2-24-116399/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.12.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-116399

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1815,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: X (isikukood XXX)

Menetlusviis

Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja Placet Group OÜ ja kostja vahel 06.06.2023

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr TL3948938 tulenev põhivõlg 858,04 eurot, viivis

perioodi 11.07.2024-20.12.2024 eest 46,81 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse

tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2

sätestatud määras.

3. Jätta rahuldamata põhivõla nõue 380,47 euro ulatuses, intressinõue 67,64 eurot,

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot ning 25.06.2024 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivisenõue 113,54 euro ulatuses.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 129,95 eurot. Jätta kostja kasuks

menetluskulud hagejalt välja mõistmata.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa

(129,95 eurot) tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 25.06.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja Placet Group OÜ ja kostja vahel 06.06.2023 sõlmitud

tarbijakrediidilepingust nr TL3948938 tulenev põhivõlgnevus 1238,51 eurot, intress 67,64

eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 113,54 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 26.05.2024 kuni põhinõude (1238,51

eurot) täitmiseni intressimääraga võrdses määras 27,96%.

2. Hageja nõude aluseks on Placet Group OÜ ja kostja vahel sidevahendite teel 6.06.2023

sõlmitud tarbijakrediidileping nr TL3948938 ja 22.12.2023 lepingu muudatus, millega

kostjale võimaldati 1 kuu maksepuhkust.

Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu 2000 eurot. Kostja kohustus lepingust tulenevad

kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule perioodil 06.06.2023 –

10.07.2024. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 45,85% ja intressimäär 27,96% aastas.

Hageja väitel saatis krediidiandja kostjale 09.02.2024 e-posti teel kostja poolt antud e-posti

aadressile xxx lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale kahenädalane täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei

likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 26.02.2024.

Placet Group OÜ loovutas 27.02.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le

koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Hagejal nõuab võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lähtudes lepingu

üldtingimuste punktist 7.4. 50 eurot järgmiste toimingute eest: 27.02.2024 tasulise kirja

saatmine 25 eurot, 25.03.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot, 15.04.2024 tasulise kirja

saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot - nõude andmete

töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule

vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel,

emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Viivist nõuab hageja lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so alates 27.02.2024, intressi

määraga võrdses määras 27,96% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1.

3. Hageja esitas kohtule ka VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvestuse loobumata algsest

nõudest.

Hageja märgib, et kostja sai laenu 2000 ning on kokku teinud tagasimakseid 1141,96 eurot,

millest 761,49 eurot on arvestatud põhiosa katteks, 208,66 eurot intressi katteks, 14,22 eurot

viivise katteks, 25 eurot meeldetuletuste katteks, 100 eurot lepingutasu katteks ja 32,59 eurot

lepingu pikendamise katteks. Kostjal tuleb tagastada lepingu alusel saadud summa 858,04

eurot (2000- 1141,96). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel

juhul lugeda lepingut 24.02.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud

võlgnik osamaksetega viivituses. Kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus kuni

lepingu maksegraafiku lõppemiseni, s.o 10.07.2024 summas 858,04 eurot. Hageja nõuab

sellelt põhivõlalt ka viivist alates graafiku lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates

11.07.2024. a VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud läbi

e-toimiku 03.09.2024. Kostjale on dokumendid saadetud ka kohtule teadaolevatele kostja e-

postiaadressidele. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates

kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohus teavitas lahendi tegemise aja.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS §

4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud

ületada maksimaalset lubatud määra.

5. Kas laenuleping on sõlmitud ja kas laen välja makstud

5.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu

sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival

andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408

lg 1. Seega sidevahendi teel tarbijakrediidilepingu sõlmimise tõendamiseks peab hageja välja

tooma, millal ja mil viisil mis sisuga lepingudokumendid ta kostjale andis.

5.2. Kohtule on tõendina esitatud pdf formaadis „Laenuleping nr TL3948938 06.06.2023.a“

(dtl 32), millel ei ole kostja ega krediidiandja allkirja. Hageja väitel sõlmiti leping

sidevahendite teel. Hageja on kohtu nõudel täpsustanud, et kostja tegi tahteavalduse lepingu

sõlmimiseks 6.06.2023 kell 11:48 ning viitab tõendina failile Krediidianalüüs, leheküljele 1

(dtl 51), kus on märgitud taotluse kuupäev ja kellaaeg, taotluse IP aadress.

Hageja väitel saadeti enne lepingu sõlmimist 6.06.2023 kostjale e-kirjaga Euroopa

Tarbijakrediidi infoleht (dtl 125) ning 6.06.2023 lepingudokumendid e-kirjaga (dtl 134).

Esitatud tõenditest nähtub, et saadetud on Euroopa tarbijakrediidi teabeleht, lepingu

üldtingimused, hinnakiri, makseteatis ja laenuleping (faili pealkirjaga kui Laenulepingu lisa

TL 3948938; failid on digitoimikus nähtavad üksnes tõendiks oleva e-kirja allalaadimisel).

5.3. Kohus kontrollis minuraha.ee kalkulaatoriga hageja poolt välja toodud krediidi kulukuse

määra arvestamise aluseks olevate andmete alusel (osamaksete arv 12, aastane intressimäär

27,96%, lepingutasu 100 eurot, laenusumma 2000 eurot), et lepingusse märgitud krediidi

kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse

määra (oli 45,93%). Ent kui arvutada krediidi kulukuse määra tagasimaksete tabelis olevate

tagasimaksete järgi, tuleb krediidi kulukuse määraks vähemalt 47%.

47,21%

laenusumma 1900

kuu

npv

194,03

187,8772

194,03

181,9195

194,03

176,1508

194,03

170,5649

194,03

165,1562

194,03

159,9191

194,03

154,8479

194,03

149,9376

194,03

145,183

194,03

140,5792

194,03

136,1214

193,98

131,7709

2328,31

1900,028

Lepingutingimuses on sätestatud, et laenuandja lähtub intressi arvestamisel tegelikust

päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Laenusaaja tasub intressi

laenuandjale tagasi maksmata laenusummalt lepingujärgse intressimäära alusel. Laenuandja

alustab intressi arvestamist Laenu Laenusaaja väljastamise päevale järgnevast päevast.

Antud juhul pidi intressiarvestus seega algama alates 07.06.2023 (arvestades hageja väiteid

laenu väljamaksmise kuupäeva kohta).

Lepingus väljendatud intressi aastamäär oleks viidatud lepingutingimuse kohaselt

päevamäärana 0,0776 päevas=27,96:360.

Kontrollides lepingus toodud tagasimaksete tabelis (dtl 33) intressisummasid, saab näiteks 3.-

5. intressisumma puhul intressimääraks vähemalt 0,082% päevas. 0,082% päevas x 360 päeva

= teeks intressi aastamääraks aga 29,52%. Minuraha.ee kalkulaator annab sellise intressimäära

korral antud lepingu krediidi kulukuse määraks 47,92%.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kostja tegi tahteavalduse lepingu sõlmimiseks, ent

leping on tühine krediidi kulukuse määra ületamise tõttu.

5.4. Ringkonnakohus on 20.03.2024 kohtumääruses tsiviilasjas 2-23-126134 selgitanud, et

VÕS § 108 lg 1 ja § 396 lg 1 alusel laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude

eelduseks on asjaolu, et laenuandja on laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle

andud. Sama on eelduseks ka tühise tehingu korral saadu tagastamise nõudele.

Hageja väitel ei saa endise võlausaldaja Placet Group OÜ kontosid teistes pankades enam

avada, kuid hageja esitab andmed väljastatud laenu kohta, kus nähtub mis summas ning

millisele arveldusarvele laen välja maksti ning et tagasimakseid lepingutele on teinud just

kostja (taasesitab seejuures menetlusdokumendis krediidianalüüsi failist laenu väljastamise

andmed, dtl 154).

Krediidianalüüsi failis, millele hageja viitab, on pealkirja all „Väljastatud laenu andmed“

märgitud laenusumma 2000 eurot ning väljastamise viisina „Arveldusarvele

XXXXXXXXXX“ (dtl 55). Kohus märgib, et see kirje siiski ei tõenda, et laen just sellises

summas kostjale üle kanti, sest lepingutasu oli 100 eurot ning see võidi laenusumma arvelt

tasaarvestada. Samas failis olevad kirjed kostja poolt tagasimaksete tegemise kohta haakuvad

hageja väidetega (et kokku on tagasimakseid koos lepingutasuga tehtud 1141,96 eurot).

Kohus selgitas eeltoodud hageja väiteid ka lühidalt ning konkreetselt (sh tõlkega inglise

keelde) kostjale saadetud e-kirjas (dtl 179; saadetud e-postiaadressile, millelt kostja kohtuga

suhtles). Kohus palus kostjal teatada, kas ta vaidleb neile summadele vastu ning soovib olla

ärakuulatud. Kostja kohtule ei vastanud.

Kohus lähtub seega hageja esitatud tõendist, ning loeb tõendatuks, et hageja sai 2000 eurot

laenu (või 1900, kui laenusumma tasaarvestati ja välja ei makstud) ning on teinud

tagasimakseid kokku 1141,96 eurot (või 100 eurot vähem, kui mitte arvestada lepingutasu).

6. Vastutustundliku laenamise kohustus

6.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe,

mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel

tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest

kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab

krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte,

pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms).

Vastutustundliku laenamise kohustus seisneb seega a) nõutud teabe kodumises ja

kontrollimises ja b) selle alusel hinnangu andmises. Krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline.

6.2. Kuigi kohus asus seisukohale, et tehing on tühine krediidi kulukuse määra ületamise

tõttu, toob kohus välja, et kohtu hinnangul rikuti lepingu sõlmimisel ka vastustundliku

laenamise põhimõtteid.

Hageja on vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitanud järgmised väited:

Laenuandja on kontrollinud kostja sissetulekuid ja finantskohustusi pangakonto väljavõtte

alusel ning tuvastanud: kulud ülalpeetavatele 150 eurot, väljamaksed kohtutäituritele,

inkassofirmadele 150 eurot, majandamiskulud 500 eurot, kuumakse 194.03 eurot.

Laenuandja on teada saanud, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1585,92 eurot ning

kohustused 300,00 eurot (hagi lisa 5, lk 5). Igakuisteks majapidamiskuludeks on arvestatud

500,00 eurot kuus. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva laenu

osamakse (194,03 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi

vähemalt 591,89 eurot (1585,92-300,00-500,00-194,03). Lisaks on kostja täitnud lepingust

tulenevaid kohustusi pea aasta aega. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud

lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal kehtivaid maksehäireid.

6.3. Hageja on esitanud tõendina kostja konto väljavõtte (dtl alates 62) perioodi 8.12.2022-

6.06.2023 kohta. Konto väljavõttest nähtub rohkel makseid kohtutäiturile, saksa

inkassofirmadele ning õigusbüroodele (Real Solution, Intrum Deutschland Services, Axactor).

Ainuüksi maksed kohtutäiturile olid 150 eurot kuus, lisandusid inkassofirmadele ja

õigusbüroodele. Samuti on kostja teinud igakuiseilt makseid teisele eraisikule (50 eurot kuus)

selgitusega Back Back loan. Konto väljavõttelt nähtub, et kostja ülalpidamiskulud olid

suuremad, ta on maksnud lapsele taskuraha ning kahel kuul 572,84 eurot „maintanance

N.H). Samuti on kostja teinud teisele eraisikule kahel kuul (500 ja 250 eurot) „Rent and

commodity cost“ selgitusega ülekandeid (st üür ja kommunaalkulud). Kokkuvõttes on konto

väljavõttelt selge, et kostjal oli rohkelt võlgu ning tema igakuised kulud lapse ülalpidamiseks

ning majanduskuludeks olid suuremad, kui hageja arvestas. Selles olukorras kostjale laenu

juurde andmine oli selgelt vastuolus vastutustundliku laenamise põhimõttega.

7. Hageja nõuded

7.1. VÕS § 4062 lg 3 kohaselt tuleb tühise tarbijakrediidilepingu alusel saadu tagastada selleks

tähtpäevaks, milleks tarbija pidi krediidi tervikuna tagasi maksma. Kõigi laenumaksete

tagastamise lõpptähtaeg oli 10.07.2024.

Hageja märgib, et kostja sai laenu 2000 ning on kokku teinud tagasimakseid 1141,96 eurot.

Kõik tagasimaksed tuleb seega arvestada laenusumma katteks. Seega on tagastamata

laenusumma 858,04 eurot (2000 - 1141,96) ning see on muutunud sissenõutavaks.

Seadusjärgse määra kohast intressiarvestust hageja esitanud ei ole, seega intressi kohus välja

ei mõista.

Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude V§ 4062 lg 3 alusel, mõistes kostjalt välja tagastamata

põhivõla 858,04 eurot.

7.2. Ümberarvestustatud nõudelt nõuab hageja nõuab viivist põhivõlalt alates 11.07.2024. a

VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.

Ka krediidi kulukuse määra ületamise ning vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise

korral saab võlausaldaja nõuda võlalt viivist, ent seadusjärgses viivise määras, tingimusel, et

see ei ole kõrgem lepingujärgsest viivisemäärast. Seega mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 punkti

6, § 108 ja § 113 lg 1 välja viivise põhivõlalt (858,04 eurolt) alates 11.07.2024 (s.o

lepingujärgsele kõigi maksete tasumise lõpptähtpäevale järgnevast päevast) kuni võla täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Arvestatud viivis perioodi

11.07.2024-20.12.2024 eest on 46,81 eurot.

Kohus märgib täiendavalt, et hagiavalduses nõuab hageja viivist intressimääraga võrdses

määras 27,96%, viidates laenulepingu üldtingimuste punktile 7.1.

Lepingus on intressimääraks märgitud 27,96% aastas, päevamäära ei ole märgitud.

Üldtingimustes on märgitud, et intressi arvestamisel lähtub laenuandja tegelikust päevade

arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast. Lepingusse on märgitud viivise määraks 0,08%

päevas. 0,08% päevas vastab 28,8%-le aastas (365-päevane aasta). 27,96% aastas oleks

0,076% päevas (365-päevane aasta). Maksekäsu kiirmenetluses nõudis hageja aga maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest alates viivist 0,102459% päevas, mis teeb aastaseks

viivisemääraks 37,397%.

TsMS § 481 lõikes 23 punktis 2 on sätestatud, et maksekäsu kiirmenetluses ei saa esitada

nõuet, kui tarbijaga kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset VÕS § 113 lõike teises

lauses sätestatud viivisemäära. Selleks oli antud juhul maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamise ajal (s.o 30.04.2024) 37,5%. Näib, et hageja on sellest lähtuvalt esitanud

viivisenõude maksimaalses määras. Viidatud TsMS säte ei ole aga aluseks nõuda maksekäsu

kiirmenetluses maksimaalset viivisemäära. Ka säte ise viitab, et nõuda saab ikkagi vaid

lepingus kokku lepitud viivisemäära alusel, tingimusel, et see ei ületa maksimaalset määra.

Seega on hageja maksekäsu kiirmenetluses esitanud suurema viivisenõude, kui

hagimenetluses. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-

13, p 24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu

kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta.

7.3. Hageja nõuab peale lepingu lõppemist tehtud võla sissenõudmiskulude hüvitamist.

Hageja väitel saadeti võla meeldetuletuskirjad 27.02.2024, 25.03.2024 ja 15.04.2024. Hageja

on ise esile toonud, et nõude ümberarvestuse korral ei saa lepingut kehtivalt üles öelduks

lugeda. Seega meeldetuletuskirjade saatmise ajal leping kehtis. Samuti ei ole hageja esile

toonud, et kostja oleks meeldetuletuskirjade saatmise ajal ümberarvestuse kohaselt

võlgnevuses olnud. Seetõttu jääb võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.

8. Menetluskulud

Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega ja 06.12.2024

menetlusdokumendis. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos

hagiavaldusega, täiendatud menetluskulude nimekiri on kätte toimetatud 09.12.2024 e-

toimiku kaudu.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.

Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot.

Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 5 tundi summas 845 eurot. Õigusabi

osutamine sisaldas järgmisi toiminguid:

-25.06.2024 hagi dokumentide analüüs, komplekteerimine, hagiavalduse koostamine ja

kohtusse esitamine 2 tundi;

-12.08.2024 vastuse koostamine kohtunõudele 0,5 tundi;

-29.08.2024 vastuse koostamine kohtunõudele 0,25 tundi;

-24.09.2024 vastuse koostamine kohtunõudele 2 tundi;

-06.12.2024 menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi.

Hageja väitel on talle nõue loovutatud 27.02.2024 ning hagi on esitatud 25.06.2024. Sel ajal

oli hagejale teada, et kohtupraktika tarbijakrediidi vaidlustes on muutunud. Hagejal ei saanud

enam olla ettekujutust, et võlgades olevale tarbijale laenu andmine on kooskõlas

vastutustundliku laenamise põhimõttega. Hagejal oli võimalik enne nõude omandamist

hinnata nõude perspektiivikust, mh krediidi kulukuse määra ületamisest tulenevalt. Seega

esitas hageja hagi teadlikult nõudele, mille rahuldamise perspektiiv oli vähene. Samuti pidi

kohus, vaatamata sellele, et hageja on professionaalne menetlusosaline, kelle

majandustegevuseks ongi võlgade sissenõudmine ning kes kasutab kohtumenetluses

esindamiseks samuti samale tegevusele spetsialiseerunud õigusbürood (mida esindavad

magistrikraadiga õigusteadmistega isikud), mitmel korral nõudma puuduste kõrvaldamist ning

seisukohtade täiendamist. Kohus on seisukohal, et sellise tegevusega paisutab hageja

tahtlikult menetluskulusid esindajakulude näol. See aga ei tähenda, et sellise tegevusega

põhjustatud kulud peaksid jääma kostja kanda. Samuti arvestab kohus, et hageja esitas

maksekäsu kiirmenetluses ebaõigeid andmeid viivisemäära kohta.

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu

315 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 1815,97 eurot, millelt on

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 315 eurot.

Ümberarvestatud nõude korral oleks hagihind 963,15 eurot (858,04 eurot + ühe aasta eest

arvestatud viivis (105,11 eurot) põhivõlalt (858,04 eurolt) alates 11.07.2024 kuni võla täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Tsiviilasja hinnalt 963,15 eurot

tuleks RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 245 eurot.

245 eurot riigilõivu loeb kohus seega hageja põhjendatud menetluskuludeks.

Kohus põhjendatuks riigilõivu, maksekäsu kiirmenetluse tasu 20 eurot ja esindajakulu, mis

oleksid olnud vajalik ümberarvestatud nõude esitamiseks. Kohus loeb põhjendatud

esindajakuluks 3 tundi tunnihinnaga 100 eurot tund.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuigi kohus peab eeltoodud ulatuses hageja esindajakulu põhjendatuks, ei jäta kohus seda

kostja kanda. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hageja esindajakulud hageja enda kanda

ning põhjendatud riigilõivu (245 eurot) jätab kohus poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega.

25.06.2024 esitatud hagi hind oli 1815,97 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas

summas 858,04 eurot ja edasiulatuva viivisenõude põhivõlalt alates 11.07.2024 kuni võla

täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis ühe aasta arvestatuna

on 105,11 eurot. Seega kokku rahuldas kohus arvestuslikult hagi summas 963,15 eurot, mis

on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (1815,97 eurot) 53,04%.

Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163

lg 1 alusel riigilõivu 53,04% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 46,96% ulatuses

hageja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 53,04% põhjendatud riigilõivust (245 eurot),

millele vastab 129,95 eurot.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik