Legislator Case Law & Legislation
2-22-146518/6 AI generated

2-22-146518/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-22-146518/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-dest 1 ja 3; § 108 lg-st 1, § 113 lg-st 1, § 164 lg-test 1 – Välja mõista K. V.-lt (K. V.) Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks ESTO AS-i ja kostja vahel 26.

Legislator headnote

AI generated

2-22-146518/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: V.-lt (K. V.) Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks ESTO AS-i ja kostja vahel 26.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-22-146518 (menetlus nr 2, digitaalne menetlus)

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

20. detsember 2024, Pärnu

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K. V. vastu põhivõla

1433,56 eurot, intressivõla 196,35 eurot, sissenõudmiskulude

35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 473,95 eurot ja

edasise viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2739,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11542046;

asukoht XXX 83-601, Tallinn 10115) lepinguline esindaja

Jekaterina Lumiste (e-post: XXX);

Kostja: K. V. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 405 lg 1 ja § 444 lg 2)

RESOLUTSIOON

Juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-dest 1 ja 3; § 108 lg-st 1, § 113 lg-st 1, § 164 lg-test 1 –

3, § 4034 lg-st 7, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg-st 1, § 405 lg-st 1 ja § 444 lg-st 4,

kohus otsustas:

1. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K. V. vastu osaliselt.

2. Välja mõista K. V.-lt (K. V.) Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks ESTO AS-i ja kostja vahel 26.

detsembril 2019 sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr. 8333210705 ning selle 06. novembril 2020

sõlmitud lisast tulenevate kohustuste kostja poolt täitmata jätmisega tekkinud põhivõlg summas 1433,56

eurot.

3. Välja mõista K. V.-lt (K. V.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis protsendina põhivõla

tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 1433,56 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid kokku

viivist mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K. V. vastu intressivõlgnevuse 196,35 eurot,

sissenõudmiskulude 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 473,95 eurot väljamõistmiseks ning

viivise arvestamiseks ja väljamõistmiseks perioodi eest alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse

jõustumiseni.

5. Jätta K. V. kanda tema enda võimalikud menetluskulud ning osaliselt hageja menetluskulud:

hageja tasutud riigilõivust osa, mis vastab rahuldatud nõuete järgi arvutatud hagihinnaga hagi

esitamisel nõutavale, ning 59% hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikest kuludest

maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses. Hageja menetluskulud osas, mida ei jäetud kostja kanda,

jäävad hageja enda kanda.

Tsiviilasi nr 2-22-146518

6. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 705

eurot (s.o 385 eurot riigilõiv, 20 eurot menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses ning 300 eurot

lepingulise esindaja kulud hagimenetluses (koos käibemaksuga, 2,5 tundi; á 120 eurot)).

7. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõista K. V.-lt (K. V.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks

menetluskulude katteks välja 503,80 eurot (millest 315 eurot hagi rahuldatud osale vastav osa

riigilõivust ja 188,80 eurot 59% hageja esindaja kuludest).

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on K. V. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Panga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1.

juulit, millele lisandub 8% aastas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

(Otsuse tegemise ajal ja kuni 31. detsembrini 2024 kehtiv viivisemäär on 12,25% aastas).

Edasikaebamise kord

1. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole

edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Apellatsioonkaebus võetakse

ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud

tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

2. Kohus täiendab kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab

kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine

lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ei teavitata. Otsuse täiendamise korral

puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse

kättetoimetamisest arvates. Kui menetlusosaline ei ole kohtule kümne päeva jooksul teatanud soovist

kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 444 lg 4, § 448 lg 41 ja lg 42).

3. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1,

§ 633 lg 7).

4. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178 lg 4).

5. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

kohtunik Heli Käpp

(allkirjastatud digitaalselt)

2 (2)