2-18-12263/69 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Kohtujurist

Eleri Kimmel

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4,

Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-12263

Tsiviilasi

L.B hagi D.W ja K.C (K.C) vastu kaasomandi lõpetamise

nõudes / D.W ja K.C (K.C) vastuhagi L.B vastu kaasomandi

lõpetamise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu

osaline tagastamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

L.B (isikukood XXX)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat L.P

Kostja

D.W (isikukood XXX)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat I.H

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kohtuistung 07.04.2022.a, pärast istungit kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada kohtuistungit pidamata L.B (isikukood XXX) ja D.W (isikukood XXX) vahel

sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised:

1.1.

Kaasomandi lõpetamine:

1.1.1. Pooled lõpetavad kinnistu asukohaga Xxx (registriosa nr xxx) (edaspidi: Kinnistu)

kaasomandi korteriomandite moodustamise teel alljärgnevatel tingimustel:

1.1.1.1.

L.B-le (L.B, isikukood XXX) jääb alljärgnev korteriomand:

Eriomand nr 1, mille esemeks on ruumid märgitud kohtumääruse LISAS

(kompromisskokkuleppe lisas) toodud plaanil märgistusega 1, mille juurde kuulub

kaasomandiosa ehitisest ja maatükist suurusega 1448/2843, mis ei ole ühegi

korteriomandi eriomandiosa esemeks.

1.1.1.2.

D.W-le (L.B, isikukood XXX) jääb alljärgnev korteriomand:

Eriomand nr 2, mille esemeks on ruumid, mis on märgitud kohtumääruse LISAS

(kompromisskokkuleppe lisas) toodud plaanil märgistusega 2, mille juurde kuulub

kaasomandiosa ehitisest ja maatükist suurusega 1653/2843, mis ei ole ühegi

korteriomandi eriomandiosa esemeks.

1.1.2. Pooled annavad kõik oma tahteavaldused, mis on vajalikud kaasomanike kokkuleppe

sõlmimiseks eriomandi tekkimiseks (korteriomandite moodustamiseks) kohtumääruse

resolutsiooni punkti 1.1.1 alapunktides 1.1.1.1-1.1.1.2 (kompromissi p 1.1. alapunktides

1 (4)

1.1. – 1.2.) toodud viisil ning Xxx (katastriosa nr xxx) uute registriosade avamisel

korteriomandite seadmiseks iga vastava registriosa esimesse jakku korteriomandi

(eriomandi) kohta kande tegemiseks.

1.1.3. Pooled annavad kõik oma tahteavaldused, mis on vajalikud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr xxx teise jakku tehtud järgmiste omanikukannete

kustutamiseks:

Kanne nr 5.4. „L.B (isikukood XXX) ½ kaasomandist“

Kanne 5.5. „D.W (isikukood XXX) ½ kaasomandist“ ning registriosa nr xxx

sulgemiseks.

1.1.4. Pooled paluvad asendada kohtumääruse resolutsiooni punktides 1.1.2 ja 1.1.3

(kompromissi p-s 1.2. ja 1.3.) viidatud tahteavaldused kompromissi kinnitava

kohtumäärusega.

1.1.5. Kõik korteriomandite moodustamisega seonduvad ehitustööde kulud katab vastavalt

omanik, kelle korteriomandisse tööd jäävad. Näiteks elektri eraldamisega seotud kulud

jääksid poolte endi kanda.

1.1.6. L.B (isikukood XXX) tasub projekteerimise, elektriliitumise ja trepi ehitamise kulud

ning tema kohustuseks on ka suhtlus ja asjaajamine kohaliku omavalitsusega ning

vajadusel teiste ametiasutustega.

1.2.

Muud kokkulepped ja teated:

1.2.1. Pooled kinnitavad, et kompromissi kohasel täitmisel ei ole neil teineteise vastu mingeid

muid pretensioone ega nõudeid (sealhulgas kasutuseelise nõudeid), mis võivad tuleneda

tsiviilasja nr 2-18-12263 menetluses esile toodud asjaoludest.

1.2.2. Kõik tsiviilasja nr 2-18-12263 menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Kohtumääruse lahutamatuks osaks on kohtumääruse LISA, milleks on ASICE-vormingus

fail „Lisa 1- Hoonejaotusplaan Xxx“.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-12263.

4. Tühistada Harju Maakohtu 21.08.2018.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-12263

rakendatud hagi tagamine (märkuse kandmine Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa nr xxx kolmandasse jakku L.B (isikukood XXX) kasuks).

5. Tagastada L.B-le (L.B, isikukood XXX) riigilõiv 300 (kolmsada) eurot ja kanda L.B

arveldusarvele xxx.

6. Tagastada D.W-le (L.B, isikukood XXX) riigilõiv 300 (kolmsada) eurot ja kanda D.W

arveldusarvele xxx.

7. Asendada jõustunud kohtumääruses isikute nimed tähemärkidega ning mitte avalikustada

isikute isikukoode ja määruses märgitud aadresse.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

8. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

9. Jätta kindlaks määramata menetluskulude rahaline suurus.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu kolme (3) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu

möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

2 (4)

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. L.B (hageja) esitas 16.08.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse D.W (kostja) ja K.C vastu

kaasomandi lõpetamise nõudes. Hageja esitas koos hagiga hagi tagamise avalduse. Kohus jättis

hagi 17.08.2018 käiguta. Hageja esitas 17.08.2018 hagi ja hagi tagamise avalduse täienduse. Kohus

rakendas 21.08.2018 määrusega hagi tagamise abinõusid. Kohus võttis hagi 10.09.2018

menetlusse. Kostja ja K.C esitasid 08.10.2018 vastuhagi, mis sisaldas vastuväiteid hagile. Kohus

jättis vastuhagi 20.11.2018 käiguta. Kostja ja K.C esitasid 21.12.2018 vastuhagi täienduse. Kohus

võttis vastuhagi 14.08.2019 menetlusse. Hageja vastas vastuhagile 11.09.2019. K.C suri

01.01.2020. Kostja jätkas 18.06.2020 K.C üldõigusjärglasena menetlust. Kohtule esitati 18.12.2024

poolte esindajate allkirjastatud kompromissileping.

II. Kohtumääruse

põhjendused ja seadus, millest

kohus juhindus

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS §

430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese

lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega

või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks.

Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab

tsiviilasjas menetluse. Vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

mistõttu ei saa hagejad uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel

ja sama haginõude üle.

3. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab

menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse

kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja

pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist.

Kohus rakendas 21.08.2018 määrusega hagi tagamise abinõusid. Kompromissilepingu pooled

taotlesid hagi tagamise abinõu tühistamist. Kohus rahuldab poolte taotluse ja tühistab rakendatud

hagi tagamise.

4. TsMS § 150 lg 1 p 1 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui

riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud

riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hageja

on tasunud asjas riigilõivu kokku 450 eurot. Kostja on tasunud asjas riigilõivu kokku 450 eurot.

Pooled on taotlenud riigilõivu osalist tagastamist. Hagi ja vastuhagi esitamise ajal tuli tasuda

kaasomandi lõpetamise hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot. Seega on pooled tasunud riigilõivu

ettenähtust rohkem. Eeltoodut arvestades tuleb tagastada kummalegi poolele enam tasutud riigilõiv

150 eurot ning pool ettenähtud riigilõivust, see on 150 eurot, kokku 300 eurot.

5. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt jäävad poolte

menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kohus

jätab poolte menetluskulude suuruse kindlaks määramata.

6. Vastavalt TsMS § 64 lg 2 ja TsMS § 661 tulenevalt võib poolte kokkuleppel

määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled

on lühendanud kompromissi kinnitava määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolme

3 (4)

päevani.

7. TsMS § 462 lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-

õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata.

Pooled taotlevad endi nimede asendamist tähemärkidega, endi isikukoodide ja teiste isikuandmete

mitteavaldamist. Kohus rahuldab taotluse ja määrab isikute nimede asendamise tähemärkidega ja

isikukoodide mitteavaldamise. Pooled ei ole täpsustanud, millised on muud isikuandmed, mille

avaldamist pooled ei soovi. Kohtu hinnangul saab sellisteks andmeteks pidada eelkõige aadresse.

Kohus määrab aadresside mitteavaldamise.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

4 (4)