2-23-105997/21 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

19. detsember 2024, Paide

Tsiviilasja number

2-23-105997

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

AS PlusPlus Capital hagi CC vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

3799,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse vorm

Hageja AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806)

Kostja CC (isikukood XXX)

Kirjalik menetlus

RESOLTUSIOON

1. Rahuldada AS PlusPlus Capital hagi CC vastu tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista CC-lt (isikukood XXX) AS-i PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks

välja põhivõlgnevus summas 1428,32 eurot ja viivis perioodi 17.05.2022 – 19.04.2023 eest

summas 116,48 eurot. Mõista CC-lt AS-i PlusPlus Capital kasuks välja viivis VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.04.2023 arvestatuna põhivõla tasumata

jäägilt (19.12.2024 seisuga 1428,32 eurot) kuni põhivõla täieliku tasumiseni kui mitte

suuremas summas kui põhivõla suurus, s.o 1428,32 eurot.

3. Jätta menetluskulud CC kanda 44,60% ulatuses ja AS-i PlusPlus Capital kanda 55,40%

ulatuses.

4. Määrata CC poolt hüvitavate menetluskulude suuruseks 309,28 eurot ning mõista

nimetatud summa CC-lt AS-i PlusPlus Capital kasuks välja.

5. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Kostjale toimetada tagaseljaotsus vajadusel kätte

väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel.

Edasikaebamise kord

Kostja võib käesoleva tagaseljaotsuse peale esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest

alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada

kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja

menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank

AS või a/a EE567700771003819792 LHV Pank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv,

tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV OSA

Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Esto AS (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja kostja

12.04.2021 krediidikonto lepingu nr x, mille alusel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale

krediidilimiidi 2000 eurot. Leping allkirjastati digitaalselt. Lepingus lepiti kokku

intressimääras 39,90% aastas. Väljavõtutasu oli 3,5 eurot+3,1% ülekandesummast, millele

lisandus välkmakse tasu 15 eurot. Krediidikulukuse määr on 57,73% aastas ja krediidi

kogukulu 4707,73 eurot. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et intressimäär on

39,9% aastas, väljavõtu tasu on 65,5 eurot ning kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu

jooksul kooskõlas teiste lepingutingimustega. Kostja kohustus minimaalselt tasuma 1/60

eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist.

2. Kostja jättis tasumata intressimakset alates 01.01.2022 kuni 16.05.2022 kokku summas

292,40 eurot. Kostja kasutas krediiti summas 1963,52 eurot. Esialgne võlausaldaja saatis

2 (7)

kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse 02.05.2022 ja andis kostjale täiendava tähtaja

lepinguliste kohustuse täitmiseks kuni 16.05.2022. Esialgne võlausaldaja teatas, et kui kostja

nimetatud kuupäevaks oma kohustusi ei täida, siis loeb esialgne võlausaldajalepingu

ülesöelduks alates samast kuupäevast. Kuna kostja oma kohustusi talle antud täiendava tähtaja

jooksul ei täitnud luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks.

3. 17.06.2022 loovutas esialgne võlausaldaja 12.04.2021 lepingust tulenevad nõuded hagejale,

millest teavitati kostjat kirjalikult.

4. Kostjal on lepingu alusel tasumata põhivõlg, s.o kasutatud krediit 1963,52 eurot, intress

292,40 eurot. 21.08.2023 menetlusdokumendis selgitas hageja, et kostja sai lepingu alusel

enda kasutusse 3540 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid kokku 2111.68, millest põhiosa

katteks arvestati 1576,47 eurot. Hageja on arvestanud viivist lepingu lõpetamisele järgnevast

päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 19.04.2023 lepingujärgses intressimääras, s.o 39,90%

aastas. Hagi esitamise päeva seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 725,49 eurot.

Lisaks nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmiskulu 35 euro hüvitamist. Hageja volitas

PlusPlus Baltic OÜ-d hageja nimel võlga sisse nõudma. PlusPlus Baltic OÜ on hagejale

saatnud 05.07.2022 tasulise meeldetuletuskirja hinnaga 25 eurot, 14.11.2022 tasulise

meeldetuletuskirja maksumusega 5 eurot ja 23.01.2023 tasulise meeldetuletuskirja

maksumusega 5 eurot.

5. Esialgne võlausaldaja kogus kostja krediidivõimelisuse kindlakstegemiseks järgmised

andmed: kostjal oli positiivne sisemine reiting, tal ei olnud aktiivseid ega varasemalt lõpetaud

võlgnevusi Creditinfo maksehäireregistri andmetel, Creditinfo Eesti AS-i erakliendi

riskihinnang on olnud aktsepteeritav. Kostja esitas laenutaotluses, et tema regulaarsed

sissetulekud olid 1500 eurot kuus, kohustusi ei olnud. AS-i Pensionikeskus andmetel olid

hageja sissetulekud 376,60 eurot kuus. Esialgne võlausaldaja arvestas majapidamiskulude

määrana 215,30 eurot.

6. Kohus võttis hagi menetlusse 11.09.2023 määrusega ja kohustas kostjat esitama kirjalik

vastus hagile 14 päeva jooksul kohtumääruse ja hagimaterjalide kättesaamisest. Kuna kohtule

ei olnud teada kostja tegeliku elukoha aadress, siis toimetas kohus kohtumääruse ja

hagimaterjalid kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Teade avaldati

13.03.2024 ja dokumendid loeti kättetoimetatuks 29.03.2024. Kostja kohtu määratud tähtaja

jooksul hagile ei vastanud.

7. Hageja esitas 16.05.2024 võla ümberarvestuse juhuks, kui kohus asub seisukohale, et

esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvestuse kohaselt

on põhivõla jääk 1428,32 eurot. Kuna kostja ei teostanud tasumisi alates 15.02.2022, siis on

lepingu ülesütlemine kehtiv. Hageja nõuab viivist lepingujärgses määras alates 17.05.2022.

8. Kohus toimetas kostjale hageja esitatud võla ümberarvestuse kätte väljaande Ametlikud

Teadaanded vahendusel. Teade avaldati 21.05.2024 ja teade loeti kättetoimetatuks 06.06.2024.

Kohus määras hagejale tähtaja võla ümberarvestuse osas oma seisukoha esitamiseks 14 päeva.

Kostja vastust ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2

eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud,

et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohtu hinnangul on tagaseljaotsuse tegemise eeldused

3 (7)

täidetud kohtuotsuse p-s 6 ja 8 kirjeldatud asjaolude tõttu.

10. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et

hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus

otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

11. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. Leping allkirjastati digitaalselt. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse

tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või

kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid Esto AS (edaspidi

esialgne võlausaldaja) ja kostja 12.04.2021 krediidikonto lepingu nr x, mille alusel võimaldas

esialgne võlausaldaja kostjale krediidilimiidi 2000 eurot. Lepingu kohaselt kohustus kostja

tasuma esialgsele võlausaldajale intressi. Kohtu hinnangul sõlmisid esialgne võlausaldaja ja

kostja tarbijakrediidilepingu. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid aluse lepingu

teistsuguseks kvalifitseerimiseks.

12. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või

loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu

muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt loovutas

esialgne võlausaldaja lepingust tulenevad nõuded 17.06.2022 hagejale, millest teavitati kostjat

kirjalikult. Kohtule ei ole teada asjaolusid, millest saaks järeldada, et nõuete loovutamine ei

olnud kehtiv.

13. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse

hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1.

jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Lepingus oli krediidikulukuse

määrana märgitud 57,73%. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, s.o

12.04.2021, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,09%.

Seega kolmekordne määr oli 60,27%. Lepingus on märgitud madalam määr, mistõttu ei ole

leping VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mille alusel saaks

järeldada, et krediidi kulukuse määr on lepingus märgitud ebaõigesti.

14. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg -

d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja

kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50

lg-test 3 ja 4. Riigikohtu 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-i 18 kohaselt peab krediidiandja

4 (7)

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta. Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt

järgmiste näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu,

pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg

1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste

suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste,

sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.

15. Esialgne võlausaldaja kogus kostja krediidivõimelisuse kindlakstegemiseks järgmised

andmed: kostjal oli positiivne sisemine reiting, tal ei olnud aktiivseid ega varasemalt lõpetaud

võlgnevusi Creditinfo maksehäireregistri andmetel, Creditinfo Eesti AS-i erakliendi

riskihinnang on olnud aktsepteeritav. Kostja esitas laenutaotluses, et tema regulaarsed

sissetulekud olid 1500 eurot kuus, kohustusi ei olnud. AS-i Pensionikeskus andmetel olid

hageja sissetulekud 376,60 eurot kuus. Esialgne võlausaldaja arvestas majapidamiskulude

määrana 215,30 eurot. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostjalt oleks küsitud ühegi

lepingu sõlmimise eelselt pangakonto väljavõtteid. Esialgne võlausaldaja ei ole küsinud

kostjalt kõiki andmeid, mis on Riigikohtu 24.11.2023 määruse p-s 18 esile toodud. Kostjalt

saadud andmed jäeti täielikult kontrollimata. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et omandatud

teave oleks olnud piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Kohus on seisukohal, et esialgne

võlausaldaja rikkus lepingu sõlmimisel kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet –

jättes kostjalt kogumata andmed kõikide vajalike parameetrite kohta kostja krediidivõimelisuse

kindlakstegemisel ja jättes ka saadud andmed kohustuste osas kontrollimata.

16. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust (vastutustundliku

laenamise põhimõtet), loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult

jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole teada, et krediidiandja oleks kostjale tagasimaksed

uuesti määranud VÕS § 403 lg 7 alusel. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele ega neid

kinnitavatele tõenditele, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata

krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid.

17. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hagiavalduse asjaoludel ütles esialgne

võlausaldaja 12.04.2021 sõlmitud lepingu üles 16.05.2022 (kostja ei teinud makseid alates

jaanuarist 2022). Hagiavalduse asjaoludel andis võlausaldaja enne iga lepingu ülesütlemist

5 (7)

kostjale vähemalt 2 nädalase tähtaja kohustuste täitmiseks. Kuna kostja ei ole vastuväiteid

hagile ega hagi täienduste esitanud, siis tuleb nimetatud asjaolud kostja poolt lugeda

omaksvõetuks. Arvestades eeltoodud asjaolusid on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja

ütles lepingu põhjendatult üles ja laenu põhiosa on muutunud sissenõutavaks.

18. Hageja esitas ümberarvestuse 16.05.2024. Ümberarvestuse kohaselt on põhivõla jääk

1428,32 eurot. Kohus mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja.

19. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus VÕS § 4034 lg 7 alusel kuulub kohaldamisele VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär ja lepingus on viivisemäärana viidatud intressimäärale, siis ei

saa kohaldada viivisemäärana lepingujärgset viivisemäära. Kohtu hinnangul kuulub

kohaldamisele VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr. Kohus mõistab viivise välja

perioodi 17.05.2022 - 19.04.2023 eest 116,48 eurot ja alates 20.04.2023 VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras arvestatuna tasumata põhivõla jäägilt kuni põhivõlgnevuse täieliku

tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhivõla suurus, s.o 1428,32 eurot.

20. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 1 ja 2 alusel võla

sissenõudmiskulu summas 35 eurot. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub

vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama

seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Tallinna

Ringkonnakohus on 16.03.2023 otsuses nr 2-18-15885 (p 16.3) asunud seisukohale, et VÕS §

4034 lg 7 teine lause hõlmab ka sissenõudmiskulusid. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

rahuldamata hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 35 eurot.

21. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi 44,60% ulatuses, siis jäävad menetluskulud vastavas osas kostja

kanda ja 55,40% ulatuses hageja kanda.

22. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 455 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. Hageja kinnitab, et on nimetatud kulud

kandnud seoses käesoleva kohtuasjaga. Hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ega saa

käibemaksu tagasi arvestada. Hageja esindajal on kulunud dokumentide komplekteerimisele ja

analüüsile 1,50 tundi, hagiavalduse koostamisele ning esitamisele 2 tundi. Teenust on osutatud

hinnaga 100 eurot tunnis.

23. Kohtu hinnangul on riigilõiv vajalik ja põhjendatud kulu. Kohus on riigilõivu tasumist

kontrollinud.

24. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud. Kohtu

hinnangul on osaliselt põhjendamatu lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg

kokku 3,50 tundi (TsMS § 175 lg 1). Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks ja

materjali komplekteerimisele/analüüsile kulus rohkem kui 2 tundi. Tegemist on hageja

majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida

lepingutest tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse erinevate võlgnike puhul peamiselt

arvandmeid ja hagi põhisisu on esitatud eelnevalt võlgnikule saadetud võlateatistes.

Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga ja dokumentide

komplekteerimiseks ei saanud kuluda rohkem kui kümme minutit. Hagile on lisatud

tavapärased dokumendi, millest osa pidi olema hagejal juba eelnevalt komplekteeritud –

lepingud, võlateatised, volikiri ja haridust tõendav dokument. Eeltoodut arvestades on hagi

esitamisega seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses

asjas nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks 1,5 töötund, hagiavalduse

ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks ½ töötundi

ning hagi kohtusse esitamiseks (hagilisade komplekteerimiseks) ½ töötundi, kokku 2 töötundi.

6 (7)

Seega on põhjendatud kulu lepingulisele esindajale 200 eurot ja koos käibemaksuga (20%)

240 eurot. Kokku on vajalik ja põhjendatud menetluskulu 695 eurot.

25. Kuna kohus rahuldas hageja hagi osaliselt, s.o 44,60% ulatuses, siis kuulub hagejale

hüvitamisele menetluskulu summas 309,28 eurot (695*44,60/100), mille kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja.

26. Kuna kostja menetluses ei osalenud, siis ei ole kostjal saanud menetluskulu tekkida.

27. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

7 (7)