2-21-14272/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Piirmets ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht

20.12.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-14272

Kohtuasi

OSAÜHINGU GIZA avaldus Tallinn, Virbi tn 8 // 10

korteriühistu vastu korteriomanike üldkoosoleku

otsuse vaidlustamiseks ja paigaldatud valvekaamerate

eemaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.06.2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja OSAÜHING GIZA (registrikood 10189168),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister

Puudutatud isik Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistu

(registrikood 80469001), lepinguline esindaja Jevgeni

Tverdohlebov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistu määruskaebuse ning 29.08.2024

ja 19.11.2024 menetlusdokumentidega esitatud tõendid.

2. Rahuldada Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistu määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Harju Maakohtu 21.06.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-14272 osas,

millega maakohus kohustas Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistut eemaldama

Virbi 8 // 10 korteriomanike 13.07.2021 üldkoosoleku päevakorra p 4 all vastu

võetud otsuse alusel paigaldatud valvekaamerad, samuti menetluskulude jaotuse

ja kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta

avaldus selles osas rahuldamata, menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi

kanda ning rahaliselt kindlaks määramata. Muus osas jätta maakohtu määrus

muutmata.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

5. Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

5.1. Rahuldada OSAÜHINGU GIZA Tallinn, Virbi tn 8 // 10 korteriühistu vastu

esitatud avaldus osaliselt.

2-21-14272

5.2. Tuvastada Virbi 8 // 10 KÜ korteriomanike 13.07.2021 üldkoosoleku

päevakorra p 4 all vastu võetud otsuse tühisus.

5.3. Jätta rahuldamata OSAÜHINGU GIZA nõue kohustada Tallinn, Virbi tn 8 //

10 korteriühistut eemaldama Virbi 8 // 10 KÜ korteriomanike 13.07.2021

üldkoosoleku päevakorra p 4 all vastu võetud otsuse alusel paigaldatud

valvekaamerad.

5.4. Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi

kanda ja rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OSAÜHING GIZA (avaldaja) esitas 10.09.2021 Harju Maakohtule Tallinn, Virbi tn 8 // 10

korteriühistu (Virbi 8 // 10 KÜ) vastu avalduse tuvastada Virbi 8 // 10 KÜ korteriomanike

13.07.2021. a üldkoosoleku päevakorra p 4 all vastuvõetud otsuse (Virbi 8 // 10

korteriomanike 13.07.2021. a üldkoosoleku otsuse p 4) tühisus. Alternatiivselt palus avaldaja

tunnistada Virbi 8 // 10 korteriomanike 13.07.2021. a üldkoosoleku otsuse p 4 kehtetuks.

Lisaks palus avaldaja kohustada Virbi 8 // 10 KÜ-d võtma paigaldatud valvekaamerad maha

20 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest. Menetluskulud palus avaldaja jätta Virbi 8 // 10

KÜ kanda.

1.1. Avalduse kohaselt on avaldaja Virbi 8 // 10 KÜ liige, sest talle kuuluvad Tallinnas

aadressil Virbi 8 // 10 asuvad korteriomandid nr 35 (registriosa nr 4874550), nr 36 (registriosa

nr 4874650), nr 46 (registriosa nr 4875650), nr 51 (registriosa nr 4876150), nr 52 (registriosa

nr 4876250), nr 56 (registriosa nr 4876650), nr 61 (registriosa nr 4877150) ning panipaigad ja

parkimiskohad (registriosa nr 4880450, registriosa nr 4880450, registriosa nr 4881750,

registriosa nr 4884650, registriosa nr 4884750, registriosa nr 4884850, registriosa nr 4884950,

registriosa nr 4885050, registriosa nr 4885150, registriosa nr 4888050, registriosa nr 4891650,

registriosa nr 4891750). Virbi 8 // 10 korteriomanike 13.07.2021. a üldkoosoleku päevakorra

p 4 teema oli videovalve reorganiseerimine avaldaja ruumides kahtlustatava ebaseadusliku

tegevuse (prostitutsioon ja narkomaania) tõttu. Virbi 8 // 10 korteriomanike 13.07.2021. a

üldkoosoleku otsuse p 4 kohaselt otsustati anda Virbi 8 // 10 KÜ juhatusele õigus

reorganiseerida videovalve avaldaja ruumides kahtlustatava ebaseadusliku tegevuse

(prostitutsioon ja narkomaania) tõttu.

1.2. Avaldaja korterites ei toimu ebaseaduslikku tegevust (prostitutsiooniga tegelemist ja

narkootikumide tarvitamist) ning seal elavad isikud ei ohusta Virbi 8 // 10 KÜ liikmeid.

Mõned Virbi 8 // 10 korteriomanikud ja Virbi 8 // 10 KÜ juhatuse liige käituvad avaldaja

suhtes pahatahtlikult. Virbi 8 // 10 KÜ juhatuse liige V.R lubas avaldajale kahju tekitada (sh

2-21-14272

varjatult jälgida), halvustab avaldajat teiste Virbi 8 // 10 korteriomanike ja kasutajate ees,

levitab avaldaja kohta väära teavet, jälgib pidevalt, kes ja millal korteris viibib, kus käib, mida

kannab ning mida ja kellest räägib.

1.3. Virbi 8 // 10 korteriomanike 13.07.2021. a üldkoosoleku otsuse p 4 alusel paigaldati

avaldaja korterite ja neis elavate isikute jälgimiseks õigusliku aluseta kaamerad järgmiselt:

kaheksandale korrusele, kus asuvad avaldaja korterid nr 35 ja nr 36; kümnendale korrusele,

kus asub avaldaja korter nr 46; 11. korrusele, kus asuvad avaldaja korterid nr 51 ja nr 52; 12.

korrusele, kus asub avaldaja korter nr 56; 13. korrusele, kus asub avaldaja korter nr 61;

fuajeesse ja lifti.

1.4. Virbi 8 // 10 korteriomanike 13.07.2021. a üldkoosoleku otsuse p 4 on tühine, sest selle

vastuvõtmiseks puudusid õiguslikud alused, see on vastuolus kehtivate õigusnormidega, rikub

oluliselt õigust privaatsusele ja on vastuolus hea usu põhimõttega ning heade kommetega.

Vaidlustatud otsus rikub avaldaja omandiõigust, sest piirab korteriomandite kasutamist.

Vaidlustatud otsusega rikuti korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg-s 2

sätestatud põhimõtet, et korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes

korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

Korteriomanikul ja korterit kasutaval isikul on õigus nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset

kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt (KrtS

§ 30 lg 2 ls 1 ja lg 3, asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5). Seadusega (sh hea usu põhimõtte ja

heade kommetega) vastuolus olev otsus on tühine ja sellel ei ole õiguslikke tagajärgi. Virbi

8 // 10 KÜ kohustub kaamerad maha võtma, sest paigaldas need ebaseaduslikult.

1.4.1. Avaldajale suunatult valvekaamerate paigaldamine riivab oluliselt avaldaja õigusi ning

sellise otsuse tegemiseks ei piisa korteriomanike häälteenamusest. Tegemist on kaasomandi

eseme majandusliku otstarbe muutmisega, milleks on KrtS § 38 lg 1 kohaselt vaja

korteriomanike kokkulepet. Praegu nimetatu puudus. Avaldaja kui korteriomaniku ning

korterites elavate isikute õigus privaatsusele kaalub selle üles. Vaidlustatud otsusega ei

järgitud avaldaja kortereid kasutavate isikute privaatsust tagavaid meetmeid. Virbi 8 // 10 KÜ-

l ei ole pädevust süütegusid uurida ja lahendada. Tegemist oli seadusevastase eraviisilise

konkreetse isiku suhtes tehtava pideva jälitustegevusega (karistusseadustiku (KarS) § 137).

Virbi 8 // 10 KÜ ei reguleerinud kaasomandi esemel toimuva avaldaja korteritega seotud

tegevuse kaameratega jäädvustamist ja jälgimist ning salvestatu väljaandmist või kasutamist

(mh, kuidas ja kellele jäädvustatud videomaterjal avalikustatakse; kellel on jäädvustatud

videomaterjalile juurdepääs; kaua jäädvustatud videomaterjali hoitakse ja millal kustutatakse;

millisel otstarbel valvekaameraid kasutatakse; kuidas on tagatud ja reguleeritud, et Virbi 8 //

10 KÜ ei saa valvekaamerate jäädvustatud videomaterjali suvalistel eesmärkidel kasutada või

avalikustada). Virbi 8 // 10 KÜ juhatuse liige V.R laeb kaamerate salvestised üles Facebooki

kinnisesse gruppi "CT Virby sõbrad 8/10", mille liikmeks saavad ainult lojaalsed inimesed.

Nimetatud grupis arutatakse naabrite käitumist (mh, kes ja mida liftis rääkis; mis neil seljas

on; mida poest osteti; millisel korrusel kellegi juures käidi).

1.4.2. Virbi 8 // 10 korterelamu arendaja paigaldas kaamerad saali- ja parkimisaladele.

Avaldaja ei andnud Virbi 8 // 10 KÜ-le nõusolekut lisavalvekaamerate paigaldamiseks ning

tema korterite ja seal elavate isikute tegevuse jäädvustamiseks valvekaamerate kaudu.

Valvekaamerad üksnes ei filmi, vaid salvestavad ka heli. Filmimine (sh koos heliga) on

isikuandmete töötlemine isikuandmete kaitse seaduse (IKS) tähenduses. Virbi 8 // 10

korteriomanike 13.07.2021. a üldkoosoleku otsuse p 4 alusel ei olnud kaamerate paigaldamise

2-21-14272

eeldused täidetud. Virbi 8 // 10 KÜ ei paigaldanud hoiatavaid teadetetahvleid, et paigaldatud

kaamerad (sh kaamera liftis) filmivad ööpäevaringselt koos heliga.

1.4.3. Ükski Virbi 8 // 10 KÜ liige ei esitanud avaldajale kirjalikult ega suuliselt kaebusi.

Politsei ega muud järelevalveasutused ei pöördunud avaldaja juhtkonna poole ega teavitanud

teiste korteriomanike kaebustest. Avaldaja korterite üürnike ja teiste Virbi 8 // 10

korteriomanike või üürnike vahel ei toimunud ühtki füüsilist ega suulist vahejuhtumit. Virbi 8

// 10 korteriomanike kartused tulevikus ettenägematu kahju tekitamise osas ei olnud

õigustatud ega põhjendatud. Selleks ei saanud paigaldada kaameraid ainult avaldaja korterite

jälgimiseks. See, et korteriomaniku külaline eksib korteri numbri valimisel, on korterelamus

elamisega kaasnev tavapärane risk. Üksikjuhtumid ei ole privaatsuse rikkumine.

1.4.4. Avaldaja ei ole seotud Virbi 8 // 10 KÜ edastatud fotodega ega Interneti

kommentaaridega ning nende autor on teadmata. Virbi 8 // 10 KÜ ja elanikud käitusid alasti

mehe puhul üllatuslikult (ei kutsutud politseid ega kiirabi ning tuvastati ilma ekspertiisita, et

tegemist on narkomaaniga). Avaldaja ei olnud noorukiga seotud ega vastutanud tema eest.

Lisaks eeldab Virbi 8 // 10 KÜ vääralt, et avaldaja korterites suitsetatakse. Tuletõrjealarm

käivitub ka siis, kui söök pannil kõrbeb, ning see on rakendunud ka teistes korterites lisaks

avaldaja omadele. Avaldaja ei ole kahjustanud kellegi vara, varastanud ega sooritanud teisi

etteheidetud tegusid. Virbi 8 // 10 KÜ ei tõendanud nimetatut.

Puudutatud isiku seisukoht

2. Virbi 8 // 10 KÜ vaidles avaldaja avaldusele vastu ning palus jätta selle läbi vaatamata või

alternatiivselt rahuldamata. Menetluskulud palus Virbi 8 // 10 KÜ jätta avaldaja kanda.

2.1. Avaldaja avaldus tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

423 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, kuna avaldaja on juriidiline isik, tal puudub eraelu ning

turvakaamerate ümberpaigaldus ühiskasutaval alal ei riiva avaldaja õigusi. Avaldaja ei

pöördunud kohtusse oma õiguste kaitseks. Avaldaja üürnikud saavad oma õigusi ise kaitsta.

2.2. Virbi 8 // 10 korterelamus olid kaamerad ka enne vaidlusalust otsust ning kaamerate

paigaldamise optimeerimisega (probleemkohtadele suunamisega) ei tehtud olulist muudatust,

mis vajaks kõikide Virbi 8 // 10 korteriomanike nõusolekut. Tegemist oli tavapärase

majandamise küsimusega, mida sai otsustada häälteenamusega. Virbi 8 // 10 KÜ paigaldas

kaamerad Virbi 8 // 10 korteriomanike häälteenamusega vastu võetud üldkoosoleku otsuse

alusel. Juurdepääs lindistustele on ainult Virbi 8 // 10 KÜ kahel juhatuse liikmel ning

lindistusi vaadatakse üksnes süütegude ja muude rikkumiste ning nende toimepanijate

tuvastamiseks. Virbi 8 // 10 KÜ väljastab lindistusi ainult seaduses sätestatud juhtudel (nt

kriminaalasjas tehtava määruse alusel). Kaamerate paigaldamine riivab Virbi 8 // 10

korteriomanike õigusi vähe ning tegemist on ohutusmeetmega.

2.3. Kaamerate ümberpaigaldamine oli vajalik. Virbi 8 // 10 KÜ saab avaldaja korterite

külalistest häiritud Virbi 8 // 10 korteriomanikelt regulaarselt pöördumisi. Avaldaja Virbi 10-

61 korterit 28.05.2021 külastanud nooruk liikus pärast nimetatud korteris viibimist alasti Virbi

8 // 10 korterelamus, istus lifti põrandale ja jäi magama. Nimetatu takistas elanikel koju

pääsemist ja kodust väljumist, sest Virbi 8 // 10 korterelamus on ainult üks lift ja inimesed

kartsid alasti noorukiga samas liftis olla. Lisaks on märgatud, et avaldaja korterites nr 36 ja nr

61 käib palju meessoost külalisi, kes vahetuvad iga tunni või paari tagant ning keda võtavad

vastu üks või kaks läbipaistvates mantlites või rätikutes naist. Avaldaja korteritest nr 36 ja nr

61 kostuvad Virbi 8 // 10 korterelamu korteritesse nr 37, nr 60 ja nr 62 seksuaaltegevusele

2-21-14272

iseloomulikud hääled. Lisaks eksivad avaldaja korterite nr 36 ja nr 61 külastajad uksega ja

püüavad siseneda Virbi 8 // 10 korterelamu korteritesse nr 37 ja nr 62 või helistavad

fonolukuga Virbi 8 // 10 korterelamu nimetatud või teistesse korteritesse öösiti. Ajal, mil

võõraid inimesi liikus palju, kadus Virbi 8 // 10 korterelamust mööbel, kahjustati lifti ust

(kraabiti peale sõnad), keegi suitsetas korterelamus (käivitunud sireen ehmatas elanikke) ning

Virbi 8 // 10 korteriomanike parkimiskohtadel parkisid süstemaatiliselt võõrad sõidukid. Virbi

8 // 10 KÜ juhatuse liige vaatas rikkujate tuvastamiseks salvestisi ja avastas, et võõras mees

masturbeeris liftis ja suundus pärast seda avaldaja korterisse. Avaldaja korterite nr 36 ja nr 52

külastajad tekitasid suurt müra, oksendasid ühise koridori põrandale ega koristanud enda

järelt. Külaline sõitis 05.09.2021 Virbi 8 // 10 korterelamu keldris parkinud autole otsa. Ilma

kaamerata oleks süüdlase väljaselgitamine olnud võimatu. Politsei andmetel tulistati

04.05.2021 Tallinnas aadressil Virbi 10 relvast. Internetiportaalides avaldati arvustused

aadressil Virbi 10 avaldaja korterites töötavate prostituutide kohta. Korraldatud

intiimteeninduse tõttu külastavad Virbi 8 // 10 korterelamut paljud võõrad inimesed, kes vahel

varastavad, kahjustavad või määrivad Virbi 8 // 10 korteriomanike vara ja võivad olla

ohtlikud ka lastele. Videovalve on vajalik süüdlaste väljaselgitamiseks ja ohutuse tagamiseks.

2.4. Virbi 8 // 10 KÜ juhatuse liikmed ei teadnud väidetavat Facebooki gruppi "CT Virby

sõbrad 8/10". Kaamerate salvestisi ei avalikustata ja naabrite käitumist ei arutata.

2.5. Kõik Virbi 8 // 10 korteriomanikud (v.a avaldaja) hääletasid kaamerate poolt.

Lisakaamerad paigaldati kohtadesse, kus toimusid kõige sagedamini õiguserikkumised ja

kahjujuhtumid. Seda tehti nende korruste korteriomanike palvel.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas 21.06.2023. a määrusega avalduse, tuvastas Virbi 8 // 10

korteriomanike 13.07.2021. a üldkoosoleku päevakorra p 4 all vastu võetud otsuse tühisuse ja

kohustas Virbi 8 // 10 KÜ-d eemaldama selle otsuse alusel paigaldatud valvekaamerad.

Maakohus jättis menetluskulud Virbi 8 // 10 KÜ kanda ning mõistis Virbi 8 // 10 KÜ-lt

avaldaja kasuks välja menetluskulu 1550 eurot ning viivise hüvitatavatelt menetluskuludelt

(1550 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

3.1. Maakohus tuvastas, et menetlusosalised ei vaielnud järgmiste asjaolude üle. Avaldaja on

Virbi 8 // 10 KÜ liige. Virbi 8 // 10 KÜ tegi 13.07.2021 korteriomanike üldkoosoleku, mille

otsuse p 4 kohaselt otsustati anda Virbi 8 // 10 KÜ juhatusele õigus reorganiseerida

videovalve avaldaja ruumides kahtlustatava ebaseadusliku tegevuse (prostitutsioon ja

narkomaania) tõttu. Nimetatud otsuse poolt hääletas 174 Virbi 8 // 10 KÜ liiget, vastu oli 19

liiget ja erapooletuks jäi kolm liiget.

3.2. Isikutest videosalvestise tegemine on isikuandmete töötlemine Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 27.04.2016. a määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (IKÜM) art 4 p-de 1 ja 2 mõttes. Isikuandmete kaitset isikuandmete töötlemisel

reguleerib IKÜM ning füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel täpsustab ja täiendab

IKS. Olukorras, kus korteriühistu paigaldab valvekaamera ja paneb selle tööle, töötleb ta

korteriomanike isikuandmeid seaduslikult, kui selleks on nende nõusolek (IKÜM art 6 lg 1 p

a). Korteriomanike nõusolek nende isikuandmete töötlemiseks saab väljenduda KrtS § 13 lg 1

kohases korteriomanike kokkuleppes. Kui korteriomanikud ei ole valvekaamerate

2-21-14272

paigaldamiseks kokkulepet sõlminud, ei saa isikuandmete kõnealusel viisil töötlemine olla

IKÜM art 6 lg 1 p a alusel seaduslik (RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549/33, p-d 11.3 ja 12).

Maakohus tuvastas, et asjas puudusid andmed ja tõendid, et Virbi 8 // 10 korteriomanikud

sõlmisid kokkuleppe kaasomandi kasutamiseks selliselt, et Virbi 8 // 10 KÜ-l või muul isikul

on õigus paigaldada kaasomandi üldkasutatavasse ruumidesse (valve)kaameraid.

3.3. Korteriomanikud võivad KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada korteriomanike üldkoosolekul

häälteenamusega paigaldada majja valvekaamerad, tuginedes IKÜM art 6 lg 1 p-le f. Seda aga

eeldusel, et sellise otsuse poolt hääletanud korteriomanikel on valvekaamerate paigaldamiseks

õigustatud huvi, valvekaamerate paigaldamine on vajalik sellise õigustatud huvi teostamiseks

ning avaldaja huvid või põhiõigused ja -vabadused ei kaalu üles üldkoosoleku otsuse poolt

hääletanud korteriomanike õigustatud huvi avaldaja isikuandmeid kõnealusel viisil töödelda

(RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549/33, p 13.3). Vara kaitsmise ja õigusrikkujate tuvastamise

asjaoludel valvekaamerate paigaldamine ja vastava korra vastuvõtmine on põhimõtteliselt

õigustatud IKÜM art 6 lg 1 p f mõttes. Lisaks õigustatud huvi olemasolule tuleb IKÜM art 6

lg 1 p f järgi kaaluda, kas üldkoosoleku otsuse poolt hääletanud isikute õigustatud huvi

töödelda avaldaja isikuandmeid kaalub üles avaldaja huvid või põhiõigused ja -vabadused.

Eelnimetatud kaalutlusotsust valvekaamerate paigaldamiseks saavad korteriomanikud

üldkoosolekul häälteenamusega teha vaid olukorras, kus häälteenamusega otsustatakse ka

valvekaamerate kasutamise tingimused, mis sisaldavad IKÜM art-s 13 sätestatud teavet

(RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549/33, p 13.5). Maakohtu hinnangul kohaldusid samad

põhimõtted ka praegu.

3.3.1. Maakohus ei nõustunud Virbi 8 // 10 KÜ-ga, et kuna avaldajal kui juriidilisest isikust

korteriomanikul ei ole eraelu, ei riivanud ühiskasutataval alal turvakaamerate ümberpaigaldus

avaldaja õigusi ja ta ei pöördunud kohtusse oma õiguste kaitseks.

IKÜM-iga sätestatakse õigusnormid, mis käsitlevad füüsiliste isikute kaitset isikuandmete

töötlemisel (IKÜM art 1 lg 1), ning kaitstakse füüsiliste isikute põhiõigusi ja -vabadusi (eriti

õigust isikuandmete kaitsele; IKÜM art 1 lg 2). Kuigi avaldaja kui Virbi 8 // 10 korteriomanik

on juriidiline isik, tegutseb ta oma organite (juhatus) kaudu, mille liikmed on füüsilised

isikud. Lisaks võib juriidiline isik korteriomanikuna anda korteri üürile või muul viisil

füüsiliste isikute valdusesse. Korteri kasutamisel avaldaja või tema loal kolmandate isikute

poolt toimub see füüsiliste isikute kaudu. IKÜM kohaldus ka praegu, kuna kaamerate abil

jälgiti ja jäädvustati korteriomandit kasutavaid füüsilisi isikuid.

3.3.2. Virbi 8 // 10 korteriomanike üldkoosolek otsustas kaamerate paigaldamise.

Korteriomanike üldkoosoleku otsuse võib vaidlustada huvitatud isik, kelleks eelkõige on

korteriomanik (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-d 1 ja 7). Juriidilisest isikust

korteriomanik saab tugineda sellele, et otsusega rikutakse IKÜM-i nõudeid. Olukord, kus

nimetatud nõude peaks esitama juriidilise isiku juhatuse liige isiklikult, oleks põhjendamatu

ning tekitaks segadust ja õigusvaidlusi. Asjaolu, et korteriomanik on juriidiline isik, ei välista

tema õigust tugineda otsuse tühisusele, kui sellega rikutakse IKÜM-i nõudeid füüsiliste

isikute kaitsel isikuandmete töötlemisel. Vaidlustatud otsusega otsustati sisuliselt

valvekaamerate paigaldamine või ümbertõstmine peamiselt koridorides, kus asuvad avaldaja

korterid. Maakohtu hinnangul riivati selgelt avaldaja esindajate ja külastajate õigust

isikuandmete kaitsele, sest kaamerate abil sooviti kindlaks teha, kes ja millal avaldaja

korteritesse siseneb ja sealt väljub.

2-21-14272

3.3.3. Maakohus selgitas, et turvalisuse ja toimunud sündmuste kohta Virbi 8 // 10 KÜ

esitatud asjaolude tõttu võib Virbi 8 // 10 korteriomanikel olla õigustatud huvi paigaldada

kaamerad. Korteriomanikud võivad KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada korteriomanike

üldkoosolekul häälteenamusega paigaldada Virbi 8 // 10 korterelamusse valvekaamerad

IKÜM art 6 lg 1 p f alusel. Seda aga üksnes olukorras, kus häälteenamusega otsustatakse ka

valvekaamerate kasutamise tingimused, mis sisaldavad IKÜM art-s 13 sätestatud teavet.

Praegu ei tulenenud esitatud tõenditest ja asjaoludest, et Virbi 8 // 10 korteriomanike

13.07.2021. a (või mõnel muul) üldkoosolekul võeti vastu nende valvekaamerate kasutamise

kord, millega anti andmesubjektidele IKÜM art 13 sätestatud teavet. Kuna nimetatut ei tehtud,

ei esitatud koos kaamerate paigaldamise otsustamisega üldkoosolekul Virbi 8 // 10

korteriomanikele analüüsimiseks kehtivat valvekaamerate kasutamise korda, mille alusel

oleksid nad saanud otsustada oma õiguste riive ulatuse. Seega oli vaidlusalune kaamerate

paigaldamise otsus tühine.

3.4. Kui korteriomanike üldkoosolekul võetakse häälteenamusega vastu otsus, mille jaoks oli

vajalik kõigi korteriomanike nõusolek, on see TsÜS § 38 lg 2 esimese lause kohaselt tühine.

Selline otsus rikub avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet (RKTKm 12.04.2023,

2-20-2549/33, p 14; RKTKm 01.06.2022, 2-19-16450/58, p 15). Lisaks ei esitatud

maakohtule asjaolusid ega tõendeid, et selliselt käituti ka varem paigaldatud kaamerate puhul.

Seega ei olnud asja lahendamisel tähtis Virbi 8 // 10 KÜ vastuväide, et kaamerad olid

paigaldatud juba enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist.

3.5. Maakohus märkis, et avaldaja ei esitanud korteriomanike otsuse tühisuse alusena selle

kokkukutsumise või läbiviimise korra olulist rikkumist (KrtS § 29 lg 1). Praegu võtsid Virbi 8

// 10 korteriomanikud vaidlusaluse otsuse vastu üldkoosolekul KrtS § 20 järgi. Virbi 8 // 10

korteriomanike 13.07.2021. a üldkoosoleku protokolli kohaselt kuulus sellel (isiklikult või

esindaja kaudu) osalenud korteriomanikele 196 häält 378-st, (51,85% kõigist häältest) ja

4851,4 m² suurune osa 9165,1 m² (52,93% kogu kaasomandist). Virbi 8 // 10 KÜ ei

selgitanud, kuidas sellised arvud saadi. Registreerimislehe andmete kohaselt osales

vaidlusalusel üldkoosolekul 171 korteriomandi omanikku, kellele kuulus 4040,2 m² suurune

kaasomand. Sellisel juhul osales alla poole korteriomanditest nii häälte arvu kui ka pindala

alusel ning korteriomanike üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline ja sellel tehtud otsused

olid tühised KrtS § 29 lg 1 alusel. Avaldaja ei tõstatanud nimetatud küsimust ning

vaidlustatud otsus oli tühine muul põhjusel. Seetõttu ei arutanud maakohus eespool märgitut

menetlusosalistega täiendavalt.

3.6. Kuna maakohus rahuldas avaldaja nõude tuvastada vaidlusaluse otsuse tühisus, ei

analüüsinud maakohus avaldaja alternatiivset nõuet tunnistada vaidlusalune otsus kehtetuks.

3.7. Kuna maakohus tuvastas eespool Virbi 8 // 10 korteriomanike 13.07.2021. a

üldkoosoleku päevakorra p 4 all vastu võetud otsuse, mille alusel paigaldati valvekaamerad,

tühisuse, kohustas maakohus Virbi 8 // 10 KÜ-d nimetatud kaameraid eemaldama (KrtS § 34

lg 1; VÕS § 108 lg-d 2 ja 6).

Kuna avaldaja ei põhjendanud, miks tuleks täitmise korrana reguleerida, et valvekaamerad

võetakse maha 20 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest, ei määranud maakohus TsMS §

445 lg 1 mõttes kindlaks täitmise korda ega tähtaega.

3.8. Avalduse rahuldamise tõttu jättis maakohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause

alusel Virbi 8 // 10 KÜ kanda. Maakohus mõistis Virbi 8 // 10 KÜ-lt avaldaja kasuks

2-21-14272

menetluskuluna välja riigilõivu 50 eurot (TsMS § 138 lg 2) ning põhjendatud ja vajaliku

esindaja kulu 1500 eurot (10 tundi × 150 eurot), st kokku 1550 eurot.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

4. Virbi 8 // 10 KÜ esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha

asjas uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Virbi

8 // 10 KÜ palub avaldajalt enda kasuks välja mõista menetluskulud ja VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivise sellelt.

4.1. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu Virbi 8 // 10 KÜ maakohtuga, et kaamerate kasutamise

korda ei kehtestanud Virbi 8 // 10 korteriomanike poolt lisakaamerate paigaldamise

otsustamisel ega pärast seda. Kaamerate kasutamise kord kehtestati nii juhatuse otsusega kui

ka Virbi 8 // 10 korteriomanike 17.01.2023. a üldkoosoleku otsusega, mille vastuvõtmisel

osales ka avaldaja. Maakohus tegi üllatusliku lahendi, kuna ei arutanud menetlusosalistega,

kas kaamerate kasutamise kord kehtestati. Maakohus viitas, et asja materjalide kohaselt võib

Virbi 8 // 10 korteriomanike üldkoosolekul olla põhjendatud huvi kaamerad paigaldada. Seega

oli Virbi 8 // 10 korteriomanikel võimalik otsustada valvekaamerate paigaldamine IKÜM art 6

lg 1 p f alusel häälteenamusega. Kuna Virbi 8 // 10 korteriomanike üldkoosolek oli kaamerate

kasutamise korra vastu võtnud, lähtus maakohus lahendi tegemisel valedest lähteandmetest ja

tegi väära lahendi.

5. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

Virbi 8 // 10 KÜ kanda.

5.1. Avaldaja palub jätta määruskaebusele lisatud tõendid (sh Virbi 8 // 10 korteriomanike

17.01.2022. a üldkoosoleku otsuse) vastu võtmata, sest korteriühistu esitas need hilinenult.

Isegi, kui kohus võtab tõendid vastu, ei ole Virbi 8 // 10 korteriomanike 17.01.2022. a

üldkoosoleku p 3 all vastu võetud otsused asja lahendamisel tähtsad. Nendega ei ole võimalik

seadustada Virbi 8 // 10 KÜ ebaseaduslikku tegevust avaldaja korterite jälgimiseks kaamerate

paigaldamisel. Virbi 8 // 10 korteriomanike 17.01.2022. a üldkoosoleku otsuse

vastuvõtmisega ei muutunud Virbi 8 // 10 korteriomanike 13.07.2021. a üldkoosoleku p 4 all

võetud otsus kehtivaks.

5.2. Kaameraid ei ole võimalik paigaldada ainult avaldaja korterite jälgimiseks ning selline

tegevus on õigusvastane. Virbi 8 // 10 korteriomanikud ei otsustanud KrtS § 35 lg 1 alusel

üldkoosolekul häälteenamusega IKÜM art 6 lg 1 p-le f tuginedes paigaldada majja tervikuna

valvekaamerad ega otsustanud samal ajal häälteenamusega valvekaamerate kasutamise IKÜM

art-s 13 sätestatud tingimusi sisaldavat teavet. Lisaks olid Virbi 8 // 10 korteriomanike

17.01.2022. a üldkoosoleku p 3 alusel vastu võetud otsused ebaselged ja mittetäidetavad.

Samuti rikuti Virbi 8 // 10 korteriomanike 17.01.2022. a üldkoosoleku puhul üldkoosoleku

kokkukutsumise korda. Nimetatud üldkoosolekul osales alla poole korteriomanditest nii

häälte arvu kui ka pindala kohaselt. Seega ei olnud Virbi 8 // 10 korteriomanike 17.01.2022. a

üldkoosolek otsustusvõimeline ja sellel tehtud otsused olid tühised. Selgelt on riivatud

avaldaja esindajate ja külastajate õigust isikuandmete kaitsele, sest kaamerate abil soovitakse

kindlaks teha, kes ja millal avaldaja korteritesse sisenevad ja neist väljuvad.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-21-14272

7. Ringkonnakohus palus Virbi 8 // 10 KÜ-l esitada asjaolud ja tõendid selle kohta, kas ja mil

viisil võimaldati kõigil Virbi 8 // 10 korteriomanikel enne 17.01.2022. a üldkoosolekut

tutvuda valvekaamerate kasutamise plaanitavate tingimustega.

Virbi 8 // 10 KÜ teatas, et enne 17.01.2022. a üldkoosolekut saadeti kõigile korteriühistu

liikmetele e-kirjaga koosolekukutsed programmist Korto. Igale e-kirjale lisati manusena

varasem kaamerate kasutamise kord, kavandatav kaamerate kasutamise kord, eluasemekulude

eelarve projekt, üldkoosoleku kutse ja volikirja näidis.

8. Ringkonnakohus palus avaldajal selgitada, kas ja miks on jätkuvalt põhjendatud

valvekaamerate eemaldamine pärast Virbi 8 // 10 korteriomanike 17.01.2022. a üldkoosoleku

otsuse vastuvõtmist.

Avaldaja selgitas, et valvekaamerate paigaldamine ei muutunud õiguspäraseks, sest puudusid

Virbi 8 // 10 korteriomanike üldkoosoleku hilisemad (mh pärast 13.07.2021 tehtud) otsused ja

korteriomanike kokkulepped, mis õigustaksid valvekaamerate paigaldamist ning kasutamist

praegusel viisil. Lisaks ei muutunud Virbi 8 // 10 korteriomanike 17.01.2022. a üldkoosoleku

otsuse vastuvõtmisega kehtivaks Virbi 8 // 10 korteriomanike 13.07.2021. a üldkoosoleku p 4

all võetud otsus. Kaamerate paigaldamine ainult avaldaja korterite jälgimiseks on jätkuvalt

õigusvastane. Virbi 8 // 10 korteriomanikud ei otsustanud KrtS § 35 lg 1 alusel üldkoosolekul

häälteenamusega IKÜM art 6 lg 1 p-le f tuginedes paigaldada majja tervikuna valvekaamerad

ega otsustanud samal ajal häälteenamusega valvekaamerate kasutamise IKÜM art-s 13

sätestatud tingimusi sisaldavat teavet.

9. Ringkonnakohus palus Virbi 8 // 10 KÜ-l selgitada Virbi 8 // 10 korteriomanike

17.01.2022. a üldkoosoleku p-s 3 vastuvõetud otsuse sisu (st kuidas mõistlik korteriühistu

liige pidi mõistma otsustamiseks pandud ettepanekut „aja möödudes kinnitada lisakaamerate

(11.02.2020 ja 13.07.2021 koosolekute otsused) paigaldust“) ning esitada vajadusel oma

väiteid kinnitavad tõendid. Mh palus ringkonnakohus selgitada, kas ettepaneku ja otsuse

sõnastuse puhul võis olla tegemist väära tähistuse või väljendusviisiga, mida kasutati

eksimuse või puuduliku eesti keele oskuse tõttu. Lisaks palus ringkonnakohus avaldaja

väidetud üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise ja üldkoosoleku otsusevõime

puudumise tõttu selgitada, miks ei kattu üldkoosolekul osalenud ja hääletanud liikmete arv

Virbi 8 // 10 korteriomanike 17.01.2022. a üldkoosoleku protokolli päises ja

registreerimislehel, ning põhistada selle üldkoosoleku otsusevõimelisust.

Virbi 8 // 10 KÜ selgitas, et korteriomanikud teadsid praegusest kohtumenetlusest ja seda, et

Virbi 8 // 10 korteriomanike üldkoosoleku otsusega tuleb kinnitada varasemad kaamerate

paigaldamise otsused, kehtestades samal ajal kaamerate kasutamise korra. Kaamerate

kasutamise kord võeti algselt vastu juhatuse otsusega. Avaldaja viibis Virbi 8 // 10

korteriomanike 17.01.2022. a üldkoosolekul, ei vaidlustanud otsust ega esitanud protokolli

kandmiseks vastuväiteid. Ka avaldaja mõistis, et eesmärk oli kinnitada varasemad

üldkoosoleku otsused koos kaamerate kasutamise korra vastuvõtmisega. Enne hääletamist

selgitati viidatud küsimusi. Olukorras, kus Virbi 8 // 10 KÜ liikmed teadsid majas toimuvast

ja probleemide lahendamise plaanidest, mõistsid korteriomanikud, et 17.01.2022 kinnitatakse

varasemad üldkoosoleku otsused koos kaamerate kasutamise korra vastuvõtmisega. Virbi 8 /

10 korteriomanike 17.01.2022. a üldkoosoleku otsuse p 3 protokollimisel esines ilmne

ebatäpsus. Sõnastuses kasutati eksimuse ja puuduliku eesti keele oskuse tõttu valet

väljendusviisi. Ebatäpsus ei muutnud lause tähendust ning Virbi 8 // 10 KÜ liikmed mõistsid

otsuse sisu õigesti. Vaidlusalune üldkoosolek oli otsusevõimeline, kuna esindatud oli vajalik

arv hääli. Registreerimislehel on iga allkirja puhul märgitud vastava isiku esindatud häälte

2-21-14272

arv, sest ühel isikul võis olla rohkem kui üks hääl. Kõigi esindatud häälte summat kajastati

protokolli päises. Vaidlusaluse üldkoosoleku otsustusvõimelisuse hindamisel tuleb lähtuda

esindatud häälte arvust, mitte allkirjade arvust.

Avaldaja rõhutas, et Virbi 8 // 10 KÜ ja kohus ei saa sisustada Virbi 8 // 10 korteriomanike

17.01.2022. a üldkoosoleku p-s 3 vastu võetud otsuste sisu teisiti, kui nende sõnastusest

protokollis nähtub. Lisakaamerate paigaldamise otsuse vastuvõtmine ja kaamerate kasutamise

korra kehtestamine oli suunatud tulevikku. Praeguseni ei ole uut otsust ja kaamerate

kasutamise korda vastu võetud ega elamu teistele korrustele lisakaameraid paigaldatud.

Kaamerate kasutamise korda ei esitatud Virbi 8 // 10 korteriomanike 17.01.2022. a

üldkoosoleku protokollis selle lisana. Kohus ei saa protokollis asendada sõna „ettepanek“

sõnaga „otsus“. Vaidlusalusel üldkoosolekul tehti ettepanek, et kui tulevikus võetakse vastu

lisakaamerate paigaldamise otsus, võiks kaameraid olla viis. Selline ettepanek ei ole

põhjendatud, sest kaamerad peaksid olema kõigil korrustel. Avaldaja hinnangul võttis Virbi

8 // 10 KÜ seletuskirjad valitud isikutelt (mitte juhuvalimi alusel), esitades neile

allkirjastamiseks sama sisuga seletuskirjad. Seletuskirjad ei väljenda isikute vaba tahet ega

seda, kuidas nad üldkoosolekul millestki aru said.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-

ga 659 osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus kohustas

Virbi 8 // 10 KÜ-d eemaldama Virbi 8 // 10 korteriomanike 13.07.2021. a üldkoosoleku

otsuse alusel paigaldatud valvekaamerad. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asjas ise

uue määruse, millega jätab avaldaja nõude nimetatud osas rahuldamata. Maakohtu määruse

osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude

jaotust, samuti tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus mõistis avaldaja kasuks

välja menetluskulude hüvitise.

11. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-

ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Virbi 8 // 10 KÜ vaidlustab maakohtu

määrust tervikuna.

12. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel koosmõjus TsMS § 238 lg-ga 1 asja

materjalide juurde Virbi 8 // 10 KÜ määruskaebusele ning 29.08.2024. a ja 19.11.2024. a

menetlusdokumentidele lisatud tõendid.

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega osas, milles maakohus

tuvastas Virbi 8 // 10 korteriomanike 13.07.2021. a üldkoosoleku päevakorra p 4 all vastu

võetud otsuse tühisuse (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).

Riigikohus on selgitanud, et valvekaamerate paigaldamine kaasomandi osale võib olla

kaasomandi eseme tavapärane valitsemine, mille üle korteriomanikud otsustavad KrtS § 35 lg

1 kohaselt häälteenamuse alusel, kui valvekaamerate paigaldamine riivab korteriomanike

õigusi vähemal määral (st kaasomandi esemel toimuvat jäädvustanud videomaterjali

kasutamist piiratakse ja see ei riiva tugevalt korteriomanike õigust privaatsusele).

Korteriomanikud võivad KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada korteriomanike üldkoosolekul

häälteenamusega paigaldada majja valvekaamerad, tuginedes IKÜM art 6 lg 1 p-le f, kui 1)

sellise otsuse poolt hääletanud korteriomanikel on valvekaamerate paigaldamiseks õigustatud

huvi; 2) valvekaamerate paigaldamine on vajalik sellise õigustatud huvi teostamiseks ning 3)

2-21-14272

avaldaja huvid või põhiõigused ja -vabadused ei kaalu üles üldkoosoleku otsuse poolt

hääletanud korteriomanike õigustatud huvi avaldaja isikuandmeid kõnealusel viisil töödelda.

Viimati nimetatud kaalutlusotsuse valvekaamerate paigaldamiseks saavad korteriomanikud

üldkoosolekul häälteenamusega teha vaid olukorras, kus häälteenamusega otsustatakse ka

valvekaamerate kasutamise tingimused, mis sisaldavad IKÜM art-s 13 sätestatud teavet

(RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549/33, p-d 11.4, 13, 13.1, 13.3, 13.5).

Maakohus ei eksinud materiaal- ja menetlusõiguse normide vastu, kui leidis, et Virbi 8 // 10

korteriomanike 13.07.2021. a üldkoosolekul ei võetud vastu vaidlusaluste valvekaamerate

kasutamise korda, millega oleks andmesubjektidele antud IKÜM art-s 13 sätestatud teavet.

Seega ei esitatud koos kaamerate paigaldamise otsustamisega Virbi 8 // 10 korteriomanike

13.07.2021. a üldkoosolekul korteriomanikele analüüsimiseks kehtivat valvekaamerate

kasutamise korda, mille alusel saaks nad otsustada oma õiguste riive ulatuse. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et eelnevast tulenevalt oli Virbi 8 // 10 korteriomanike 13.07.2021. a

üldkoosoleku päevakorra p 4 all vastu võetud otsus tühine. Nimetatut ei väära ka see, kui

Virbi 8 // 10 korteriomanike 17.01.2022. a (või muu hilisema) üldkoosoleku otsusega võeti

vastu vaidlusaluste valvekaamerate kasutamise kord, millega anti korteriomanikele IKÜM

art-s 13 sätestatud teavet.

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga alust kohustada Virbi 8 // 10 KÜ-d eemaldama

vaidlusalused valvekaamerad. Olukorras, kus määruskaebuse kohaselt kehtestati Virbi 8 // 10

korteriomanike 17.01.2022. a üldkoosolekul kaamerate kasutamise kord ning otsustati

vaidlusaluste valvekaamerate paigaldamine, tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas

vaidlusaluste valvekaamerate paigaldamine on alates 17.01.2022 muutunud õiguspäraseks.

14.1. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et Virbi 8 // 10 korteriomanikud ei otsustanud

17.01.2022. a üldkoosoleku päevakorra p 3 all vaidlusaluste valvekaamerate paigaldamist,

vaid lisakaamerate paigaldamise otsuse vastuvõtmine ja kaamerate kasutamise korra

kehtestamine oli suunatud tulevikku.

Vaidlusaluse üldkoosoleku protokolli ja kokkukutsumisteate kohaselt oli üldkoosoleku

päevakorra p 3 sõnastatud järgmiselt: „Kaameratest. Kohtumenetlus. Virbi 8/10 KÜ

kaamerate kasutamise kord“ (dtl-d 305 ja 411). Virbi 8 // 10 korteriomanike 17.01.2022. a

üldkoosoleku protokolli p 3 järgi võeti vaidlusalusel üldkoosolekul vastu järgmine otsus: „aja

möödudes kinnitada lisakaamerate (11.02.2020 ja 13.07.2021 koosolekute otsused)

paigaldust, sest see oli otstarbekas ja põhjendatud. Kaamerad tagavad korra ja turvalisuse

(vara ja isikute kaitse, õigusrikkumiste tuvastamine) KÜ territooriumil. Koos kaamerate

paigaldamise kinnitamisega kehtestada kaamerate kasutamise korra“ (dtl 309).

Olukorras, kus avaldaja on Virbi 8 // 10 KÜ tõlgenduse vaidlustanud, tuleb selle hindamisel,

kas Virbi 8 // 10 korteriomanike 17.01.2022. a üldkoosoleku päevakorra p 3 all otsustati

vaidlusaluste valvekaamerate paigaldamine, lähtuda sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige

pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada

(RKTKo 13.02.2013, 3-2-1-181-12, p 14). Kuigi Virbi 8 // 10 KÜ esitas

määruskaebemenetluses viie korteriomaniku allkirjastatud seletuskirjad, mille kohaselt nad

mõistsid ühetaoliselt, et Virbi 8 // 10 korteriomanike 17.01.2022. a üldkoosoleku päevakorra

p-s 3 käsitleti kaameraotsuste kinnitamist uue otsusega, ei kinnita need seda, et kõik või

enamus korteriomanikke mõistis otsust selliselt.

Arvestades aga otsuse vastuvõtmise asjaolusid, sh seda, et nii koosoleku kutse (dtl 311) kui ka

koosoleku protokolli (dtl 308–309) kohaselt puudutas päevakorrapunkt kaamerate

2-21-14272

kasutuskorra kehtestamist seoses siinse kohtuvaidlusega (varem oli kinnitatud juhatuse

otsusega), pidi ringkonnakohtu hinnangul mõistlik korteriühistu liige mõistma vaidlusaluse

üldkoosoleku päevakorra ja vaidlusalusel üldkoosolekul tehtud otsuse sõnastuse alusel, et

vaidlusaluse otsusega kõrvaldatakse Virbi 8 // 10 korteriomanike varasemate üldkoosoleku

otsuste puudus (valvekaamerate kasutamise korra puudumine) ning kinnitatakse varem

vastuvõetud Virbi 8 // 10 korteriomanike üldkoosoleku otsused kaamerate paigaldamiseks.

14.2. Virbi 8 // 10 korteriomanikud võisid KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada 17.01.2022. a

üldkoosolekul häälteenamusega paigaldada majja valvekaamerad (st seadustada

valvekaamerate varasema paigaldamise), tuginedes IKÜM art 6 lg 1 p-le f.

14.2.1. Korteriomanikud võivad KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada korteriomanike üldkoosolekul

häälteenamusega paigaldada majja valvekaamerad, tuginedes IKÜM art 6 lg 1 p-le f, kui

sellise otsuse poolt hääletanud korteriomanikel on valvekaamerate paigaldamiseks õigustatud

huvi. Riigikohus on selgitanud, et õigustatud huviga IKÜM art 6 lg 1 p f mõttes võib olla

tegemist olukorras, kus korteriühistu paigaldab valvekaamerad maja välisuste ja liftide juurde

isikute turvalisuse ja kindlustunde tagamiseks (mh selleks, et tabada teolt võimalikud vargad)

ning valvekaamerate paigaldamine on väidetavalt vajalik, sest tegemist on endise ühiselamu

tüüpi hoonega, kus on kõrgendatud vajadus turvalisuse tagamiseks (paljud korterid on välja

üüritud ning hoones on korduvalt nähtud liikumas narkomaane). Euroopa Kohus on pidanud

lubatavaks isikuandmete töötlemist, mis kaasneb elumajana kasutatava kortermaja

ühiskasutuses olevatesse ruumidesse andmesubjektide nõusolekuta videovalvesüsteemi

paigaldamisega, et viia ellu inimeste ja vara turvalisuse ja kaitse tagamise õigustatud huvi, kui

seda ei kaalu üles andmesubjektide põhiõigused ja -vabadused (EKo 11.12.2019, C-708/18,

TK, p 60; RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549/33, p-d 13.2 ja 13.4).

Ringkonnakohtu hinnangul esines praegu otsuse poolt hääletanud korteriomanikel

vaidlusaluste valvekaamerate paigaldamiseks õigustatud huvi. Need paigaldati, et tagada

Virbi 8 // 10 korteriomanike ja Virbi 8 // 10 korterelamu kasutajate turvalisus (mh selleks, et

tuvastada õigusrikkujaid) ning kaitsta nende isiklikke ja varalisi õigusi. Arvestades toimunud

sündmusi (mh ei vaidle menetlusosalised, et Virbi 8 // 10 korterelamu liftis oli alasti

noormees) ning seda, et ka avaldaja enda väitel on Virbi 8 // 10 korterelamu väga suur ja seda

külastavad paljud võõrad inimesed (mh kullerid, koristajad, remondimehed (dtl-d 146–147)),

oli valvekaamerate paigaldamine vajalik eespool nimetatud õigustatud huvi teostamiseks.

14.2.2. Riigikohus selgitas, et lisaks õigustatud huvi olemasolule IKÜM art 6 lg 1 p f mõttes

tuleb sama sätte järgi kaaluda, kas üldkoosoleku otsuse poolt hääletanud isikute õigustatud

huvi töödelda avaldaja isikuandmeid kaalub üles avaldaja huvid või põhiõigused ja -

vabadused. Sellise kaalutlusotsuse valvekaamerate paigaldamiseks saavad korteriomanikud

üldkoosolekul häälteenamusega teha vaid olukorras, kus häälteenamusega otsustatakse ka

valvekaamerate kasutamise tingimused, mis sisaldavad IKÜM art-s 13 sätestatud teavet

(RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549/33, p 13.5).

Valvekaamerate kasutamise tingimustes peavad praegu olema välja toodud korteriühistu nimi

ja kontaktandmed; isikuandmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus; teave korteriühistu või

kolmanda isiku õigustatud huvide kohta; isikuandmete säilitamise ajavahemik; teave õiguse

kohta taotleda korteriühistult juurdepääsu andmesubjekti puudutavatele isikuandmetele ning

nende parandamist või kustutamist või isikuandmete töötlemise piiramist või esitada

vastuväide selliste isikuandmete töötlemisele, samuti teave isikuandmete ülekandmise õiguse

kohta; teave õiguse kohta esitada kaebus järelevalveasutusele (IKÜM art 13 lg 1 p-d a, c, d

ning lg 2 p-d a ja d; RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549/33, p 15). Asja materjalidest nähtub, et

2-21-14272

Virbi 8 // 10 korteriomanikele edastati koos Virbi 8 // 10 korteriomanike 17.01.2022. a

üldkoosoleku kutsega Virbi 8//10 KÜ kaamerate kasutamise korra projekt (dtl 413), mis

sisaldas IKÜM art-s 13 sätestatud eespool nimetatud teavet. Seega anti kõigile

korteriomanikele võimalus tutvuda enne üldkoosoleku toimumist valvekaamerate kasutamise

plaanitavate tingimustega, et nad saaksid neid tingimusi hinnata ja kujundada enne

üldkoosolekut seisukoha, kas nende arvates vastavad tingimused IKÜM-is sätestatud nõuetele

(RKTKm 12.04.2023, 2-20-2549/33, p 16).

Kuigi vaidlusaluste kaamerate paigaldamisega riivati avaldaja korterite kasutajate õigust

isikuandmete kaitsele, ei kaalunud nende huvid või põhiõigused ja -vabadused praegu üles

vaidlusaluse üldkoosoleku otsuse poolt hääletanud korteriomanike õigustatud huvi avaldaja

korterite kasutajate isikuandmeid kõnealusel viisil töödelda. Virbi 8//10 KÜ kaamerate

kasutamise korra (dtl-d 413 ja 313) järgi on ligipääs salvestile üksnes kahel juhatuse liikmel,

salvestisi säilitatakse 40 päeva ning edastatakse üksnes politsei, kindlustusseltsi või muu

ametliku päringu alusel. Eelnevast nähtub, et isikuandmeid töödeldakse selgelt vara ja isikute

kaitse ning õigusrikkumiste tuvastamise eesmärgil, piirates isikuandmete töötlemist nii

ajaliselt kui ka isikuliselt. Seejuures on isikul õigus tutvuda enda töödeldavate isikuandmetega

ja saada teavet isikuandmete töötlemise asjaolude kohta. Lisaks nähtub asja materjalidest, et

valvekaameraid ei paigaldatud üksnes avaldaja korteriomandite korrustele, vaid ka Virbi 8//10

korterelamu muudesse ühiskasutavatesse ruumidesse ja kaasomandi osale (dtl-d 308–309).

14.2.3. Eelnevast tulenevalt on täidetud eespool nimetatud eeldused, mille kohaselt võisid

Virbi 8 // 10 korteriomanikud KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada 17.01.2022. a üldkoosolekul

häälteenamusega otsustada paigaldada (st seadustada valvekaamerate varasema paigaldamise)

korterelamusse vaidlusalused valvekaamerad, tuginedes IKÜM art 6 lg 1 p-le f.

14.3. Virbi 8 // 10 korteriomanike 17.01.2022. a üldkoosoleku otsuse p 3 puhul ei esine

tühisuse või kehtetuse aluseid. Avaldaja hinnangul on vaidlusalune otsus tühine, kuna

üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline.

14.3.1. Juriidilise isiku puudustega üldkoosoleku otsus võib olla tühine või kehtetuks

tunnistatav. MTÜS § 241 lg 1 esimese lause kohaselt on mittetulundusühingu üldkoosoleku

otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul

notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise

korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu

kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Sama sätte teise lause järgi võib

mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus olla tühine ka muul seaduses sätestatud alusel.

Viimati nimetatud juhul peab üldkoosoleku otsuse tühisus kui tagajärg seadusest selgelt

tulenema.

Õiguskirjanduses on osaühingu kontekstis rõhutatud, et kvooruminõude rikkumine on

kehtetuks tunnistamise alus (Ühinguõigus (2015), p 4.8.3.2.1022). Riigikohus on selgitanud,

et kui esindusõiguse puudumine või selle piirangud tõid kaasa selle, et korteriomanike

üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline või ei antud otsuse poolt piisaval arvul hääli, on

üldkoosoleku otsus seadusega vastuolu tõttu kehtetuks tunnistatav (RKTKm 30.11.2022, 2-

21-13599/26, p 14.4).

14.3.2. Korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele

korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei

ole ette nähtud teisiti (KrtS § 29 lg 1). Menetlusosalised ei vaidle, et Virbi 8 // 10 KÜ

2-21-14272

põhikirja p 9.5.1 järgi on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele ühistu

liikmetele kuulub üle poole korteriomanditest.

Virbi 8 // 10 korteriomanike 17.01.2022. a üldkoosoleku protokolli päises märgitu (dtl 306)

kohaselt kuulus üldkoosolekul osalenud korteriomanikele (ühistu liikmetele) ja nende

esindajatele 197 häält (korteriomandit, sh panipaigad ja parkimiskohad, mis on eraldi

korteriomandid) 378-st (52,12%) ning 4785,1 m2 suurune osa 9165,1 m2 suurusest

kaasomandist (52,21%). Avaldaja ei ole täpsemalt sisustanud, miks ei olnud vaidlusaluse

üldkoosoleku puhul kvooruminõue täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub Virbi 8 // 10

korteriomanike 17.01.2022. a üldkoosoleku registreerimislehtedel ja volitustes kajastatust

(dtl-d 314–387), et Virbi 8 // 10 korteriomanike 17.01.2022. a üldkoosolekul osalenud

korteriomanikele kuulus 199 häält (korteriomandit; 30 + 51 + 45 + 19+ 27 + 17 + 10) 378-st

(52,6%) ning 4800,1 m2 (777 + 1156,6 + 1199,5 + 427,6 + 606,3 + 434,4 + 198,7) suurune

osa 9165,1 m2 suurusest kaasomandist (52,37%).

Ringkonnakohus märgib selguse huvides, et registreerimislehelt ei nähtu AP Virbi 8 panipaik

nr 7 ja parkimiskoht nr 50. AP volitas ennast esindama AN ning eespool nimetatud

parkimiskoht ja panipaik kajastuvad registreerimislehel ANi real. OB ja KB puhul nähtub küll

registreerimislehelt volitatu allkiri, kuid asja materjalide hulgas ei ole KB volikirja. Seetõttu

jätab ringkonnakohus Virbi 8 panipaigaga nr 50 seotud hääle arvestamata.

Eelnevast tulenevalt oli Virbi 8 // 10 korteriomanike 17.01.2022. a üldkoosolek

otsustusvõimeline. Otsuse vastu hääletas üksnes avaldaja, kellele kuulus 19 häält.

Kuigi juba eespool märgitu tõttu oli vaidlusaluse üldkoosoleku puhul kvooruminõude

täidetud, märgib ringkonnakohus lisaks järgmist. TN volitas vaidlusalusel üldkoosolekul

volituse kohaselt JR ennast kui Virbi 8-72 korteri omanikku esindama ning registreerimislehel

on esindaja allkiri üksnes TN nimetatud korteriomandi ja sellega seotud panipaiga ja

parkimiskohtade juures. Siiski oleks põhjendatud arvestada TN üldkoosolekul esindatud

häältena ka Virbi 8-72 korteriomandist ning sellega seotud panipaigast ja parkimiskohtadest

tulenevaid hääli (5) ja kaasomandiosa suurust (75,3 m2).

14.3.3. Lisaks tuleb arvestada, et korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude

esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates (KrtS § 29 lg 3). Nagu eespool

märgitud, oli Virbi 8 // 10 korteriomanike 17.01.2022. a üldkoosolek otsustusvõimeline. Isegi,

kui see nii ei oleks, ei nähtu asja materjalidest, et avaldaja oleks järginud vaidlusaluse

üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud tähtaega või esitanud KrtS § 9

lg 4 kohaselt taotluse ennistada nimetatud tähtaeg.

14.3.4. Seega ei esinenud praegu Virbi 8 // 10 korteriomanike 17.01.2022. a üldkoosoleku

vaidlusaluse otsuse puhul selle kehtetuks tunnistamise aluseid.

14.4. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus rahuldamata avaldaja nõude kohustada Virbi

8 // 10 KÜ-d eemaldama vaidlusalused (Virbi 8 // 10 korteriomanike 13.07.2021. a

üldkoosoleku otsuse alusel paigaldatud) valvekaamerad.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu määruse ja teeb tühistatud osas uue

määruse, millega jätab avaldaja Virbi 8 // 10 KÜ vastu esitatud kohustamisnõude

2-21-14272

rahuldamata, tuleb TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust

ja määrata kindlaks määruskaebemenetluse kulude jaotus.

Kolleegiumi hinnangul on õiglane jätta nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.

Menetluskulusid selliselt jaotades juhindub ringkonnakohus asjaolust, et kohus rahuldas

avaldaja avalduse nõude tuvastada Virbi 8 // 10 korteriomanike 13.07.2021. a üldkoosoleku p

4 all vastu võetud otsuse tühisus osas ning jättis avaldaja avalduse rahuldamata

kohustamisnõude osas.

Kuna ringkonnakohus jätab menetlusosaliste nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus kantud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ei määra ta neid rahaliselt kindlaks.

16. Praeguse määruse peale saab TsMS § 617 lg 2 kohaselt esitada Riigikohtule

määruskaebuse. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS §

178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)