2-24-16301/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-24-16301

Määruse tegemise aeg ja koht

20.12.2024, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

N. M. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: N. M. (isikukood: XXX; aadress: XXX; e-

post: XXX);

Nõustaja: E. M.(e-post: XXX);

Usaldusisik: Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ;

Tel: 528 0212; e-post: svetlana.pilden@haldur.just.ee).

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, pankrotihalduri nimetamine

ja võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja määramine

Kohtuistung

18.12.2024

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja füüsilisest isikust võlgniku N. M. (isikukood XXX) pankrot

20.detsembril 2024 kell 11.00 ja algatada N. M. kohustustest vabastamise

menetlus.

2. Määrata N. M. (isikukood XXX) pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes

Svetlana Pilden, kelle kontaktandmed on: Business Law Firm OÜ; Tel: 528 0212;

e-post: Svetlana.pilden@haldur.just.ee).

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg 27.jaanuar 2025

algusega kell 15.00 pankrotihalduri büroos. Osalemine on võimalik virtuaalsete

kanalite kaudu. Kohus osaleb virtuaalselt.

4. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada

pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks

lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 20.12.2025.

5. Võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluse

kestel

ei

saa

pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole

pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

6. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi,

määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta,

ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg,

nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste

täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

7. N. M. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest

võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist,

ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa

esitada pärast seda, kui võlausaldajate nimekiri on esitatud kohtule

kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga

tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse

nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt

esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

8. Pankroti väljakuulutamisega hakkavad kehtima PankrS §-s 35 sätestatud

tagajärjed, sh kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.

9. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Menetluskulud jätta võlgniku N. M. kanda.

11. Määrata usaldusisik Svetlana Pildeni tasuks 1268,80 eurot (koos käibemaksuga)

ning mõista see välja võlgnikult N. M.lt.

12. Eelnevalt nimetatud tasu hüvitada 644,16 euro (sh käibemaks) ulatuses riigi

vahenditest ja kanda hüvitatav summa Business Law Firm OÜ arvelduskontole

nr EEXXX SEB Pank AS-s. Ülejäänud osas, s.o 624,64 eurot, tuleb usaldusisiku

tasu hüvitada võlgnikul.

Kohus selgitab, et PankrS § 31 lg-st 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist

peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise

viisi ja korda.

Toimetada määrus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile usaldusisiku ülesannetes

Svetlana Pildenile ning resolutsiooni punkt 12 täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele. Avaldada määrus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates

määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Viru Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik

N. M. esitas 27.10.2024 kohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb enda pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik on vallaline ja

ülalpeetavaid ei ole. Tema igakuine sissetulek on 360 eurot, s.o töövõimetoetus. Varana on

märgitud korteriomand aadressil XXX mille hinnanguline väärtus on 12 000 eurot. Muu vara

puudub. Kohustuste kogusummat, samuti andmeid algatatud täitemenetluste kohta esitatud ei

ole. Võlgnik sattus makseraskustesse kui võttis 2022 laenu summas 6485 eurot, et osta ja

remontida korter. Laen on võetud koos naabriga, kes lubas poole kohustusest täita, kuid ei

teinud seda.

Kohus võttis 07.11.2024 määrusega N. M. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas

usaldusisikuks Svetlana Pildeni. Kohus peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised.

Usaldusisik Svetlana Pilden esitas 06.12.2024 kohtule usaldusisiku aruande. Esitatud

andmetest nähtub, et võlgnik on vallaline, tal on üks täisealine laps ning võlgnikul on

põhiharidus. Võlgnik on töötu. Võlgnikule kuuluv alates 25.10.2021 korteriomand (registriosa

nr XXX) asukohaga XXX. Korter on soetatud 1000 euro eest ning võlgniku enda hinnangul

on korteri väärtus 12 000 eurot. Kinnisvaraportaalides jäävad sarnaste korterite hinnad

vahemikku 4900 kuni 15 299 eurot ning oksjonikeskkondades 4000 kuni 9000 eurot. Muu

vara puudub. Võlgniku ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus, mis jääb vahemikku 300-345

eurot kuus. Ta on registreeritud töötuna. Võlgnik andis 2022 laenu eraisikule ning sellest on

tagastatud ligikaudu 1500 eurot. Laen on kirjalikult vormistamata. Täitmata kohustusi on

vähemalt summas 11 763,51 eurot, millele võivad lisanduda viivised ja täiemenetluse kulud.

Võlgnik on teinud kulutusi hasartmängudele. Usaldusisik ei ole tuvastanud muid asjaolusid,

mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise, ega ka kuriteo tunnustega

tegusid. Arvestades võlgniku sissetulekut ja kohustuste mahtu, puuduvad antud juhul ka

perspektiivid võlgade ümberkujundamise menetluse edukaks läbiviimiseks.

Kohus pidas tsiviilasjas nr 2-24-16301 kohtuistungi võlgniku ja usaldusisiku osavõtul.

Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ning kohustustest vabastamise menetluse

algatamist. Usaldusisik jäi esitatud aruande juurde.

KOHTU SEISUKOHT

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud

pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku

nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja

kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada

ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s

45 sätestatule.

FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses

pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette

nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid

eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku

pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku

pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja

käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2).

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS

§ 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus

pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib

siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist

täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse

täitmiseks.

Kohus arutas 18.12.2024 toimunud kohtuistungil võlgnikuga usaldusisiku antud arvamust. N.

M. on nõus pankrotimenetlusega.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, usaldusisiku

hinnangust ning kogutud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal

olemasolevat vara. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus 300-345 eurot. Varaks on

korteriomand (registriosa nr 1660507). Kuigi võlgnik ise hindab kinnisasja väärtuseks 12 000

eurot, siis usaldusisik toob välja ,et kinnisvaraportaalides leidub sarnaseid kortereid, mille

hinnavahemik jääb 4900 ja 15 299 euro vahele ning oksjonikeskuses avaldatud Ahtme

korteriomandite enampakkumiste alghinnad jäävad sõltumata pindalast vahemikku 4000–

9000 eurot. Tuleb arvestada, et võlgnikul on tekkinud kommunaalvõlgnevus, mistõttu läheks

korteriomandi müügitulu esmajärjekorras seadusest tuleneva pandiõigusega tagatud

korteriühistu nõude rahuldamiseks. Kohustusi võlausaldajate ees on kokku vähemalt 11

763,51 eurot.

Kohus loeb tuvastatuks, et N. M. on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga.

Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti.

Svetlana Pilden andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja

usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on

seisukohal, et Svetlana Pilden on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on

võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause

kohaselt.

Kohus kuulutab võlgniku N. M. pankroti välja 20.detsembril 2024 kell 10.00, nimetab

võlgniku pankrotihalduriks Svetlana Pildeni ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku

27.01.2025 algusega kell 15.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda

virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid.

FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3

sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS

§ 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse

lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui

pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka

kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada

hiljemalt 20.12.2025, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

Kohus selgitab:



Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara

arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-

d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib

menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6

rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega

järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus

avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse

tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.

Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele

isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata

jätmise tagajärjed.

Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ning usalduslikule Svetlana Pildenile, samuti

võlgnikule.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu

usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja

usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus

võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9).

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või

usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma

ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma

ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel

arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi.

Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja

kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud

üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine

haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud

aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste

hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise

aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri

tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib

kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29

lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks). 2024. aastal on kuupalga alamäär 820 eurot.

PankrS § 23 lg 51 kohaselt PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise

halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise

halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui

ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2

sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna

järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või

pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

Usaldusisik Svetlana Pilden esitas 06.12.2024 tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54

lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 12 tunni eest määraga 130

eurot tund, kokku 1040 eurot, lisandub käibemaks 228,80 eurot. Usaldusisik taotleb tasu

maksmist Business Law Firm OÜ arvelduskontole nr EEXXX SEB Pank AS-s. Tasu summas

644,16 eurot maksta välja riigi vahenditest.

Kohus kontrollis, et Business Law Firm OÜ, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on

käibemaksukohustuslane (EE101793410).

Usaldusisiku töömaht 12 tundi on kohane selles menetluses.

Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see

vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Usaldusisik

palub tasu hüvitada riigi vahenditest summas 644,16 eurot (sh käibemaks) ning ülejäänud tasu

summas 624,64 eurot mõista välja võlgnikult.

Kuna pankrotivaras ei ole eeldatavalt piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks, kuid

usaldusisikul on õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada, siis kohus määrab, et tasu

hüvitatakse riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel analoogia korras. Riigi vahenditest

hüvitatava usaldusisiku tasu suurus on 8 tunni eest (alustatud pooltunde 16×33) 528 eurot,

millele lisandub käibemaks summas 116,16 eurot, kokku 644,16 eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasust 644,16 eurot hüvitada riigi vahenditest ja

ülejäänud ulatuses, s.o 624,64 eurot (1268,80-644,16) tuleb jätta võlgniku kanda. Nimetatud

summad sisaldavad käibemaksu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

Kohtunik