2-17-8507/100 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2024. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-8507

Tsiviilasi

M.L. kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine,

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik/ usaldusisik: M.L.

(isikukood XXX;

Rahvastikuregistrijärgne elukoht: xxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxx küla, XXX, xxxxx XXX; e-post XXX)

Võlausaldajad:

1. E.K. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Jxxxxxxx Mxxx

2. Aktsiaselts SEB Liising (rg-kood 10281767; e-

post XXX)

3. AS SEB Pank (rg-kood 10004252; e-post

XXX)

4. Magis Õigusbüroo OÜ (rg-kood 12806180; e-

post XXX)

5. Holm Bank AS (rg-kood 14080830, e-post

XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

17.12.2024

RESOLUTSIOON

1. Keelduda M.L. (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

2. Lõpetada M.L. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada M.L.

usaldusisiku kohustustest M.L.

kohustustest vabastamise

menetluses.

4. Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade M.L. kohustustest vabastamata jätmise

kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 31.07.2017 määrusega kuulutas kohus välja M.L. Lxxxx pankroti ja

nimetas pankrotihalduriks Karin Antsovi. 26.02.2021 määrusega lõpetas kohus M.L.

Lxxxx pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ja algatas M.L. Lxxxx kohustustest

vabastamise menetluse. Menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati M.L.-i

ennast täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohtumäärus jõustus 16.03.2021. Kohtumääruse

kohaselt tuli usaldusisikul kaks korda aastas esitada aruanne, hiljemalt 1.septembriks ja

1.märtsiks. Väljamakse võlausaldajatele tuli teha üks kord aastas enne 20.veebruari.

2. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.09.2021. Võlgnik aruannet tähtaegselt ei esitanud.

Kohus saatis 09.09.2021 meeldetuletuse e-toimiku vahendusel ja e-posti aadressile XXX

ning korduva meeldetuletuse 13.10.2024 e-posti aadressile XXX. Võlgnik esitas konto

väljavõtted 19.10.2021 ja 27.10.2021 ning sisulise aruande 28.10.2021. Võlgnikul ei olnud

tervislikel põhjustel töökohta, kuid ta ei olnud ametlikult Töötukassas töötuna arvel.

3. Teise aruande esitamise tähtaeg oli 01.03.2022. Võlgnik aruannet tähtaegselt ei esitanud.

Kohus saatis 08.03.2022 meeldetuletuse e-posti aadressile XXX ja korduva meeldetuletuse

samale aadressile 25.03.2022. Võlgnik esitas konto väljavõtted 10.04.2022 ja sisulise

aruande 11.04.2022. Aruande kohaselt oli võlgnik saanud alates 01.02.2022 tööle

ettevõttesse Extra ehitus OÜ.

4. Kolmanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.09.2022. Võlgnik aruannet tähtaegselt ei

esitanud. Kohus saatis 12.09.2022 meeldetuletuse e-posti aadressile XXX. Kohus suhtles

võlgnikuga 28.09.2022 telefoni teel, võlgnik lubas aruande esitada 03.10.2022. Kuna

võlgnik aruannet ei esitanud siis kohus saatis 12.10.2022 korduva meeldetuletuse e-posti

teel, kuid võlgnik aruannet ei esitanud.

5. Neljanda aruande esitamise tähtaeg oli 01.03.2023. Võlgnik aruannet tähtaegselt ei

esitanud. Kohus saatis 21.03.2023 meeldetuletuse e-posti aadressile XXX. Võlgnik esitas

aruande 03.04.2023. Aruande kohaselt töötas võlgnik endiselt ettevõttes Extra ehitus OÜ,

kuid töökoormuse vähenemise tõttu oli töötasu vähendatud.

6. Viienda aruande esitamise tähtaeg oli 01.09.2023. Võlgnik aruannet tähtaegselt ei esitanud.

Kohus saatis meeldetuletused kahel korral - 02.10.2023 ja 24.10.2023 e-posti aadressile

XXX. Võlgnik esitas 08.11.2023 ja 16.11.2023 enda konto väljavõtted, millelt nähtus

töötasu vähenemine veelgi. Võlgnik selgitas 29.11.2023, et tööd lihtsalt ei olnud rohkem.

Kohus teostas päringu pankadesse ja tuvastas, et võlgniku nimel on LHV pangas konto,

mille väljavõtteid ta kohtu aruannetes ei ole kajastanud. Samuti ei olnud ta aruannetes

kajastanud sissetulekuid, mis olid laekunud LHV panka.

7. Kuuenda aruande esitamise tähtaeg oli 01.03.2024. Võlgnik aruannet ei esitanud. Kohus oli

määranud võlgniku ärakuulamiseks istungi 14.03.2024. Võlgnik selgitas, et ta ei kasuta

LHV kontot, vaid seda kasutab tema endine abikaasa. Samas oli sinna laekunud tema II

pensionisamba raha, millega võlgnik oli maksnud enda võlgasid eraisikutele, mis

käesolevas menetluses ei kajastu.

8. Seitsmenda aruande esitamise tähtaeg oli 01.09.2024. Võlgnik aruannet tähtaegselt ei

esitanud. Kohus saatis 10.09.2024 meeldetuletuse e-posti aadressile XXX, kuid võlgnik

aruannet määratud tähtajaks ei esitanud.

9. Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 17.12.2024. Võlgnik kinnitas kohtukutse

kättesaamist e-posti teel, kuid kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mõjuvast põhjusest

mitte ilmumiseks.

KOHTU SEISUKOHT

1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta

30. juunini.

2. PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku

taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest

vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes

2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku

kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

3. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

4. PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi

mõistmise pankrotikuriteos. M.L.-i ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.

5. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui

võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve.

6. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma

kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta.

Tartu Maakohtu 26.02.2021 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise

menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule

perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele

väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada 01.09.2021, järgmine

01.03.2022 jne.

Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud seitse aruannet. Võlgnik on esitanud

andmeid neljal korral ning iga kord pärast kohtu poolt saadetud meeldetuletusi.

Võlgnik ei ole täitnud aruande ja andmete esitamise kohustust ning kohtule on esitatud

viimased dokumendid 16.11.2023. Kohus teostas päringu pankadesse ning tuvastas, et

võlgnik omab kontot LHV pangas, mille kohta ei ole andmeid aruannetes kajastatud.

Samas selgus, et sinna oli laekunud võlgnikule sissetulekuid, millest ta ei olnud

võlausaldajatele eraldisi teinud. Lisaks on konto väljavõttelt tuvastatud arvukalt

eraisikutevahelisi ülekandeid ja laekumisi märksõnadega „võlg“ ja „laen“. Ka pärast

14.03.2024 toimunud ärakuulamist, kus kohus võlgnikule tema kohustusi ja rahade

liikumise võimalusi selgitas, ei ole võlgnik oma kohustusi täitnud, jättes esitamata

aruande 01.09.2024.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 2 toodud

kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta

ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.

7. PankrS § 173 lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgnik ei ole teinud menetluse kestel ühtegi väljamakset võlausaldajatele. Samas on talle

laekunud II pensionisamba väljamakse, millelt on eraldamiskohustus 1288,20 eurot.

Lisaks on konto väljavõttelt tuvastatud arvukalt eraisikutevahelisi ülekandeid ja laekumisi

märksõnadega „võlg“ ja „laen“.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 3-5 toodud

eraldamiskohustust.

8. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte

kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104

kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud

juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku

süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS §

104 lg 2).

Võlgnik ei ole kohtule esitanud aruandeid oma tegevuse kohta. Võlgnik on seda teinud

olles teadlik oma kohustustest käesolevas menetluses. Võlgnik ei ole võlausaldajatele

teinud väljamakseid selleks ettenähtud ulatuses. Kohus on tuvastanud, et võlgnik on

varjanud enda sissetulekuid ja uusi kohustusi eraisikute laenude näol, mis kajastusid LHV

Panga kontol. Võlgnik on 14.03.2024 ärakuulamisel tunnistanud, et kasutas

pensionisamba raha eraisikutele võlgnevuste tasumiseks. Eelnevad rikkumised on

kahjustanud võlausaldajate huve. Asjaolu tõttu, et võlgnik ei ole taaskord esitanud

aruannet ega ilmunud määratud ajal kohtuistungile, ei ole olnud võimalik võlgniku

kohustuste täitmise kontroll. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate

nõuete rahuldamine. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku

tahte ning avalduse alusel ning antud juhul nähtub kohtule võlgniku käitumisest, et

puudub huvi menetlust läbida.

Kohtu hinnangul on võlgnik teadlikult ja tahtlikult jätnud oma kohustused võlausaldajate

ees tasumata, mis näitab, et võlgnikul puudub tahe oma kohustusi täita ja võlgnevusi

tasuda. Lisaks on kohus tuvastanud, et võlgnik on võtnud menetluse jooksul endale uusi

kohustusi laenude näol juurde. Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning

rikkunud PankrS § 173 lg 2-5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate

huve.

9. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et M.L. Lxxxx kohustustest vabastamise menetluses on

enne viie aasta möödumist ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest

vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud vähemalt olles hooletu oma PankrS §

173 lg 2-5 sätestatud kohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Vastavalt

PankrS § 175 lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamast.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

10. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda M.L.-i pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka M.L. Lxxxx

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

11. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna

kohus lõpetab M.L. Lxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb M.L. vabastada ka

usaldusisiku kohustustest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

Kohtunik