2-24-2763/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

19.12.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-2763

Kohtuasi

N.V hagi O.K.G vastu saamata jäänud töötasu,

puhkusehüvitise, töölepingu erakorralise ülesütlemise

hüvitise ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.11.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

O.K.G määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja N.V (isikukood XXX), lepinguline esindaja Liina

Karlson

Kostja O.K.G (registrikood XXX), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Chirag Mody ja vandeadvokaadi abi

Harles Veersalu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde O.K.G 21.11.2024 määruskaebusele lisatud tõend

(dtl 334).

2. Jätta Harju Maakohtu 05.11.2024 määrus muutmata.

3. Jätta O.K.G määruskaebus rahuldamata.

4. Jätta määruskaebemenetluse kulud O.K.G kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-24-2763

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.V (hageja) (töötaja) esitas 18.10.2023 töövaidluskomisjonile (TVK) O.K.G (kostja)

(tööandja) vastu avalduse, milles palus tuvastada, et poolte vahel oli 03.09.2018–31.08.2023

täistööajaga töösuhe; tuvastada, et töösuhe lõppes 01.09.2023 töölepingu seaduse (TLS) § 91

lg 1 ja lg 2 p 2 alusel; ja mõista tööandjalt töötaja kasuks välja töötasu 64 976 eurot (neto),

puhkusehüvitis 17 125 eurot (bruto), hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 7764 eurot (bruto) ja viivis

põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.

2. TVK rahuldas 18.01.2024 otsusega osaliselt töötaja avalduse. TVK tuvastas, et töötaja ja

tööandja vahel oli 03.09.2018–31.08.2023 täistööajaga töösuhe ning et 03.09.2018 tööleping

lõppes 01.09.2023 TLS § 91 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel. TVK mõistis tööandjalt töötaja kasuks

välja töötasu 37 652 eurot (bruto), puhkusehüvitise 12 478,11 eurot (bruto) ja hüvitise TLS §

100 lg 4 alusel 7764 eurot (bruto). TVK kohustas tööandjat tasuma põhinõudelt viivist

ajavahemiku 02.09.2023–18.10.2023 eest 894,58 eurot ning alates 19.10.2023 kuni põhinõude

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses toodud määras.

3. Tööandja esitas 19.02.2024 Harju Maakohtule avalduse töötaja TVK-le esitatud avalduse

läbivaatamiseks hagimenetluses.

4. Hageja esitas 02.04.2024 Harju Maakohtule hagi (täpsustatud 25.04.2024), milles palus

mõista kostjalt enda kasuks välja töötasu 37 652 eurot (bruto), puhkusehüvitis 12 478,11 eurot

(bruto), hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 7764 eurot (bruto), viivis ajavahemiku 01.09.2023–

02.04.2024 eest 4160,96 eurot ja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud

määras alates 03.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

4.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.09.2018 töölepingu. Töölepingu järgi oli töö

tegemise koht Euroopa Liit ning tööaeg 20 tundi nädalas. Pärast töölepingu sõlmimist töötas

hageja Soomes kaubaaluste monteerijana. Hageja töötasu oli 450 eurot. Pooled sõlmisid

31.01.2019 lepingu lisa, milles leppisid kokku, et töö tegemise koht on Soome ning töötasu on

1450 eurot (bruto). Töölepingus olid pooled kokku leppinud, et lepingus sätestamata

küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest ning et lepingu lõppemisest

etteteatamisel kohaldatakse Eesti Vabariigi töölepingu seaduses ettenähtud aluseid ja

tingimusi.

4.2. Hageja töötas alates töölepingu sõlmimisest täistööajaga, tehes ka ületunde. Hageja ütles

töölepingu 31.08.2023 erakorraliselt üles alates 01.09.2023. Hageja lõpetas töölepingu

põhjusel, et kostja oli jätnud töötasu olulises ulatuses maksmata ning oli maksnud töötasu

fikseeritud summas (st oli jätnud täitmata kohustuse suurendada töötasu igal aastal vastavalt

kollektiivlepingule). Töölepingu ülesütlemise teates palus hageja kostjal esitada töötasu

kujunemise arvestus ajavahemikus 01.09.2018–31.08.2023, lähtudes Soome Vabariigis

kohaldavast kollektiivlepingust, kuid kostja seda ei teinud.

4.3. Kuna Soome seadused annavad töötajale töötasu ja puhkusehüvitist puudutavas osas

tugevama kaitse kui Eesti seadused, tuleb saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise nõude

lahendamisel lähtuda Soome seadustest. Hüvitist töölepingu olulise rikkumise eest on hagejal

õigus nõuda Eesti seaduse alusel.

2-24-2763

5. Harju Maakohus rahuldas 23.05.2024 hagi tagaseljaotsusega. Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 37 652 eurot (bruto), puhkusehüvitise 12 478,11

eurot (bruto), hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel 7764 eurot (bruto), sissenõutavaks muutunud

viivise ajavahemiku 01.09.2023–02.04.2024 eest 4160,96 eurot ja viivise põhinõudelt VÕS §

113 lg 1 teises lauses toodud määras alates 03.04.2024 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.

6. Kostja esitas 01.07.2024 maakohtule kaja, paludes tsiviilasja menetlus taastada.

6.1. Kaja kohaselt oli kostjale hagile vastamiseks antud tähtaeg (14 päeva) liiga lühike.

Vaidlusel on piiriülene element ja kostjal tuli kontrollida, kas kohaldamisele kuulub Soome

Vabariigi õigus. See muudab vaidluse õiguslikult tavapärasest keerulisemaks. Samuti oleks

kostja pidanud tegema kindlaks Soome õiguse sisu ja vajadusel tellima eksperdiarvamuse.

6.2. Hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja on oma põhinõude (hüvitis TLS § 100 lg 4

alusel, saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitis) määramisel lähtunud Soome

puusepatööstuse kollektiivlepingus sätestatud tasudest. Eeldades hageja väidete õigsust,

kohaldub töösuhtele Soome Vabariigi lähetatud töötajate seadus, mille kohaselt makstakse

lähetatud töötajale töötasu töölepingu seaduses nimetatud kollektiivlepingus ettenähtud

määras. Olukorras, kus kollektiivleping töösuhet ei reguleeri, makstakse töötajale tavalist ja

mõistlikku tasu, kui kokkulepitud tasu on väiksem. Seega on hageja nõude rahuldamise

eelduseks see, et Soome puusepatööstuse kollektiivleping oli kostja suhtes siduv. Hageja esile

toodud asjaoludest nähtub, et kollektiivleping ei olnud kostja suhtes siduv.

7. Hageja vaidles kajale vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Harju Maakohus tegi 05.11.2024 määruse, millega jättis kaja rahuldamata ning tsiviilasja

menetluse taastamata. Kaja menetlemisega seotud menetluskulud jättis maakohus kostja

kanda.

8.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt rahuldab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 417 lg 2 järgi kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises

see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges

vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal

tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest

teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha.

TsMS § 407 lg 5 p 1 järgi ei või tagaseljaotsust teha, kui kostjale anti hagile vastamiseks

ilmselt liiga lühike tähtaeg. TsMS § 394 lg 5 järgi peab hagile vastuse esitamise tähtaeg olema

vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, hagi välisriiki kättetoimetamisel vähemalt

28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Tähtaja määramisel tuleb arvestada asja hinda,

mahukust ja tähendust kostja jaoks, eeldatavaid takistusi hagile vastamisel ning vajadust võtta

esindaja (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 14.2). Siinsel juhul andis maakohus kostjale

hagivastuse esitamiseks tähtaja 14 päeva, mis oli maakohtu hinnangul piisav. Tegemist on

töövaidlusega, mis ei ole keskmisest mahukam ega keerulisem. Arvestades hageja nõuete

rahalist suurust võib vaidlus olla kostja jaoks tähtis. Vaidlus on aga olnud TVK menetluses

ning kostjale oli vaidluse sisu (sh vajadus kohaldada Soome õigust) juba enne hagi esitamist

teada. Hageja TVK-le esitatud väited olid suures osas samad kui hagiavalduses esitatud

väited. Kostja kasutas TVK menetluses esindajat, kellel oli TVK menetluse ajal võimalik

Soome õiguse sisu kindlaks teha, otsustada vajaduse üle tellida Soome õiguse asjatundja

2-24-2763

arvamus ja esitada kostja seisukohad Soome õigust arvestades. Kostjat TVK-s esindanud

lepinguline esindaja esitas 19.02.2024 maakohtule taotluse töötaja poolt TVK-le esitatud

avalduse hagimenetluse korras läbi vaatamiseks. Maakohus toimetas hagimaterjalid ja

hagivastuse nõude kätte samale esindajale. Kostja ei toonud kajas esile objektiivseid takistusi,

mis ei võimaldanud tal hagivastust tähtaegselt esitada.

8.2. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Otsustamaks hagi õigusliku

põhjendatuse üle, peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide

alla, lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna hageja esitatud faktilised

väited loetakse kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1 teine lause; RKTKm 03.05.2017,

3-2-1-21-17, p 17). Kohus peab hagi põhjendatuse hindamisel kostja vastuväited ja asjas

kogutud tõendid jätma tähelepanuta (RKTKm 05.06.2012, 3-2-1-91-10, p 21).

Hagis esitatud nõuded on hageja esile toodud asjaolusid arvestades õiguslikult põhjendatud.

Hagist nähtuvalt on poolte asukoht Eestis, kuid hageja töötas Soomes. Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008 (Rooma I määrus) artikli 8 lg 1 järgi reguleerib

individuaalset töölepingut õigus, mille pooled on artikli 3 kohaselt valinud. Õiguse valik ei

või siiski põhjustada töötaja ilmajätmist kaitsest, mis on talle ette nähtud sätetega, millest ei

saa kokkuleppel kõrvale kalduda selle õiguse alusel, mis valiku puudumisel oleks vastavalt

sama artikli lg-tele 2, 3 ja 4 olnud kohaldatav. Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled

töölepingus kokku, et lepinguga sätestamata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigis

kehtivatest õigusaktidest. Seega leppisid pooled kokku, et töölepingule kohaldub Eesti õigus.

Rooma I määruse artikli 8 lg 1 järgi ei saa õiguse valik põhjustada töötaja ilmajätmist kaitsest,

mis on talle ette nähtud sätetega, millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda selle õiguse

alusel, mis valiku puudumisel oleks olnud kohaldatav. Juhul, kui pooled ei oleks lepingule

kohaldatavas õiguses kokku leppinud, oleks leping olnud reguleeritud Soome õigusega, kuna

hageja tegi tööd Soomes. Seega ei saa poolte kokkulepe Eesti õiguse kohaldamise kohta

põhjustada hageja ilmajäämist kaitsest, mis on talle ettenähtud Soome (kui töö tegemise koha)

õiguse imperatiivsete sätetega.

Maakohus ei nõustu kostja väitega, et töölepingule kohaldub Soome Vabariigi lähetatud

töötajate seadus. Lähetatud töötajate seaduse kohaldamisala tuleneb sama seaduse §-st 1.

Hagis esile toodud asjaoludest nähtuvalt ei lähetanud kostja hagejat Soome tööle, vaid hageja

töökoht asus poolte kokkuleppe järgi Soomes. Seega ei ole lähetatud töötajate seadus siinsel

juhul kohaldatav. Töölepingule kohaldub Soome Vabariigi töölepingu seadus, mis annab

hagejale läbi kollektiivlepinguga ettenähtud kõrgema töötasu parema kaitse kui Eesti õigus.

Seetõttu tuleb Rooma I määruse artikli 8 lg 1 alusel töötaja töötasu puudutavas osas

kohaldada Soome õigust. Soome Vabariigi töölepingu seaduse teise peatüki § 7 järgi peab

tööandja järgima vähemalt üleriigilise, vastavas valdkonnas kehtiva kollektiivlepingu

(üldkohalduva kollektiivlepingu) sätteid töötingimuste kohta, mis on seotud töötaja tööga või

samaväärse tööga. Töölepingu tingimus, mis on vastuolus üldkohalduva kollektiivlepingu

sättega, on tühine ja selle asemel tuleb järgida üldkohalduva kollektiivlepingu sätet. Soome

Vabariigi töölepingu seadusest tulenevalt on üldkohalduvad kollektiivlepingud siduvad

kõigile selle valdkonna tööandjatele sõltumata sellest, kas tööandja kuulub tööandjate liitu ja

kas töötajad kuuluvad ametiühingusse (vt ka RKTKo 16.01.2013, 3-2-1-179-12, p 14;

RKTKo 05.03.2014, 3-2-1-187-13, p 15). Seega on Soome õiguse järgi kollektiivleping

kostjale siduv.

2-24-2763

Hageja väited töötasu suuruse kohta tuleb TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel lugeda kostja

poolt omaksvõetuks. Hagejal on Soome Vabariigi töölepingu seaduse teise peatüki § 7 järgi

õigus saada ajavahemikus 01.06.2020–01.05.2021 töötasu 2502 eurot (bruto) kuus,

ajavahemikus 01.05.2021–01.06.2022 töötasu 2537 eurot (bruto) kuus ja ajavahemikus

01.06.2022–14.04.2023 töötasu 2588 eurot (bruto) kuus. Hageja töötasu nõue on kokku 37

652 eurot.

Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitis kasutamata puhkuse eest. Kuna Soome õigus ei taga

puhkusehüvitise osas töötajale suuremat kaitset kui Eesti õigus, saab kasutamata puhkuse

hüvitise nõudele kohaldada Eesti õigust (s.o TLS §-i 71). Hageja väited hüvitise suuruse (12

478,11 eurot) kohta loeb kohus TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja palus mõista kostjalt välja hüvitis töölepingu erakorralise ülesütlemise eest. Kuna

Soome õigus ei taga töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvitise osas töötajale suuremat

kaitset kui Eesti õigus, saab hageja nõudele hüvitise väljamõistmiseks kohaldada Eesti õigust

(s.o TLS §-i 100). Hagiavalduses selgitas hageja, et ta ütles töölepingu 31.08.2023 kostja

rikkumiste tõttu erakorraliselt üles alates 01.09.2023. Seega on hagejal TLS § 100 lg 4 järgi

õigus nõuda kostjalt hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja väited

hüvitise suuruse (7764 eurot) kohta loeb kohus TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel kostja poolt

omaksvõetuks.

Kuna hagi on põhinõuete osas põhjendatud, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist

põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

9. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus,

millega kaja rahuldada ja tsiviilasja menetlus taastada.

9.1. Määruskaebuse kohaselt võib kaja esitada sõltumata hagile vastamata jätmiseks mõjuva

põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p

3). Praegusel juhul ei võinud maakohus seaduse kohaselt tagaseljaotsust teha, kuna kostjale

anti liiga lühike tähtaeg hagile vastamiseks. TsMS § 394 lg 5 järgi peab hagile vastuse

esitamise tähtaeg olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Tähtaja

määramisel tuleb arvestada vaidluse eeldatavat keerukust ja hagimaterjalide mahtu. 14-

päevane tähtaeg hagile vastamiseks ei olnud piisav, kuna vaidlusel on piiriülene element.

Hagile põhjaliku vastuse andmine oleks eeldanud kohaldatava õiguse kindlakstegemist ning

juhul, kui kohaldatav õigus on Soome õigus, siis Soome õiguse sisu kindlaks tegemist. Soome

õiguse kindlakstegemiseks oleks olnud vaja tellida Soome tööõiguse eksperdi arvamus.

Maakohus oleks pidanud enne tagaseljaotsuse tegemist kostja vastuse esitamiseks antud

tähtaja piisavust omal algatusel kontrollima.

Kostja ei nõustu maakohtu määruse põhjendusega, et hagile vastamiseks antud tähtaeg oli

piisav seetõttu, et vaidlus oli juba läbinud TVK menetluse. Olenemata sellest, et

hagiavalduses esitatud väited olid samad kui TVK menetluses, ei pidanud kostja Soome

õiguse kohaldamise küsimustega tegelema juba enne hagiavalduse kohtule esitamist. Kui

kohtule esitatakse taotlus TVK-s menetletud avalduse läbi vaatamiseks hagimenetluse korras,

ei saa TVK-le esitatud avaldusest automaatselt hagiavaldust, vaid hagejal tuleb esitada uus

hagiavaldus. Kui hageja hagiavaldust õigel ajal ei esita, siis TVK otsus vaidlustatud ulatuses

ei jõustu (töövaidluse lahendamise seaduse § 58 lg 7). Kostja ei teadnud maakohtule

19.02.2024 taotlust esitades, kas hageja esitab kohtule tähtaegselt hagiavalduse või mitte,

2-24-2763

mistõttu ei olnud hagejal otstarbekas kanda Soome õiguse kohaldamisega ning selle sisu

kindlakstegemisega seotud kulusid enne, kui hageja esitab hagiavalduse.

Maakohus märkis vaidlustatud määruses põhjendamatult, et kostja ei ole kajas esile toonud

objektiivseid põhjuseid, mis takistasid tal hagile vastata. Kui hagile vastamiseks antud tähtaeg

ei ole mõistlik, on tegemist iseseisva kaja alusega TsMS § 415 lg 1 tähenduses ning sellel

alusel kaja rahuldamine ei sõltu mõjuva põhjuse olemasolust (TsMS § 415 lg 1 p 3). Piisava

tähtaja määramisel tuleb arvestada muu hulgas asja hinda, mahukust ja tähendust kostjale.

Maakohus on määruses möönnud, et hageja on esitanud kostja vastu suured rahalised nõuded,

mis näitab, et vaidlus võiks olla kostja jaoks tähtis. Maakohtu seisukoht, et 14-päevane

tähtaeg hagile vastamiseks oli piisav, on vastuolus maakohtu seisukohaga, et vaidlus oli kostja

jaoks tõenäoliselt tähtis.

9.2. Maakohus ei võinud seaduse kohaselt tagaseljaotsust teha ka seetõttu, et tagaseljaotsus ei

ole õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada

üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagi

õigusliku põhjendatuse hindamisel saab lähtuda vaid kostjale kätte toimetatud hagiavalduses

toodud asjaoludest ning juhul, kui hagi ei ole hagiavalduse pinnalt õiguslikult põhjendatud, ei

või tagaseljaotsust teha. Kuigi TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loetakse hageja faktilised

väiteid kostja poolt omaksvõetuks, ei tähenda see, et tagaseljaotsus võib olla õiguslikult

ebaveenev.

Hageja ei asunud alaliselt Soome tööle. Hageja elukoht on Eestis. Tööinspektsiooni

veebileheküljel avalikustatud informatsiooni kohaselt on lähetatud töötajaga tegemist muu

hulgas siis, kui töötamine on ajutise iseloomuga, st töötaja ei koli teise riiki püsivalt elama ja

töötama. Hageja on seega Soome lähetatud töötaja. Eeldades hageja väidete õigsust, tuleb

töösuhtele kohaldada Soome Vabariigi lähetatud töötajate seadust.

Kollektiivlepingu kohaldamine eeldab selle siduvust, kuid hageja esile toodud väidete alusel

tuleb järeldada, et kollektiivleping ei olnud töösuhte suhtes siduv. Hageja on oma põhinõude

ulatuse määramisel lähtunud Soome puusepatööstuse kollektiivlepingus toodud tasudest.

Soome Vabariigi lähetatud töötajate seaduse § 2 lg 4 kohaselt makstakse lähetatud töötajale

töötasu töölepingu seaduses nimetatud kollektiivlepingus ettenähtud määras. Kui

kollektiivleping töösuhet ei reguleeri, makstakse töötajale tavalist ja mõistlikku tasu, kui

kokkulepitud tasu on väiksem. Seega eeldab hageja nõude rahuldamine, et Soome

puusepatööstuse kollektiivleping on kostjale siduv. Maakohus leidis, et üldkohalduvad

kollektiivlepingud on siduvad kõigile selle valdkonna töötajatele sõltumata sellest, kas

tööandja kuulub tööandjate liitu ja kas töötajad kuuluvad ametiühingusse. See ei ole õige aga

juhul, kui töösuhtele ei kohaldu Soome Vabariigi lähetatud töötajate seadus. Siinsel juhul

kohaldub töösuhtele Soome Vabariigi lähetatud töötajate seadus, mille § 4 järgi ei ole

kollektiivleping hageja suhtes siduv: hagi rahuldamiseks peaks hagist nähtuma, et on olemas

vähemalt üks kolmest Soome Vabariigi lähetatud töötajate seaduse §-s 4 toodud

kollektiivlepingu siduvuse eeldusest (mida ei ole).

Isegi kui kollektiivleping oleks töösuhtele siduv, ei ole kohus kontrollinud, kas töösuhtele

kohaldub Soome puusepatööstuse kollektiivleping või mõni muu kollektiivleping. Hageja

töötas kaubaaluste monteerijana. Samuti ei kontrollinud maakohus, kas hageja pidi

kollektiivlepingu alusel saama kõrgeimat palgamäära „Pr 6b” või kvalifitseerus hageja

kollektiivlepingu alusel madalama taseme palgamääraga töötajaks.

2-24-2763

10. Hageja esitas määruskaebuse kohta oma seisukoha, milles leiab, et maakohtu määruse

muutmiseks ei ole alust.

10.1. Kohtueelse menetluse läbimine TVK-s õigustas hagile vastamiseks miinimumtähtaja

andmist. Hageja TVK-le esitatud avaldus ning hagiavaldus olid sisuliselt samad (s.o

hagiavalduses ei esitanud hageja uusi väiteid, tõendeid ega asjaolusid). Et hageja taotles

Soome õiguse kohaldamist, oli kostjale teada juba alates TVK-le avalduse esitamisest. Kostja

ei saanud pärast seda, kui kostja ise oli esitanud avalduse TVK-le esitatud avalduse

hagimenetluse korras hagina läbi vaatamiseks, eeldada, et hageja ei esita hagi. Kostja eeldus,

et hagiavaldust ei esitata, oleks vastuolus menetlusosalise kohustusega kasutada

menetlusõigusi heauskselt.

10.2. TVK võttis hageja avalduse 23.10.2023 määrusega menetlusse ja määras kostjale tähtaja

(18.12.2023) vastuse esitamiseks. Kostja esitas vastuse tähtaegselt. Töövaidlusasjas toimus

04.01.2023 istung ning otsus tehti teatavaks 18.01.2024. Kostja esitas 19.02.2024 taotluse

vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina. Seega oleks

kostja, keda esindas ka TVK-s lepinguline esindaja, hiljemalt 18.12.2023 pidanud tegema

endale selgeks Soome õiguse sisu. Kuna hageja töötas alates 2018. a Soomes, oleks kostja

kohusetundliku ettevõtjana pidanud juba varemgi teadma, milline õigus kohaldub tema

tegevusele Soomes.

10.3. Hageja ei nõustu ka sellega, et hagi hind oleks tinginud vajaduse pikema tähtaja

määramiseks. Kuigi nõude suurus võis olla kostja jaoks oluline, nõudis hageja TVK-s 91

281,80 euro tasumist (arvestamata tulevikus sissenõutavaks muutunud viivist), kohtus aga 54

291 euro tasumist (arvestades mh hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist).

Hageja nõue kohtus oli seega ca 40% väiksem. Hageja nõude suurus ei tulnud kostjale

üllatusena. Kuna kostja oli see pool, kes kohtumenetluse algatas, ei olnud haginõude

esitamine ja suurus kostjale ootamatu.

10.4. Hagi oli õiguslikult põhjendatud. Vaidlusalusele töösuhtele ei kohaldu Soome Vabariigi

lähetatud töötajate seadus, kuna hageja töökoht asus Soomes (st hageja tegi tööd ainult

Soomes). Eksitav on kostja väide, nagu võiks Tööinspektsiooni hinnangul hagejat käsitleda

lähtetatud töötajana. Tööinspektsiooni veebileheküljel avaldatud informatsiooni kohaselt on

lähetatud töötajaga tegemist siis, kui: 1) töö tegemise kohaks on muu liikmesriigi

territoorium, kui see, kus töötaja tavaliselt töötab; 2) töötamine on ajutise iseloomuga, st

töötaja ei koli teise riiki püsivalt elama ja töötama; 3) töötajal on teises riigis konkreetne

vastuvõtja ehk teenusesaaja, kontserni kuuluv ema- või tütarettevõte või renditöö puhul

kasutajaettevõte. Hageja töötas üksnes Soomes. See, et hagiavalduses on märgitud hageja

aadressiks Eesti aadress, ei ole antud juhul määrav. Isikul võib olla mitu elukohta. Töö

tegemise perioodidel viibis hageja Soomes.

10.5. Kuivõrd töösuhtele ei kohaldu Soome Vabariigi lähetatud töötajate seadus, ei pidanud

hageja määruskaebuses esile tooma kollektiivlepingu siduvuse eeldusi. Hageja on esile

toonud, et töösuhtele kohaldub Soome puusepatöötuse kollektiivleping. Tegemist on faktilise

asjaolu kohta käiva väitega, mille saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja lähtus

kõrgema taseme töötaja palgamäärast, sest ta oli kõrgema taseme töötaja. Ka asjaolu, et kostja

kvalifitseerus kõrgema palgataseme töötajaks, saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks.

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-24-2763

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Maakohtu määrus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659

muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega

ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).

13. Kostja esitas ringkonnakohtule koos määruskaebusega täiendava tõendi, mis on

asjakohane ja mille ringkonnakohus võtab TsMS § 238 lg 1 ja § 662 lg 3 alusel vastu.

14. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

15. TsMS § 407 lg 5 p 1 järgi ei või tagaseljaotsust teha, kui kostjale anti hagile vastamiseks

ilmselt liiga lühike tähtaeg. TsMS § 394 lg 5 järgi peab hagile vastuse esitamise tähtaeg olema

vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Osundatud õigusnormidest tuleneb, et

hagile vastamise tähtaeg peab olema konkreetset kohtuasja arvestades piisav, ning TsMS §

394 lg-s 5 toodud minimaalne tähtaeg ei pruugi iga kord piisav olla. Tähtaja määramisel (ning

tagaseljaotsuse tegemise lubatavust kontrollides tähtaja piisavuse hindamisel) tuleb arvestada

konkreetse kohtuasja olemust (sh asja hinda, mahukust ja tähendust kostjale, eeldatavaid

takistusi hagile vastamisel ning vajadust võtta esindaja) (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p

14.2).

16. Ringkonnakohtu hinnangul saab siinsel juhul maakohtu määratud hagile vastamise

tähtaega pidada piisavaks. Maakohus on määruses põhjendatult selgitanud, et tähtaega

määrates puudus kohtul alus arvata, et 14-päevane tähtaeg hagile vastamiseks ei pruugi olla

piisav: asja materjalidest nähtuvalt ei olnud tegemist keskmisest mahukama või keerukama

vaidlusega; vaidlus oli pooltele TVK menetlusest tuttav; kostjal oli TVK menetluses olnud

esindaja, kellele toimetati kätte ka hagimaterjalid ja hagivastuse nõue. Maakohus võttis muu

hulgas arvesse asja hinda, märkides, et töötaja nõuded on rahaliselt suured, kuid kõiki

asjaolusid koosmõjus hinnates ei andnud hageja nõuete rahaline suurus alust 14-päevast

tähtaega ebapiisavaks pidada.

Ka tagantjärele (s.o tagaseljaotsuse tegemise võimalikkuse kontrollimise käigus) hagile

vastamise tähtaja piisavust hinnates puudus alus järelduseks, et määratud tähtaeg oleks olnud

ilmselt ebapiisav. Kostja arvates nähtus tähtaja ilmne ebapiisavus sellest, et vaidlusel on

piiriülene element, mistõttu hagile põhjaliku vastuse andmine oleks eeldanud kohaldatava

õiguse kindlakstegemist ning Soome õiguse sisu kindlakstegemist. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega, et vaidluse sisu oli kostjale TVK menetlusest tuttav, mistõttu

kohaldatava õiguse küsimus ei tulnud kostjale ootamatult. Määruskaebuse väide, et kostja ei

pidanud enne hagiavalduse esitamist vaidlusega, sh kohaldatava õiguse küsimustega üldse

tegelema, kuna kuni kohtule hagiavalduse esitamiseni võis kostja loota, et TVK otsus ei

jõustu ja vaidlus kohtumenetlusse ei jõua, pole põhjendatud. Arvestades, et kostja osales TVK

menetluses, TVK rahuldas hageja avalduse osaliselt ning kostja esitas kohtule taotluse TVK-

le esitatud avalduse läbi vaatamiseks hagimenetluses, võis maakohus eeldada, et kostja on

vaidlusega tuttav ning et kohaldatava õiguse küsimus ei tule kostjale täieliku üllatusena.

Asjaolu, et kostja oma positsiooni ettevalmistamisega enne hagimaterjalide kättetoimetamist

ei tegelenud, oli kostja valik ja riisiko. Ka olukorras, kus kostja ei olnud enne hagimaterjalide

kättetoimetamist vastuväidete ettevalmistamisega tegelenud, oleks kostja jõudnud 14-päevase

tähtaja jooksul oma seisukohad kujundada. Arvestades vaidluse sisu ja mahukust ei oleks

asjatundjate arvamuste küsimine kohaldatava õiguse ja Soome õiguse sisu kohta olnud nii

aeganõudev, et seda ei oleks jõudnud maakohtu määratud tähtaja jooksul teha. Samuti pidi

2-24-2763

kostja kui tööandja, kelle töötaja täidab tööülesandeid Soomes, vähemalt mingil määral olema

teadlik piiriülest töötamist reguleerivatest õigusnormidest. Maakohtul puudus alus arvata, et

kostja ei jõua oma seisukohta 14 päeva jooksul esitada, ning määratud tähtaeg ei olnud ilmselt

ebapiisav. TsMS § 407 lg 5 p-le 3 (s.o mõjuvale põhjusele, mis oleks takistanud kostjal hagile

tähtaegselt vastata) kostja kajas ei tuginenud.

17. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus juhul, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja oli nõus hagi

tagaseljaotsusega rahuldamisega (dtl 221).

Hagiavalduse kohaselt oli töötaja töö tegemise koht hageja ja kostja vahel sõlmitud

töölepingu järgi Euroopa Liit. Hageja asus tööd tegema Soomes. 31.01.2019 sõlmiti

töölepingu lisa, milles lepiti kokku, et töö tegemise koht on Soome Vabariik. Ringkonnakohtu

hinnangul tuvastas maakohus põhjendatult, et kui lugeda osundatud väited kostja poolt

omaksvõetuks, oli töö tegemise koht Soome. Põhjendamatu on kostja väide, et töö tegemise

koht ei olnud Soome, vaid töötaja oli Soome lähetatud, kuna töötaja ei asunud alaliselt Soome

elama. Soome Vabariigi lähetatud töötajate seaduse (https://finlex.fi/en/laki/kaannokset/1999/

en19991146_20150679.pdf) § 1 järgi kohaldatakse seda seadust lähetatud töötajate suhtes;

lähetatud töötaja on töötaja, kelle tavapärane töö tegemise koht on muu riik kui Soome.

Siinsel juhul tuvastas maakohus hagiavalduse väidete alusel, et töötaja töö tegemise koht oli

Soome. Soome Vabariigi lähetatud töötajate seaduse kohaldatavus ei sõltu sellest, kas töötaja

asus töö tegemiseks Soome alaliselt elama või mitte. Seega järeldas maakohus põhjendatult,

et vaidlusalusele töösuhtele ei kohaldu Soome Vabariigi lähetatud töötajate seadus.

Töösuhtele kohaldub Soome Vabariigi töölepingu seadus, millest tulenevalt on kostja suhtes

siduvad ka üldkohalduvad kollektiivlepingud.

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kaubaaluste monteerijana ning tegemist oli tööga, mille

suhtes kohaldus Soome puusepatööstuse kollektiivleping. Ringkonnakohus ei nõustu

määruskaebuse väitega, et maakohus oleks pidanud kontrollima, kas hageja töö sisu oli

selline, mis kuulus osundatud kollektiivlepingu kohaldamisalasse, ning kas hagejale kohaldus

hageja nimetatud palgamäär. Maakohus tuvastas hageja töö sisu ja palgamäära taseme

hagiavalduse väidete alusel, lugedes hageja väited TsMS § 407 lg 1 teise lause alusel kostja

poolt omaksvõetuks.

18. Määruskaebemenetluse kulud jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS §

171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus

mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)