2-24-7783/19 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-24-7783

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.12.2024. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-7783

Tsiviilasi

K.J. hagi K.J. vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: K.J. (isikukood: XXX ; aadress: XXX-i , xxxxx

XXX; e-post:

Kostja: K.J. (isikukood XXX; aadress hagiavalduses:

XXX-i , xxxxx XXX; Tel: XXX; e-post:

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalikus menetluses

Menetlustoiming

Lõpplahend

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista K.J.-ilt välja igakuine elatisraha summas 200 eurot K.J. ülalpidamiseks

alates 16.05.2023. a kuni hageja gümnaasiumihariduse omandamise lõpuni, kuid

mitte kauem kui K.J. 21-aastaseks saamiseni.

3. Mõista K.J.-ilt välja K.J. kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 16.05.2023. a kuni

16.05.2024. a (s.o kuni hagiavalduse esitamiseni) eest summas 800 eurot ja

perioodi 17.05.2024-17.12.2024.a eest summas 1400 eurot. Kohtuotsuse tegemise

päeva seisuga on tasumata elatis 2200 eurot.

4. Elatis tuleb maksta K.J. arvelduskontole nr EE257700771008021420,

märksõnaga “elatisraha”, märkides ülekande selgituses ära konkreetse kuu, mille

eest elatist tasutakse.

5. Nõue elatise saamiseks suuremas summas kui 200 eurot kuus jääb hagi

rahuldamata.

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

16.05.2024. a saabus Tartu Maakohtusse K.J. hagi K.J. vastu täisealisele õppivale lapsele

elatise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva

elatise alates 16.05.2023. a. Hageja igakuised vajadused on 542 eurot. Hageja õpib alates

01.09.2023. a Audentese Erakooli E-gümnaasiumis. Hageja elab alates 2023. a kevadest

emaga, kes on teda rahaliselt toetanud. Hageja soovib lõpetada gümnaasiumi ning jätkata

õpinguid Sisekaitseakadeemias. Kostja on vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele 2022. a

suvest kuni 16.05.2024. a tasunud hagejale kokku 1000 eurot. Perioodil 2022. a kevad kuni

2023. a kevad käis hageja täiskohaga tööl ning keskharidust omandada ei saanud. Hageja

täiendas esitatud hagiavaldust 18.06.2024. a. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist

1600 eurot perioodi 16.05.2023. a kuni 16.05.2024. a eest. Hageja lähtub eeldusest, et ühe

kuu elatisesumma on 300 eurot ja et 4 kuu jooksul teenis hageja endale elatist ise. Hageja

arvestab juba tasutud summadega (kokku 800 eurot). Hageja on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Hagile on lisatud koostööleping õppimise kohta Audentese Erakoolis, pangakonto väljavõtted

Coop Pangast ja LHV Pangast, millest nähtuvad K.J.-ilt hagejale tehtud maksed selgitusega

„elatis“.

03.07.2024 esitas hageja andmed oma sissetulekute kohta perioodil 16.05.2023-16.05.2024,

kokku 3191,08 eurot. Perioodil 05.06.2023-31.07.2023 hageja teenitud sissetulek 1743,18

eurot ja perioodil 18.09.2023-28.11.2023 1447,90 eurot. Hageja lisas tõenduseks pangakonto

väljavõtted.

Kohus kirjaga 17.10.2024 küsis hagejalt tõendit selle kohta, et ta omandab haridust PkS § 97

p.2 nimetatud õppeasutuses. Hageja esitas isikukaardi Haridus- ja Teadusministeeriumilt

seisuga 29.10.2024, millest nähtub, et hageja õppis alates 06.09.2021 Järvamaa

Kutsehariduskeskuses, lõpetas selle 02.10.2023 (11.klass) ja jätkas õppimist 02.10.2023

Audentese Erakoolis riiklikul õppekaval 12.klassis. Õpib hetkel.

2. Kohus võttis 19.06.2024. a määrusega hagiavalduse menetlusse. Kohus kohustas kostjat

hagiavaldusele kirjalikult vastama ning esitama tõendid oma sissetulekute kohta.

3. Kostja esitas 07.07.2024. a vastuse hagile. Kostja hagi õigeks ei võta. Kostja arvates ei oles

pidanud kohus hagi menetlusse võtma, kuna hageja ei ole esitanud tõendeid oma sissetulekute

kohta. Ka ei ole hageja tõendanud, kas ta oli elatise nõudmise perioodil ja käesoleval hetkel

Audentese Erakooli E-gümnaasiumi õppurite nimekirjas.

Kostja ei nõustu, et perioodil 16.05.2023-16.05.2024 on taotletav summa 1600 eurot. Hageja

ei ole tõendanud oma sissetulekuid ega kohalikult omavalitsuselt saadavat toetust. Eksitav on,

et kuu elatisesumma on 300 eurot. Tsiviilasjas nr. 2-20-6732 sõlmiti kompromiss kostja ja

hageja ema vahel, mille kohaselt kohustus kostja tasuma elatist 200 eurot kuus kuni hageja

täisealiseks saamiseni. Kui hageja sai täisealiseks, tasus kostja omavahelise kokkuleppe

alusel hagejale 200 eurot kuus edasi tingimusel, et elatise maksmine toimub kuni hageja õpib

keskhariduse tasemel. Ei ole õige, et käsitletaval perioodil on kostja maksnud elatist hagejale

kokku 800 eurot. Kostja on maksnud hagejale elatist nii maksega arveldusarvele kui ka

sularahas kokku 1400 eurot perioodil 16.05.2023-16.05.2024 ja tasumata on üksnes 200 eurot.

Vastuse koostamise ajaks on tasumata vaid 2024.a mai- ja juunikuu eest. Kostjal on raske

majanduslik olukord, tal on käsil võlgade ümberkujundamine ja üks ülalpeetav alaealine laps,

sündinud 25.07.2019.

Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja valmis lahendama asja

kompromissiga. Taotlusena on esitatud jätta hagi kogu ulatuses rahuldamata.

4. Kohus selgitas kirjaga 01.11.2024 pooltele võimalust sõlmida kompromiss ja tegi

sellekohase kompromissiettepaneku. Kohus tegi lühikese kokkuvõtte faktilistest asjaoludest.

Kohus andis teada, et kui pooled kompromissi ei saavuta, teeb kohus kohtulahendi. Hageja

vastas kohtu kirjale, et ta nõustub sellise ettepanekuga. Kostja kohtule ei vastanud.

5. 12.12.2024. a tegi kohus päringud Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile ja

Eesti Töötukassale informatsiooni saamiseks K.J. sissetulekute kohta viimase 12 kuu

jooksul.

Eesti Töötukassalt väljamakseid tehtud ei ole. Sotsiaalkindlustusamet teatas peretoetuste

maksmisest perioodil detsember 2023-1.detsember 2024 kolmel kuul (Perehüvitiste seaduse

alusel). Maksu- ja Tolliamet esitas kohtule andmed 16.12.2024. a.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning asjas esitatud tõenditega, on seisukohal, et

hagi tuleb rahuldada osaliselt.

7. Kohus loeb tuvastatuks, et hageja K.J. on kostja K.J. täisealine tütar, kes sündis

xxxxxxxxxx. a (dtl 3-5). Hageja sai xxxxxxxxxx. a 18-aastaseks. Kostja on maksnud elatis

hagejale hageja emaga sõlmitud kompromissi alusel kuni hageja täisealiseks saamiseni. Pärast

hageja täisealiseks saamist on kostja maksnud hagejale elatist nende omavahelise kokkuleppe

alusel summas 200 eurot kuus. Hageja K.J. õppis 2023/2024 õppeaastal Audentese

Eragümnaasiumis (Koostööleping dtl 13-32) ja jätkab õppimist õppeaastaks 2024/2025

sõlmitud koostöölepingu alusel dtl 92-101).

8. Hageja on esitanud kostja vastu nõude täisealisele lapsele elatise maksmiseks.

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes

täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid

mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-119-15 (p 10)

täisealise õppiva lapse elatisnõude osas asunud seisukohale, et erinevalt alaealisest lapsest,

kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab

täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise.

Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa

õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste

rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus

isiku abivajaduse ulatusest.

9. Seega tuleb esmalt hinnata, kas hageja on õigustatud elatist saama, st kas hageja puhul

esinevad asjaolud, mille tõttu ei saa eeldada, et ta on võimeline endale eluks vajalikke

vahendeid hankima ning tal puudub vara enda ülalpidamiseks. Kohus märgib, et eelmises

punktis (p 10) viidatud Riigikohtu seisukoha kohaselt on õppimine üheks põhjuseks, mille

tõttu ei saa täisealiselt lapselt eeldada enda ülalpidamist ning eluks vajalike vahendite

hankimist. Seadusest tulenevalt ei ole lapsel kohustust ka peale põhikooli asuda keskharidust

omandama, küll aga näeb perekonnaseadus ette, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes

omandab muuhulgas kesk- või kõrgharidust. Hageja omandab keskharidust e-gümnaasiumis.

Hageja põhjendab (dtl 40), et õppetöö toimub virtuaalkeskkonnas, ta õpib täiskoormusega ja

peab kõik keskkoolikursused iseseisvalt tegema. Õppemaht on sama, mis tavakoolis ja

kursuste läbimine iseseisvalt on väga aeganõudev. Kohtu hinnangul ei saa hagejale

keskhariduse omandamist ette heita, see tagab hakkamasaamise ka edaspidi. Hageja on

esitanud nõude 16.05.2024 elatise saamiseks tagasiulatuvalt perioodi eest 16.05.2023-

16.05.2024 ja edaspidiseks, et saaks lõpetada keskkooli ja jätkata õpinguid

Sisekaitseakadeemias. Eeltoodust lähtuvalt saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et hageja

on ülalpidamist saama õigustatud isik PKS § 97 p 2 tähenduses.

10. Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist

saama. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 sätestab, et

ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas

tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi.

Hageja on hagiavalduses välja toonud, et tema igakuine kulu on keskmiselt 542 eurot, sh

eluasemekulud 125 eurot, toidukulu 100 eurot, transpordikulud 50 eurot, sidekulud 22 eurot,

tervishoiukulud 15 eurot, kulud hügieenitarvetele 30 eurot, kulutused koolikohustuse

täitmiseks 150 eurot, kulutused riietele, jalanõudele 50 eurot.

Hagiavalduses esitatu kohaselt elab hageja koos emaga. Ema toetab hagejat rahaliselt. Seega

jaguneb hageja vajalike kulude kandmine hageja enda, tema ema ja kostja vahel. Menetluses

ei ole esitatud vastuväited hageja vajalike kulude suurusele. Kohtu hinnangul ei ole hageja

vajalikud kulutused, hagiavalduses näidatud 542 eurot kuus, liialdatud. Pooled on saavutanud

juba hageja täisealiseks saamisel kokkuleppe, et kostja jätkab hagejale elatise maksmist

summas 200 eurot kuus, kostja on seda kokkulepet peamiselt täitnud. Seetõttu on kohus

seisukohal, et selles osas (elatisesumma kuus) on pooled saavutanud kokkuleppe ja kohus

elatisesumma kujunemist pikemalt ei käsitle. Märkimist väärib siiski, et hageja kulud

koolikohustuse täitmisele tulenevad muuhulgas ka tema õppemaksust, mille suurus on

koostöölepingus kooliga käsitletud, alates oktoobrist 2024 on see 167 eurot kuus (dtl 93).

Hageja ja kostja vahel saavutatud kokkulepe elatisesumma kohta 200 eurot kuus on

proportsioonis hageja vajalike kulude ja neid kandvate isikute (hageja ise, tema ema ja

kostja) ringiga. Kohus leiab, et hageja märgitud elatisesumma 300 eurot kuus ei ole

põhjendatud ja põhjendatud summa on 200 eurot. Hageja ei ole põhjendanud nõuet 300

eurot kuus, sellist summat ei ole hageja varasemalt nõudnud ja kokkulepe elatise suuruse

kohta on poolte vahel olnud 200 eurot kuus.

Lähtudes elatisesummast 200 eurot kuus, tuleb teha kindlaks, millises ulatuses on kostja

elatise maksmise kohustust täitnud.

11. PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist.

Hageja on esitanud elatisenõude tagasiulatuva perioodi 16.05.2023-16.05.2024 eest summas

1600 eurot. Hageja on teeninud sellel perioodil endale elatist ise 4 kuu jooksul, kostja on sel

perioodil tasunud 800 eurot. Hageja on märkinud, et ühe kuu elatisesumma on 300 eurot (dtl

40).

Kohus on eespool lugenud põhjendatuks elatisesumma 200 eurot kuus.

Lähtudes tagasiulatuva elatise nõudest 12 kuu eest, millest hageja ise on teeninud endale

elatist 4 kuu jooksul, on nõutav elatisesumma 8x200= 1600 eurot.

12. Asjas on vaidlus selle üle, millises summas on viidatud perioodi jooksul kostja juba elatist

maksnud. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et kostja on tasunud elatist kokku 800 eurot,

millest maksed 22.07.2023 200 eurot ja 15.09.2023 200 eurot LHV Panka (dtl.42) ja maksed

15.12.2023 ja 21.01.2024 200 eurot COOP Panka (dtl.41). Seega kokku tasutud 800 eurot.

Hageja pangakontolt LHV Pangas (dtl.34) nähtuvad küll ka maksed 19.09.2022 (300 eurot)

ja 27.10.2022 (100 eurot), kuid need ei kuulu perioodi, mille eest hageja elatist nõuab.

Kostja on esitanud väited, et ta on tegelikult teinud hagejale makseid ka sularahas, kuid selle

kohta ei ole sitatud mingeid tõendeid. Kostja 07.07.2024.a esitatud vastus ja lisatud tõendid

(dtl 53-60) ei sisalda tõenduslikku teavet selle perioodi sularahamaksete kohta. Neil

asjaoludel loeb kohus, et kostja on perioodil 16.05.2023-16.05.2024 maksnud hagejale elatise

katteks 800 eurot ja maksmata summa on 800 eurot. Kohus selgitab siinkohal, et 01.11.2024

pooltele saadetud kirjas on kohus ekslikult märkinud tagasiulatuva perioodi eest elatise

võlgnevuse summas 1600 eurot (ekslikult on kohus lähtunud elatisesummast 300 eurot kuus).

13. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid oma sissetulekute kohta, ehkki kohus seda hagi

menetlusse võtmise määruses nõudis, teavitades, et kui andmeid ei esitata, kogub kohus need

andmed ise. TsMS § 230 lg.4, lg.5 alusel kohus kogus andmed.

Eesti Töötukassa vastusest nähtub, et kostjale ei ole viidatud perioodil väljamakseid tehtud

(dtl 80). Sotsiaalkindlustusameti vastusest nähtub, et kostjale on tehtud peretoetuste

väljamakseid perioodil 01.12.2023-01.12.2024 kolmel korral (dtl.84). Maksu- ja Tolliameti

vastusest (dtl 88-90) nähtub, et perioodil detsember 2023 kuni 11.2024 on tehtud kostjale

väljamakseid kokku summas 10354,72 eurot (brutosumma). Tegelikud väljamaksed on

toimunud 2023.a detsembris, 2024.aasta jaanuar-maikuu töötasuna xxxxxxxxxxx OÜ-st ja

2024.a märtsikuus Tervisekassa poolt. Teistel kuudel väljamakseid ei ole. Seega kuue kuu

maksete alusel kuu töötasu keskmisena 1725,78 eurot. Kohus kontrollis töötamise registri

andmete alusel (dtl 105-106), et K.J. tööleping xxxxxxxxxx OÜ-s on lõpetatud 29.11.2024

poolte kokkuleppel.

Kostja 07.07.2024 vastuses hagile viitab raskele majanduslikule olukorrale, sest käsil on

võlgade ümberkujundamise menetlus, ülalpidamisel alaealine laps. Kohtule kättesaadavast

kohtute infosüsteemist nähtub, et kostja on võlgade ümberkujundamise menetluses (tsiviilasi

nr. 2-24-6925) avaldanud 13.06.2024, et äriühingxxxxxxxxxxxxOÜ (registrikood 16401706)

on tema ainuomandisse kuuluv ja tema sissetulek on ettevõtlustuluna laekuv. Sellest tuleb

järeldada, et pärast maikuus 2024 töötasu saamist xxxxxxxxxx OÜ-st jätkub tema sissetuleku

saamine samast äriühingust ettevõtlustuluna. Ka hageja on hagiavalduses märkinud kostja

varana äriühingu.

14. Asjas ei ole vaidlust, et kostjal on alaealine laps Kxxxxx K.J. (sündxxxxxxxxxxx).

PKS § 97 p 2 kohaselt on täisealine õpinguid jätkav laps kuni 21-aastaseks saamiseni

õigustatud küll vanemalt ülalpidamist saama, kuid PKS § 102 lg 1 tulenevalt on samal ajal

alaealisi lapsi kasvataval vanemal sel juhul õigus täisealisele õppivale lapsele ülalpidamist

anda vastavalt oma võimalustele, kusjuures eelisjärjekorras peab vanema andma ülalpidamist

oma alaealisele lapsele (PKS § 98 lg 1). Eeltoodust tuleneb, et vanem peab täitma alaealiste

laste ees ülalpidamise kohustuse eelisjärjekorras enne täisealiseks saanud abivajava lapse

ülalpidamise kohustust ning kostja saab maksta hagejale elatist sellises summas, nagu tal on

võimalik alaealiste laste ülalpidamise kõrvalt. Kostja on teeninud oma äriühingust sissetulekut

(1725 eurot kuus), mis võimaldab ülal pidada nii kostjat ennast, tema alaealist last ja maksta

200 eurot elatist hagejale..

Kohus leiab, et kostjal tuleb tasuda hagejale elatist perioodi eest 16.05.2023. a kuni

16.05.2024. a summas 800 eurot ja alates 17.05.2024 elatist 200 eurot kuus kuni hageja

gümnaasiumihariduse omandamise lõpuni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks

saamiseni (02.01.2025). Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on kostjal tasumata

elatisesumma 800+1400 (periood 17.05.2024-17.12.2024 ehk 7 kuud)=2200 eurot.

Kui kostja on hagejale teinud elatisemakseid pärast hagiavalduse esitamist, tuleb seda arvesse

võtta kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kogunenud elatise võlgnevuse tasumisel.

15. Elatise nõudes suuremas summas jääb hagi rahuldamata.

16. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotletule, et

igakuine elatis tuleb tasuda hageja arveldusarvele EE257700771008021420, märksõnaga

“elatisraha”, selguse huvides märkida ülekande selgituses ära konkreetne kuu, mille eest

elatist tasutakse.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik