1-24-7484/2 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1-24-7484

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2024, Pärnu, kirjalikus menetluses

Kriminaalasja number

1-24-7484 (24274050125)

Kohtunik

Indrek Nummert

Prokurör

ringkonnaprokurör Rainer Amur

Kriminaalasi

V.Q kahtlustuses KarS § 418 lg 1 järgi

Menetlustoiming

Lääne

Ringkonnaprokuratuuri

taotlus

kriminaalmenetluse lõpetamiseks

Kahtlustatav

V.Q (ik XXX; elukoht XXX-i)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 145, § 202, § 206 kohus

m ä ä r a b :

1. KrMS § 202 lg 1 alustel lõpetada täies ulatuses kriminaalasja nr 24274050125

menetlus V.Q suhtes.

2. Kohustada V.Q kriminaalasja menetluse lõpetamisel KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel

tasuma riigituludesse kriminaalmenetluse kulud summas 212 (kakssada kaksteist)

eurot ning KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel tegema 60 (kuuskümmend) tundi üldkasulikku

tööd.

3. Kohususte täitmise lõpptähtajaks määrata 6 (kuus) kuud kohtumääruse tegemise

kuupäevast arvates, s.o 19.06.2025. a.

Vastavalt KrMS § 202 lg-le 6 kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud

käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri

taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kohustuste osa, mille isik on täitnud.

4. Hüvitamisele kuuluv menetluskulu 212 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

kontole (SEB Pank EE571010220229377229, Swedbank EE062200221059223099,

Luminor Bank EE221700017003510302, LHV Pank EE567700771003819792).

Kohustuslik on märkida viitenumber 99924900001542. Makse selgitusse märkida „V.Q

kriminaalmenetluse nr 24274050125 (1-24-7484) lõpetamine“.

5. KarS § 83 lg 2 ja § 421 alusel konfiskeerida kuriteo vahetuks objektiks olnud

1-24-7484

sileraudne püss ZK numbriga A79981 ning 46 sütikut, mis asuvad hoiul Lääne

prefektuuri Kuressaare politseijaoskonnas.

6. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Eesti Vabariigi kanda menetluskulu summas 800 eurot.

7. Määruse ärakiri saata kahtlustatavale, Lääne Ringkonnaprokuratuurile,

elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ning Lääne prefektuurile. Jõustunud

määruse täitmise jälgimist korraldab prokuratuur KrMS § 202 lg 6 järgi.

8. KrMS § 206 lg 5 alusel asendada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse

avalikustamisel KrMS § 4081 korras süüdistatava nimi ja isikuandmed tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus ei ole kaevatav, alus KrMS § 385 p 10.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust

17.04.2024 KarS § 418 lg 1 tunnustel selles, et Saare maakonnas Saaremaa vallas XXX-i

talus hoiustatakse ebaseaduslikult sileraudset jahirelva, padruneid, püssirohtu ja materjale,

millega teha padruneid.

Läbiotsimise tulemusel 28.05.2024. a leiti xxx talust kahtlustatava magamistoast kapi vahelt

16 kaliibriline sileraudne püss ZK numbriga A79981 ning talu abihoonest 158,7 g suitsuta

püssirohtu, 2 kesktulepadrunit ja 48 sütikut.

11.06.2024. a koostatud lõhkeaine ekspertiisiakti nr 24E-AL00018-01 kohaselt oli

ekspertiisiks esitatud rohekashalli värvi ruudukujuliste plaatjate aineosakeste ligikaudsete

mõõtudega 1,0-1,2 x 1,0-1,2 mm ning massiga kokku 158,7 g näol tegemist suitsuta

püssirohuga, mis on paiskelõhkeaine.

09.08.2024. a koostatud tulirelva ekspertiisiakti nr 24E-TB00129-01 kohaselt oli

ekspertiisiks esitatud laskekõlblik tulirelvade hulka kuuluv 16 kaliibriline sileraudne püss

ZK number A79981, kaks tööstuslikult valmistatud laskekõlblikku tulirelva laskemoona

hulka kuuluvat 16 kaliibrilist kesktulepadrunit ja 48 kasutuskõlblikku sileraudse püssi

padruni sütikut.

V.Q on kahtlustatavana 09.12.2024. a andnud ütlusi, et läbiotsimisel leitud tulirelv on olnud

tema talus juba kümmekond aastat, kui selle tõi sinna koos padrunite, püssirohu ja sütikutega

M.N. V.Q tõi tulirelva abihoonest tuppa ning pani enda magamistuppa kapi ja seina vahele,

et lapsed seda kätte ei saaks. V.Q teadis, et tema elukoha abihoones asuvad püssirohi,

padrunid ja sütikud. V.Q kinnitab, et on teadlik sellest, et ilma loata relva käitlemine

(omamine, valdamine, hoidmine) on kuritegu.

Relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 45 lg 1 kohaselt võib relva hoida isik, kellel on relvaluba

või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks,

ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. V.Q-le ei ole väljastatud RelvS § 32 lg 1

nimetatud tulirelvade soetamisluba ja sama seaduse § 34 lg 2 nimetatud tulirelvade

relvaluba, mis annavad isikule õiguse relva käitlemiseks õigusaktidega kehtestatud

tingimustel ja korras, mille puudumise tõttu ei ole V.Q-l lubatud tulirelva soetada, omada,

hoida, kanda ja vallata.

1-24-7484

Vastavalt RelvS § 11 lg 2 on relva ja laskemoona käitlemine käesoleva seaduse tähenduses

relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine,

hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine,

pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine,

laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et V.Q oli teadlik tema elukohas olevast

tulirelvast, püssirohust, padrunitest ja sütikutest ning nimetatud ebaseaduslikud esemed olid

tema valduses ning relvaluba tal ei olnud. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 32 kohaselt on

valdus tegelik võim asja üle. Ka karistusõigus lähtub faktilisest valdusemõistest. Asi on alati

isiku valduses, kui see on tema valitsetavas ruumis (korteris, majas vms), kusjuures ruumi all

ei tule mõelda mitte ainult maja või korteri sisemust, vaid ka selle juurde kuuluvat

territooriumi (aed, hoov, ukseesine, kuhu on jäetud pakk, ajakiri postkastis, kauplusest

toodud ja maja ukse ette pandud mööbel jms). Kuivõrd V.Q hoidis tulirelva enda elukohas

(magamistoa kapi ja seina vahel) ja püssirohtu, padruneid ning sütikuid elukoha juurde

käivas abihoones, teadis ta, et valdab neid ja seda käsitletakse RelvS kohaselt käitlemisena,

mistõttu on V.Q toime pannud KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et V.Q valdas lisaks tulirelvale ka kahte

kesktulepadrunit, 158,7 g püssirohtu ja 48 padruni sütikut, mis saabusid tema elukohta koos

relvaga. Riigikohus on lahendis nr 1-21-4529 leidnud, et püssirohi on KarS § 418 mõttes

laskemoon, mitte lõhkeaine KarS § 414 tähenduses (vt punkt 10). Kuivõrd läbiotsimisel

leitud 2 kesktulepadrunit, 158,7 g püssirohtu ja 48 sütikut ei ole olulises koguses

laskemoonana käsitletav (vt RelvS § 46 lg 5), siis nende käitlemine ei ole kuritegu KarS §

418 lg 1 mõttes, vaid hoopis RelvS-s §-s 89-13 sätestatud väärtegu.

KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri

süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis

näeb ette raskeima karistuse.

Kuivõrd V.Q on vallanud st käidelnud tulirelva, 2 kesktulepadrunit, 158,7 g püssirohtu ja 48

sütikut enda elukohas vältavalt st käitlemise alguspunkt ja lõpppunkt on samad, siis saab

järeldada, et V.Q tahtlus on olnud suunatud ühe teo toimepanemisele ning sellega seoses

tuleb mõista talle vaid üks karistus kuriteo so KarS § 418 lg1 alusel.

KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest näeb KarS

ette karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 202 lg 1 sätestab, et kui

kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava süü ei ole suur

ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud

kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava

nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid,

kuriteo toimepannud isiku tausta, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja

raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada KrMS §

202 alusel.

Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav on tunnistanud

ebaseadusliku tulirelva valdamist ning andnud sisuliselt ütlusi, et on vaid relva vallanud,

kuid ei ole seda kunagi kasutanud. Oluline on märkida, et relva tõi ta kuurist tuppa põhjusel,

et seda ei saaks kogemata kätte lapsed st kahtlustatav on saanud aru, et tegemist on ohtliku

1-24-7484

esemega ning on lapsi selle eest kaitsnud, mis on tema süüd vähendav asjaolu. Samuti

vähendab tema süüd asjaolu, et puuduvad tõendid selle kohta, et tema oleks peale tulirelva

valdamise sellega midagi muud teinud. Süü on suurem isikute puhul, kes ebaseaduslikult

tulirelvi kasutavad, müüvad, ümber ehitavad st kelle tegevus on konkreetselt suunatud

ohtlike kuritegude toimepanemisele, mida kahtlustatava puhul tuvastatud ei ole. Antud

kuriteoga ei ole ka tekitatud kellelegi kahju. Sellest tulenevalt saab kahtlustatava süüd

hinnata väikeseks, mistõttu on kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel mõistlik.

Käesolevas kriminaalasjas puudub ka avalik menetlushuvi. Kahtlustataval ei ole kehtivaid

kriminaal- ega väärteokaristusi ja tema suhtes pole varem kohaldatud KrMS § 202 alusel

kriminaalmenetluse lõpetamist st kuritegelik käitumine ei ole tema eluviisiks vaid tegemist

on üksikjuhtumiga. Prokuratuuri hinnangul näitab kahtlustatava senine elukäik, et ta suudab

õiguskuulekalt käituda ilma karistuslike meetmete rakendamiseta, mistõttu tema

kriminaalkorras karistamine ei teeniks enam mingit eripreventiivset eesmärki ning ei ole

vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Seega lähtudes ultima ratio põhimõttest, ei ole

kahtlustatava karistamine vältimatult vajalik ning tema õiguskuulekale käitumisele

suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega.

KrMS § 202 g 7 kohaselt võib prokuratuur ka ise lõpetada menetluse teise astme kuriteos,

mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära. Käesolev taotlus on

kohtule esitatud aga seepärast, et kriminaalasjas on isikult ära võetud erinevaid esemeid,

mille omamiseks kahtlustataval luba puudub ja mis sellest tulenevalt kuuluvad

konfiskeerimisele. Kriminaalasjas on Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna

relvaruumi asitõenditena hoiule võetud sileraudne püss ZK numbriga A79981 ja plekkpurk

46 sütikuga. Kuivõrd kahtlustataval puudub relvaluba ja sellega seoses ka laskemoona

omamise luba, siis kuuluvad sileraudne püss ja 46 sütikut konfiskeerimisele KarS § 83 lg 1

ja lg 4 alusel.

Samuti esinevad prokuratuuri hinnangul alused osaliselt menetluskulude riigi kanda

jätmiseks, milleks prokuratuuril pädevus puudub. KrMS § 180 lg 3 sätestab kohtu õiguse

menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid ning kui menetluskulude hüvitamine käib ilmselt

süüdimõistetule üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks lõhkeaine ekspertiisi maksumus summas

130 eurot, DNA ekspertiisi maksumus summas 210 eurot ja tulirelva ekspertiisi maksumus

summas 672 eurot so kogusummas 1012 eurot, mis tuleb jätta osaliselt riigi kanda.

Kahtlustatav on töötu pensionär, kellel pole piisavalt sissetulekuid majanduslikult raskel ajal,

mistõttu ei ole prokuratuuri hinnangul kahtlustatav võimeline tasuma täies ulatuses

menetluskulusid ning seetõttu esineb alus menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks

summas 800 eurot. Kahtlustatav võtab endale kohustuseks hüvitada ülejäänud menetluskulud

so 212 eurot.

Kahtlustatav võtab endale kohustuseks teha 60h üldkasulikku tööd, mis prokuratuuri

hinnangul on piisav tagamaks õigusrahu KarS § 418 lg 1 toime pandud kuriteo eest.

Nimetatud kohustus on piisav tagamaks selle, et kahtlustatav tulevikus uusi kuritegusid

toime ei paneks.

Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle

määratud kohustused, siis leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse

lõpetamiseks kahtlustatava suhtes avaliku menetlushuvi puudumisel so KrMS § 202 sätteid

1-24-7484

kohaldades.

Juhindudes KrMS § 202 lg 1-4, ringkonnaprokurör taotleb:

1. Eeluurimiskohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr 24274050125 kriminaalmenetlus.

2. Kohustada V.Q:

2.1 tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 212 eurot. Kohustuse täitmise

tähtajaks määrata kuus kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest.

2.2 Tegema 60 tundi üldkasulikku tööd. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata kuus

kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest.

3. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda menetluskulud summas 800 eurot.

4. KrMS § 83 lg 1, 4 alusel konfiskeerida Kuressaare politseijaoskonnas asuv ja

asitõendiks tunnistatud sileraudne püss ZK numbriga A79981 ning 46 sütikut.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega ja esitatud taotlusega, on seisukohal, et prokuröri

taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas

puudub avalik menetlushuvi ja kahtlustatava süü suurus võimaldab oportuniteedi

kohaldamist.

KrMS § 202 kohaldamise esmaseks eelduseks on viie nimetatud normis kirjeldatud elemendi

täitmine - tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud

heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse

need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Viimane on

reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik eripreventiivsetest vajadustest

lähtuvalt.

KarS § 418 lg 1 on teise astme kuritegu, mille eest näeb seadusandja ette rahalise karistuse

või kuni kolmeaastase vangistuse.

Kriminaalmenetluse eesmärgiks on tuvastada, kas isik on pannud toime kuriteo ning sellest

lähtuvalt otsustada tema karistamine või mõjutamine kriminaalkaristust kohaldamata.

Lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et süüdistatava käitumises on

olemas kõik kuriteotunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle

väljendamiseks ning kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole

kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend.

A V.Q-le esitatud kahtlustus on toimikumaterjalile tuginedes põhjendatud, tema teos

õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, kuid seejuures kohus nõustub

prokuröriga, et V.Q ei ole tingimata vaja kriminaalkorras karistada, vaid tema edaspidiseks

õiguskuulekale teele suunamiseks piisab ka kriminaalmenetluse lõpetamisel talle pandud

kohustustest, s.t tuvastatav on avaliku menetlushuvi puudumine. Sellist seisukohta toetab

asjaolu, et V.Q-l ei ole kehtivaid kriminaal- ega väärteokaristusi.

V.Q süüd võib pidada väikeseks, kuivõrd tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise

pani ta toime enda kodus üksnes oma toas hoidmisega, seejuures oma toas hoidis ta relva, et

lapsed sellele ligi ei pääseks.

Samuti on kohtu hinnangul V.Q-le pandavad kohustused – osaline kriminaalmenetluse

kulude tasumine ning 60 tundi üldkasulikku tööd – piisavad, tagamaks tema edasine

õiguskuulekas käitumine.

1-24-7484

Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on andnud nõusoleku täita talle

määratud kohustus tasuda osalisel menetluskulu, samuti teha 60 tundi üldkasulikku tööd, on

kohus seisukohal, et esinevad alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks V.Q suhtes avaliku

menetlushuvi puudumise tõttu, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades.

Ühtlasi tuleb KarS § 421 ja KarS § 83 lg 2 alusel konfiskeerida kuriteo vahetuks objektiks

olevad esemed, s.o Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonnas hoiul olevad sileraudne

püss ZK numbriga A79981 ning 46 sütikut.

Juhindudes KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p 1, 3 ning eeltoodud tingimustel tuleb V.Q suhtes

kriminaalasja nr 24274050125 (1-24-7484) menetlus lõpetada. V.Q-le määratud kohustuse

täitmise lõpptähtajaks määrab kohus 6 kuud alates kohtumääruse tegemisest.

Kohustuse mittetäitmisel uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Nummert

Kohtunik