2-24-117333/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.12.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-117333

Kohtuasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi C.D vastu 40 euro ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.11.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

C.D apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

48,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) AS ÜHISTEENUSED (registrikood

11052490), lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja (apellant) C.D (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 07.11.2024 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata ning jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud AS-i

ÜHISTEENUSED kanda.

3. Mõista AS-ilt ÜHISTEENUSED C.D kasuks välja apellatsiooniastme

menetluskulude hüvitis 100 eurot. Maakohtu menetluses ei ole C.Dl

menetluskulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-24-117333

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 08.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse C.Dlt (kostja) 40 euro saamiseks, Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond

tegi 09.05.2024 võlgnikule makseettepaneku, võlgnik esitas nõudele vastuväite ning

maksekäsuosakond lõpetas 28.05.2024 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 10.06.2024 Harju Maakohtule kostja vastu haginõuetele vastava

hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja leppetrahvi 20 eurot ja sellelt

hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 5,94 eurot, sissenõudmiskulu 20

eurot ning põhivõlalt alates 11.06.2024 kuni selle tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda

koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.

Hagiavalduse kohaselt parkis kostjale kuuluv sõiduk (registrimärk XXXXXX) 06.05.2021

Tallinnas A. H. Tammsaare tee 49 asuvas hageja opereeritavas parklas. Parkimisala on

tähistatud ning seal tohib parkida parkimiskella kasutades kuni 2 tundi tasuta.

Parkimistingimuste p 7 järgi kohustub sõidukijuht vahetult pärast sõiduki parkimist parklasse

asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale nii, et

väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi

kehtivust, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise

parkimisloa alusel. Elektrooniline parkimisfiksaator parkimisaja alguse fikseerimiseks on

täiendav võimalus, mida parkla valdaja ei pea võimaldama. Parkla operaatori tahet tuleb

tõlgendada selliselt, et parklas on lubatud parkida üksnes algusaja fikseerimisega ning juhul

kui seda ei ole võimalik teha, siis ei saa ka parkida. Seega juhul, kui elektrooniline

parkimisautomaat ei töötanud, pidi sõidukijuht paigaldama parkimiskella sõidukis nähtavale

kohale. Kostja ei ole tõendanud, et tema ja parkla valdaja vahel oleks olnud teistsugustel

tingimustel kokkulepe.

Kostja rikkus parkimistingimusi, sest sõidukis puudus parkimisõigust tõendav dokument.

Kostja ei ole ka elektrooniliselt parkimist registreerinud ja kostja väide parkimisautomaadi

rikke kohta ei ole usutav. Elektroonilise parkimisautomaadi logi kinnitab, et aparaat oli

töökorras.

Kuna kostja rikkus parkimiskorralduse nõudeid, koostas hageja talle leppetrahvinõude 20

eurot ja asetas selle sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole leppetrahvi tasunud. Kuna kostja

on leppetrahvi tasumisega viivituses, peab ta VÕS § 113 lg 1 järgi tasuma hagejale ka viivist.

Lisaks nõuab hageja kostjalt VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel 20 euro ulatuses võla

sissenõudmiskulude hüvitamist.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2-24-117333

Kostja kinnitas, et parkis 06.05.2021 ca kell 12.45–13.15 talle kuuluva sõiduki Tondi K-Rauta

parklasse, mis asub Tallinnas Tammsaare tee 49 ja mida haldab AS Ühisteenused.

Kostja vastuväidete kohaselt registreeris ta parkimise algusaja kaupluses olnud

parkimisautomaadis ca kell 12.45, st kostja parkis elektroonilise parkimisloa alusel. Kõik

lepingust tulenevad parkimise algusaja fikseerimise vahendid ja viisid on juriidiliselt võrdse

tähtsuse ja kaaluga.

Poest väljudes avastas kostja koos temaga kaasas olnud isikuga klaasipuhasti vahelt

leppetrahvi kviitungi. Samal ajal viibis parklas parkimiskorraldaja, kellelt kostja päris aru

leppetrahvi väljastamise kohta ning selgitas, et auto parkimise algus sai vähem kui pool tundi

tagasi fikseeritud parkimiskioskis. Parkimiskorraldaja kontrollis oma seadmest numbrimärgi

XXXXXX alusel parkimisinfot, kuid ei suutnud seda tuvastada. Parkimiskorraldaja

aktsepteeris võimalust, et parkimiskioskis, parkimiskorraldaja seadmes või internetiühenduses

võis olla häire, mis tingis leppetrahvi kviitungi väljastamise. Parkimiskorraldaja teatas, et

juhul kui tegemist on tehnilise rikkega, siis leppetrahv tühistatakse. Leppetrahvi kviitung jäi

parkimiskorraldaja kätte. Kostja eeldas, et probleem sai lahendatud.

Parkimisautomaat ei väljasta ühtegi paberkandjal ega elektroonilist kinnitust parkimisaja

registreerimise kohta. Samuti ei väljasta see veateateid ega anna teada, kui süsteemis on viga.

Seega ei ole kostjal võimalik parkimise algusaja registreerimist dokumentaalsete tõenditega

kinnitada, kuid sündmuse ajal viibis kostja koos Yga, kes kinnitab parkimisaja registreerimist

kirjaliku tunnistusega, samuti parkimiskorraldajalt saadud teavet.

Kostja esitatud parkimisautomaadi logil puudub objektiivne väärtus. Logist ei nähtu sõidukite

numbreid (sõidukite numbrid kaetud). Logi alusel ei saa kindlaks teha konkreetset sõidukit ja

siduda seda konkreetse ajahetkega. Logist ei selgu, kas eeldatav viga esines

parkimisautomaadis, parkimiskontrolöri käes olevas seadmes, internetiühenduses, tehnilises

liidestuses erinevate seadmete vahel või eksis parkimiskontrolör ise millegagi. Kostja saab

ainult oletada, sest mingit muud võimalust hageja süsteemide sisse näha tal ei olnud ega ole.

Hageja viivitas ebamõistlikult kaua leppetrahvinõude esitamisega ning hageja nõue on

aegunud. Sündmus toimus 06.05.2021 ja kuni maksekäsu kiirmenetluse alustamiseni

08.05.2024 ei olnud kostja hageja nõudest teadlik, sest hageja ei edastanud ühtki teadet

leppetrahvinõude kohta. Jääb arusaamatuks, miks ootas hageja üle kolme aasta ja ei esitanud

kostjale kohtuväliselt nõuet. Pooled oleksid saanud lahendada vaidluse kohturessurssi

raiskamata. Hageja käitus vastuolus hea usu põhimõttega.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 07.11.2024 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 45,94 eurot ja alates 11.06.2024 kuni leppetrahvi tasumiseni sellelt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivise.

4.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

kostja parkis sõiduki registrimärgiga XXXXXX 06.05.2021 hageja opereeritud

Tallinnas A.H. Tammsaare tee 49 asuvas parklas;

-

selles parklas oli sõiduki omanikul õigus parkida tasuta kaks tundi, kui ta fikseerib

parkimise algusaja;

2-24-117333

-

parkimistingimuste p 7 nägi ette, et kui operaator võimaldab infotahvlil märgitud aja

ulatuses tasuta parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasil või armatuurlaual

fikseerida nähtavale kohale asetatud parkimiskellaga; p 8 järgi võis lepingutingimuste

rikkumisel operaator nõuda leppetrahvi tasumist kuni 57 eurot;

-

parkimise algusaja tähistamiseks ei kasutanud kostja sõidukis parkimiskella;

-

kostjale koostati 06.05.2021 kell 12.57 parkimiskorralduse nõuete eiramise eest

leppetrahvinõue 20 eurot, leppetrahvinõue jäeti kostja sõiduki kojamehe vahele.

4.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja nõue aegunud. Leppetrahvinõue

muutus sissenõutavaks 21.05.2021. Seega oleks nõue tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 146 lg 1 ja § 147 lg 1 järgi aegunud 21.05.2024. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse

avalduse 08.05.2024, s.o ajal, mil nõue ei olnud veel aegunud.

4.3. Hageja ei ole ebamõistlikult viivitanud leppetrahvinõude esitamisega VÕS § 159 lg 2

tähenduses. Leppetrahvinõude asetamist sõiduki kojamehe vahele on kohtupraktikas loetud

mõistlikuks viisiks selle kättetoimetamisel. Seega sai hageja leppetrahvinõude kätte. Hageja

saatis kostjale 13.05.2024 e-kirja võla tasumise ettepanekuga. Seega oli kostjal võimalik

tasuda leppetrahv enne, kui hageja esitas kohtule hagi.

4.4. Kostjal on õigus nõuda hagejalt leppetrahvi, leppetrahvi tasumisega viivitamise tõttu

viivist ning sissenõudmiskulude hüvitamist.

4.4.1. Poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping. Parkimistingimuste järgimiseks tuli juhil igal

juhul fikseerida parkimise algusaeg. Seda oli sõidukijuhil võimalik teha parkimiskella abil.

Parkimistingimuste kohaselt tuli parkimise õigust andev dokument asetada armatuurlauale või

esiklaasile. Kostja rikkus lepingut.

4.4.2. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei rikkunud lepingut.

Kostja väited, et ta fikseeris parkimise algusaja parkimisautomaadis, kui automaadil esines

tehniline rike, ei ole usutavalt tõendatud. Kostja esitas kohtule Y allkirjastatud avalduse,

milles viimane teatas, et ta viibis parklas leppetrahvi koostamise ajal; kostja fikseeris sõiduki

parkimise algusaja parkimisautomaadis kell 12.45; tema ja kostja kohtusid

parkimiskorraldajaga, kes selgitas tehnilise häire võimalusi ja võttis parkimistrahvi kviitungi

enda kätte; parkimiskorraldajalt ei järgnenud täiendavat infot või taotlust edasisteks

toiminguteks. Y kinnitus ei tõenda parkimisautomaadi tehnilist riket. Tema kinnituses toodud

andmed on vastuolus teiste asjas esitatud tõenditega. Sõidukist tehtud fotodelt ei nähtu, et

parkimiskorraldaja oleks olnud koos kostjaga sõiduki juures ning et parkimiskorraldaja oleks

võtnud leppetrahvi kviitungi enda kätte, leppetrahvikviitung jäeti sõiduki kojamehe vahele.

Sõiduki läheduses ühtegi isikut näha ei ole, mistõttu ei saa fotode alusel usutavalt järeldada, et

kostja kohtus sõiduki juures parkimiskorraldajaga.

Parkimisautomaadil riket ei esinenud. Hageja esitatud parkimisautomaadi logiandmete

väljavõttelt nähtub, et kasutajad on 06.05.2021 saanud järjepidevalt registreerida sõidukite

parkimisaegade algust. Parkimise algusaegu on seejuures fikseeritud ka täpselt kell 12:45 ning

enne ja pärast seda. Asjakohatud on kostja väited, et logiandmetest ei nähtu konkreetsete

sõidukite numbreid, mistõttu puudub tõendil objektiivne väärtus. Seadusest ei tulene, et

kirjalikus tõendis peavad olema kajastatud kõigi isikute isikuandmed ja sõidukite andmed.

Hagejal ei olnud vaja tõendada, millised konkreetsed sõidukid samal ajal samas parklas

parkisid. Oluline on see, et logiandmete väljavõte koos sõidukist tehtud fotodega kogumis

2-24-117333

tõendavad, et kostja väited ei vasta tõele ning kostja esitatud kirjalikus kinnituses toodud

andmed ei ole usaldusväärsed, sest need on vastuolus teiste tõenditega.

Kui parkimisautomaat parkimise algusaja fikseerimist ei võimaldanud, oli kostjal võimalik

kasutada parkimise algusaja fikseerimiseks parkimiskella.

4.5. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on 375 eurot,

mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista koos kohustusega tasuda menetluskulude

hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi

rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus parkimistingimuste p 7 tõlgendades ja

kohaldades tähelepanuta, et selle järgi oli parkimise algusaja fikseerimiseks ette nähtud kolm

juriidiliselt võrdse kaaluga võimalust, sh parkimine elektroonilise parkimisloa alusel, mis oli

selles parklas tagatud. Sellist parkimise algusaja fikseerimise viisi kasutades ei tulnud

kasutada parkimiskella. Kui parkimiskorraldaja võimaldab sel viisil parkimise algusaega

fikseerida, siis peab ta tagama elektroonilise vahendi töökorra ja tehnilise toimimise ning

vastutab parkimisandmete kogumise ja töötlemise, korrashoiu ning isikuandmete korrektse

säilitamise ning nende tähtaegadest kinnipidamise eest.

Kuna kostja kasutas parkimisautomaati, ei tõenda ilma parkimiskellata fotod kostja rikkumist.

Kuna kostja ei ole väitnud, et ta viibis leppetrahvi väljastamise hetkel auto juures, on

asjakohatud ja väärad maakohtu järeldused selle kohta, et fotodel ei ole ühtki isikut sõiduki

juures näha. Selleks ajaks kui kostja tuli ja leppetrahvikviitungi avastas, olid fotod juba

tehtud.

Kostja esitas maakohtule tunnistaja kirjalikud ütlused, sest tavaline inimene ei fotografeeri

ega salvesta muul viisil iga liigutust, sh parkimisaja fikseerimist parkimisautomaadis ja

vestlust parkimiskorraldajaga. Kostja soovis sellega tõendada, et ta fikseeris

parkimisautomaadis parkimise algusaja, mitte seda, et parkimisautomaat ei olnud töökorras.

Seejuures ei ole kostja väitnud, et parkimisautomaat oli kindlasti tehniliselt korrast ära. Kostja

tõi selle välja ühe võimalusena ja oletusena, miks talle leppetrahv väljastati. Kostja ei saa

välja uurida ega selgitada, kuidas parkimiskorralduse süsteem toimib, selle eest vastutab

parkimiskorraldaja.

Asjakohatu ja eluvõõras on maakohtu järeldus, et kostjal oli võimalik kasutada parkimiskella,

kui parkimisautomaat ei töötanud. Apellant ja tunnistaja sisenesid heas usus kauplusse ning

pärast parkimise algusaja fikseerimist ei olnud neil teadmist, et parkimiskiosk ei toiminud

nõuetekohaselt. Parkimisautomaat ei andnud veateadet. Alles pärast leppetrahvikviitungi

avastamist kojamehe vahel tekkis oletus selle rikkest.

Hageja esitatud parkimisautomaadi logiandmete väljavõttest ei selgu, et kostja ei ole oma auto

parkimise algusaega parkimisautomaadis fikseerinud. Sellest selguvad üksnes anonüümsete

parkijate parkimistoimingud teatud ajaperioodil. Tavapäraselt esitavad parkimiskorraldajad

kohtule tõendina väljavõtte parkimiskioski logiandmetest, millega oleks võimalik tõendada

parkimistoimingut konkreetse sõidukiga sõiduki registreerimisnumbri alusel.

2-24-117333

Vastustaja seisukoht

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

Hageja tõendas, et parkimisautomaat oli töökorras.

Eelduslikult ei üritanud kostja parkimise algusaega registreerida või oli tegemist inimliku

eksimusega parkimise algusaja fikseerimisel (nt apellant eksis sõiduki registreerimismärgi

sisestamisel või jättis parkimise registreeringu kinnitamata). Parkimisaja valesti sisestamise

riisikot kannab apellant.

Maakohus ei ole tõendeid hinnates eksinud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja

maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka

menetluskulude jaotust, samuti tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise.

8. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel

aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad

kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta

ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks.

9. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus asjas esitatud asjaolusid ja tõendeid arvestades

ekslikult seisukohale, et kostja rikkus poolte vahel sõlmitud parkimislepingut.

9.1. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja parkis talle kuuluva sõiduki 06.05.2021 Tallinnas

A.H. Tammsaare tee 49 asuvas Tondi K-Rauta kaupluse parklas, millega saab lugeda poolte

vahel parkimislepingu sõlmituks. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja väljastas samal

päeval kostjale 20 euro suuruse leppetrahvinõude parkimistingimuste rikkumise eest.

Erimeelsust ei ole ka selle üle, et parkimistingimuste p 8 kohaselt oli hagejal õigus nõuda

sõidukijuhilt leppetrahvi, kui sõidukijuht rikub lepingut. Pooled vaidlevad üksnes selle üle,

kas kostja rikkus lepingut, st jättis sõidukit parkides fikseerimata parkimise algusaja.

9.2. Parkimistingimuste p 7 järgi kohustus sõidukijuht vahetult pärast sõiduki parkimist

parklasse asetama parkimise õigust tõendava dokumendi esiklaasile või armatuurlauale nii, et

väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi

kehtivust, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise

parkimisloa alusel; juhul, kui operaator võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses operaatori

opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki

esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida vastavalt

parklas kehtestatud tingimuste alusel (dtl 31).

Parkla sissesõidu juures paiknes parkimisaja piirangu märk (dtl 30), mille puhul peab

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2022 määruse nr 12 (Liiklusmärkide ja

teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele) § 21 lg p 18 ja lisa 8 (tahvel 873 d) järgi olema

parkimise algusaeg kontrollijale parkimiskellaga selgesti nähtavaks tehtud.

2-24-117333

Pooled ei vaidle selle üle, et selles parklas oli võimalik lisaks mehaanilisele parkimiskellale,

mis jäetakse sõidukis nähtavale kohale, fikseerida parkimise algusaeg ka kaupluses asuvas

parkimisautomaadis. Seda kinnitab mh asjaolu, et hageja esitas parkimisautomaadi logi

väljavõtte.

Seega võis sõidukijuht ajaliselt piiratud tasuta parkimiseks teha oma sõiduki parkimise

algusaja nähtavaks kas sõidukisse nähtavale kohale paigutatud parkimiskellaga või sisestada

parkimise algusaja fikseerimiseks vajalikud andmed parkimisautomaadis.

Siinsel juhul ei ole kostja väitnud, et ta tegi parkimise algusaja nähtavaks sõidukisse jäetud

parkimiskellaga. Kostja väitel registreeris ta parkimise parkimisautomaadis.

9.3. Kuna selles parklas oli võimalik fikseerida parkimise algusaeg nii sõidukisse jäetava

parkimiskellaga kui ka andmete sisestamisega kaupluses asuvasse parkimisautomaati, tuli

hagejal hagi rahuldamiseks tõendada, et kostja ei ole kummalgi viisil parkimise algusaega

nähtavaks teinud. Hageja ei ole seda teinud.

Hageja esitas hagiavalduses küll fotod selle kohta, et sõidukisse ei olnud nähtavale kohale

parkimiskella paigutatud, kuid ei esitanud tõendeid selle kohta, et kostja sõidukit ei olnud

parkimisautomaadis registreeritud. Hageja väitis 07.08.2024 seisukohas, et kostja ei ole

registreerinud parkimist elektrooniliselt ja ei pidanud kostja väidet parkimisautomaadi rikke

kohta usutavaks, kuid ei esitanud oma väidete kinnituseks ühtki tõendit. Pärast kostja

vastuväidet ja hageja seisukohta juhtis maakohus 22.08.2024 kirjas (dtl 60) hageja tähelepanu

sellele, et hagejal tuleb täiendavalt tõendada, et parkimisautomaadil ei esinenud tehnilist riket

ning et kostja ei registreerinud sõiduki parkimist automaadis. Hageja esitas seepeale

parkimisautomaadi logi väljavõtte ajavahemiku 06.05.2021 kell 10.57–12.57 kohta (dtl 65–

76), milles oli sõidukite registreerimisnumbrite tulp kinni kaetud. Selle tõendiga soovis hageja

tõendada, et teised sõidukijuhid said samal ajal parkimist registreerida, st parkimisautomaadil

ei saanud riket olla. Selle kohta, et kostja ei registreerinud oma sõidukit parkimisautomaadis,

ei esitanud aga hageja ühtki tõendit, sh ei saa seda järeldada esitatud logist, kuna sellel on

kõik sõidukite numbrimärgid kinni kaetud. Ka kostja vastavasisulisele apellatsioonkaebuse

väitele ei ole hageja vastanud.

Eeltoodut arvestades ei ole hageja tõendanud, et kostja jättis sõiduki parkimise

parkimisautomaadis registreerimata. Kuna hageja ei ole hagi aluseks olevat asjaolu (kostja

rikkumist) tõendanud, tuleb hageja leppetrahvinõue ja sellega seotud kõrvalnõuded jätta

rahuldamata.

10. Lisaks märgib kolleegium, et seda, et kostja registreeris sõiduki parkimise

parkimisautomaadis, kinnitab siinses asjas Y kirjalik kinnitus. Ringkonnakohtul ei ole alust

arvata, et see tõend ei ole usaldusväärne. Olukorras, kus isik registreerib parkimisautomaadis

oma sõiduki, saab temaga koos viibinud isiku kirjalik kinnitus või kohtus tunnistajana antud

ütlus olla praktiliselt ainuke võimalik tõend selle asjaolu kinnitamiseks. Sageli ei ole aga

sõidukijuhil sellises olukorras üldse oma väidete kinnituseks võimalik tõendeid esitada.

Seetõttu peab parkimiskorraldaja tõendama, et parkimisautomaadis ei ole registreeritud

parkimise algusaega. Kuna siinsel juhul hageja ei tõendanud, et kostja sõiduki parkimise

registreerimist ei nähtu parkimisautomaadi logist, siis ei ole tähtsust hageja väidetel selle

kohta, et kostja kannab inimliku eksituse riisikot, kui ta sisestas vale numbri või jättis

registreeringu kinnitamata. Küll aga märgib kolleegium, et ka eksliku numbri sisestamine

oleks tuvastatav parkimisautomaadi logist ning sellisel juhul ei oleks alust arvata, et isik ei ole

parkimise algusaega nähtavaks teinud. Ühtlasi tuleb parkimiskorraldajal tagada parkimise

2-24-117333

algusaja fikseerimine parkimisautomaadis selliselt, et inimesel on võimalik mõista, et andmed

on edukalt sisestatud.

11. Ülaltoodud põhjendustel tühistab kolleegium maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab

hagi rahuldamata, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162

lg 1 järgi hageja kanda. Arvestades seda, et kosjal ei tekkinud maakohtu menetluses

hüvitatavaid menetluskulusid ja tema ainsaks menetluskuluks on apellatsioonkaebuselt

tasutud riigilõiv 100 eurot, mida saab pidada mõistlikuks ja vajalikuks kuluks, määrab

ringkonnakohus TsMS § 174 lg 1 järgi kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse ning

mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsioonimenetluse kuluna 100 eurot.

13. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)