tekkinud kulud 5 eurot. Hageja saatis lepinguga nr xxx seonduvalt kostjale 24.09.2020 tasulise

meeldetuletuse maksumusega 15 eurot, 13.11.2020 tasulise meeldetuletuse maksumusega 5

eurot ja 29.05.2021 tasulise meeldetuletuse maksumusega 5 eurot. Samuti tekkisid hagejal

muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Hageja saatis lepinguga nr xxx seonduvalt

kostjale 19.10.2020 tasulise meeldetuletuse maksumusega 15 eurot, 21.01.2021 tasulise

meeldetuletuse maksumusega 5 eurot ja 21.08.2021 tasulise meeldetuletuse maksumusega 5

eurot. Samuti tekkisid hagejal muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Võlgniku

makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldasid nõude andmete töötlemise ja kontrollimise

kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule vastamisega seotud kulusid,

võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamise telefoni teel ja emaili teel kulusid,

võlgnikule tehtavate kõnede kulusid ja võlanõude avaldamisega tehtud kulusid. Kohus peab

põhjendatuks sissenõudmiskulude hüvitamist iga lepinguga seotud 3 tasulise meeldetuletuskirja

saatmise eest kogusummas 100 eurot (15+5+5+15+5+5+15+5+5+15+5+5). Kohus ei pea

põhjendatuks iga lepinguga seotud muid makseviivitusega tekkinud kulusid summas 5 eurot,

kuivõrd hageja ei ole täpselt välja toonud, millal ja milliseid toiminguid hageja teostas ning,

milline kulu iga väidetud toiminguga kaasnes ega tõendanud eelnimetatud asjaolusid.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel välja mõista sissenõudmiskulud

100 eurot. Kohus jätab hageja sissenõudmiskulude nõude rahuldamata 20 euro ulatuses (5x4).

22. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist alates lepingute

ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni 18.07.2023 summas 651,74 eurot. VÕS § 101 lg 1 p-st 6

tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest on antud juhul perioodil

24.08.2020 kuni 31.12.2022 viivisemääraks 8% aastas, perioodil 01.01.2023 kuni 30.06.2023

10,5% aastas ja perioodil 01.07.2023 kuni 18.07.2023 12% aastas. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda lepingust nr xxx tuleneva nõudega seotud viivist

perioodil 24.08.2020 kuni 31.12.2022 viivisemääraga 8% aastas, perioodil 01.01.2023 kuni

30.06.2023 viivisemääraga 10,5% aastas ja perioodil 01.07.2023 kuni 18.07.2023

6 / 8

viivisemääraga 12% aastas põhinõudelt 374,99 eurot, mis on 92,40 eurot. Hagejal on õigus

kostjalt nõuda lepingust nr xxx tuleneva nõudega seotud viivist perioodil 24.08.2020 kuni

31.12.2022 viivisemääraga 8% aastas, perioodil 01.01.2023 kuni 30.06.2023 viivisemääraga

10,5% aastas ja perioodil 01.07.2023 kuni 18.07.2023 viivisemääraga 12% aastas põhinõudelt

135,99 eurot, mis on 33,51 eurot. Hagejal on õigus kostjalt nõuda lepingust nr xxx tuleneva

nõudega seotud viivist perioodil 24.08.2020 kuni 31.12.2022 viivisemääraga 8% aastas,

perioodil 01.01.2023 kuni 30.06.2023 viivisemääraga 10,5% aastas ja perioodil 01.07.2023

kuni 18.07.2023 viivisemääraga 12% aastas põhinõudelt 202,99 eurot, mis on 50,02 eurot.

Hagejal on õigus kostjalt nõuda lepingust nr xxx tuleneva nõudega seotud viivist perioodil

24.09.2020 kuni 31.12.2022 viivisemääraga 8% aastas, perioodil 01.01.2023 kuni 30.06.2023

viivisemääraga 10,5% aastas ja perioodil 01.07.2023 kuni 18.07.2023 viivisemääraga 12%

aastas põhinõudelt 223 eurot, mis on 53,44 eurot. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, §

113 lg 1 alusel välja mõista 18.07.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas

229,37 eurot (92,4+33,51+50,02+53,44). Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 422,37

euro ulatuses (651,74-229,37).

23. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste

väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt,

et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus

leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele osaliselt ning kostjalt

tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 936,97 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 19.07.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

24. Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja mõista

põhivõlgnevus 936,97 eurot, sissenõudmiskulud 100 eurot, viivis 229,37 eurot ning

mittesissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus

jätab hagi rahuldamata intressinõude 97,75 eurot, sissenõudmiskulude 20 eurot ja viivisenõude

422,37 eurot ulatuses.

25. TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 2032,74 eurot.

Menetluskulud

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult

või osaliselt poolte endi kanda. Kohus märgib, et hageja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud nõue kostja vastu oli 1806,46 eurot, kuid kohus rahuldab hageja sissenõutavaks

muutunud nõuded 1266,34 euro ulatuses, s.o 70% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

menetluskulud 30% ulatuses hageja kanda ja 70% ulatuses kostja kanda.

27. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 350 eurot ja õigusabikulu 676 eurot. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS §

138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised

kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

7 / 8

28. Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 350 eurot.

29. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 4 tundi, hinnaga 169 eurot tund.

30. Hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende

mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on

põhjendatud ja vajalikud 1 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot. Tegemist ei ole õiguslikult

keeruka ega mahuka vaidlusega. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud

esindajale 120 eurot (ilma käibemaksuta).

31. Hageja on käesolevas menetluses kokku kandnud menetluskulusid summas 470 eurot

(350+120). Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 70% hageja menetluskuludest

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 329 eurot.

32. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

33. Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

34. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik

8 / 8