2-23-139229/14 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2-23-139229

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Krista Kruusa

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2024, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-23-139229

Tsiviilasi

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi S.W vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1492,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, registrikood

14304235, asukoht Vabaõhumuuseumi tee 1, Haabersti

linnaosa, Tallinn, 13522 Harju maakond; lepinguline

esindaja S R, e-post XXX;

Kostja S.W, isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi S.W vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Välja mõista S.W-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali OÜ kasuks põhivõlgnevus 741,99

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 84,74 eurot (s.o 20.11.2023 hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras).

3. Välja mõista S.W-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks viivis VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlgnevuselt (741,99 eurot) alates 21.11.2023

kuupäevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus.

4. Jätta rahuldamata TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali hagi S.W vastu järgnevates

nõuetes: intress 135,95 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivis 204,82 eurot.

5. Jätta menetluskulud 67,98% ulatuses kostja kanda ja 32,02% ulatuses hageja kanda.

6. Määrata hageja põhjendatud menetluskuludeks 638 eurot (s.o riigilõiv 280 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse avalduse tasu 20 eurot ja õigusabikulud 338 eurot).

7. Välja mõista S.W-lt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kasuks menetluskulu 433,71

eurot ja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

8. Saata kohtuotsus menetlusosalistele.

2-23-139229

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali esitas Pärnu Maakohtule hagi S.W vastu TF Bank AB

(publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 08.12.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr XXX tuleneva

võlgnevuse 741,99 euro, intressi võlgnevuse summas 135,95 eurot, sissenõudmiskulude

summas 50 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste summas 292,56

eurot välja mõistmiseks. Kostjale võimaldati kauba ostu eest tasumiseks laenuna 741,99 eurot,

intressimääraks on lepingus kokku lepitud 36,62% aastas ning krediidikulukuse määraks on

40,56% aastas eeltoodud tingimustel ning eeldusel, et krediit makstakse tagasi 66 kuu (sh 6

kuud maksepuhkust) jooksul igakuiste maksetega. Viivisemääraks lepiti kokku 24,15% aastas /

dtl 67/.

Kostja lepingu jooksul ühtegi tagasimakset teinud ei ole /dtl 70/.

Hageja saatis kostjale 08.10.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles määrati kostjale

tasumata osamaksete tasumiseks täiendav tähtaeg 14 päeva hoiatuse kuupäevast. Hoiatuses

selgitas hageja, et kui võlgnevust täiendava tähtaja jooksul kostja ei tasu, loeb hageja lepingu

tähtajale järgnevast päevast üles öelduks. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja

kostjaga sõlmitud lepingu üles alates 23.10.2022.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse on summas 741,99 eurot, intresside

võlgnevuse summas 135,95 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 292,56 eurot ja

sissenõudekulude võlgnevuse 50 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamisest

alates edasiulatuva viivise lepingus sätestatud määras 0,067% päevas tasumata

põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja

kanda ja mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Hageja menetluskuludeks on märgitud

õigusabikulud summas 507 eurot, riigilõiv summas 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu

20 eurot.

Kostja seisukoht

Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 25.01.2024 TsMS §

3111 lg-te 2 ja 5 alusel elektrooniliselt, kostja poolt lepingu sõlmimisel märgitud e-posti

aadressile saatmisega, millelt kostja kinnitas menetlusdokumentide kättesaamist.

Kohtu määratud tähtajaks kostja hagile vastust ei ole esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

2-23-139229

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi

tuleb rahuldada osaliselt.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele, sätte lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega.

2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus-

või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti, vastupidist tuleb

tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11).

2.1. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja S.W vahel oli sõlmitud 08.12.2021

laenuleping, mille alusel on kostja saanud laenu ostu eest tasumiseks summas 741,99 eurot /dtl

76/. Lepingu kohaselt oli intressi määr 36,62% aastas laenu jäägilt ja krediidi kulukuse määr

40,56% aastas. Kostja sai kauba müüjalt kätte ning hageja on laenu summa müüjale kostja

ostetud kauba eest välja maksnud. Hagiavalduse kohaselt kostja hagejale tagasimakseid teinud

ei ole /dtl 70/.

2.2. Käesolevas tsiviilasjas ei ole pooltel vaidlust asjaolu üle, et kostja kui füüsiline isik

võttis laenuna ostu eest tasumiseks hagejalt krediiti väljaspool majandustegevust. Seega on

vaidlusalune leping tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

3. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

3.1. Kostjal oli lepingu järgi 6 kuud maksepuhkuse perioodi, esimese osamakse pidi kostja

tegema 10.07.2022. Kostja oli viivituses kõigi tagasimaksetega alates 10.07.2022, lepingu järgi

viimane osamakse kuupäev oli määratud 10.06.2027. Kostja oli võlgnevuses vähemalt kolme

osamakse tasumisega, millest tulenevalt saatis hageja kostjale 08.10.2022 meeldetuletuse,

millega andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 14 päeva jooksul teate

kuupäevast ning märkis, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise

korral ütleb hageja lepingu üles /dtl 82/. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja

kostjaga sõlmitud lepingu 23.10.2022 üles /dtl 83/.

4. Riigikohus on 24.11.2023 määruses tsiviilasjas 2-21-13098 (p-s 13) selgitanud, et

kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele

lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4),

millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija

sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui

asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka

Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel

analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija

krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-

2-23-139229

Finance s. r. o. vs. GK, p 46).

4.1. Seega kontrollib kohus esmalt, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi

kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas, kuna VÕS § 4062 lg 1 esimese

lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas

ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

4.1.1.

Kostjaga sõlmitud lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 40,56% aastas

/dtl 19/.

4.1.2.

Kostja sai 08.12.2021 sõlmitud lepingu alusel võlausaldaja poolt laenu ostu eest

tasumiseks intressimääraga 36,62% aastas /dtl 19, 29/. Krediidi kulukuse määr on arvutatud

eeldusel, et laen võetakse kasutusele fikseeritud intressiga ning makstakse tagasi 66 kuu

jooksul graafikujärgsete tagasimaksetena. Viivisemäär on 24,15% aastas. Nimetatud

tingimustel on märgitud krediidi kogukuluks 1860,46 eurot ja krediidi kulukuse määraks

40,56%. Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on hageja

poolt välja toodud andmete (antav krediit, kuumaksete arv ja aastaintress) alusel krediidi

kulukuse määr 43,44%. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga poolt avaldatud

krediidi kulukuse määr alates 01.07.2021 on 18,68% ning selle kolmekordne määr 56,04%.

Seega krediidi kulukuse määr on lubatud piirmääras nii kohtu arvestuse kui hageja poolt

toodud andmete järgi ja leping ei ole VÕS § 406² lõike 1 alusel tühine.

4.2. Teiseks tuleb kohtul kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, milline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1.

4.2.1.

VÕS § 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija

varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

§ 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS §

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui

ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

4.2.2.

Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab

krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga

kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise

metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga

seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised

kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende

põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste,

sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud

kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise

mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse

suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta

olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja

intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika,

2-23-139229

mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi

muutumise korral.

KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele.

4.2.3.

Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et

kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama

tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta,

mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks

peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet

ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise

seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste

täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise

mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta

andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-

7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta

omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:



tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);



tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);



tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);



tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

4.2.4.

Kohus kohustas hagejat 06.05.2024 kohtunõudega hagi täpsustama ning

kohustas hagejat esitama hagiavalduse asjaoludes andmed selle kohta, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige kuidas on hageja

aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on kostja krediidivõimekust hinnatud ning

kas esitatud teave on olnud piisava selgusega. Samuti tuli hagejal vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-

2-23-139229

le 3 märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kohus selgitas hagejale,

et hagejal tuleb esitada täpne arvestus, kui palju kostja tagasimakseid tegi ja mille katteks

kostja tagasimaksed on arvestatud /dtl 114-116/.

4.2.5.

Hageja on 07.06.2024 menetlusdokumendis esitanud seisukoha, et hageja on

teinud päringud Maksehäireregistrisse ning tuvastas, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid

ega varasemaid maksehäireid kostjal ei olnud. Hageja on esitanud ka ümberarvestuse ja palub

alternatiivselt, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, mõista kostjalt välja põhinõude 741,99 eurot ja viivised seaduses sätestatud määras

ning alternatiivselt esitab hageja ümberarvestuse koos tulevaste osamaksete täitmise nõudega /

dtl 119-120/. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas hageja lisaks hagis

esitatule, kohtunõudes ei vastanud ega esitanud tõendeid.

4.2.6.

Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et krediidiandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et hageja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust

VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Kohtu hinnangul ei ole hageja

kogunud piisavalt teavet kostja igakuiste väljaminekute kohta ega teabe kogumist tõendanud.

Hageja ei ole esitanud kohtule andmeid, kuidas hageja kontrollis kostja andmeid kostja

väljaminekute, teiste laenukohustuste olemasolu ja sissetulekute-väljaminekute suhet.

Hagis esitatud selgitusest (hagiavalduse p. 1.6., dtl 27-29) nähtuvalt ei teinud hageja enne

laenu väljastamist kindlaks laenusaaja muude kohustuste suurust, samuti ei küsitud

laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Hageja poolt tehtud päringust Maksehäirete

registrisse ning Pensioniregistrisse ja sealt saadud andmete põhjal (maksehäire puudumine,

sissetuleku suurus väljamaksete põhjal) ei näidanud krediidiandja vajalikku hoolsust VÕS §

4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Samuti ei nähtu kohtule, kuidas hageja

veendus, et tarbija on krediidivõimeline. Hageja väide, et laenuotsuse tegemisel oli arvestatav

ka laenu summa, osamakse suurus, ei anna alust pidada mitte vajalikuks põhjalikku kostja

krediidivõime hindamist. Seadus ja kohtupraktika ei võimalda vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist piiritleda kuidagi laenu või igakuiste laenumaksete suurusega või laenu

otsustusprotsessi/väljastamise kiirusega.

Kohtule esitatu kohaselt ei ole hageja kontrollinud kostja krediidivõimelisust ja tuvastanud

kostja igakuiste kulude suuruse kontoväljavõtte põhjal, s.o kohtule ei ole esitanud analüüsi,

mille kohaselt saaks veenduda, et kostja oli laenu väljastamisel krediidivõimeline ja võimeline

tagasi maksma laenulepinguga endale võetud kohustust. Kohtule ei ole hageja poolt esitatud

kostja sissetulekute ja väljaminekute suhte kontrollimise kohta andmeid, mistõttu ei ole

tõendatud asjaolu, et hageja üldse oleks kostja kohustuste olemasolu ja krediidivõimelisust

kostja andmete alusel kontrollinud.

Riigikohus määruse nr 2-21-13098 (p-s 13 ja 25) selgitatust tulenevalt on hagejal

tõendamiskoormis tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist.

Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja õiguseellaseks olev hageja on eiranud VÕS

§ 4034 lg-tes 2 ja 4 ning KAVS § 50 lg-tes 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust

tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on hageja eiranud VÕS § 4034

lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna kohtule esitatud asjaolude alusel ei saa järeldada, et hageja

oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete (kogumis) analüüsi teostanud ja selle

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

2-23-139229

4.3. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on sätte lg-s 6 nimetatud kohustuse rikkumise tagajärjeks

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole

krediidileping tervikuna tühine, kuid hagi saab olla õiguslikult põhjendatud üksnes

sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses.

VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole oli aastal 2020-

2022 (s.o 01.01.2020-31.12.2021) intress 0,00%.

Seega lepingu sõlmimisel (leping sõlmiti 08.12.2021) kostja intressi tasuma ei pidanud.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja intressinõude summas 135,95 eurot.

4.4.

Hageja on esitanud andmed selle kohta, et lepingu alusel on kostja saanud ostu

tasumiseks laenu 741,99 eurot ja tagasimakseid kostja teinud ei ole /dtl 26,29/. Kostjal tuleb

tagastada lepingu alusel saadud põhisumma. Hageja palub kohtul alternatiivselt,

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel kohtu poolt, mõista kostjalt välja

põhisumma ja seadusjärgses määras viivised /dtl 119-120/.

Kuna kostja ei ole ühtegi tagasimakset hagejale teinud, siis oli kostja 23.10.2022 lepingu

ülesütlemisel vähemalt kolme osamaksega (10.07.2022, 10.08.2022, 10.09.2022 ja 10.10.2022)

viivituses ning hageja poolt lepingu ülesütlemine on kehtiv (hoiatus ülesütlemise osas on

saadetud kostja poolt lepingus avaldatud kontaktaadressile 08.10.2022). Laenulepingu

ülesütlemise tagajärjel on kogu põhivõlgnevus alates lepingu lõppemisest sissenõutav.

Kohus leiab, et hagi rahuldamine põhivõlgnevuse osas on põhjendatud ning kostjalt tuleb välja

mõista lepingujärgne põhivõlg 741,99 eurot.

4.5.

Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks sissenõutavaks muutunud

viivise kuni hagi esitamiseni 20.11.2023 summas 292,56 eurot lepingus kokku lepitud

intressiga võrdses määras 24,15% aastas.

VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kuna kohus jätab hageja intressinõude lepingus sätestatud määras rahuldamata ja VÕS § 4034

lg 7 tagajärjel kohaldub käesolevalt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.

Hageja palub kostjalt põhinõudelt viivised välja mõista alternatiivsena, juhul, kui kohus

tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise krediidiandja poolt VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras. Hageja taotletud alternatiivne viivisenõude määr jääb VÕS § 4034 lg-s 7

sätestatu piiridesse ning on kohtu hinnangul põhjendatud.

Hageja taotleb kostjalt välja mõista ka edasiulatuv viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses kehtestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte põhivõlga ületavas

summas, mis on TsMS § 367 järgi lubatav ja kohtu hinnangul samuti põhjendatud.

2-23-139229

Hageja esitas kohtule 11.06.2024 menetlusdokumendis oma nõude ümberarvestatuna, mille

kohus ka käesolevas otsuses rahuldab osas, mis puudutab kogu sissenõutavaks muutunud

põhinõuet, kuna leping on kehtivalt üles öeldud. Hageja selgitab selles menetlusdokumendis, et

hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses määras. Kuna põhivõlgnevus muutus

sissenõutavaks alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, siis on põhjendatud hagejal

taotleda viisise välja mõistmist. Hageja palub hagis viivis välja mõista hagi esitamise seisuga ja

edasi jooksev viivis alates hagi esitamisest. Kuivõrd kohus rakendab käesolevalt

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevaid tagajärgi, kohaldub hageja

viivisenõudele seadusjärgne määr VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatu alusel.

Seega mõistab kohus hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 alusel välja sissenõutavaks muutunud

viivised põhiosalt perioodi 24.10.2022-20.11.2023 eest summas 84,74 eurot ja alates

21.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni edasiulatuva viivise seadusjärgses määras, kuid mitte

põhivõlga ületavas summas. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude hagi esitamise

seisuga summas 204,82 euro ulatuses.

5. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja

mõista põhivõlgnevus summas 741,99 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise

seisuga summas 84,74 eurot ja edasiulatuv viivis alates 21.11.2023 seadusjärgses määras kuni

kohustuse täitmiseni. Kohus jätab hagi rahuldamata intresside osas 135,95 eurot,

sissenõudmiskuludes 50 eurot ja viiviste osas 204,82 eurot.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda.

Hageja nõue kostja vastu oli 1220,50 eurot, kuid kohus rahuldab hageja nõuded 829,73 euro

ulatuses, s.o 67,98% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 32,02%

ulatuses hageja kanda ja 67,98% ulatuses kostja kanda.

6.1. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. Hageja on

hagiavaldusega palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu summas 507 eurot (ilma

käibemaksuta), mille kohaselt on õigusabikulud täiendavate alusdokumentidega tutvumiseks,

analüüsimiseks ja hagiavalduse ettevalmistamise, koostamise, lisade kogumise ja

komplekteerimise ning kohtule esitamisele kulunud 3 tundi. Hageja tunnihinne on 169 eurot

ilma käibemaksuta.

6.2. TsMS § 174 lg 10 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja lepinguline esindaja on

menetluskulude nimekirjas esitanud kinnituse, et on käibemaksukohustuslane ning hageja on

käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust /dtl 93/.

Menetluskulude nimekirjas esitatud hinnad on ilma käibemaksuta.

2-23-139229

6.3. Kohus peab põhjendatuks käesolevas menetluses hagiavalduse koostamise ja esitamise,

lisade komplekteerimisele kulunud ajamahtu 2 tundi. Kohus lähtub oma hinnangus sellest, et

kuigi maksekäsu kiiremenetluses avalduse esitamisel puudub kohustus tõendite esitamiseks ja

nõude põhjendamiseks, peab avalduse esitamisel olema nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

piisavalt selged, mistõttu ei ole hagiavalduse koostamine olemasolevate asjaolude ja tõendite

pinnalt ajamahukas. Käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega vaid

hagiga, milliseid esitab hageja oma põhitegevuses igapäevaselt, samuti ei ole kostja

hagiavaldusele vastuväidet esitanud ning kohtuistungit pole toimunud. Menetluskulude

väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Kohus peab esinduskulusid

mõistlikuks ja põhjendatuks kokku suuruses 338 eurot.

6.4. Hageja on palub kostjalt välja mõista ka hageja poolt tasutud riigilõivu summas 280

eurot ja maksekäsu kiirmenetluse tasu 20 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks

kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise

vältimatu eeltingimus ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse tasu vastab TsMS §-s 4842

sätestatule.

6.5. Kokku on eelnevalt tulenevalt hageja põhjendatud menetluskuludeks 638 eurot

(õigusabikulud 338 eurot, riigilõiv 280 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse tasu 20

eurot).

6.6. Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 67,98% hageja menetluskuludest,

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 433,71 eurot.

6.7. Kostja ei ole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

6.8. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskuludelt viisise välja mõistmiseks alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses TsMS § 177 lg 4 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik