3-24-1011/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1011

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 27.03.2024

ettekirjutuse nr 1052277823 tühistamiseks sissesõidukeelu

kohaldamise osas ning PPA kohustamiseks vaidlustatud

osas uue otsuse tegemiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X (s xx xx xxxx)

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Marta Gromtsev

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 20.01.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PPA tegi 27.03.2024 Xle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja kohaldas sissesõidukeeldu

3 aastaks (dtl 5-7). Selle põhjendused on järgmised.

1)

Vene Föderatsiooni kodanik X saabus Itaalia C-viisat (kehtivusajaga 23.02.2024-

28.03.2024, lubatud viibimise päevade arv 20) kasutades Schengeni alale 04.03.2024 läbi

Itaalia. Ta esitas 13.03.2024 Eestis taotluse Eesti viisa saamiseks, kuid sai keelduva otsuse.

26.03.2024 sai migratsioonijärelevalvetalitus informatsiooni viisa osas tehtud keelduvast

otsusest. Teatis viitas ka sellele, et isik viibib Eestis ebaseaduslikult, kuna ta sisenes

3-24-1011

Schengeni alale 04.03.2024 ning on kuni keelduva otsuse saamiseni viibinud alal pidevalt

kokku 23 päeva ehk 3 päeva lubatud viibimisajast rohkem. Isiku pass on politsei käes.

2)

27.03.2024 vestlusel selgitas isik, et tuli 04.03.2024 Schengeni alale, kuna 07.03.2024 oli

Eestisse määratud kohtuistung seoses abiellumisega Eesti püsiva elanikuga Y. Isik selgitas, et

lendas lennukiga Armeeniast Itaaliasse, kus oli umbes 6-7 tundi, Eestisse jõudis 05.03.2024.

Itaalia viisa saamiseks deklareeris ta turismi eesmärki, kuid kavatses ka minna Eestisse

osalema kohtuistungile, mis pidi käsitlema tema ja elukaaslase vahel abielu sõlmimise luba

ning kus ta pidi isiklikult osalema. Samuti esitas ta perekonnaseisuametis abiellumisavalduse.

Isik selgitas, et soovis oma elukaaslasega abielluda, kuid ilma seadusliku aluseta Eestis

viibimiseks oleks see olnud juriidiliselt võimatu. Isik selgitas ka, et plaanis reisida ja naasta

Itaaliasse, kuid selle kohta tõendeid ei esitanud. Pärast abiellumisavalduse esitamist otsustas ta

taotleda Eesti viisat. Ta tunnistas, et teadis, et viisast keeldumisel saab ta illegaalselt riigis

viibiva isiku staatuse, kuid arvas, et selle ainsaks tagajärjeks on lahkumisettekirjutus. Ta ei

teadnud, et lisaks on PPA-l kohustus kehtestada sissesõidukeeld.

3)

Seega lisaks ebaseaduslikult Eesti territooriumil viibimisele tegi isik seda teadlikult,

püüdmata vältida selle olukorra tekkimist. See viitab tema ebausaldusväärsusele. Küsitluse

ajal püüdis isik vältida küsimustele otseste vastuste andmist. Pole alust järeldada

põgenemisohtu või seda, et isik ei kavatse vabatahtlikult lahkumisettekirjutust täita. Seega anti

talle Eestist lahkumiseks aega 14 päeva, millega isik oli nõus.

4)

PPA võtab arvesse, et isik on täitnud kaasaaitamiskohustust ning aidanud asjaolusid välja

selgitada. Isiku sõnul ta ei arvestanud sissesõidukeelu kohaldamisega ning kahetseb tegu.

Isikut pole varem väärteo- ega kriminaalkorras karistatud, teda pole ka Schengeni

liikmesriigist sissesõidukeeluga välja saadetud. Humaansetel alustel sissesõidukeelu mitte

kohaldamiseks alust ei nähtu. Isikul ei ole Eestis lähedasi või pereliikmeid, kes vajaksid abi

toimetulekul. Tema Eestis viibimine ei ole hädavajalik. Seega kohaldatakse tema suhtes

sissesõidukeeldu 3 aastaks.

2. X esitas Tallinna Halduskohtule 05.04.2024 kaebuse, milles palub tühistada PPA

27.03.2024 ettekirjutus osas, millega kohaldati tema suhtes sissesõidukeeldu 3 aastaks.

Kaebaja on selgitanud, et lahkus Eestist vabatahtlikult 09.04.2024 ega vaidlusta

lahkumisettekirjutust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebaja palub tühistada 27.03.2024 ettekirjutus osas, millega kohaldati tema

suhtes sissesõidukeeldu 3 aastaks, ning kohustada PPA-d otsust selles osas ümber

vaatama. Kaebuse põhjendused on järgmised.

1)

3 aasta pikkune sissesõidukeeld on ebaproportsionaalne ja liiga karm. See rikub õigust

perekonnaelule ja on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõtte ja võrdsuspõhiõigusega. Selle

tõttu on vast abiellunud paar sunnitud pikka aega lahus elama.

2)

Abiellumise protseduur oli niigi keeruline, välismaalasest kaebaja vajas kohtu luba ja pidi

isiklikult kohtuistungil osalema. Sellest oli tingitud tema sissesõit Eestisse 05.03.2024. Abielu

sõlmimine pidi toimuma aga alles 11.04.2024, kui kaebaja lühiajalise viisa kehtivus oleks juba

lõppenud. Seega pöördusid kaebaja koos elukaaslasega veebikeskkonna online.ee kaudu

Ameerika Ühendriikide Utah osariigi poole ja nende abielu sõlmiti 27.03.2024, mida tõendab

Utah maakonnasekretäri Aaron R. Davidsoni 29.03.2024 väljastatud abielutunnistuse koopia.

Kaebaja ja Y abielu on alates 27.03.2024 ametlikult registreeritud ja neil on seadusega

kaitstud õigus elada ühist perekonnaelu ühe abikaasa püsivas elukohas Eestis. Pikaajalise

2(5)

3-24-1011

sissesõidukeelu korral satuvad noored abikaasad raskustesse ja nende abielusuhted võivad

lõppeda.

3)

D-viisa taotlemise ajal (ja kuni 28.03.2024) viibis kaebaja Eestis seaduslikul alusel.

4)

Kaebaja tunnistab, et Eestisse abielu sõlmimiseks saabumisel on ta rikkunud Itaalia viisa

saamiseks deklareeritud turismieesmärki, kuid ta tegi seda seaduse mittetundmise tõttu ning

kahetseb siiralt oma tegu.

2. PPA palub 17.05.2024 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1)

Kaebaja saabus Eestisse 05.03.2024. Eestis viibides taotles ta 13.03.2024 Eesti pikaajalist

D-viisat, kuid 26.03.2024 keeldus PPA viisa andmisest. PPA tegi lahkumisettekirjutuse

27.03.2024. Kaebaja lahkus Eestist 09.04.2024.

2)

Kaebajal ei olnud alust viisa alusel Eestis viibimiseks kuni 28.03.2024, nagu ta väidab.

Kaebajal oli lubatud viibida Schengeni alal 20 päeva ja kuna ta sisenes alale 04.03.2024,

lõppes viisaga lubatud viibimisaeg 23.03.2024, isegi kui viisa kehtivusajaks oli 28.03.2024.

Vastustaja möönab, et pärast viisa viibimisaja lõppu oli kaebajal õigus Eestis viibida viisa

taotluse läbivaatamise ajal tulenevalt VMS §-st 623. Alates 26.03.2024 ei olnud kaebajal

seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Ettekirjutuse tegemise hetkega viibis kaebaja Eestis

illegaalselt 2 päeva. Seega oli lahkumisettekirjutuse tegemine õiguspärane. Kuigi viisa

taotluse läbivaatamise ajal oli kaebaja viibimine Eestis seaduslik, ei tähenda see, et kaebaja

pole rikkunud viisa tingimusi. Eestis viibides said viisaga lubatud päevad läbi ning kaebaja

ületas viisaga kindlaks määratud viibimisaega. Viisa puhul on tegemist riigis ajutise viibimise

alusega ja kaebaja pidi oma Eestis viibimise korraldamisel nimetatud asjaolu arvesse võtma.

Kaebaja pidi möönma, et tal võib mitte õnnestuda sõlmida abielu enne viisapäevade lõppu.

Välismaalasel ei saa olla õiguspärast ootust, et talle antakse viibimisalus Eestis, seega ei

saanud kaebaja loota, et talle antakse Eesti viisa.

3)

Vastavalt VSS § 74 lg-le 1 kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes

sissesõidukeeldu 3 aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Seadus ei sätesta,

kaua peab välismaalane illegaalselt Eestis viibima, et kohaldada tema suhtes sissesõidukeeldu

maksimaalseks ajaks. Seega pole oluline, mitu päeva välismaalane ebaseaduslikult Eestis

viibis, vaid 3-aastase sissesõidukeelu määramiseks piisab ebaseaduslikult Eestis viibimise

faktist. PPA-l on õigus lühendada sissesõidukeelu pikkust, kuid käesoleval juhul ei esine

selliseid kaalutlusi, mis tingiksid kaebaja suhtes lühema sissesõidukeelu kohaldamise.

4)

Ettekirjutuse tegemise ajal ei olnud kaebaja abielus. Tal ei olnud sel ajal abikaasat ega

muid perekondlikke suhteid, seega ei saanud PPA neist ettekirjutuse tegemisel lähtuda. Abielu

registreerimise soov ei kinnita lahkumisettekirjutusega perekonnaelu kaitse põhiõiguse

piiramist ja PPA otsuse õiguspärasus ei sõltu kaebajal esinenud võimalikust soovist abielluda.

Abielu hilisem sõlmimine ei mõjuta vaidlustatud otsuse õiguspärasust, pärast sissesõidukeelu

kohaldamist tekkinud asjaolud pole olulised. Kaebajal on võimalik taotleda sissesõidukeelu

lühendamist. Samas tuleb arvestada, et abielu sõlmiti ajal, mil kaebajale oli juba tehtud

lahkumisettekirjutus ja kohaldatud sissesõidukeeldu. Ka sissesõidukeelu tühistamine ei

tähenda, et kaebaja saaks kohe naasta – selleks on tal vaja viibimisalust (nt viisat või

elamisluba). Jääb arusaamatuks, miks otsustasid kaebaja ja tema abikaasa abielu sõlmida alles

vahetult pärast lahkumisettekirjutuse tegemist. Ilmselt oli kaebaja teadlik võimalusest sõlmida

abielu veebi teel, kuna abiellumisavaldus esitati järgmisel (kui mitte sama) päeval pärast

ettekirjutuse tegemist. Pole selge, miks pole abikaasad võtnud sellist võimalust ette varem,

vaid tuli ära oodata Eestis abieluvõrdsuse kehtestamine ja kiiremas korras korraldada

3(5)

3-24-1011

abiellumine Eestis. Kaebaja ise tunnistab, et abielu sõlmimise protseduur on niigi keeruline ja

aeganõudev, samas USA-s sõlmiti abielu paari päevaga ilma abikaasade kohalolekuta

5)

Seega on kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld Schengeni alale proportsionaalne.

Ettekirjutuse tegemisel võttis PPA arvesse, et kaebaja ei ole abielus, ta on viibinud Eestis

illegaalselt, samuti rikkus ta viisa tingimusi. Muid sidemeid kaebajal Eestiga ei ole. Seaduse

mittetundmine ei muuda riigis ebaseaduslikku viibimist olematuks ega anna alust

sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks. Kaebaja ise tunnistas, et Eesti ei väljastaks talle viisat.

Vaatamata sellele, et väidetavalt konsulteeris kaebaja juristidega, oli ta valmis jääda Eestisse

illegaalselt, kuna lootis vaid lahkumisettekirjutuse saamisele. Jääda Eestisse ilma seadusliku

aluseta kaebaja ei tohtinud. Riigil on tulenevalt rahvusvahelise õiguse põhimõttest suveräänne

õigus kontrollida välismaalase riiki sisenemist, riigis viibimist ja riigist lahkumist. Sellest

tulenevalt peab riigil olema võimalik piirata välismaalase, kes on rikkunud riigis kehtivat

õiguskorda, riiki sisenemist ning kohaldada talle sissesõidukeeldu.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Asjas on vaidlus ainuüksi kaebaja suhtes 3 aastaks kohaldatud sissesõidukeelu

õiguspärasuse üle, kuivõrd lahkumiskohustust kaebaja ei vaidlusta ning pooled on

teatanud, et kaebaja on selle 09.04.2024 täitnud. Vaidluse all pole ka viisa saamine.

Seega ei käsitle kohus põhjalikumalt ettekirjutusega pandud lahkumiskohustuse ning

viisaga seonduvaid väiteid.

4. Lahkumisettekirjutuse tegemisel on PPA-l VSS § 74 lg-st 1 tulenevalt õigus

üldjuhul kohaldada välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks.

Vaidlustatud otsuse leheküljel 3 ongi kaebajale kohaldatud VSS § 74 lg 1 alusel

sissesõidukeeldu Eestisse ja Schengeni viisaruumi 3 aastaks alates lahkumiskohustuse

täitmisest.

5. Sisenemiskeelu kehtestamise eesmärk on anda riigisisestele tagasisaatmise

meetmetele üleeuroopaline mõju. Sissesõidukeeld kujutab endast Euroopa Liidu

tagasisaatmispoliitika tõhususe suurendamise vahendit, tagades, et pärast kolmanda

riigi kodaniku väljasaatmist ei või viimane naasta seaduslikult liikmesriikide

territooriumile. Seega on sissesõidukeelu kohaldamisel preventiivne, heidutav mõju.

Välismaalase suhtes, kes ei ole Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või tema perekonnaliige,

kohaldatakse Schengeni sissesõidukeeldu (VSS § 74 lg 41).

Sissesõidukeelu võib sama sätte lg 4 järgi jätta kohaldamata humaansetel kaalutlustel või lg-st

3 nähtuvalt lühendada selle kehtivust, kui eelnimetatud tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid

asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2024 otsus nr 3-

23-631). Seejuures peaksid sissesõidukeelu erandina kohaldamata jätmist tingivad humaansed

kaalutlused VSS § 74 lg 4 tähenduses seonduma esmajoones olukorraga, kus sissesõidukeeld

riivaks intensiivselt välismaalase perekonna- või eraelu, seaks ohtu tema elu või tervise või

tooks kaasa muu analoogse tagajärje (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2023 otsus nr 3-23-

365).

6. Tallinna Ringkonnakohus on ka selgitanud, et eelnevalt viidatud sätetest

tuleneb, et kui välismaalase puhul ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis

tingiksid tema suhtes sissesõidukeelu kohaldamata jätmise (VSS § 74 lg 4) või

sissesõidukeeldu kohaldamise lühemaks ajaks (VSS § 74 lg 3), siis on seadusandja

hinnanud proportsionaalseks kohaldada lahkumisettekirjutuses välismaalasele

sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates

4(5)

3-24-1011

(Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2024 otsus nr 3-23-1778). Venemaa kodanikust

välismaalase suhtes kohaldatakse seejuures VSS § 74 lg 41 järgi Schengeni

sissesõidukeeldu.

7. Vastustajal tuleb siiski igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeldu

kohaldada ja milline sissesõidukeelu pikkus on asjaolusid arvestades proportsionaalne

(nt Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 16; 27.06.2019 otsus nr 3-17-1927, p

13; 19.02.2019 otsus nr 3-17-1545, p 34). Kaebajale sissesõidukeelu kohaldamisel ei

ole PPA kaalumisvigu teinud. Vaidlustatud ettekirjutusest nähtub, et kaebaja puhul ei

tuvastatud sellist erandlikku põhjust, mis annaks aluse seaduses ettenähtud

sissesõidukeelu kestust lühendada või jätta sissesõidukeeld kohaldamata.

8. Ettekirjutuses on välja toodud, et kaebajal ei ole Eestis abivajavaid lähedasi või

pereliikmeid ning tema Eestis viibimine ei ole hädavajalik. Kaebaja 27.03.2024

küsitluse protokollist nähtub, et ta saabus 05.03.2024 märtsis esimest korda Eestisse.

Seega viibis ta Eestis esmakordselt ning üksnes lühiajaliselt ja tal ei olnud Eestiga

mingeid muid sidemeid. Kaebaja kinnitas vestlusel PPA-le ka seda, et ta ei ole abielus,

mistõttu ei saanud PPA lähtuda vastupidisest. PPA on põhjendatult märkinud, et

ettekirjutuse tegemise ajal ei olnud kaebajal Eestis abikaasat ega muid perekondlikke

suhteid. Seega ei esinenud sellist intensiivset perekonnaelu riivet, mis andnuks PPA-le

aluse jätta sisenemiskeeldu kohaldamata. Asjaolu, et kaebajal oli soov edaspidi

abielluda Eesti pikaajalise elanikuga ning et nad astusid pärast kaebajaga küsitluse

läbiiviimist ja ettekirjutuse tegemist samme selleks, et võimalikult kiirest abielluda, ei

muuda ettekirjutust ebaproportsionaalseks. Samuti ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasus

sellest, kas abiellumise protseduur Eestis oli keeruline. Arvestades 27.03.2024

toimunud vestlust, tegi kaebaja seda kõike teadmises, et tema suhtes tehakse või on

tehtud lahkumisettekirjutus koos sissesõidukeeluga. Seega pidi paar arvestama sellega,

et nad ei pruugi saada edaspidi Eestis koos elada. Kohus hindab haldusakti

õiguspärasust selle tegemise seisuga. PPA märgib õigesti, et ka sissesõidukeelu

tühistamine ei tähendaks seda, et kaebaja saaks kohe naasta, kuna selleks on tal vaja

viibimisalust – nt viisat või elamisluba.

9. Kaebaja väited õiguspärase ootuse ja võrdsuspõhiõiguse rikkumisest ei ole

põhjendatud. Kaebaja ei ole ära näidanud, kellega võrreldes teda ebasoodsamalt

koheldakse. Eelnevalt tõi kohus esile VSS sätted, mille kohaselt kohaldatakse üldjuhul

välismaalase suhtes ka sissesõidukeeldu kolmeks aastaks. Kaebajale ei tulenenud

õiguspärast ootust sissesõidukeelu kohaldamata jätmisele ainuüksi sellest, et ta sai

enda väitel juristilt kinnituse, mille kohaselt tehakse talle illegaalselt Eestisse jäämise

korral üksnes ettekirjutus Eestist lahkumiseks.

10. Eelnevast tulenevalt puudub kaebuse rahuldamiseks alus.

11. Nagu PPA on selgitanud, on kaebajal võimalik vajaduse korral taotleda

sissesõidukeelu peatamist, selle tähtaja lühendamist või sissesõidukeelu kehtetuks

tunnistamist (VSS §-d 75, 32 ja 321).

12. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg

1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmist väitnud ja tema

võimalikke menetluskulusid kaebajalt HKMS § 109 lg 1 alusel välja ei mõisteta.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)