2-22-16228/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2024.a. Tallinnas

Tsiviilasja number

2-22-16228

Tsiviilasi

Ruthie Belle OÜ hagi Osaühing Hansakivi vastu 3377,50 euro ja

viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Ruthie Belle OÜ (registrikood 12634129)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Chirag Mody

Kostja: Osaühing Hansakivi (registrikood 10823665)

Kostja lepinguline esindaja: Ero Liivik

Hagihind

3579,95 eurot

Menetluse liik

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalesid

Lihtmenetlus (TsMS § 405)

15.10.2024.a

Hageja seaduslik esindaja X

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Chirag Mody

Kostja seaduslik esindaja Y

Kostja lepinguline esindaja Ero Liivik

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Osaühingult Hansakivi Ruthie Belle OÜ kasuks 3377,50 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 9,01 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõudelt

(2418 eurolt) alates 29.10.2022.a kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte üle nõude

summa.

3. Jätta kõik menetluskulud kostja Osaühing Hansakivi kanda.

4. Välja mõista Osaühingult Hansakivi Ruthie Belle OÜ kasuks menetluskulu summas 6171,50

eurot.

5. Välja mõista Osaühingult Hansakivi Ruthie Belle OÜ kasuks hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (6171,50 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele

luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Harju Maakohtule 28.10.2022.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja

kostja töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja ette valmistama ja paigaldama

köögitasapinna. Hageja edastas info pliidiplaadi kohta ja veebilingid valamule ja selle

tootjalehel leiduvale tehnilisele informatsioonile. Kostja joonestaja tegi nende järgi

joonise. Kuna hageja eeldas kliendina, et kostja tehniline joonis on õige ja vastab

valamu tehnilisele joonisele, siis ta oli nõus, et kiviplaadi võib tootmisesse panna.

Kostja puuris oma tehnilise joonise alusel kiviplaati avad, kuid avastas siis, et need ei

vasta valamu tehnilisele joonisele. Selle asemel, et uued avad puurida ja oma viga

likvideerida, asus kostja hoopis hagejat süüdistama. Kostja väitel puuris ta valed avad

seetõttu, et ta ei saanud hageja juures valamut mõõdistamas käia. Samas ei olnud veel

hagejal mõõdistamise ajal valamut kohal. Kostja keeldus kiviplaadi parandamisest ja

paigaldamisest ilma lisatasuta, mistõttu taganes hageja lepingust. Hageja nõuab

lepingutasu 2418 euro tagastamist, kahju hüvitamist õigusabikulude näol summas

959,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist ja edasiulatuvat viivist. Hageja palub

menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

2. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hageja lepingust taganemine oli

alusetu, tööd on lõpetatud ja hagejale üle antud. Lisatööde eest tasu nõudmine oli

põhjendatud. Hageja ise nõustus lisatöödega. Hageja ise loobus mõõtmiste tegemisest

ning ei pidanud selle eest ka maksma. Kostja soovitas mõõtmisest mitte loobuda.

Kostja hoiatas hagejat, et kui kostja ise ei teosta mõõdistamist, siis kostja ka ei vastuta

antud joonise õigsuse eest. Hageja ei olnud antud juhul tarbija, vaid tegutses juriidilise

isikuna. Seega ei saa hageja ennast nö vastutusest vabastada või lähtuda tarbijatele

kohalduvatest õiguslikest eeldustest. Kostja teostas hagejale kolme tasapinna

valmistamise. Hageja on väitnud, et probleemid esinesid üksnes ühe pinna puhul.

Seega on kostja teinud olulises osas tööd, mida hageja soovis ning hageja on olnud

töödega rahul. Tegemist ei ole olulise lepingu rikkumisega. Täiendava tähtaja

andmine hageja poolt oli ebamõistlikult lühike. Kostja ei nõustu kohtueelsete

õigusabikuludega. Tegemist ei ole mõistlike kuludega ning need on

ebaproportsionaalselt suured. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning

välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu põhjendused

3. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, hageja vande all antud seletuse,

tunnistaja ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi kuulub

rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab

piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015.a kohtuotsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus

otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

4. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja

vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud

28.11.2022.a kohtumääruses (dtl 49-52).

5. Käesoleva asja hind on 3579,95 eurot, millest põhinõue moodustab summas 3377,50

eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1

järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

6. TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete

kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

7. Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul kooskõlas

TsMS § 444 lg 2. Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitavad käesoleva

otsuse resolutsiooni.

8. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi kohaselt on kostja esitanud hagejale

07.06.2022.a hinnapakkumise nr 10016 kiviplaadi ettevalmistamiseks, lõikamiseks ja

paigaldamiseks Tallinnas maksumusega 2045 eurot (dtl 7). Hageja on kostja

pakkumise heaks kiitnud 13.07.2022.a (dtl 20). Seega on pooled sõlminud

töövõtulepingu, millisega kostja kohustus hagejale valmistama ja paigaldama

köögitasapinna kiviplaadi koos pliidi, valamu ja segistiga.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik

(töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu

kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

10. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

11. Vaidlust pole, et hageja on tasunud kostjale ettemaksu arved kogusummas 2418 eurot

(dtl 26-29).

12. Hageja väidetel valmistas kostja töö puudulikult, kuivõrd kostja puuris

köögitasapinnale ebaõiged avad, mis olid vales kohas ja liiga väikesed. Kostja

puuduseid talle antud tähtajaks 03.10.2022.a ei kõrvaldanud, vaid on nõudnud

täiendavalt 576 euro tasumist, mistõttu on hageja lepingust taganenud. Hageja soovib

kostjale makstud raha tagastamist. Kostja antud käsitlusega ei nõustu.

13. Seega on pooltel vaidlus selles, kas hageja on kohaselt lepingust taganenud ning kas

kostja peab hagejale tasuma hagetava rahasumma.

14. VÕS § 641 lg 1 järgi töö peab vastama lepingutingimustele ning § 641 lg 2 p 2

kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui töö ei sobi töö teatud

otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis

või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või

teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.

15. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu

hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või

ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd

tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele

mittevastavusest teatamist.

16. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt ei ole kostja poolt tarnitud kiviplaadile valamut

võimalik paigaldada, kuivõrd kostja poolt puuritud avad olid liiga väikesed. Kostja on

olnud kogu asja kohtuliku arutamise seisukohal, et puuris tasapinda avad vastavalt

tellija kinnitatud tööjoonistele. Kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja MP selgitas, et

kiviplaati ei paigaldatud, kuivõrd ilmnesid vead. Vead olid need samad, et avad ei

sobinud ja küljed on poleerimata (dtl 166).

17. Hageja kohtuistungil antud seletuse kohaselt ei sobinud kiviplaat, kuivõrd augud olid

liiga väikesed (dtl 174-175).

18. Hageja poolt kohtule esitatud asjatundja KP 14.04.2024.a arvamuse kohaselt koostas

kostja 08.08.2022.a oma tööjoonise, mille alusel köögitasapinda ka avad puuris,

otsustades lõigata avad diameetriga 100 mm, mille aluseks võttis Villeroy & Boch

joonistel viidatud 90 mm ja lisas sellele 10 mm juurde. Selliselt tööjoonise koostamine

on aga arusaamatu, kuna jooniselt ei nähtu, kas täiendavalt on vaja lisada 90 mm-le

juurde 10 mm või rohkem. Vastavalt sellele joonisele tehti valmis töötasapind ning

paigaldamise käigus selgus, et kraanikauss ei mahu ära lõigatud 100 mm-sse avasse.

Asjatundja on arvamusel, et valamu ei saanudki mahtuda lõigatud kahte äravoolu

avasse, kuna tegelikult pidi valamu ava olema laiem. Nagu märgitud, siis kostja oli

lõiganud need üksnes 100 mm laiad. Selleks koostaski kostja uue joonise

15.09.2022.a, kus oli märkinud uued avade asukohad ja diameetriks 200 mm.

Köögitasapinna ümbertöötlemise (avade diameeter ja uute avade asukohad) põhjustas

asjaolu, et kostja lõikas avad ilma selgeks tegemata, kui suured need peaksid täpselt

olema. Avade uuesti lõikamine oli vajalik sõltumata sellest, kas hageja soovis hiljem

nagunii ümbertöötlemisele kuuluval köögitasapinnal nihutada valamu 30 mm

ettepoole, kuna ümbertöötlemise tingisid liiga väikese diameetriga kaks ava. Ehk

sõltumata valamu liigutamise ettepanekust oleks pidanud suurendama kahe puuritud

ava diameetrit, kuna need olid liiga väikesed (dtl 126-134).

19. Seega on asja arutamisel tõendatud, et kostja poolt teostatud töö ei vastanud

lepingutingimustele.

20. Kostja väide selle kohta, et tema huvides oleks olnud teostada mõõdistus pärast

valamu saabumist, kuna sel juhul saab tööjoonise juba esimese korraga sellise nagu

vaja ning initsiatiiv millestki mööda minna või midagi ära jätta tulenes hagejalt,

mistõttu tema ei ole lepingut rikkunud, ei ole õige.

21. Kooskõlas VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes

käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 7 lg 1 järgi võlasuhtes loetakse

mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt

mõistlikuks.

22. Kohus leiab, et kui kostja oli seisukohal, et jooniseid ei oleks saanud ilma valamut

nägemata teha, oleks kostja pidanud sellele hageja tähelepanu enne töö tegemist

juhtima. Seda enam olukorras, kus kostja on avaldanud, et hageja tellimuse puhul oli

tegemist eritellimus kiviga, üsna harva kasutatava marmoriga, millest tulenevalt oli

tellimuse täitmine keerulisem ja pikaajalisem, kui keskmine tellimus. Kohus nõustub

hagejaga selles, et isegi juhul, kui hageja viited valamu joonisele oleksid olnud

ebaõiged, peab kostja jooniseid piisava põhjalikkusega enne töö teostamist

kontrollima.

23. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et kostja näol on tegemist professionaalse

osapoolega, kellel on ilmselgelt suuremad teadmised sellise töö teostamiseks kui seda

on hagejal. Professionaalsel osapoolel tuleb vastaspoolt teavitada ning keelduda töid

teostamast põhjendusega, et töö ei pruugi vastata kokkulepitud tingimustele. Kostja

selliselt ei toiminud ning sellest tulenevalt tekkis olukord, kus töö oli vaja ümber

teha.

24. Hageja on 27.09.2022.a andnud kostjale täiendava tähtaja nõuetekohase

köögitasapinna paigaldamiseks kuni 03.10.2022.a ning hoiatanud, et taganeb

lepingust alates 04.10.2022.a (dtl 32-33). Kostja on sellele 30.09.2022.a vastanud

ning nõudnud täiendava tasu 576 euro maksmist, misjärel tööd lõpetatakse (dtl 30,

34-35).

25. Kohus leiab, et arvestades kostja 30.09.2022.a vastust, on kostja keeldunud töid

parandamast, mis on käsitletav oma kohustuste täitmisest keeldumisena kooskõlas

VÕS § 647 lg 1. Asja kohtulikul arutamisel on tuvastatud, et lepinguga kokkulepitud

töötasapinda kostja hagejale paigaldanud ei ole, puuduseid kõrvaldatud pole. Hageja

poolt tellitu on kostja käes (dtl 152).

26. Seega on põhjendatud hageja lepingust taganemine, kuivõrd kostja on lepingut

oluliselt rikkunud keeldudes tööd parandamast ning pole seda teinud mõistliku aja

jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Vaata selles osas

ka Riigikohtu 07. juuni 2023.a kohtuotsus kohtuasjas nr 2-20-3044 punkt 12 ning

24.11.2021.a kohtuotsus kohtuasjas nr 2-18-13432 punkt 18.3.

27. VÕS § 189 lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda

tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu

väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad

lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse

§-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.

Vaata Riigikohtu 24. novembri 2021.a kohtuotsust kohtuasjas nr 2-18-13432 punkt

19.2.

28. Vaidlust pole, et hageja on kostjale töötasuna maksnud 2418 eurot. Hageja soovib

nimetatut rahasummat tagasi.

29. Lepingust taganemisel on kummalgi lepingupoolel esmaselt nii kohustus kui ka õigus

tagastada lepingu alusel teiselt lepingupoolelt saadu (Riigikohtu 22. aprilli 2020.a

kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-15722/123, punkt 16.1). Kuivõrd hageja on

töövõtulepingust taganenud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu alusel

üle antud 2418 eurot.

30. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised VÕS § 113 lg 1 alusel.

31. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas.

32. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

33. Hageja on palunud välja mõista viivise summalt 2418 eurot kuni hagi kohtule

esitamise seisuga summas 9,01 eurot ning sealt edasi viivis välja mõista kooskõlas

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni.

Viiviseraport on lisatud (dtl 36). Kohus leiab, et vastav hageja taotlus tuleb

rahuldada.

34. Kostja on üksnes märkinud, et kuna kogu hagi on alusetu, tuleb jätta tähelepanuta ka

hageja viivise nõuded (dtl 63). Kostja vastuväiteid viivise suurusele ega

arvutuskäigule ei esitanud, viivise vähendamist ei taotlenud. Kohus saab viivist

vähendada üksnes kohustatud isiku taotlusel (vaata selles osas Riigikohtu

23.11.2016.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-112-16 punkt 20). Seega tuleb rahuldada

hageja nõue viivise väljamõistmiseks, kuivõrd kostja on viivitanud nõude täitmisega.

35. Hageja nõuab kostjalt ka kahju hüvitamist – kohtueelses menetluses kantud

õigusabikulu summas 959,50 eurot. Kostja leiab, antud hageja nõue on alusetu. Kostja

palub jätta hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamata, kuivõrd tegemist ei ole

mõistlike kuludega, sest need ei ole võlausaldaja nõude maksmapanekuks sisuliselt

vajalikud ja põhjendatud. Võrreldes nn raha tagasinõudega on advokaadikulud

ebaproportsionaalselt suured.

36. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ja lg 4 kohaselt peab

isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik

seos). Kooskõlas VÕS § 128 lg 3 hõlmab otsene varaline kahju muuhulgas kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu

hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

37. Riigikohus on 09.02.2011.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-138-10 punktis 29

selgitanud, et kolleegiumi arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele

läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda

kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt

mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse

staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal

kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.

38. Kohtu ette toodud tõenditest nähtub, et hagejale on Advokaadibüroo TGS Baltic OÜ

poolt 19.10.2022.a esitatud arve nr. 223046 summas 954 eurot (dtl 21). Arvel kajastub

5,3 tunni töö, vandeadvokaadi tunnitasu määraks on 120-185 eurot (keskmine 150

eurot), kokku koos käibemaksuga 954 eurot (dtl 44). Ka on hagejale esitatud

28.10.2022.a arve summas 466,20 eurot koos käibemaksuga (dtl 45). Arvel kajastub

2,10 tunni töö, vandeadvokaadi tunnitasu määraks on 185 eurot (dtl 46). Hageja palub

kostjal kohtueelsed õigusabikulud hüvitada 6,10 tunni ulatuses summas 959,50 eurot

kahjuna ilma käibemaksuta.

39. Kohus leiab, et viidatud kulu on proportsioonis kohtule esitatuga: dokumentide

analüüs, kliendiga kõne seoses nõudega, asjaoludega tutvumine, nõudekirja

koostamine, dokumentide analüüs vastuse koostamiseks, vastuse koostamine

tasapinna osas, vastaspoole seisukoha läbivaatamine, kiri kliendile (dtl 42), mistõttu

on kohtueelne õigusabikulu kuue tunni ja 10 minuti osas kogusummas 959,50 eurot

põhjendatud ja see kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

40. Kohus selgitab, et hageja esindaja on vandeadvokaat ja õigusabi osutatud tunnitasu

määras 120-185 eurot (keskmine 150 eurot) on vastavas valdkonnas tavapärane (vaata

ka käesoleva kohtuotsuse punkt 48). Samuti pole tööle kulunud aeg 6 tunni ja 10

minuti ulatuses ülemäärane, sest koostatud on kaks nõudekirja, mis eeldavad vaidluse

asjaoludega ja kostja vastusega tutvumist.

41. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista 3377,50 eurot (2418 + 959,50), sissenõutavaks muutunud

viivis perioodil 12.10.2022.a kuni 28.10.2022.a summas 9,01 eurot ning viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (2418) alates 29.10.2022.a kuni

kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.

42. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid

hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid

lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

43. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille

kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 sätestatust,

mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Tulenevalt

eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 3579,95 eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

44. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS §

174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

45. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 455 eurot ja esindajakulu summas 6880

eurot (km-ta). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on vandeadvokaadil

keskmiselt 222-250 eurot (km-ta).

46. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 455 eurot.

47. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata esindaja

tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust, sh hinnata tunnihinda iga kohtuasja raames

eraldiseisvalt (vaata Riigikohtu 28.11.2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, punkt

16; 11.02.2015.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, punkt 14; 13.11.2013.a määrus

tsiviilasjas nr 3 2-1-115-13, punkt 25).

48. Hageja lepingulise esindaja vandeadvokaadi tunnitasu määr on keskmiselt 222-250

eurot (km-ta). Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei vaidle. Kohus leiab, et kuigi

kostja antud tunnitasu määrale vastu ei vaidle, ei vasta vandeadvokaadi tasumäär 222-

250 eurot kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele ning sellist tasumäära ei saa

Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada

mõistlikuks. Senises kohtupraktikas on vandeadvokaatide osutatud õigusteenuse

hinnad üldjuhul vahemikus 120–160 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub

käibemaks (vaata Riigikohtu 26.04.2017.a kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-34-17

punkt 15, Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr 3-2-1-115-14 punkt 14,

Riigikohtu 27.02.217.a kohtumäärus 3-2-1-159-16, punkt 24). Sellest kõrgemad

vandeadvokaadi tunnitasud on pigem erandlikud.

49. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades üldist elukalliduse tõusu, saab kohtu hinnangul

käesolevas tsiviilasjas pidada läbivalt mõistlikuks hageja lepingulise esindaja

vandeadvokaadi tunnitasumäära summas 185 eurot (km-ta).

50. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas

ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust

hinnates (vaata Riigikohtu 28.11.2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348 punkt 16;

02.05.2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16 punkt 56; 10.02.2016.a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15 punkt 13).

51. Hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides on väljatoodud ajakulu

kokku 30,90h. Kohtule esitatud nimekirja järgi on teostatud järgmised toimingud:

hagiavalduse koostamine (2,10h), hagiavalduse koostamine, lisade vormistamine, kiri

kliendile (4h), hagiavalduse lõplik vormistamine (0,50h), kõne kliendiga seoses

kostja kirjaga (0,10h), vastuse koostamine tagastamise nõudele (0,20h), kohtunõude

täitmine ja seisukoha esitamine (0,30h), kostja vastuse läbivaatamine (0,40h),

seisukoha koostamine vastusele (3h), kõne Jussiga, kirja läbivaatamine, seisukoha

esitamine (0,30h), kohtuga suhtlus istungi osas (0,10h), kostja seisukoha

läbivaatamine, e-kiri kliendile (0,60h), kliendi selgituste läbivaatamine (0,10h),

vastuse koostamine, dokumentide analüüs (0,80h), seisukoha koostamine (1h),

seisukoha koostamine, kõne Jussiga (1h), vastaspoole seisukoha läbivaatamine, kiri

kliendile (0,40h), ettevalmistus kõneks eksperdiga, kõne eksperdiga (1,10h),

dokumendi koostamine (2h), täiendused (0,40h), seisukoha täiendamine, ekspertiisi

täiendamine, dokumentide lõplik vormistamine (0,50h), seisukoha koostamine

(1,50h), viimase seisukoha koostamine, istungiks ettevalmistamine (0,60h),

vastaspoole vastuse läbivaatamine, kliendile edastamine (0,30h), menetluskulude

avalduse koostamine (0,40h), istungiks ettevalmistamine (2,20h), istung (2h),

kliendiga kohtumine (0,50h), istungiks valmistumine (2,50h), istung (2h). Kokku

30,90h.

52. Kostja hageja esindajakulude ajakulu osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et

hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 30,90 h

vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud

menetlusdokumentidele. Seega on põhjendatud hageja esindaja ajakulu kokku 30,90 h

ehk 5716,50 eurot (30,90 x 185 eurot).

53. Eeltoodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku

summas 6171,50 eurot, millest riigilõiv 455 eurot ja esindajakulu 5716,50 eurot.

54. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise

väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Ann Meriluht

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/