Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-24-14961/18 AI generated

2-24-14961/18 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-24-14961/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

G M esitas 03.10.2024 hagiavalduse, milles palus lahutada tema ja R M vahel sõlmitud abielu. Abielu on sõlmitud 20.02.2016. Lahutamise põhjuseks on R M alkoholiprobleem.

Legislator headnote

AI generated

2-24-14961/18 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Abielu on sõlmitud 20.02.2016. Lahutamise põhjuseks on R M alkoholiprobleem.

Keywords

AI generated
alcohol abuse drug addiction alcohol monopoly inpatient addiction treatment substance dependency aggravated drunk driving
AI generated
2-13-46743/13
november 2013 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-46743 Tsiviilasi hagi vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja * *, isikukood *, elukoht * e-post: * Kostja * *, isikukood * *, elukoht *, e-post: * Kohtuistungi aeg
2-23-5194/8
A. K. (hageja) esitas 4. aprillil 2023 Tartu Maakohtule hagi K. K. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud XX.XX.XXXX XXX Perekonnaseisuosakonnas. Hageja soovib abielu lahutamist, sest abielulised suhted on lõppenud aastaid tagasi, kostjal on alkoholiprobleemid ja tal esinevad raskused pere ülalpidamisega. Abielu ei saa lahutada perekonnaseisuasutuses, sest kostja keeldub sinna tulemast.
2-22-19430/11
Viru Maakohtusse saabus 30.12.2022 V.
2-22-7264/14
P. H. (hageja) esitas 16. mail 2021 R. H. (kostja) vastu hagi, milles palus lahutada tema ja kostja vahelise abielu. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted umbes kolm kuud tagasi. Kostjal on alkoholiprobleem, mis mõjub ühistele lastele halvasti. Samuti on kostja hagejat korduvalt petnud. Hageja ei soovi abielu jätkata. Kostja ei ole olnud nõus lahutama abielu perekonnaseisuasutuses.
2-23-16526/11
X (hageja) esitas 22. novembril 2023 Viru Maakohtule hagi Yi (kostja) vastu, milles palus lahutada poolte vahel xx.xx.xxxx registreeritud abielu. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted kaks aastat tagasi. Kostjal on alkoholisõltuvus, ta on hageja suhtes füüsiliselt vägivaldne ning saadab ähvardavaid ja solvavaid sõnumeid. Pooltel on üks alaealine laps, kes elab emaga.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.12.2024, Narva

Tsiviilasja number

2-24-14961

Tsiviilasi

G M hagi R M vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: G M (IK XXX, elukoht: XXX)

Kostja: R M (IK XXX, elukoht: XXX)

Asja läbivaatamine

21.10.2024 ja 19.12.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Lahutada G M (IK XXX) ja R M (IK XXX) abielu, mis on sõlmitud 20.02.2016 Ida-

Viru Maavalitsuse poolt (dokumendi nr 4-2016/977).

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada otsus kätte pooltele ning peale jõustumist Narva Linnakantseleisse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Asjaolud

G M esitas 03.10.2024 hagiavalduse, milles palus lahutada tema ja R M vahel sõlmitud abielu.

Abielu on sõlmitud 20.02.2016. Lahutamise põhjuseks on R M alkoholiprobleem.

21.10.2024 istungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja esimesel istungile ei ilmunud ja ka oma

seisukohta kirjalikult ei edastanud. 19.12.2024 istungil vaidles kostja hagile vastu, kuna ei soovi

peret lõhkuda.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

Kohus, kuulanud kostja ning hageja kohtuistungil ära ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on

seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on

1(2)

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja

seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud

poolte esitatud õiguslike väidetega.

Hagiavaldusest nähtub, et poolte abielu sõlmiti 20.02.2016. Hagiavalduse kohaselt palub hageja

poolte abielu lahutada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole

ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt võib kohus anda pooltele

kuni kuuekuulise leppimisaja.

Toimiku materjalidest ja hageja poolt antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on

lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Kohus ei pidanud

vajalikuks pooltele anda leppimisaega, kuna hageja soovib lahutada juba kolmas kord (dtl 23)

ning poolte omavahelised suhted ei ole selle aja jooksul paranenud, seega täiendav leppimisaja

andmine ei too suhetes muudatust. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui üks

abikaasadest ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist.

Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole

võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub

ühine tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt

asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik hageja

sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises

abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus kulud poolte kanda.

Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liina Naaber-Kivisoo

kohtunik

2(2)