2-23-120835/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Konsultant

Kairi Lints

Määruse tegemise aeg ja koht

20.12.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-120835

Tsiviilasi

Saue vald, Turba alevik, Lille tn 13 korteriühistu

avaldus S. V. vastu viivise 531,91 euro nõudes

Menetlusosalised

Menetlustoiming

Avaldaja: Saue vald, Turba alevik, Lille tn 13

korteriühistu (registrikood 80268805), asukoht Lille tn 13-

16, Turba alevik, Saue vald, 76201 Harju maakond

Avaldaja seaduslik esindaja: I. R.; e-post: XXX

Puudutatud isik: S. V. (registrikood XXX), elukoht XXX;

e-post: XXX

Avalduse lahendamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada Saue vald, Turba alevik, Lille tn 13 korteriühistu avaldus.

2. Mõista S. V.lt avaldaja Saue vald, Turba alevik, Lille tn 13 korteriühistu kasuks

välja 299,52 eurot.

3. Jätta menetluskulud S. V. kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA AVALDUS

1. Saue vald, Turba alevik, Lille tn 13 korteriühistu esitas 18.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4240,80 euro saamiseks. Kohus tegi 25.05.2023 võlgnikule

makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 30.05.2023 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu.

1 (7)

Võlgnik S. V. esitas 30.05.2023 nõudele vastuväite, mille kohaselt tunnustas võlgnik nõuet

osaliselt, s.o põhivõlgnevust summas 3708,89 eurot ja esitas maksekorralduse selle tasumise kohta.

Kohus tegi 30.08.2023 makseettepanekus tunnustatud nõude osas maksekäsu (dtl 24-26).

2. Saue vald, Turba alevik, Lille tn 13 korteriühistu esitas Harju Maakohtule hagiavalduse S. V. vastu

viivise 531,91 euro nõudes (dtl 32-36). Kohus võttis avalduse 21.11.2023 menetlusse (dtl 64-66).

3. Avalduse aluseks on korteriühistul olev õigus küsida kommunaalarvete õigeaegselt tasumata

jätmise eest viivist.

XXX korteri omanik S. V. vastuväide maksekäsu kiirmenetluses nõutud

viivise mittemaksmisele oli väide, et varem ei olnud arvetel viivist ja ta ei olnud teadlik võla

kujunemisest. Seega võtab S. V. põhinõude 3708,89 eurot omaks. Ainult viivise maksmisest

keeldus. See on aga ühistu õigus võlgnevustelt sisse nõuda.

4. Korteris X elab P. P., kes kuni 2023 aasta aprillini oli korteriühistu juhataja. Aprillis ta kõrvaldati

ühehäälselt juhatusest erakorralise üldkoosoleku otsusega. Kuni aprillini oli tema kui KÜ juhataja

kohustus tegeleda korteriomanike võlgnevustega. Enda võlaga ta ei tegelenud ja jättis

kommunaalarved tasumata. Ühistu liikmed ei olnud võlgnevusest teadlikud kuni erakorralise

üldkoosolekuni, millal need raamatupidajalt välja tulid. Põhjus, miks S. V. ei teadnud võlgnevusest,

on tema ja P. P. omavaheline probleem. Raamatupidaja väljastas arved P. P.le, kes oli teadlik nii

võlgnevusest kui viivise nõudmise õigusest. Pärast uue juhatuse valimist saadeti võlgnevuse

aluseks olevad arved korteri omanikule S. V.le ja hoiatati, et võla mittetasumisel läheb ühistu edasi

maksekäsu kiirmenetlusega. Sellele hoiatusele S. V. ei reageerinud ja võlga ei maksnud. Alles

maksekäsu kätte saades tunnistas võlgade olemasolu ja maksis ka põhivõlgnevuse ühistule ära.

Seega tunnistas põhinõudeid ehk võlgasi ühistu ees aga ei tunnista ühistu õigust võlgade eest viivist

küsida. Ühistu toetub viivise nõudmisel korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §-le 42 ja nõuab

Lille 13-10 põhivõlgnevuselt viivise tasumist.

5. Avaldaja palub kohtul välja mõista puudutatud isikult avaldaja Saue vald, Turba alevik, Lille tn 13

korteriühistu kasuks viivis 531,91 eurot. Avaldaja on esitanud kohtule 04.09.2023 avalduse

lisadena korteriühistu esitatud arved ajaperioodil 01.05.2021-31.03.2023 (dtl 37-59).

Puudutatud isiku seisukoht

6. Puudutatud isik 07.12.2023 vastuses ei nõustu esitatud nõudega (dtl 72-76). Ta ei olnud teadlik

võlgnevusest perioodil 20.06.2021 kuni 20.04.2023; kommunaal arvetel ei ole näidatud, et korteril

oleks võlg. Korteriühistu ei ole varasemalt teada andnud, et korteri kommunaalmaksete tasud ei ole

laekunud. P. P. ei ela selles korteris 2023 aasta algusest alates. Puudutatud isikule väitis P. P., et

kõik on korras ning korteriühistu ees võlgnevust ei ole. Samuti ei olnud kommunaalmaksete lehel

välja toodud, et korteril oleks võlg. Arvetel ei ole välja toodud võlgnevusest kogunenud intresside

tasumata summat. Vähemalt kolmel 2021 aasta kommunaalarvel, mis ta on saanud P. P. käest, on

näidatud, et arved on tasutud. P. P. elas korteris 11 aastat ja temale ei ole selle perioodi jooksul

laekunud kelleltki infot, et korteril võlg oleks või pretensioone P. P. kohta. Kuna P. P. oli aastatel

2016 kuni 2023 ka ise korteriühistu esimees, siis puudutatud isikul ei olnud põhjust tema sõnades

kahelda. Puudutatud isik sai vastava võlgnevuse info 16.05.2023. Kommunaalarvet ei ole tänaseni

täiendatud korrektse korteriühistu konto nimetusega.

7. Puudutatud isiku vastusele lisatud avaldusel (dtl 106) on kirjas, kus P. P.le hakatakse igakuiselt

maksma haldusteenuse tasu 150 eurot kuus alates 02.05.2019. Antud dokumendile on alla

kirjutanud ka praegune juhatuse esimees I. R. . P. P. väidab, et antud kannet tema nimele igakuiselt

ei ole korteriühistu kontolt tehtud, vaid tehti tasaarveldus korter 10 kommunaalmaksetega, millest

raamatupidaja oli teadlik. Kontrollimaks seda väidet küsis puudutatud isik raamatupidajalt

korteriühistu konto väljavõtet, aga seda talle korteriühistu juhatus võimaldanud ei ole. Kui

korteriühistu kontolt on kandeid tehtud P. P. nimele, siis korter X kommunaalmaksed on tegemata

olnud. Seda infot mulle aga korteriühistu võimaldanud ei ole.

8. Korteriühistu on arvestanud arvet nr 23084 summas 105,02 eurot kahel korral. Antud arve

tasumiseks tuli maksekäsk ning toimikusse läks sisse ülekanne 107 eurot, mille korteriühistu

aktsepteeris ja arve sai tasutud (juuli 2023). Sama summa aga konteeriti teistkordselt, kui

korteriühistu kontole kandis kommunaalmaksete maksmiseks suurema summa kui viimase kuu

kommunaalarve oli (oktoober 2023). Vastuseks küsimusele, kuhu kadus ettemaks, vastati, et võeti

lihtsalt 2016, 2017, 2018 aastate kommunaalarvete mitte tasumisega.

9. Puudutatud isik vaidleb vastu ka viivise määra suurusele, viivisenõude kujunemine ei ole

arusaadav. Arvete peal on viivise määraks märgitud 0,05% päevas. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui

korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Käesolevas paragrahvis sätestatust

teistsuguse viivise määra võib ette näha vaid eriomandi kokkuleppes. Avaldaja nõuab viivist

ajavahemikul mai 2021 – aprill 2023. Tulenevalt KrtS § 42 lg 1 oli kuni 31.12.22 viivise määraks

8% aastas, s.t. 0,0219% päevas. Alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023 intressi määraks oli 10,5% (8%

+ 2,5%) s.t. 0,0287%. Seega avaldaja nõuab viivist suuremas määras kui lubab seadus. Kui

viiviseid tuleb siiski tasuda, siis taotleb puudutatud isik viivise suuruse vabastamist, kuna viivise

suurus on puudutatud isiku jaoks liiga koormav (dtl 72-76).

10. Puudutatud isik on esitanud kohtule 07.12.2023 vastuse lisadena kirjavahetus raamatupidajaga (lisa

4 ja 5 dtl 80-81), kirjad korteriühistu juhatusele (lisa 6, ja 7, dtl 82-83), P.P. haldusteenuste tasu

avaldus (lisa 8, dtl 84), päringu konto väljavõtte kohta (lisa 9, dtl 85) päringu tasutud arve kohta

(lisa 10-11, dtl 86-87), maksekorraldused (lisa 12 ja 13, dtl 88-89), korteriühistu esitatud arved (lisa

1-3, 14 ja 15, dtl 77-79, 90-91), kohtu ettepaneku asjas 2-23-128043 (lisa 16, dtl 92).

11. Puudutatud isik esitas lisaseisukohad 30.06.2024 ja 11.07.2024, milles toob välja, et avaldaja käskis

puudutatud isikul ise arved otsida aga varasemalt on keelatud raamatupidajaga suhtlemine võla

osas. Korteriomanik ei ole seadusega kohustatud korteri majandamise arveid säilitama. Selline

käitumine korteriühistu poolt näitab selgelt välja teadlikku ja tahtlikku puudutatud isiku karistamise

tahet. Lisaks korteri omanik ei vastuta korteri juhatuse liikme tegevuse eest. On ilmselge, et I. R.

süüdistab korteriomanikku endise korteriühistu juhatuse tegevustes (dtl 233-234, 242-244).

Avaldaja seisukoht puudutatud isiku vastusele

12. Avaldaja esitas kohtule 13.12.2023 seisukoha puudutatud isiku vastuväidetele (dtl 122-137). Uus

kolmeliikmeline juhatus valiti ametisse 18.04.2023. Endine juhataja P. P., kelle kohustus oli

võlgnikega tegeleda, oli ka ise võlgnevuse tekitaja. Enne 18.04.2023 ei saanudki uus juhatus

puudutatud isikut informeerida võlgnevusest, kuna puudus ligipääs raamatupidajale ja pangakonto

väljavõtetele. Keegi ühistust ei teadnud võlgnevusest enne uue juhatuse ametisse asumist ja asja

lähemalt uurimist. Avaldaja on seisukohal, et viivise suuruse mittekajastamine arvetel või

viivisarvete jooksvalt esitamata jätmine ei võta korteriühistult õigust viivist nõuda. Korteriühistu

ees kannab arvete õigeaegse tasumise eest vastutust korteriomanik, ning seda isegi siis, kui tal on

üürnikuga kokkulepe, et korteriühistus arved tasub üürnik.

13. KÜ raamatupidaja esitab arved kommunaalkulude eest korteri omanikule, mitte korteri üürnikule.

Samuti on korteri omanik vastutav korteris elava isiku kommunaalarvete õigeaegse tasumise eest.

Ühistu raamatupidajatele anti teada, et korteri omanik on P. P. ja arved tuleb alates 2017 aastast

alates esitata P. P.le, mitte korteri tegelikule omanikule S. V.le. Korteri tegelik omanik S. V. ei

tundnud huvi ühistu raamatupidajalt arvete mittesaamise kohta ega avaldanud soovi ka neid

edaspidi saada. Niipea kui uus juhatus ametisse valiti ja pangakontole juurdepääsu sai informeeriti

korteri omanikku võlgnevustest. Põhjus, miks arvetel ei esine võlgnevusi on sellepärast, et

võlgnevuste katteks esitati ebaseaduslikult fiktiivseid arveid (P. P. firma X OÜ poolt esitatud

fiktiivsed arved töödele, mida ei teostatud või teostati osaliselt ülepaisutatud tasu eest).

Raamatupidajatele öeldi, et P. P.l on tasaarvelduse tehinguid lubav ühistu liikmete volitus.

Raamatupidajad ei kontrollinud väiteid tasaarvelduste legaalsuse osas, vaid uskusid P. P. ütlusi ja

likvideerisid võlgnevused. Selle kohta on ka kinnitus A OÜ-st, kes tegi ühistu raamatupidamist

05.2019 kuni 05.2020. Ühistu on seoses omastamise kahtlusega pöördunud politseisse, politsei on

alustanud kriminaalasja nr 23230150308 uurimist.

14. Lisaks informeeris juhatus võlast S. V. nii telefoni kui ka e-maili teel 16.05.2023 ja hoiatati, mis

juhtub kui asjaga kiiremas korras ei tegeleta ega juhatust ei teavitata. Kõik ühistu liikmed saavad

sama ühistu nimega arveid ja kellelgi peale tema ei ole olnud probleeme pangamakse teostamisega.

Arve 23084 on seotud tsiviilasjaga nr 2-23-128043, mitte käesoleva asjaga. Selle arvega seotud

asjas on lõpplahend jõustunud ja puudub seos käesoleva asjaga.

15. Avaldaja esitas 13.12.2023 kohtule tõenditena korteriühistu põhikirja (lisa 1, dtl 131-136) ja X arve

nr 1000, summas 4500 eurot (lisa 2, dtl 137).

16. Korteriühistu nõuab puudutatud isikult viivise tasumist arvel märgitud maksetähtajale järgnevast

päevast kuni 30.05.2023, võttes aluseks viivise arvestuse perioodi alguses VÕS § 113 lg 1 teises

lauses 21.06.2021-31.12.2022 määraga 8% aastas, 01.01.2023-30.05.2023 viivisemääraga 10,5%

aastas, kokku summas 299,52 eurot (dtl 154).

17. Avaldaja esitas ka konto väljavõtted perioodide 01.01.2021-31.06.2023 kohta (dtl 156-223).

Menetluse käik

18. 04.09.2023 esitas Saue vald, Turba alevik, Lille tn 13 korteriühistu Harju Maakohtule hagiavalduse

S. V. vastu viivise 531,91 euro nõudes (dtl 32-36).

19. Kohus võttis hagi menetlusse 21.11.2023 kohtumäärusega (dtl 64-66).

20. 25.03.2024 kohtumääruse alusel jätkas kohus tsiviilasja nr 2-23-120835 lahendamist hagita

menetluses (dtl 142-144).

21. Kohus selgitas pooltele 12.06.2024 kohtumäärusega kohalduvat õigust, määras kirjaliku menetluse

TsMS § 403 lg 1 alusel, andis lõplikud tähtajad esitada soovi korral täiendavad tõendid ja

seisukohad ning menetluskulude nimekirjad ja vastuväited (dtl 146-151).

Kohtu põhjendused ja selgitused

22. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu

avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning

puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu

vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33

järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab

kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud

erisusi. Hagita menetluses pole kohus seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende

hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 477 lg 5). Kohus peab kontrollima

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud

vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal

algatusel.

23. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teostavad oma

korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi samas seaduses sätestatud ulatuses

korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 2 sätestab, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad

korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa

eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui

korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt

käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks

lepingute sõlmimist. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel

perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

24. Kinnistusraamatust nähtuvalt on S. V. Saue vald, Turba alevik, Lille tn 13 korteriomandi nr X

(registriosa nr xxx) omanik alates 18.09.2012.

25. KrtS § 42 lg 1 on sätestatud, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib

korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

Sama sätte teise lause kohaselt võib teistsuguse viivise määra ette näha vaid eriomandi

kokkuleppes. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

26. Eesti Panga võlasuhete intressimäär alates 01.01.2021 kuni 31.12.2022 oli 0%. Seega on

viivisearvestuse aluseks antud perioodil viivituses oldud aja eest VÕS § 113 lg 1 teise lause

kohaselt 8%. Intressimäär alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023 oli 2,5%, ning VÕS § 113 lg 1 kohane

viivisemäär 10,5% (8%+2,5%). Intressimäär 01.07.2023-31.12.2023 oli 4%, seega VÕS § 113 lg 1

järgne viivis 12%. Alates 01.01.2024 on intressimäär 4,5% ning sellel ajaperioodil viivituses oldud

maksete eest on VÕS § 113 lg 1 kohane viivis 12,5% aastas.

27. Puudutatud isik S. V. tasus viivisenõude aluseks olnud arved 30.05.2024 (dtl 21) ajaperioodi

maikuu 2021 kuni märtsikuu 2023 eest (arved 210510 kuni 23048). Puudutatud isik ei ole

vaidlustanud ühistu faktiväiteid nende arvete sissenõutavaks muutumise kuupäevade kohta ning

sellest tulenevad viivisearvestuse õigsust. Kohus selgitas pooltele viivisearvestust ning avaldaja

esitas 28.06.2024 parandatud viivisearvestuse, mille kohaselt on arvestatud viivist 21.06.2021 kuni

31.12.2022 määraga 8% aastas ja 01.01.2023 kuni 30.05.2023 viivisemääraga 10,5% aastas, kokku

summas 299,52 eurot.

28. Korteriühistu nõuab viivise tasumist majandamiskulude maksete tasumisega viivitamise eest. Seega

on ühistu esitanud viivisearvestuse õige määra järgi.

29. Kohtu hinnangul ei lükka puudutatud isikute väide arvete mittesaamise kohta ümber korteriühistu

nõude põhjendatust. Korteriühistu põhikirja järgi (dtl 131-136) on korteriomanik kohustatud tasuma

majandamiskulude maksed igakuiselt (p 3.2 alapunktide 6 ja 7). Väited arvete mittesaamise kohta

pole seega usutavad. Kui korteriomanik poleks arveid tõesti saanud, oleks ta heauskselt käitudes

pidanud ise teatama sellest ühistule. Pealegi – korteriomaniku väitel elas tema korteris P. P., kes

pidi tasuma kulud korteriomaniku eest. P. P. oli kuni 20.04.2023 korteriühistu juhatuse liige.

30. Puudutatud isik tugineb jätkuvalt sellele, et viivisenõudega seotud majandamiskulude arved olid

tasutud tasaarvestamisega. Kohus selgitab, et tasaarvestamise kohta esitatud väited on ebaselged ja

vastuolulised. Avaldaja on eitanud tasaarvestamise kehtivust (dtl 154). Tasaarvestus ei saanud seni

kohtule esitatust järelduvalt olla võimalik, sest majandamiskulude tasumise kohustus oli ühistu ees

puudutatud isikul kui korteriomanikul, mitte P. P.l (üürnikul). Korteriomaniku ja üürniku

omavahelised kokkulepped majandamiskulude tasumise kohustuste täitmise korraldamise kohta ei

puutu käesolevasse asjasse. Samuti ei puutu asjasse korteriühistu üldkoosolekute otsused

puudutatud isiku korteriühistu liikmelisuse kohta. Kohtule nähtuvalt ei ole puudutatud isikul nõuet

ühistu vastu, mis tasaarvestati viivisenõude arvestuse aluseks olevates majandamiskulude arvetes

(dtl 37-59) kajastatud nõuetega. Tasaarvestada saab ainult vastastikuseid nõudeid. VÕS § 197 lg 1

kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või

täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole

nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt

nõuda tema kohustuse täitmist.

31. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tõenditena arvestamata asjasse

mittepuutuvad tõendid, mida puudutatud isik esitas 30.06.2024 lisadena 20-21 (dtl 238, 239-240) ja

11.07.2024 avalduse lisadena 24-25 (dtl 247-249, 250-251).

32. Kohus selgitab veel, et korteriühistu juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord peab

olema määratud kindlaks üldkoosoleku otsusega (KrtS § 24 lg 1 ja mittetulundusühingute seadus §

281 lg 1). Korteriomanikud teevad otsuseid üldkoosolekul või kirjaliku hääletamise teel (KrtS § 20

ja 21). P. P. 02.05.2019 avaldus ja sellele kogutud korteriomanike seisukohad ei sisalda

korteriomanike otsust (dtl 84).

33. Puudutatud isik tugineb sellele, et talle tasumiseks esitatud arvetelt ei nähtunud, et korteriühistu

oleks arvetel kajastatud summadelt viivist nõudnud ning viivisenõudest sai puudutatud isik teada

kui korteriühistu teavitas korteriomanikku võlgnevusest 16.05.2023. Esmakordselt nõuti viivist

16.05.2023, kui saadeti puudutatud isikule ainult viivisarve. Kuna viivisest ei ole varasemalt

teavitatud, ei ole viiviseid ka arvetes näidatud ja nõutud ning ka arvetes ei ole välja toodud viivise

summasid, siis tagantjärgi ei ole õigust viivist nõuda. Puudutatud isik leiab, et korteriühistu juhatus

ei käitu temaga heauskselt. Korterühistu käitumine on pahauskne, sest majanduslikku kahju

korteriühistul tekkinud ei ole. Kohus ei nõustu puudutatud isiku vastava seisukohaga.

34. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 108 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste

täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ei ole õiguste teostamine lubatud

seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele

isikule. Hea usu põhimõtte üheks funktsiooniks on välistada võimalus, et õigustatud isik

kuritarvitab oma õigusi (vt RKTKo 10.10.2007, 3-2-1-41-07, p 27). Riigikohus on selgitanud, et

aegumistähtaja jooksul nõude maksmapanekut saab pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes

erandlikel asjaoludel. Eelkõige peaks selliseks erandlikuks asjaoluks olema võlausaldaja

vastuoluline käitumine, mis jätab võlgnikule mulje, et ta on oma nõude sissenõudmisest loobunud

(vt RKTKo 10.12.2014, 3-2-1-128-14, p 11).

35. Kohtule nähtuvalt ei ole asja materjalide pinnalt võimalik tuvastada sellist korteriühistu käitumist,

millest puudutatud isikule võis jääda mulje, et korteriühistu on viivisenõudest loobunud.

Puudutatud isikule esitatud arvetel on märgitud viivis 0,05% päevas. Kuigi kohtupraktikas on

varasemalt leitud, et erandlikuks asjaoluks, mis annab aluse kohaldada viivisenõude suhtes hea usu

põhimõtet ja lugeda võlausaldaja vastuoluline käitumine hea usu põhimõttega vastuolus olevaks

võib pidada ka viivisenõude olemasolul saldoteatiste esitamist viiviseta (RKTKo 06.12.2007, 3-2-

1-100-07, p 16), ei saa praeguse vaidluse asjaolusid arvestades pidada korteriühistu poolseks

vastuoluliseks käitumiseks majandamiskulude arvetele viivise nõude märkimata jätmist.

36. Korteriühistu on selgitanud, et puudutatud isikule kuuluva korteri nr X kohta majandamiskulude

arved olid korterit kasutanud korteriühistu eelmise juhatuse liikme P. Priimärgi nõudmisel

tasaarvestatud viimasega seotud ettevõtte poolt esitatud arvetega. Alles pärast uue juhatuse

valimist, mis toimus 18.04.2023, sai uuele juhatusele teatavaks, et kõnealused tasaarvestused ei

olnud kehtivad, mistõttu tuvastati viidatud arvete tasumata jätmisest võlgnevus. Eeltoodud selgitust

arvestades ei saa korteriühistu käitumist viivise arvetele märkimata jätmise puhul pidada

vastuoluliseks. Kuigi korteri omanik ei vastuta üldjuhul juhatuse liikme tegevuse eest, vastutab

korteriomanik korteriomandi eest tasumata jäetud arvete eest olenemata sellest, kes korteriomandit

on üürinud.

37. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid või tõendeid, mis annaks alust viivise vähendamiseks. Avaldaja

poolt kohtule esitatud andmetel on puudutatud isik juba aastaid jätnud tasumata korteriühistu

esitatud arved. Korteriühistu on puudutatud isikult võlgnevusi välja nõudnud juba korduvalt (sh

tsiviilasjas nr 2-23-143390). Ei ole eluliselt usutav, et puudutatud isik pole aastate jooksul teada

saanud, et korteriühistu majandamisega kaasnevad kulud, mida tuleb korteriomanikel igakuiselt

tasuda. Viivise tasumise kohustus on midagi, mida igaüks arve õigeaegsel tasumisel saab vältida.

38. Kokkuvõtlikult kuulub korteriühistu avaldus rahuldamisele ning puudutatud isikult tuleb avaldaja

kasuks välja mõista 299,52 eurot.

39. Puudutatud isiku esitatud arve nr 23084 ja tasumised juulis 2023 ning oktoobris 2023 ei oma

käesoleva tsiviilasja õigeks lahendamiseks tähtsust, mistõttu kohus nendega ei arvesta TsMS § 238

lg 5 alusel.

40. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas

siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et kuna

kohtusse pöördumise vajaduse tekkis ühistul seoses sellega, et S. V. jättis arved tasumata, siis on

põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel S. V. kanda.

41. 30.08.2023 tehtud maksekäsus mõistis kohus võlgnikult S. V.lt avaldaja Saue vald, Turba alevik,

Lille tn 13 korteriühistu kasuks maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud summas 146,52 eurot (dtl

24-26).

42. S. V. on tasunud 08.09.2023 avaldajale 146,52 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude

katteks (dtl 62). Avaldaja ei ole kohtule esitanud teisi menetluskulusid.

allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik