2-22-17833/75 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.12.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-17833

Tsiviilasi

I.L (L) hagi Z.Q.M vastu saamata jäänud töötasu ja

hüvitiste väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

43 879,72 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper

Kostja Z.Q.M (registrikood xxxxx), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Gerli Helene Gritsenko

Viimase istungi aeg

04.11.2024

RESOLUTSIOON

1. Mitte võtta vastu ja tagastada hagejale 18.11.20224 menetlusdokumendi lisa – veebilehe

www.teatmik.ee väljavõte XXX kohta.

2. Jätta rahuldamata Z.Q.M 29.10.2024 taotlus parandada 23.10.2024 kohtuistungi

protokolli.

3. Jätta rahuldamata I.L hagi Z.Q.M vastu saamata jäänud töötasu ja hüvitiste

väljamõistmiseks.

4. Jätta menetluskulud I.L kanda. Kohus määrab poolte menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (20.12.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. I.L (hageja/töötaja) esitas 25.11.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse (täpsustatud

13.12.2022) paludes kohtul mõista Z.Q.M-lt (kostja) välja perioodil 01.07–28.07.2022 saamata

jäänud töötasu 9879,47 eurot (bruto), kasutamata puhkuse hüvitise 2879,93 eurot (bruto) ja

hüvitise töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 4 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 31

120,32 eurot (bruto). Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt tegi kostja nõukogu liige P.P hagejale ettepaneku sõlmida kostjaga

tööleping. Töölepingu sõlmimisega seotud tingimused rääkis hageja läbi P.Pga. Pooled sõlmisid

13.04.2022 suuliselt tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle projektijuhi

ametikohale. Hageja peamiseks tööülesandeks oli XXX projekti edendamine, meeskonna

komplekteerimine ja projekti kasumlikuks muutmine. Töötasu suuruseks oli 10 373,44 eurot

(bruto) kuus. Pooled leppisid kokku kolmekuulises katseajas. Ebaõige on kostja väide, et hageja

tööandjaks oli XXX. Hageja tegi tööd kostja juures, hageja juhindus kostja juhistest ja

töökorraldustest, hageja pidi kostjale aru andma töö tegemise kohta igapäevaselt, hageja allus

kostjale.

Hageja ütles 28.07.2022 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles. Töölepingu lõpetamise

põhjuseks oli see, et kostja viivitas töötasu maksmisega. Näiteks kostja maksis töötasu 2022. a

maikuu eest üks päev ettenähtust hiljem, töötasu 2020. a juunikuu eest maksis kostja 12 päeva

ettenähtust hiljem. Kostja jättis tasumata töötasu 2022. a juulikuu eest. Lisaks alandas kostja

hagejat ja kasutas tema suhtes vaimset vägivalda. Töösuhte lõpetamise põhjuseks oli ka see, et

töökeskkond ei vastanud nõuetele.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja ja P.P on isiklikud tuttavad. P.P ei ole hagejaga töölepingut sõlminud ega sõlmida

lubanud. P.P ei ole olnud kostja juhatuse liige ega ole kuidagi muudmoodi olnud volitatud

töölepinguid sõlmima. Hageja ja kostja ei ole töölepingut sõlminud. Hageja ei ole tõendanud

töösuhtele omaseid tunnuseid. Hageja ja kostja vahel puudub ka muu leping. Enne kostja

osaühingu aktsiaseltsiks ümberkujundamist oli hageja kostja nõukogu liige. Sellega hageja ja

kostja professionaalsed suhted piirdusid.

Hagis väidetud perioodil, mil hageja tööandjaks oli väidetavalt kostja, oli hageja tegevjuht

ühingus XXX. Hageja tegi tööd mainitud ettevõtte jaoks. XXX ja kostja ei ole samastatavad.

Kuivõrd töösuhet ei eksisteerinud, ei saanud hageja seda ka lõpetada. Kui kohus töösuhte ikkagi

tuvastab, ei ole töölepingu erakorralise ülesütlemise alused tõendatud. Hageja ei ole kostjale

kunagi ülesütlemisavaldust esitanud. Kui kohus leiab, et poolte vahel oli töösuhe, palub kostja

töösuhte kohtuotsusega lõpetada.

Kohtu põhjendused

3. Hageja esitas pärast asja sisulise arutamise lõpetamist koos 18.10.2024 lõplike

seisukohtadega uue tõendi: veebilehe www.teatmik.ee väljavõte XXX kohta (II kd, tl 23–25).

Kirjalikud lõplikud seisukohad on sarnased kohtukõnega, kus võib viidata üksnes asja sisulisel

arutamisel esiletoodud asjaoludele ja istungil uuritud tõenditele (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 402 lg 2 teine lause). Hagejal oli võimalus esitada andmed XXX kohta

eelmenetluse kestel ja hageja ei ole põhistanud, et ta ei saanud tõendit varem esitada. Kohus ei

menetle TsMS § 333 lg 1 alusel hageja 18.10.2024 esitatud uut tõendit (veebilehe

www.teatmik.ee väljavõte XXX kohta) ja tagastab selle hagejale. Tegemist on elektrooniliselt

esitatud dokumendiga, mistõttu pole vaja seda paberkandjal tagastada.

4. Kostja esitas 29.10.2024 taotluse parandada 23.10.2024 kohtuistungi protokolli.

Kohtuistungil andis hageja vande all seletusi ja kostja taotleb protokolli parandamist osas, mis

sisaldab hageja ütlusi. Pärast hageja ülekuulamise lõpetamist andis kohus hagejale võimaluse

seletustega tutvuda. Kohus tegi protokolli parandused hageja vastuväidete alusel (TsMS § 53 lg

1 teine lause). Kohus märgib, et TsMS § 53 lg 1 esimeses ja teises lauses sisalduv kord, mille

järgi saab ainult menetlusosaline taotleda tema seletuste parandamist, on eriregulatsioon TsMS §

53 lg 2 suhtes. Kohtupraktikas selgitatakse, et menetlusosalised võivad TsMS § 53 lg 2 järgi

taotleda protokolli parandamist muus osas kui tunnistajate ütluste sisu osas (RKTKo 22.11.2011,

3-2-1-113-11, p 74). Kohus leiab, et sama põhimõte kohaldub ka menetlusosalise poolt istungil

vande all antud seletuste osas. Seega saab menetlusosaline taotleda protokolli parandamist muus

osas kui teise menetlusosalise seletuste sisu osas. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal õigust

taotleda kohtuistungi protokolli parandamist hageja vande all antud seletuste osas. Kohus jätab

kostja 29.10.2024 taotluse rahuldamata.

5. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

6. Pooled vaidlevad töölepingu sõlmimise üle. Hageja on seisukohal, et alates 13.04.2022 töötas

ta kostja juures. Kostja on seevastu seisukohal, et poolte vahel puudus töösuhe. Vaidluse all on

ka see, kas P.Pl, kes hageja väitel kostja esindajana hagejaga töölepingu sõlmis, oli õigus kostja

nimel tehingut teha. Eelkõige võtab kohus seisukoha töösuhte olemasolu osas ja seejärel käsitleb

P.P õigust kostja nimel lepingut sõlmida.

7. TLS § 1 lg 1 esimese lause kohaselt teeb töötaja töölepingu alusel tööandjale tööd, alludes

tema juhtimisele ja kontrollile. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt

asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse TLS § 1 lg 2 järgi, et tegemist on töölepinguga.

Tööleping on sõlmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe neile olulistes tingimustes (TLS §

4 lg 1, VÕS § 9 lg 1). Töölepingu võib TLS § 4 lg 2 järgi sõlmida kirjalikult või kaudse

tahteavaldusega, s.o töötaja tööle asumisega, millele tööandja ei ole vastu vaielnud (RKTKm

30.03.2012, 3-2-1-30-12, p 11; RKTKo 19.01.2018, 2-16-5811/34, p 12.1).

8. Hageja andis 23.10.2024 istungil vande all seletusi, et 2022. a alguses suhtles ta P.Pga.

Vestluse käigus jõudsid mõlemad arusaamale, et hageja võiks hakata tegelema ühe P.P

projektiga – XXX. Hageja ja P.P asusid sellel teemal läbi rääkima ja jõudsid kokkuleppele, et

hageja hakkab tööle kostja juures ja hakkab selle projektiga tegelema. Hageja ja P.P arutasid

töösuhte tingimusi mitmel kohtumisel ja lõpuks leppisid nad kokku järgmises: hageja töötasuks

saab olema 8000 eurot (neto) kuus, töö tegemise kohaks on kostja kontor aadressil xxx, hageja

tööülesanded esimese kolme kuu jooksul on projekti analüüs, arenguplaani koostamine,

meeskonna komplekteerimine ja selle juhtimine, arenduse vedamine ning müügi kontroll, lepiti

kokku kolmekuulises katseajas, mille edukal läbimisel töösuhe jätkub, tööaeg on alates kella

09:00 kuni 17.00. Hageja asus tööle 13.04.2022. Hagejale anti pangakaart ettevõtte poolt,

millega ta ostis töövahendid. Hageja valis sobiva turundusjuhi kandidatuuri (A.I) ja kuna töötaja

palkamiseks oli vaja P.P nõusolekut, tõi hageja A.I kontorisse kohale. Hageja valmistas koos

P.Pga ette A.I töölepingu. P.P andis hageja kaudu töökorraldusi A.Ile. P.P kontrollis hageja tööd.

Hageja allus P.P korraldustele. Töötasu maksti kuu viimasel päeval (II kd, tl 14-15).

9. Kohus toob välja, et hageja seletusi ei saa erapooletuks tõendiallikaks pidada, kuna hageja on

huvitatud asja lahendamisest tema kasuks. Hageja ütlustesse, et tal oli töösuhe kostjaga tuleb

suhtuda kriitiliselt. Hageja ütluste kui tõendi väärtus saab olema suurem, kui tema väited

riimuvad muude kohtule esitatud tõenditega.

10. Kostja on esitanud kohtule rocketreach.co ja edgein.io veebilehtedel kättesaadavad andmed,

mille järgi oli hageja tegevjuht ühingus XXX (I kd, tl 161–164). Hageja on märgitud ka XXX

kaasasutajaks (I kd, tl 162). Veebilehtede väljavõtted kajastavad veebisaidil Linkedin avaldatud

andmeid. Hageja avaldas 23.10.2024 istungil vande all, et ta ei ole end XXX kaasasutajaks

märkinud ega seda kontot teinud (II kd, tl 14-15). Samas ei ole hageja väitnud, et kostja esitatud

tõendid oleksid ebausaldusväärsed või lubamatud. Kohus leiab, et esitatud väljavõtted on lubatud

tõendid ja kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust väljavõtted arvestamata jätta

(TsMS § 238 lg 5). Kostja esitatud andmete – hageja oli XXX tegevjuht – õigsuse kasuks räägib

kostja esitatud XXX ametikoha Chief Marketing Officer (turundusjuht) töökuulutus, mis sisaldab

pilti hagejast ja andmeid hageja töökoha kohta – tegevjuht (CEO) ettevõttes XXX (I kd, tl 36–

38).

11. Kostja on esitanud äriregistri väljavõtte, mille kohaselt eksisteerib eraldi äriühing XXX, mille

juhatuse liikmeks on X ja esindama volitatud usaldusosanikuks on P.P (I kd, tl 166). XXX

kasutab e-posti aadressi lõpuga xxx ning sama lõpuga aadressi on kasutanud ka hageja. Näiteks

Brandem Baltics OÜ ja kostja vahel 2023. a mais sõlmitud värbamisteenuse osutamise lepingu

p-s 13.1.1 märgitakse kliendiks hageja ja tema e-posti aadress xxx (I kd, tl 78–86).

12. Otsuse p-des 10 ja 11 käsitletud dokumendid näitavad, et väljaspool praegust vaidlust

demonstreeris hageja, et tal on suhe ettevõttega XXX. Kõrvaltvaataja, kes oleks näinud

veebilehtedel ja XXX töökuulutuses sisalduvaid andmeid ning hageja e-posti aadressi, olnuks

mõistnud, et hagejal on suhe XXX´ga. Eeltoodud dokumendid kinnitavad, et ettevõte XXX on

äriühingu XXX projekt. Dokumentidest ei saa tuletada kostja seost projektiga XXX. Hageja

avaldas, et XXX-l ei ole kunagi ühtegi töötajat olnud. Mainitud asjaolu ei välista, et hageja ja

XXX vahel võisid olla muud kui töölepingulised suhted.

13. Hageja selgitas, et kostja sõlmis 30.05.2022 hageja eestvedamisel värbamisteenuse osutamise

lepingu Brandem Baltic OÜ-ga, mille alusel otsiti kostja projekti isikut ametikohale Chief

Marketing Officer (turundusjuht; hageja 20.06.2023 menetlusdokumendi p 2.1.5 (I kd, tl 70–76).

13.1.

Kohtule on esitatud Brandem Baltic OÜ ja kostja vahel 2023. a mais sõlmitud

värbamisteenuse osutamise leping. Kostja nimel allkirjastas lepingu prokurist L.S. (I kd, tl 78–

86). Lepingu 2.2 järgi pidi Brandem Baltic OÜ otsima kliendi poolt esitatud profiilile vastava

kandidaadi. Lepingule lisatud profiilist nähtuvalt otsiti XXX´le turundusjuhti (I kd, tl 82-83;

tõlge 104-105). Kohtule on esitatud XXX töökuulutus – kus ettevõtte tegevusjuhina on välja

toodud hageja – turundusjuhi töökoha täitmiseks kandideerimise tähtajaga 30.06.2022 (I kd, tl

36–38). Kuulutusest nähtuvalt otsis hageja XXX tegevusjuhina 2022. a juunis ettevõttesse XXX

turundusjuhti.

13.2.

Kostja nimel allkirjastas lepingu prokurist. Lepingu p-s 13.1.1 on kliendiks märgitud

hageja ja hageja e-posti aadress lõpuga xxx. Värbamisteenuse lepingust nähtub küll, et kostja

tegutses XXX huvides, asudes viimasele töötajat otsima, kuid leping ei tõenda töösuhet hageja ja

kostja vahel. Hageja võis olla värbamislepingusse kliendina märgitud põhjusel, et ta oli XXX

tegevusjuht ja turundusjuhti otsiti XXX´le. Võimalik koostöö kostja ja XXX vahel ei anna alust

väita, et hageja ja kostja vahel olid töösuhted. Peale hageja dokumentides ja istungil vande all

antud seletuse – kostja andis hagejale ülesande leida töötajad XXX jaoks – ei ole kohtule esitatud

muid hageja väidet kinnitavaid tõendeid. Kohtu hinnangul ei kinnita värbamisteenuse leping

töösuhet hageja ja kostja vahel.

14. Hageja selgitas, et kostja värbas hageja eestvedamisel XXX projekti jaoks tehnoloogiajuht

A.I, kellega sõlmiti 19.05.2022 tööleping (hageja 20.06.2023 menetlusdokumendi p 2.1.5 (I kd,

tl 70–76). Kohtule on esitatud kostja ja A.I vahel 19.05.2022 sõlmitud tööleping. Kostja nimel

allkirjastas lepingu juhatuse liige X (I kd, tl 87–91). Töölepingu järgi asus A.I tööle kostja

juurde. Lepingus puuduvad viited XXX´le. Lepingus puuduvad igasugused viited ka sellele, et

leping sõlmiti hageja eestvedamisel ja et hageja oli A.I vahetu juht. Peale hageja dokumentides

ja istungil vande all antud seletuse – hageja värbas XXX projekti turundusjuhi kohale A.I – ei ole

kohtule esitatud muid hageja väidet kinnitavaid tõendeid. Kostja ja A.I vahel sõlmitud leping ei

tõenda töösuhet hageja ja kostja vahel.

15. Hageja tõi 09.03.2023 menetlusdokumendi p-s 3.1 välja hageja ja P.P vahel 25.04.2023

toimunud kirjavahetuse, kus hageja edastas P.Ple oma pangakonto andmed (I kd, tl 40–43).

Kirjavahetusest ei nähtu, et P.P oleks küsinud hageja pangakontot just töötasu maksmiseks nagu

hageja väidab (hageja 26.06.2023 menetlusdokumendi p 2.1.4 (I kd, tl 70–76). P.P on küll

palunud hagejal edastada pangakonto andmed, kuid puuduvad igasugused andmed, et kontot oli

vaja just töötasu ja mitte muu tasu maksmiseks.

Kirjavahetusest nähtuvalt saatis P.P hagejale kaks järgmist sõnumit: „Me pidime täna ST-st

rääkima“ ja „Tuletan meelde, et project 1 = ST“ (I kd, tl 40–43). Sõnumites kasutatud lühend

„ST“ tähendab tõenäoliselt XXX´t. Kohus on tuvastanud, et P.P on XXX-d esindama volitatud

usaldusosanik. Usutav on, et käsitletavas kirjavahetuses P.P tegutses ja jagas korraldusi XXX

nimel. Kirjavahetuses puuduvad viited kostjale. P.P küsis hageja pankonto numbrit ja andis

korraldusi lepingulistes suhtes, mis olid hageja ja ettevõte XXX vahel. Kirjavahetuses puuduvad

igasugune viited kostjale ning hageja ja P.P vahetatud sõnumeid ei ole võimalik kostjaga siduda.

16. Hageja väitel maksis kostja hagejale töötasu järgmiselt:



28.04.2022 makse 4234,50 eurot selgitusega „ST FIRST PMT“ ORDERING PARTY IBOX

HOLDING LIMITED (I kd, tl 94; tõlge I kd, tl 111);



31.05.2022 makse 4234,50 eurot selgitusega „ST SECOND PAYMENT“ ORDERING

PARTY IBOX HOLDING LIMITED (I kd, tl 95; tõlge I kd, tl 112);



01.06.2022 makse 3702,50 eurot selgitusega „ST SECOND PAYMENT (FINAL)“

ORDERING PARTY IBOX HOLDING LIMITED (I kd, tl 96; tõlge I kd, tl 113);



12.07.2022 makse 7990 eurot selgitusega „ST THIRD PARTY“ ORDERING PARTY X (I

kd, tl 97; tõlge I kd, tl 113).

Hageja esitas 09.03.2023 menetlusdokumendi p-s 3.2 tema ja P.P vahel 31.05.2022 toimunud

kirjavahetuse. Hageja esitas P.Ple järgmise küsimuse: „Sa kandsid ainult pool või ?“, mille peale

P.P vastas: „Ma ütlesin raamatupidajale, et samasugune kanne teha“ (I kd, tl 40–42).

16.1.

Maksekorraldustes kasutatud lühend „ST“ tähendab tõenäoliselt XXX´d. Kolm esimest

makset on algatatud PARTY IBOX HOLDING LIMITED poolt, kelle seos kostjaga jääb

ebaselgeks. Neid makseid ei saa kostjaga siduda. Hageja ja P.P 31.05.2022 sõnumivahetusest

nähtuvalt võib 01.06.2022 makse olla tehtud P.P korraldusel. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et

P.P on XXX-d esindama volitatud usaldusosanik, mistõttu on usutav, et 01.06.2022 makse võis

olla tehtud lepingulistes suhetes hageja ja XXX vahel. Hageja ja P.P kirjavahetuses puuduvad

igasugused viited kostjale.

16.2.

12.07.2022 makse algatas X, kes on kostja juhatuse liige ja aktsionär (I kd, tl 31–35).

Samas on X XXX täisosanik (I kd, tl 166). Makse selgitus „ST“ ehk XXX viitab sellele, et X

sooritas makse XXX täisosanikuna. Maksekorraldustes ja muudes kohtule esitatud dokumentides

puuduvad andmed, et X teinuks makse kostja esindajana. Usutav on, et käsitletav makse oli

tehtud hageja ja XXX lepinguliste suhte raames.

16.3.

Hageja väitel pidi kostja tasuma töötasu 8000 eurot (neto) kuus ja alates maist sai hageja

töötasu täies ulatuses (hageja 20.06.2023 menetlusdokumendi p 2.1.9 teine lause (I kd, tl 70–76).

Kohtule esitatud maksekorralduste järgi ei saanud hageja mitte üheski kuus 8000 eurot (neto).

Näiteks teise ja kolmanda maksega sai hageja kokku 7937 eurot (4234,50 eurot + 3702,50 eurot)

ning neljas makse oli 7990 eurot. Seega on hageja väide täies ulatuses töötasu maksmise kohta

vastuolus dokumentaalsete tõenditega. Hageja sõnul oli töötasu tasumise päevaks iga kuu

viimane kuupäev. Kui kolm esimest makset tehti kuu lõpus, siis neljas makse sooritati 12. juulil

ehk kuu keskel, mis on vastuolus hageja väitega. Viimane makse oli tehtud enne väidetava

töösuhte lõpetamist, mistõttu ei saanud makse sisaldada töösuhte lõpetamisel makstavaid

hüvitisi. Eeltoodud asjaolud räägivad hageja väidete usaldusväärsuse kahjuks.

16.4.

Peale hageja dokumentides ja istungil vande all antud seletuse – kostja maksis hagejale

töötasu – ei ole kohtule esitatud muid hageja väidet kinnitavaid tõendeid. Kohus on seisukohal,

et kohtule esitatud maksekorraldused ei tõenda töösuhet hageja ja kostja vahel.

Maksekorraldustes puuduvad viited kostjale. Maksekorraldused kinnitavad pigem seda, et

lepinguline suhe oli hageja ja XXX vahel.

17. Hageja selgitas, et tema poolt XXX projekti raames tehtud töö järelevalve teostamiseks

pidasid hageja, A.I ja P.P iganädalasi koosolekuid ning igapäevast suhtlust. P.P saatis ühel korral

ekslikult hageja eraisiku e-postile GoogleDocs dokumendi, millest nähtub P.P poolt koostatud

tehtud töö ülevaade (hageja 20.06.2023 menetlusdokumendi p 2.1.6 (I kd, tl 70–76).

17.1.

Hageja esitas kohtule väidetavalt P.P poolt koostatud ülevaate (I kd, tl 92; tõlge I kd, tl

110). Tegemist on pdf failiga, mis on loodud 19.06.2023 (vt kostja 05.10.2023

menetlusdokumendi p 15 (I kd, tl 142-143). Seega ei tõenda kohtule esitatud dokument, et selles

sisalduv tekst oli loodud 2022. a kevadel-suvel, kui hageja väitel olid tal töösuhted kostjaga.

Hageja esitas ka kuvatõmmise GoogleDrivest, kus on välja toodud isikud (hageja ja P.P), kellel

on ligipääs ühisele dokumendile ja taustal on näha hageja väitel P.P koostatud ülevaadet (I kd, tl

93). Dokumendi järgi ei ole võimalik tuvastada, et kuvatõmmis kajastaks võrgufaili ja sellele

ligipääsu omavaid isikuid seisuga kevad-suvi 2022. a. Kuvatõmmis kinnitab vaid seda, et hagejal

ja P.Pl oli ligipääs dokumendile. Hageja esitatud ülevaade ja kuvatõmmis ei tõenda, et hageja ja

kostja vahel oleksid töösuhted. Need dokumendid ei kinnita, et kostja oli kuidagi seotud

projektiga XXX.

18. Hageja avaldas, et XXX oli kostja projekt. Eelnevalt käsitletud asjaolud näitavad, et XXX oli

pigem XXX projekt. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et kostja oleks XXX projekti ajanud.

Samas see, et näiteks XXX registrikaardil on välja toodud e-posti aadress lõpuga xxx (hageja

kasutas sama lõpuga e-posti) näitab, et ettevõte XXX oli seotud XXX-ga. Kohtule esitatud

materjalid ei kinnita, et hageja olnuks kostjaga alluvusvahekorras, esitatud ei ole erapooletuid

tõendeid, et hageja oleks kostja arvel töövahendeid ostnud, tõendamata on, et hageja oleks

kostjale tööd teinud ja et kostja oleks hagejale töötasu maksnud. Eelnevalt käsitletud asjaolud

kinnitavad, et hagejal olid lepingulised suhted XXX-ga. Selle kasuks räägib see, et hageja

kasutas sama lõpuga e-posti nagu XXX, usaldusühingut esindama volitatud P.P andis hagejale

korraldusi, hageja tegutses äriühingu huvides otsides kuulutuse kaudu ettevõttesse turundusjuhti,

XXX täisosanik tegi hagejale makse seoses projektiga XXX. Praeguses vaidluses ei ole kohtul

vaja tuvastada hageja ja XXX suhte sisu. Oluline on see, et kostja on tõendanud, et tema ja

hageja vahel ei ole töösuhet olnud.

19. Järgnevalt käsitleb kohus küsimust, kas P.Pl, kes hageja väitel kostja esindajana hagejaga

töölepingu sõlmis, oli õigus kostja nimel tehingut teha.

20. Hageja selgitas kirjalikes dokumentides, et töölepingu sõlmimise ettepanek tuli kostja

nõukogu liige P.Plt ning töölepingu sõlmimisega seotud tingimused rääkis hageja läbi just

temaga (hageja 20.06.2023 menetlusdokumendi p 2.1.2 (I kd, tl 70–76). Hageja avaldas

23.10.2024 istungil vande all, et 2022. a alguses suhtles ta P.Pga. Vestluse käigus jõudsid

mõlemad arusaamale, et hageja hakkab P.P projektiga XXX tegelema. Hageja ja P.P asusid sellel

teemal läbi rääkima ja jõudsid kokkuleppele, et hageja hakkab tööle kostja juures ja hakkab selle

projektiga tegelema (II kd, tl 14-15). Kohtule esitatud äriregistri andmetel ei ole P.P kostja

juhatuse liikmeks olnud, küll ta oli alates 28.01.2017 kuni 13.05.2022 kostja nõukogu esimees (I

kd, tl 31–35).

21. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. TsÜS § 115 lg 1 esimese lause kohaselt võib tehingu

teha ka esindaja kaudu. Kuna juriidiline isik tegutseb füüsiliste isikute kaudu, siis ei ole

juriidilisel isikul esindajata võimalik tehinguid teha. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava

suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks

esindusõigus (TsÜS § 115 lg 1 teine lause). Esindusõiguse võib TsÜS § 117 lg 2 järgi anda

tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Juriidilise isiku

juhatuse või seda asendava organi liige loetakse TsÜS § 34 lg-te 1 ja 2 järgi suhetes teiste

isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks.

22. Juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut (äriseadustiku (ÄS) § 180 lg

1). Osaühingut esindab tehingute tegemisel juhatuse liige (ÄS § 181 lg 1). P.P ei ole kostja

juhatuse liikmeks olnud, mistõttu ei olnud tal seadusest tulenevat õigust kostjat tehingu

tegemisel, sh hagejaga lepingu sõlmimisel, esindada. Kostja nõukogu esimeheks olek ei

tekitanud P.Ple kostja seadusjärgset esindusõigust.

23. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et P.Pl olnuks kostja tehinguline esindusõigus.

Puuduvad andmed selle kohta, et kostja oleks väljastanud P.Ple volituse lepingute (sh hagejaga

töölepingu) sõlmimiseks. Kohtu ette toodud asjaolude alusel ei ole võimalik väita, et P.Pl oleks

suhtes kostjaga tekkinud talumisvolitus (TsÜS § 118 lg 1 esimene alternatiiv) või näivusvolitus

(TsÜS § 118 lg 1 teine alternatiiv) kostja nimel tehingute (sh hagejaga töölepingu) tegemiseks.

Kohtupraktikas selgitatakse, et tehingu tegemine mitte enda, vaid kellegi teise nimel peab olema

väljapoole äratuntav, st isikul, kellele tehinguga seotud tahteavaldus on suunatud, peab olema

võimalik aru saada, kas see on tahteavalduse tegija enda või mõne teise isiku (esindatava)

tahteavaldus (RKTKo 27.11.2024, 2-20-10127, p 22). Peale hageja seletuse, et kokkuleppel

P.Pga asus hageja kostja juurde tööle, et projektiga XXX tegeleda, ei ole kohtule esitatud

erapooletuid tõendeid, et P.P oleks andnud hagejale mõista, et tema väljendab tahteavaldusi

kostja nimel. Hageja eeltoodud väitest ei piisa selleks, et väita, et P.Pl oli õigus kostjat tehingute

tegemisel esindada.

24. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et P.Pl ei olnud õigust sõlmida kostja nimel

tehinguid, sh töölepingut hagejaga.

25. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel ei ole töösuhet olnud. Töölepingu puudumise tõttu pole

vaja hinnata lepingu ülesütlemise kehtivust. Kohus jätab hagi rahuldamata.

26. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2).

27. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik