2-22-137249/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.12.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-137249

Kohtuasi

Osaühingu Romss hagi Eesti Barberite Liidu vastu

2125 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.06.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Romss apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2313,41 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Osaühing Romss (registrikood

11072209), lepinguline esindaja Galina Danilišina

Kostja (vastustaja) Eesti Barberite Liit (registrikood

80599519), lepinguline esindaja Heigo Kendla

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 21.06.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt

muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Osaühingu Romss kanda.

4. Mõista Osaühingult Romss Eesti Barberite Liidu kasuks välja apellatsiooniastme

menetluskulude hüvitis 612,3 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-22-137249

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing Romss (hageja) esitas 28.09.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Eesti Barberite Liidult (kostja) 2010,08 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakond tegi 29.09.2022 võlgnikule makseettepaneku, kostja esitas 03.10.2022

nõudele vastuväite ning maksekäsuosakond andis 13.10.2022 määrusega nõude üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 17.10.2022 (täiendatud 18.10.2022) Harju Maakohtule kostja vastu hagi,

milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 2125 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 18,41 eurot ning alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses

määras viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu, mille alusel kohustus

kostja tegema hagejale välireklaami 07.–08.06.2022 toimuval juuksurite võistlusel Kuldne

Pääsuke (üritus) ning hageja kohustus selle eest tasuma. Kostja 10.04.2022 e-kirja kohaselt

pidi välireklaam asuma Eesti Näituste maja D-hallis, seejuures lubas kostja hagejale, et suure

tõenäosusega määratakse hageja peasponsoriks.

Kostja esitas hagejale 26.05.2022 ettemaksuarve nr 26/05-1 summaga 2000 eurot. Hageja

tasus 02.06.2022 arve. Kuna kostja küsis hagejalt 02.06.2022 logo, sai hageja aru, et tema

logod ja bännerid esitatakse ürituse reklaamil, stendil, flaieritel ja diplomil. Kostja juhatuse

liige palus pärast üritust telefoni teel hagejal esitada aruande tehtud reklaami kohta, samuti

palus kostja raamatupidaja 26.07.2022 hagejal esitada akti tehtud töö kohta. Kostja ei

vastanud. Kostja ei täitnud lubadust ja ei osutanud välireklaami teenust. Kõigi sponsorite

logod olid ürituse reklaamil, stendil, flaieritel ja diplomil, kuid hageja rohe-valget logo eesti

green neil ei olnud, samuti ei olnud seda üheski ürituse ruumis ühelgi stendil. Hageja on

äriühing, kes tegutseb kasumi saamise eesmärgil, mitte heategevusliku annetamisega. Hageja

ootas saadud raha eest vastusooritust.

Kuna kostja ei teinud kokkulepitud ajal reklaami, ei olnud hagejal enam huvi lepingu

püsimise vastu, sest hageja teeb hooajalist haljastustööd ning hooaeg oli lõppemas. Hageja oli

huvitatud reklaamist just sel üritusel, sest üritus toimus hageja hooaja alguses Eesti Näituste

keskuses, mis asub eramajade piirkonnas ja kus on palju potentsiaalseid kliente. Seega oli

tegemist olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p-de 1 ja 2 tähenduses ning hageja ei

pidanud andma kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks.

Niipea, kui hageja sai teada, et kostja ei ole reklaami teinud, pöördus hageja juristi poole ning

tegi 05.09.2022 kostjale taganemisavalduse ja palus tagastada 2000 eurot. Kostja keeldus

22.09.2022 raha tagastamast.

2-22-137249

2.2. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 188 lg 1 alusel lepingust taganemise tõttu lepingu alusel

tasutud ettemaksu (2000 eurot) tagastamist, alternatiivselt lepingu rikkumisega põhjustatud

kahju hüvitamist VÕS § 115 alusel. Lisaks nõuab hageja kostjalt kohtueelsete õigusabikulude

(125 eurot) hüvitamist ning alates 06.09.2022 kuni 2000 euro tagastamiseni sellelt

seadusjärgses määras viivist ja alates hagi esitamisest kuni kohtueelsete õigusabikulude

hüvitamiseni neilt seadusjärgses määras viivist.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3.1. Kostja vastuväidete kohaselt oli poolte vahel sõlmitud tähtajaline (kuni ürituse

lõppemiseni) sponsorleping (käsundusleping), mitte töövõtuleping.

Lepingu sisuks oli 07.–08.06.2022 toimuva ürituse toetamine ning sponsori saadetud

materjalide ja info esitlemine enne võistlust ja võistluse toimumise päevadel vastavalt

võimalustele. Tegemist oli juuksurite võistlusega, mille korraldamisele aitasid kaasa

sponsorid, et korraldajad saaksid tasuda kohtunikele, ruumide renti ja teisi jooksvaid kulusid.

Ürituse korraldaja (kostja) on mittetulundusühing, mitte reklaami müügiga tegelev ettevõte.

Kostjal ei olnud kohustust tellida reklaami trükkimist.

Hageja juhatuse liige oli kostja juhatuse liikme (juuksuri) pikaajaline klient. Hageja soovis

toetada üritust 2000 euroga, kuid ei soovinud arvele selgitust sponsorluse kohta, sest see oleks

tähendanud talle erisoodustusmaksu tasumise kohustust. Seetõttu märgiti arve selgituseks

„välireklaam“.

3.2. Hageja pidi saatma kostjale reklaammaterjalid, mida kostja saab ürituse eel ja ajal

kasutada sponsorite esitlemisel, kuid ei teinud seda.

2022 aprillis oli veel võimalik esitleda hagejat suur- või peasponsorina. Selleks oleks hageja

pidanud saatma aprillis oma materjalid (firma logo, infot, tutvustav video, slogan vms), sest

ürituse stendid ja trükised telliti juba siis, kuid hageja ei teinud seda. Kostja oli valmis

kaubamärki eesti green ning hageja nime esitlema ka enne võistlust sotsiaalmeedia

reklaamides, nagu esitleti kõiki teisi selle ürituse toetajaid (sponsoreid). Hageja jättis aprillis

arve tasumata ja arve tühistati. Kostja oli veendunud, et hageja ei soovi üritust toetada. Mai

lõpus arvas hageja, et soovib siiski üritust toetada. Kostja saatis hagejale arve, et hageja saaks

anda oma panuse ja kostja saaks teda võimaluste piires esitleda. Vahetult enne üritust

(03.07.2022) saatis hageja kostjale enda logo. Seda logo esitleti sotsiaalmeedia kutsetes ja

infokanalites. Stendidele ei jõutud hageja logo trükkida, kuna trükiste info oli trükikojale

esitatud juba tunduvalt varem (andmed tulnuks edastada 31.05.2022). Sellega põhjustas

hageja ise olukorra, kus kostjal oli väga vähe võimalusi kasutada hageja saadetud materjale

(kahjuks vaid logo eesti green).

3.3. Kostja esitles hagejat vastavalt võimalustele nii suuliselt kui sotisaalmeedias. Twitteris ja

Instagramis esitleti ürituse tutvustamise raames kõiki sponsoreid mh hagejat. Samuti räägiti

sponsoritest ja nende tegemistest üritusel läbi mikrofoni. Kostja viis hagejale pärast võistlust

tänukirja. Vastusooritusena sai hageja juhatuse liige lisaks tasuta juukselõikused kuni 2022. a

lõpuni.

2-22-137249

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 21.06.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1327 eurot

koos kohustusega tasuda hüvitiselt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

4.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

pooled ei vormistanud kirjalikku lepingut konkreetse reklaami tegemiseks või hageja

kajastamiseks üritusel;

-

kostja saatis 10.04.2022 hagejale e-kirja, kus olid lingid võimalike stendide ja muu

teabe kohta;

-

kostja esitas 26.05.2022 hagejale arve nr 26/05-1 2000 euro tasumiseks, arve

selgitusse oli märgitud „välireklaam juuksurite võistlusel Kuldne Pääsuke 07.–

08.06.2022“;

-

pooled arutasid 29.05.2022 ülekande selgituse üle;

-

hageja kandis 02.06.2022 kostjale üle 2000 eurot selgitusega „reklaam“;

-

kostja edastas 02.06.2022 ja 03.06.2022 hagejale sõnumi palvega edastada logo;

hageja sai sõnumid kätte;

-

hageja kasutas (logona) nii eesti green, Alex haljastus kui ka osaühingu ärinime

(Romss);

-

hageja raamatupidaja saatis 26.09.2022 kostjale e-kirja, küsides lepingut.

4.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata, sest hageja ei ole

tõendanud, et kostjal oli töövõtulepingust tulenev kohustus teha välireklaami. Poolte koostöö

ei baseerunud töövõtulepingul. Vastavalt kohtus antud selgitustele ja esitatud

dokumentaalsetele tõenditele soovis hageja reklaamida oma ettevõtet ja olla ürituse sponsor.

Hageja seadusliku esindaja selgituste kohaselt sai ta aru, et tema logoga rollup või bänner

pannakse hageja reklaamimiseks üles. Hageja väitel soovis ta eraldi stendi (150 cm lai ja 180

cm kõrge) ning kostja pidanuks tegema stendi, esitlema hagejat sotsiaalmeedias ning lisama

hageja logu flaieritele, bännerile jms ürituse reklaamile. Ükski tõend seda aga ei kinnita.

Kostja seaduslik esindaja selgitas, et tuli reklaamida logo eesti green ning suusõnaliselt oli

kokkulepe, et hageja juhatuse liige saab aasta lõpuni tasuta juuksuriteenuseid, mida hageja

juhatuse liige ka sai. Kuigi kostja saatis hagejale 10.04.2022 e-kirja, ei kinnita see poolte

kokkulepet, millest saaks järeldada töövõtulepingu sõlmimist. Hageja, tasudes kostjale 2000

eurot, käitus pigem sponsorina.

Hageja logo või ärinimi ei olnud üritusel eraldi välja toodud. Hageja tunnistaja C küll ei

kuulnud ega näinud üritusel hageja reklaami, samas ei teadnud ta, millise kaubamärgi all

hageja tegutseb. Hageja tunnistaja Q ei märganud sponsorite stendil hageja ärinime ega logo

eesti green või Alex Haljastus, kuid ta ei mäletanud kõigi sponsorite nimesid, keda võistluse

lõppedes tänati. Tunnistaja W aga kinnitas, et T.F nimetas teise päeva lõpus toetajana eesti

greeni.

Hageja logo või äriühingu nime ei olnud eraldi välja toodud, sest hageja esindaja ei edastanud

kostjale teavet välja pandava logo või muu nimetuse kohta. Seda, et hageja ei edastanud

teavet, kinnitab sõnumite väljavõte. Kuna hageja kasutas mitut logo (eesti green, Alex

haljastus ja osaühingu Romss ärinimi), ei ole asjakohane hageja väide, et kostjal oli juba logo

2-22-137249

olemas. Hageja ise ei taganud, et kostja saaks esitleda hagejat flaieritel või stendil, kus olid

kõik sponsorid kajastatud. Hageja, jättes kostjale saatmata esitlusmaterjalid, võttis kostjalt

võimaluse tuua teda trükimaterjalides esile.

4.3. Kuna hagi jääb põhinõude osas rahuldamata, jäävad rahuldamata ka hageja kohtueelse

õigusabikulu hüvitamise nõue ja viivisenõue.

4.4. Hagi rahuldamata jätmise tõttu kannab hageja TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud.

Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on lepingulise esindaja kulud 1327 eurot (16,5

tundi × 67 eurot/tund + 20%). Esindaja tunnitasumäär on mõistlik ning ajakulu kogu ulatuses

põhjendatud.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda koos kohustusega tasuda

menetluskulude hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.

5.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et hageja ei ole

tõendanud, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille alusel pidi kostja tegema hagejale

välireklaami. Hoopis kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli sponsorleping. Maakohus

eksis lepingut tõlgendades VÕS § 29 kohaldamisel ja jättis tõendid hindamata.

Hageja esitas selle tõendamiseks poolte e-kirjavahetuse (kostja 10.04.2022 e-kiri), kostja

esitatud ettemaksuarve ja hageja saadetud logod ja bännerid. Maakohus jättis need otsuse

tegemisel arvestamata. Kuna kostja saatis hagejale 10.04.2022 e-kirjas kirjelduse reklaami

võimaluste kohta, andis kostja selgelt mõista, et hageja saab tellida reklaamiteenust ja kostja

teeb reklaami ära. Hageja sai aru, et lisaks tema eraldiseisvale reklaamimisele esitleb kostja

hagejat ka ürituse üldreklaamil, stendil, flaieritel ja diplomil. Ka kosja ise arvestas reklaami

tegemise kohustusega, st mõistis olukorda selliselt, et ta pakub reklaamiteenust, kuna palus

esitada logod ja materjalid reklaami ettevalmistamiseks. Ka mõistlik isik pidi sellises

olukorras mõistma, et kostja osutab hagejale töövõtu korras reklaamiteenust. Üksnes

sõnumivahetus arvele märgitava selgituse kohta ei kinnita, et tegemist oli sponsorlepinguga.

Kui hageja oleks soovinud olla sponsor, ei oleks ta hiljem küsinud kostjalt tööde aruannet.

Maakohus jättis tähelepanuta hageja väited selle kohta, et hagejal oli üksnes äriline huvi

reklaamiteenuse vastu ning hageja ei tegele heategevusega.

5.2. Kostja rikkus lepingut, sest jättis visuaalse reklaami tegemata.

Maakohus arvestas põhjendamatult üksnes tunnistaja W ütlusi ja jättis arvestamata C ja Q

ütlused selle kohta, et nad ei kuulnud suulist reklaami. Maakohus eksis tõendite kogumis

hindamise reeglite vastu ning jättis põhjendamata, miks ta tunnistajate ütlusi ei arvesta.

Suulisel mainimisel ei ole tähtsust, sest hageja tellis kostjalt visuaalse reklaami. Kostja võttis

omaks, et ta ei reklaaminud üritusel hagejat visuaalselt. Kostja ei ole tõendanud, et ta

reklaamis hagejat sotsiaalmeedias.

5.3. Maakohus järeldas vääralt, et hageja ei edastanud kostjale teavet välja pandava logo või

muu nimetuse kohta, st ei taganud ise seda, et kostja oleks saanud flaieritel või stendil hagejat

esitleda.

2-22-137249

Asjas ei ole tõendatud, et hageja pidi ise tagama (printima) reklaammaterjali. Hageja ostis

kostjalt raha eest reklaamiteenust, mille kohta esitas kostja 10.04.2022 e-kirjas pakkumise.

Kostja palus saata logod reklaammaterjali valmistamiseks ning hageja saatis logod ja

bännerid.

Vastustaja seisukoht

6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata

ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada

kohtuotsuse põhjendusi.

8. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel

aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad

kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta

ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks.

9. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tagastama hagejale lepingu alusel üleantud

summa (2000 eurot) ja hüvitama selle nõude tõttu tekkinud kohtueelsed õigusabikulud (125

eurot). Seejuures on pooled eri meelt nii selles, millise sisuga ja mis liiki lepingu nad 2022

kevadel omavahel sõlmisid, kui ka selles, kas kostja jättis lepingust tulenevad kohustused

täitmata, mis andis hagejale alust lepingust taganeda, ning kui kostja jättis oma kohustuse

täitmata, siis kas see oli tingitud hageja enda käitumisest.

10. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus jättis nõuetekohaselt tuvastamata poolte

kokkuleppe sisu. Samuti järeldas maakohus paljasõnaliselt, hindamata asjas esitatud tõendeid

ja analüüsimata nende alusel tuvastatud asjaolusid, et hageja ei ole tõendanud kostjale

töövõtulepingust tulenevat kohustust teha hagejale välireklaami. Ringkonnakohus parandab

selle vea.

10.1. Kolleegiumi hinnangul saab asjas esitatud poolte väidete ja tõendite alusel järeldada, et

pooled sõlmisid 2022 kevadel sponsorlepingu, mitte reklaamiteenuse osutamise lepingu

(töövõtulepingu), kuid ei ole reklaami avaldamise tingimustes täpsemalt kokku leppinud.

10.1.1. Reklaamiga seotud kohustused võivad iseenesest tuleneda VÕS § 635 lg 1 tähenduses

töövõtulepingust, mille alusel kohustub üks pool saavutama teenuse osutamisega

kokkulepitud tulemuse (töö) ja teine pool kohustub maksma selle eest tasu. Eelkõige saab

reklaami puhul rääkida töövõtulepingust siis, kui pooled on leppinud kokku selles, et töövõtja

peab looma reklaami (nt looma või töötama välja reklaami või reklaamikampaania vms) või

valmistama reklaammaterjale (trükised vms).

Lisaks võivad reklaamiga seotud kohustused tuleneda ka VÕS § 619 lg 1 tähenduses

käsunduslepingust, mille alusel kohustub üks pool osutama teisele teenuseid (täitma käsundi)

ning teine maksma selle eest kokkulepitud tasu. See tuleb kõne alla eelkõige siis, kui

lepingupool on kohustatud reklaami avaldama (nt reklaami näitama, levitama vms).

2-22-137249

Reklaamiga seotud kohustused võivad aga sisalduda ka nn segalepingutes või kokkulepetes,

mida seaduses ei ole eraldi lepinguliigina reguleeritud, nt sponsorlepingutes. Kuigi seaduses

ei ole sponsorlepingut reguleeritud, on praktikas tavapärane, et erinevate võistluste jms

ürituste rahastamiseks lepib võistluse korraldaja asjast huvitatud ettevõtjatega kokku selles, et

äriühing toetab endale sobiva summaga ürituse korraldamist ja ürituse korraldaja pakub talle

selle eest vastu mingeid hüvesid (v.a juhul, kui tegemist on filantroopiaga ilma vastutasu

soovimata). Tegemist on koostöölepinguga, millest saavad kasu mõlemad pooled. Ürituse

korraldaja kasu seisneb selles, et toetaja finantseerib üritust, toetaja puhul teenib aga selline

kokkulepe sageli turunduslikku ning ettevõtja maine kujundamise ja tuntuse suurendamise

eesmärki. Seetõttu pakub ürituse korraldaja toetajale sageli ka reklaamivõimalust. Juhul, kui

tegemist ei ole filantroopiaga, peavad pooled omavahel täpselt kokku leppima, millist kasu

toetaja lepingust saab ning millised on seoses sellega ürituse korraldaja kohustused. Seega

saab ka sponsorlepingus sisalduda ürituse korraldaja kohustus toetajat reklaamida, sh

avaldada tema kohta reklaami või valmistada reklaammaterjale või ka mõlemat.

10.1.2. Siinses asjas ei ole pooled sõlminud kirjalikku lepingut, mille alusel saaks kohus

tuvastada, milles pooled kokku leppisid ja millise lepinguga oli tegemist.

Kostja 10.04.2022 e-kirjast hagejale (dtl 53–54) saab järeldada, et pooled pidasid 2022

kevadel läbirääkimisi sponsorlepingu sõlmimise üle, millele viitab nii see, et kostja tutvustas

e-kirjas hagejale tema üritusel reklaamimise võimalusi, lisades näidiseks lingid failidele, ning

märkis: „tõenäoliselt me kolleegidega homme arutame läbi ja määrame sind peasponsoriks“.

Sellest e-kirjast ei saa aga teha järeldusi selle kohta, kas ja millise kokkuleppe pooled hageja

reklaamimiseks ja sponsoriks hakkamise kohta sõlmisid. Ühtlasi ei saa sellest järeldada

sedagi, et kostja tegi hagejale reklaamiteenuse osutamiseks pakkumise, sest e-kirjas ei ole

märgitud ühegi teenuse hinda.

Seda, millisel viisil ja millistel tingimustel leppisid pooled kokku hageja reklaamimises, ei

kinnita ka ükski teine asjas esitatud tõend. Kostja 26.05.2022 arvest nr 26/05-1 (dtl 40) ja

hageja 02.06.2022 maksekorraldusest (dtl 41) saab küll järeldada, et pooled saavutasid ilmselt

kokkuleppe, mille alusel tasus hageja kostjale 2000 eurot. Nii arve selgitus „Välireklaam

juuksurite võistlustel “Kuldne Pääsuke” 07.–08.06.2022“ kui ka maksekorralduse selgitus

„Reklaam Arve nr. 26/05-1“ viitavad sellele, et pooltel võis olla hageja reklaamimisega

seotud kokkuleppeid, kuid neist ei saa koosmõjus asjas esitatud teiste tõenditega ja poolte

väidetega järeldada, et pooled leppisid kokku selles, et kostja osutab hagejale reklaamiteenust,

sh trükib reklaamtrükised ja esitleb neid üritusel, ning hageja kohustub selle eest tasuma

kostjale 2000 eurot. Poolte sõnumivahetus (dtl 100 ja 113) kinnitab, et pooled arutasid selle

üle, mida arvele selgituseks märkida ning hageja ise leidis, et tegemist ei tohiks olla

annetusega, sest sellega kaasnevad maksud 33%, mistõttu tuleks märkida lihtsalt teenus.

Seega ei saa arvele ja maksekorraldusele märgitud selgituse alusel järeldada, et pooled

soovisid leppida kokku teenuse osutamises või töö tegemises. Pigem soovisid pooled, et

hageja ei peaks maksma kostjale makstud summalt täiendavaid makse. Arvestades poolte

sõnumivahetust, ei saa ka sellest, et hageja raamatupidaja palus 26.07.2022 e-kirjas (dtl 43)

seoses sellega, et hageja maksis kostjale tehtud reklaami töö eest, saata tehtud tööde akti või

lepingu, järeldada, et poolte vahel oli sõlmitud välireklaami osutamiseks töövõtu- ja/või

käsundusleping. Ka sellest e-kirjast nähtub, et dokumendid on maksude kontrollimist silmas

pidades vaja ilusti vormistada. Seega ei kinnita hageja esitatud tõendid, et kostja pidi osutama

hagejale reklaamiteenust, st tegema välireklaami.

10.1.3. Ka juhul, kui pooltel oleks olnud kokkulepe, et kostja teeb hagejale välireklaami, ei

ole hageja tõendanud, et kostja pidi tegema hagejale just hageja nimetatud viisil reklaami.

2-22-137249

Hageja tõi hagiavalduses esile, et kostja pidi tegema hagejale arvel märgitu kohaselt

välireklaami, kuid ei teinud seda, sh ei olnud ürituse reklaamil, stendil, flaieritel ega

diplomitel hageja logot ning ürituse ruumides ei olnud ühtegi hageja logoga stendi. Samas ei

ole hageja toonud esile ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et pooled olid

leppinud sel viisil tasu eest reklaami avaldamises kokku. Nagu ülal märgitud, ei saa kostja

10.04.2022 e-kirjast järeldada, kas ja millise reklaami avaldamises või reklaammaterjalide

loomises ja valmistamises pooled kokku leppisid, sh ei nähtu e-kirjast, et kostja oleks teinud

hagejale pakkumise, et vastutasuks toetuse eest lisab kostja hageja logo üritust reklaamivale

stendile, flaieritele ja diplomitele ning lisab ürituse ruumi hagejat reklaamiva eraldi stendi.

10.1.4. Kostja ei ole võtnud omaks, et pooltel oli kokkulepe, millist reklaami ja millistel

tingimustel peab kostja üritusel avaldama. Kostja on küll möönnud, et ta pidi esitlema

saadetud materjale ja infot enne võistlust ja võistluse toimumise päevadel, kuid seda vastavalt

võimalustele. Seega ei ole võimalik tuvastada, kas ja millise reklaami avaldamises ning

millistel tingimustel pooled kokku leppisid. Poolte erinev arusaam olukorrast kinnitab, et

pooltel ei olnud reklaamiteenuste osas selget kokkulepet.

10.2. Kuna hageja ei ole tõendanud, et pooltel oli kokkulepe, mille kohaselt pidi kostja

reklaamima hagejat hageja väidetud viisil, ei saa kostjale ette heita ka sellise kokkuleppe

rikkumist, st hageja väidetud viisidel hageja reklaamimata jätmist. Seetõttu ei olnud hagejal

alust kostja rikkumise tõttu lepingust taganeda ega taganemise tõttu nõuda VÕS § 189 lg 1

alusel lepingu alusel üleantu tagastamist.

11. Ka juhul kui pooltel oli kokkulepe, et kostja esitleb hagejat sponsorina oma üritusel, sh

lisab tema logo erinevatele reklaammaterjalidele, ei oleks hagejal olnud õigust lepingust

taganeda ja nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist VÕS § 189 lg 1 järgi, sest logo jäi

reklaammaterjalidele lisamata hagejast endast tuleneval põhjusel.

11.1. Juhul, kui pooled olid leppinud kokku, et kostja reklaamib hagejat üritusel, siis võis

hagejal olla tema reklaamimata jätmise korral õigus sponsorlepingust VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p

1 alusel taganeda.

Lepingupool võib VÕS § 116 lg 1 järgi lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust

tulenevat kohustust oluliselt rikkunud, sh on olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 1

järgi tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral

ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, v.a juhul, kui teine lepingupool ei näinud

kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda

tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud.

Hageja on toonud esile, et tal oli huvi selle vastu, et kostja reklaamib teda, st hageja ei

soovinud toetada kostja üritust filantroobina ilma vastusoorituseta. Arvestades seda, et

sponsorlepingu puhul on tavapärane ürituse sponsoritele vastuteenena nende tutvustamine ja

reklaamimine, mis teenib vastutasuna ettevõtja maine kujundamise ja tuntuse suurendamise

eesmärki, võis hageja jääda olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult sponsorlepingust

lootis. Seejuures pidi kostja või ka temaga sarnane ürituse korraldaja nägema ette, et sponsori

reklaamimata jätmise korral jääb sponsor olulisel määral ilma sellest, mida ta lootis üritust

sponsoreerides saada.

11.2. Siinses asjas on hageja esitanud fotod (dtl 55, 57, 58), mis kinnitavad, et ürituse

reklaamil, reklaamstendil ja flaieril ei olnud hagejat reklaamitud, st hageja logo ei olnud neil

kajastatud. Kostja ei ole ka vastupidist väitnud. Seda, et üritusel oleks hagejat reklaamstendil

2-22-137249

vms viisil visuaalselt reklaamitud, ei kinnita ka ühegi asjas tunnistajana üle kuulatud isiku

ütlused (dtl 142–147). Keegi tunnistajatest ei mäletanud, et oleks sellist reklaami näinud.

Samuti ei ole kostja väitnud, et hagejat oleks sponsorina muul viisil ürituse ajal ürituse

ruumides visuaalselt reklaamitud. Maakohtu istungil võttis kostja omaks, et visuaalset

reklaami ürituse ruumides väljas ei olnud (dtl 148, ajamärk 01:16:45).

Kostja väitel reklaamis ta hagejat sotsiaalmeedias ning üritusel suuliselt. Hageja

sotsiaalmeedias reklaamimise kohta ei ole kostja esitanud ühtki tõendit, väites et tagantjärgi ei

ole reklaam enam kättesaadav. Küll aga kinnitavad tunnistaja W ütlused (dtl 145, ajamärk

00:45:44): „teise päeva lõpus T.F mikrofonis rääkis üle sponsorid ja mainis kindlasti ka seda

eesti greeni. Ma kirjutan muusikat. Olin kirjutamas just ühte lugu, et kõik on roheline. Lugu

saigi inspiratsiooni eesti greenist“. Lisaks märkis W hageja esindaja suulist reklaami

puudutava küsimuse kohta: „Väga paljusid ta reklaamis seal. Suurtoetajate hulka käiski

Tradehouse ja eesti green. Kui T.F pakkus šampust ja ütles, et kelle poolt see on, see oligi

eesti greeni poolt“ (dtl 146, 00:57:56). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust pidada W ütlusi

ebausaldusväärseks, sest neist on võimalik aru saada, miks ja millega seoses märkas

tunnistada hageja kaubamärgi nimetamist üritusel. Kuigi tunnistajate Q ja C ütluste kohaselt

ei reklaamitud hagejat üritusel ka suuliselt, ei ole nende ütlustest koosmõjus muude

selgitustega võimalik aru saada, miks nad märkasid seda, et hagejat suuliselt ei reklaamitud.

Olukorras, kus neil ei olnud põhjust sellist asjaolu märgata ja tähele panna, võis neil see

üritusel ka tähelepanuta jääda. See aga ei tähenda, et hageja kaubamärki suuliselt ei

reklaamitud. Sellest järeldab kolleegium, et kostja reklaamis hagejat üritusel suuliselt.

Pelgalt sponsori nimetamine ürituse lõpus suuliselt ei pruukinud vastata täielikult sellele,

mida hageja lootis sponsorlepingust saada. Tavapäraselt kajastab ürituse korraldaja

sponsoreid ka visuaalselt. Seejuures on ka siinsel juhul kostja kajastanud teisi toetajaid

reklaamil, reklaamstendil ja flaieritel, mida kinnitavad hageja esitatud fotod (dtl 55, 57 ja 58).

Seega võis vastava kokkuleppe korral olla hagejal põhjendatud ootus saada sponsorlepingu

alusel teiste sponsorite kõrval võrdväärselt kajastatud, mida kostja pidi ka mõistma, ning

hageja logo teiste sponsorite kõrval reklaamil, stendil ja flaieritel kajastamata jättes oleks

kostja rikkunud lepingust tulenevat kohustust.

11.3. Siiski tuleb arvestada seda, et hageja jäi ürituse reklaammaterjalidel kajastamata

hagejast endast tuleneval põhjusel, mistõttu ei saa hageja kostja rikkumisele tugineda.

Võlausaldaja võib VÕS § 101 lg 1 p 4 järgi lepingust taganeda, kui võlgnik on lepingut

rikkunud. Samas ei või võlausaldaja VÕS § 101 lg 3 järgi tugineda kohustuse rikkumisele

võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle

rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise

riisikot ta kannab.

Pooled ei ole selgitanud, millal nad saavutasid ürituse toetamise ja hageja esitlemise kohta

kokkuleppe, kuid arvestades seda, et kostja koostas hagejale arve 26.05.2022, saab järeldada,

et pooled saavutasid kokkuleppe hiljemalt 26.05.2022. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja

tasus arve 02.06.2022. Asjas ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, kas ja millal pidi hageja

enda üritusel kajastamiseks edastama kostjale vajalikud esitlusmaterjalid ja logo. Kostja saatis

02.06.2022 hagejale sõnumi, milles palus edastada oma logo e-postiaadressile XXX, ja

03.06.2022 meeldetuletuse, mille peale hageja palus aega (dtl 99, 112). Hageja edastas

02.06.2022 e-postiaadressile YYY kahe e-kirjaga Abiprint OÜ poolt talle varem saadetud

eesti greeni logoga plakati ja bänneri (dtl 168–177). Arvestades seda, et saaja e-postiaadress

hageja e-kirjadel ei olnud õige (XXX asemel on märgitud YYY) ning kostja saatis 03.06.2022

2-22-137249

hagejale meeldetuletuse, ei ole need meilid ilmselt kostjani jõudnud. Lisaks saatis hageja

03.06.2022 pärastlõunal (kell 14.12 ja 14.13) e-postiaadressile CCC kahe e-kirjaga logod ja

bännerid (dtl 178–192). Kostja ei ole väitnud, et ta ei saanud 03.06.2022 e-kirja ja selle lisasid

kätte. Kalendri järgi oli 03.06.2022 reede. Pooled ei vaidle selle üle, et üritus toimus 07.–

08.06.2022, s.o kalendri järgi pärast e-kirja saatmist järgmise nädala teisipäeval ja

kolmapäeval. Kostja väitel sai ta sedavõrd hilja saadetud logo esitleda veel üksnes

sotsiaalmeedias, kuid reklaamtrükistele ei saanud enam hageja logo panna, sest trükiste

kujundus tuli trükikojale edastada juba 2022 maikuus (hilisemat tellimust ei oleks trükikoda

jõudnud täita). Kuigi kostja ei ole tõendanud, et ta pidi edastama trükikojale

reklaammaterjalide (reklaamstend kõigi sponsorite logodega, flaierid ja diplomid) tegemiseks

vajalikud andmed enne 31.05.2022, on ringkonnakohtu hinnangul ilmne, et ürituse korraldaja

ei saanud jätta kogu üritust puudutavaid materjale õigel ajal trükkimata. Seetõttu on usutav

kostja väide, et selleks ajaks, mil hageja edastas oma logo, olid ürituse materjalid juba tükki

läinud.

Kuna pooled alustasid läbirääkimisi 2022 aprillis ning üritus toimus 2022 juuni alguses, pidi

hageja mõistma, et kui ta soovib, et kostja esitleks teda üritusel, sh kajastaks hageja logo koos

teiste sponsoritega ürituse reklaamstendil, flaieritel ja diplomitel, ning lasta kostjal trükkida ka

üksnes hagejat reklaamiva stendi, tuleb hagejal edastada kostjale oma logo ja muud

reklaammaterjalide trükkimiseks vajalikud materjalid piisava ajavaruga enne ürituse

toimumist. Sedavõrd hilja materjale saates jäi hageja logo kostja reklaamitrükistel

(reklaamstend kõigi sponsorite logodega, flaierid ja diplomid) kajastamata hageja enda

viivituse tõttu. Samuti ei oleks seetõttu olnud võimalik trükkida ka hageja reklaamimiseks

eraldi stendi.

12. Ülaltoodut arvestades leidis maakohus lõppjäreldusena õigesti, et hagejal ei ole õigust

nõuda kostjalt lepingust taganemisele tuginedes lepingu alusel saadud 2000 eurot tagasi. Kuna

hagejal ei ole VÕS § 101 lg 3 järgi õigust kostja rikkumisele tugineda, ei ole põhjendatud ka

hageja alternatiivne kahju hüvitamise nõue ega kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise ja

viivise nõue.

13. Neil kaalutlustel jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse

resolutsiooni muutmata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel apellandi kanda.

15. Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning

TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kostja esitatud menetlusekulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 612,3 eurot (sh käibemaks). Nimekirjade

kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 7,5

2-22-137249

tundi, sh apellatsioonkaebusega tutvumiseks 2 tundi, vastuse koostamiseks 5 tundi ja

menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 tundi.

Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ja mahtu, on kolleegiumi

hinnangul kostja lepingulise esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud

kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik.

Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu 2023 toimingute puhul 67 eurot

ja 2024 toimingute puhul 81,15 eurot (lisandub käibemaks), mis ei ületa juristi keskmist

tasumäära sarnase keerukusega vaidluste puhul.

Kostja kinnitas TsMS § 174 lg 10 tähenduses, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, sest ta

ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga.

Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 612,3

eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal

TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

16. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)