3-24-2644/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

19.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2644

Haldusasi

Rahapesu Andmebüroo taotlus E.I vara käsutamise

piiramise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Rahapesu Andmebüroo, esindaja Jane Suur

Puudutatud isik – E.I , esindajad vandeadvokaadid

Tõnis Loorits ja Risto Käbi ning advokaat Toomas

Pugri

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.09.2024 ja 01.11.2024

määrused

Menetluse alus ringkonnakohtus

E.I määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata E.I taotlus vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil.

2. Jätta E.I määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Tallinna Halduskohtu 23.09.2024 määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2

muutmata.

4. Jätta Tallinna Halduskohtu 01.11.2024 määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2

muutmata, kuid täiendada määruse resolutsiooni punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„Piirata E.I ja tema esindaja juurdepääsu Tallinna Halduskohtu 23.09.2024

määruse terviktekstile (dtl 128–134), keelates neil tutvuda kohtutoimikuga

asjaomases osas.“ Muuta määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse

põhjendustele.

5. Rahuldada Rahapesu Andmebüroo taotlus ning piirata E.I ja tema esindaja

juurdepääsu Rahapesu Andmebüroo 03.12.2024 vastuse terviktekstile (dtl 2016–

2025, 2061–2070), keelates neil tutvuda kohtutoimikuga asjaomases osas.

6. Kuulutada menetlus Rahapesu Andmebüroo 03.12.2024 vastuse tervikteksti osas

kinniseks.

7. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-24-2644

Määruse resolutsiooni punktide 2, 3, 5 ja 7 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5, § 88 lg 5, § 175 lg 6). Seejuures on määruse resolutsiooni

punktid 2 ja 3 vaidlustatavad üksnes vara käsutamise piiramist puudutavas osas (HKMS § 88

lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rahapesu Andmebüroo (RAB) alustas kontrollimenetlusega E.I (puudutatud isik) AS-is

LHV Pank arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX oleva 1 135 000 euro

seaduslikkuse kontrollimiseks. RAB kohustas 05.07.2024 ettekirjutusega nr 3-1/460-2 AS-i

LHV Pank kehtestama puudutatud isiku kontol olevale varale käsutuspiirangu 30

kalendripäevaks. Ettekirjutuse faktilised asjaolud on toodud 05.07.2024 dokumendis nr 3-

1/460-1. RAB pikendas 02.08.2024 ettekirjutusega nr 3-1/535-2 käsutuspiirangut 60

kalendripäeva võrra. Ettekirjutuse faktilised asjaolud on toodud 02.08.2024 dokumendis nr 3-

1/535-1.

2. RAB esitas 20.09.2024 Tallinna Halduskohtule rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 57 lg 6 alusel taotluse puudutatud isiku AS-i LHV Pank

arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX oleva 1 135 000 euro suuruse vara

käsutamise piiramiseks alates 03.10.2024 kuni vara tegeliku omaniku omandiõiguse

tuvastamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks.

RAB-ile sai teatavaks, et 10.06.2024 laekus puudutatud isiku AS-i LHV Pank arvelduskontole

1 135 000 eurot UAB Pilsenga maksevahendaja Secure Nordic Payments UAB juures olevalt

arvelduskontolt viitega UAB-lt Pilsenga dividendide saamise kohta. Puudutatud isiku sõnul

plaanib ta selle eest osta kinnisvara Hispaaniasse (Mallorcale).

Puudutatud isik kolis 2019. a-l Eestisse ja asutas 05.11.2021 Leedus UAB Pilsenga, mis

pakub virtuaalvääringute ja piiriüleste maksete teenuseid. Äriühingu juhatuse liige ja

ainuosanik on alates 18.07.2023 puudutatud isik. Avalikel andmetel on UAB-l Pilsenga

04.07.2024 seisuga üks töötaja, 2022. a käive oli üle 48 miljoni euro ja kahjum 86 803 eurot.

Puudutatud isiku esitatud kasumiaruande kohaselt oli äriühingu 2023. a puhaskasum 453

236,6 eurot ja 2024. a esimese 3 kuu puhaskasum 1 036 971,6 eurot, 31.03.2024 seisuga oli

äriühingu kontol vahendeid 11 248,09 eurot. Selline kiire ja järsk kasumlikkuse kasv ei ole

tavapärane. Dividendidest 190 327,07 eurot on makstud 2023. a kasumist ja 944 672,93 eurot

2024. a kasumist.

UAB Pilsenga omab Payward Ireland Ltd (Kraken) kontot, millelt on 05.06.2024 tehtud 1 135

000 euro suurune väljamakse UAB Pilsenga Leedu kontole. Puudutatud isiku selgituste

kohaselt kasutatakse Krakeni kontot klientide vahendite krüptovaluutaks vahetamiseks,

Secure Nordic Payments UAB kontol hoitakse äriühingu juhtimiseks mõeldud vahendeid ja

klientidele pakutakse teenuseid läbi Moorwand LTD. Secure Nordic Payments UAB (endise

nimega Mister Tango UAB) on Leedus registreeritud e-raha teenuse pakkuja, kes on varem

saanud Leedu keskpangalt 245 000 eurot trahvi rahapesu tõkestamise meetmete

mittevastavuse tõttu. Moorwand LTD on Suurbritannias registreeritud e-raha teenuse pakkuja,

kelle kohta leidub avalikes allikates seoseid rahapesuga. Krakeni konto väljavõttest nähtub, et

05.06.2024 on UAB Pilsenga Krakeni kontole laekunud UAB Pilsenga Moorwanrd LTD

kontolt kokku 1 170 100,14 eurot, mida on RAB-i hinnangul kasutatud 1 135 000 euro

suuruse väljamakse tegemiseks. Laekumist kogusummas 1 170 100,14 eurot ei vahetatud

ümber krüptovaluutaks. Taoline vahendite liikumine äriühingu ühelt kontolt teisele läbi

virtuaalvääringu teenusepakkuja ei ole tavapärane ega majanduslikult põhjendatud, sest

vahendeid kanti kontode vahel üle eurodes, mitte virtuaalvääringus. Seetõttu on Krakeni

2(13)

3-24-2644

platvormi kasutamine arusaamatu. UAB Pilsenga Moorwand LTD kontoväljavõttest nähtub,

et 05.06.2024 UAB Pilsenga Krakeni kontole kantud 1 170 100,14 eurost 790 100,14 eurot

pärineb UAB Pilsenga klientide GoPay Nauticals SL, Hello World SAS ja Strada Energia

KFT sissemaksetest. Ülejäänud 380 000 eurot pärineb UAB Pilsenga omavahenditest

Moorwand LTD kontolt. Puudutatud isiku 30.07.2024 selgituse kohaselt ei ole 05.06.2024

klientide laekumised seotud dividendide väljamaksega, vaid dividendidena väljamakstud

vahendid on kogunenud kontole aja jooksul. See selgitus ei ole kooskõlas esitatud tõenditega,

sest 05.06.2024 seisuga oli UAB Pilsenga Krakeni kontol vahendeid ainult 2581,10 eurot.

Samal päeval on tehtud sissemaksed UAB Pilsenga klientide poolt ning ostu-müügitehingud

Bitcoiniga, mille tulemusena on kokku saadud 1 135 000 eurot. Pärast dividendide

väljamakset jäi kontole 57,71 eurot. Puudutatud isik muutis 16.08.2024 oma selgitusi ja väitis,

et 05.06.2024 tehti sissemaksed ja Bitcoini tehingud selleks, et saada kokku 1 135 000 eurot.

Muudetud selgitused vähendavad isiku ütluste usaldusväärsust. Samuti jääb arusaamatuks,

mis eesmärgil selline summa koguti.

Puudutatud isiku selgituste kohaselt on UAB Pilsenga kasumlikkuse kasv tekkinud tänu

mitme võtmekliendi leidmisele ja puudutatud isiku suurenenud pühendumusele ettevõtte

arendamisel. Isiku sõnul on UAB Pilsenga suurimad kliendid Strada Energia KFT, Dionos

Energy s.r.o ja GoPay Nauticals SL. UAB Pilsenga Moorwand LTD kontoväljavõte kinnitab,

et maksed on laekunud nendelt ettevõtetelt. Mitme äriühingu puhul esineb muster, kus see on

registreeritud ühes Euroopa Liidu liikmesriigis, omanikud on teise riigi kodanikud ja

arveldamiseks kasutatakse Leedus registreeritud UAB-d Pilsenga. UAB Pilsenga kliendid

ja/või nende lepingupartnerid on varifirmadele viitavate tunnustega, nende tegevusala,

esitatud arved ja avalikud andmed ei ole omavahel kooskõlas, veebilehed sisaldavad vähe

infot. Puudutatud isiku selgituste kohaselt pakub UAB Pilsenga klientidele virtuaalvääringu

teenust, sest kliendid maksavad oma tarnijatele Tetheris (USDT). Samas RAB-ile esitatud

arvetel on summad dollarites või eurodes, mitte USDT-s.

Kontol oleva vara puhul käsitatakse konto omanikku valdajana, kelle omandiõigust ei eeldata

(RahaPTS § 57 lg 8). Eesmärgiks on efektiivsemalt tõkestada Eesti finantssüsteemi

kasutamist rahapesu teostamiseks. Puudutatud isiku esitatud tõendid ja selgitused ei ole

usutavad ega selgita vara legaalset päritolu. RAB-i tuvastatud asjaolud viitavad sellele, et vara

ei kuulu puudutatud isikule ja vara omanik ei ole teada. RAB-il on põhjendatud kahtlus, et

tegemist on illegaalset päritolu varaga. Vara käsutuspiirangu lõppemisel jätkab puudutatud

isik selle kasutamist. Rahapesu on protsess, mille käigus kurjategijad peidavad või varjavad

kuritegelikul teel saadud raha tegelikku päritolu. Rahapesu lõppeesmärgiks on jätta mulje, et

protsess on alguse saanud õiguspärasest allikast, seega üritatakse vara mitmeks jagada ja

liigutada seda mitme erineva konto kaudu. Mida rohkem nn vahekihte ebaseadusliku vara

päritolu varjamiseks tekib, seda keerukam on hiljem tõendada vara seost võimaliku

toimepandud kuriteoga.

3. Lisaks taotles RAB HKMS § 79 lg 1 p 1, § 88 lg-te 2 ja 7, avaliku teabe seaduse (AvTS) §

35 lg 1 p-de 3, 12, 19, RahaPTS § 55 lg 3 ja krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 lg 1 alusel

puudutatud isikule ja tema esindajale juurdepääsupiirangu seadmist taotluse terviktekstile

ning ettekirjutuste faktilisi asjaolusid kajastavate dokumentide terviktekstidele. RAB esitas

taotlusest ja ettekirjutuste faktilisi asjaolusid kajastavatest dokumenditest versioonid, kus on

kinni kaetud need osad, mida soovitakse puudutatud isiku eest varjata.

Teabe avaldamine võib takistada rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist ja ohustada

tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. Teabe avaldamine oleks vastuolus rahvusvaheliste

kokkulepete ja rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud piirangutega. RAB on saanud infot

mitmest välisriigi rahapesu andmebüroost. Sellise teabe vahetamise täpsemaid fakte ja sisu on

RAB kohustatud kaitsma ja seda ei või ilma välisriigi loata esitada isegi kriminaalmenetluses

3(13)

3-24-2644

tõendina. Lisaks saab puudutatud isik info avaldamisel teada sellest, mis võimalused on RAB-

il uurida vara päritolu ja isikutevahelisi seoseid ning milliseid järeldusi sellest teha.

Infovahetus välisriikidega ei tohi ohustada teise riigi võimalikke menetlusi. Teabe

tutvustamine võib aidata isikutel moonutada või varjata oma andmeid või tegevusi ümber

korraldada viisil, mis võib takistada rahapesu tõkestamist. Lisaks on RAB-i teenistus- ja

töökohtade koosseis ja isikkoosseis asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave AvTS-i

tähenduses. Juurdepääsupiirangu seadmine ei riiva ebaproportsionaalselt puudutatud isiku

õigusi. Taotluse põhjendatust kontrollib kohus, kel on võimalik tutvuda taotluse aluseks

olevate asjaoludega. Puudutatud isikule on pikemat aega teada, mis summades ja millisel

kontol on vara piiratud ning et selle päritolu tuleb tõendada. Isik ei pea ümber lükkama

rahapesu kahtlust, vaid tõendama tema valduses oleva raha päritolu ja selle saamist

seaduslikul teel.

4. Tallinna Halduskohus

kuulutas

23.09.2024 määrusega

menetluse kinniseks

(resolutsiooni p 1); piiras puudutatud isiku ja tema esindaja juurdepääsu RAB-i taotluse

terviktekstile (dtl 3-20) ning 05.07.2024 ja 02.08.2024 ettekirjutuste faktilisi asjaolusid

kajastavate dokumentide nr 3- 1/460-1 ja 3-1/535-1 terviktekstidele (dtl 24-26, 29-32),

keelates neil tutvuda kohtutoimikuga neid dokumente puudutavas osas (resolutsiooni p 2);

rahuldas RAB-i taotluse ja andis loa puudutatud isiku AS-i LHV Pank arvelduskontol nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX oleva vara 1 135 000 eurot käsutamise piiramiseks alates

03.10.2024 kuni vara tegeliku omaniku omandiõiguse tuvastamiseni, aga mitte kauemaks kui

üheks aastaks, s.o 03.10.2025 (resolutsiooni p 3).

RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamisel peavad olema täidetud RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 toodud

materiaalsed tingimused varale käsutuspiirangu seadmiseks. RAB-i taotlus vastab sätestatud

nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks

vajalikud selgitused. Saab nõustuda RAB-i põhjendustega, miks on vajalik piirata puudutatud

isiku vara käsutamist kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni. Taotluses on põhjendatud, et

kontol asuva vara legaalne päritolu ei ole tuvastamist leidnud, ja välja on toodud puudutatud

isikuga seotud olulised asjaolud. Viimaste põhjal esineb jätkuvalt põhjendatud kahtlus

vaidlusaluse vara seotuses rahapesuga ja on vajadus tagada selle säilimine asjaolude uurimise

ajaks, et vara oleks vajadusel võimalik õigusjärgsele omanikule tagastada või

kriminaalmenetluses konfiskeerida. Puudutatud isiku käsutusõiguse piiramine tagab vara

säilimise. Puudutatud isiku poolt RAB-ile esitatud selgitused ja dokumendid on olnud

vastuolulised ja ebausaldusväärsed ega ole võimaldanud RAB-il tuvastada vara legaalset

päritolu ja veenduda omandiõiguse tekkimises legaalsel viisil. Vara legaalset omanikku ei ole

õnnestunud tuvastada. Haldusmenetlus asjaolude kindlakstegemiseks alles käib. Puudutatud

isikul on käsutuspiirangu kehtimise ajal võimalik esitada RAB-ile täiendavalt tõendeid ja

selgitusi vara legaalse päritolu kohta.

Vara käsutamise piiramine riivab puudutatud isiku õigusi, kuid praegusel juhul kaalub temal

lasuv rahapesu kahtlus ja raha tegeliku omaniku väljaselgitamise vajadus selle üles.

Käsutuspiirang tagab vara säilimise ja meetme rakendamine on ajaliselt piiratud. Puudutatud

isikul on RAB-iga koostööd tehes ja nõutud tõendeid esitades võimalik seda protsessi

kiirendada. Nõutavate tõendite esitamisel on võimalik vara käsutuspiirangu alt vabastada.

HKMS § 79 lg 1 p 1 viitab riigi julgeoleku või avaliku korra tagamisele, riigisaladuse või

salastatud välisteabe hoidmisele või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitsele.

RAB põhjendas juurdepääsupiirangu seadmist RahaPTS § 55 lg-s 3 toodud alustega.

Praeguses asjas on põhjendatud menetlusdokumentidele osalise juurdepääsupiirangu

seadmine. RAB on taotluses piisavalt põhjendanud, miks on oluline puudutatud isikule teave

osaliselt avaldamata jätta. Ühelt poolt võib teabe avalikustamine seada ohtu võimaliku

rahapesu tõkestamise ja vara tegeliku omaniku kohta usaldusväärsete andmete kogumise,

4(13)

3-24-2644

teiselt poolt võib rahvusvahelist koostööd puudutava teabe avalikustamine seada ohtu RAB-i

usaldusväärsuse rahvusvahelisel tasandil, tema edasise koostöö ja teabe saamise võimalused.

Põhjendused on asjakohased ja kaalukad. Need kaaluvad üles puudutatud isiku menetlusliku

õiguse kõigi asjas esitatud dokumentidega tutvuda. RAB-i menetluse eesmärk on tagada Eesti

rahandussüsteemi usaldusväärsus ja tõkestada selle kasutamist ebaausatel eesmärkidel, mis

võiks kahjustada Eesti riigi mainet rahvusvahelisel tasemel. Puudutatud isikule on teada

RAB-i taotluse põhiseisukohad ja eesmärk. Eesmärk on tuvastada kontol oleva vara

õiguspärane omanik ja seda tuleb tõendada puudutatud isikul. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et

puudutatud isik ei ole 05.07.2024 ja 02.08.2024 ettekirjutusi vaidlustanud, seega ei ole ta

nende õiguspärasust kahtluse alla seadnud. Pealgi ei ole viidatud ettekirjutused praeguse asja

esemeks. Neile viidati kui kohtult taotletava loa eeltingimustele. Kohus ei kontrolli nende

ettekirjutuste õiguspärasust, vaid nende tegemist ja eesmärke. Puudutatud isiku õigused ei jää

taotluse ja ettekirjutuste täielikku sisu teadmata põhjendamatult kaitseta. Kohus on

kontrollinud taotluse põhjendusi ja veendunud, et taotluse rahuldamine on piisavalt

põhjendatud. Puudutatud isikul on võimalik enda õigusi kaitsta, vaidlustades kohtu antavat

luba või RAB-i tehtavat ettekirjutust pangale isiku vara käsutamise piiramiseks. Seejuures ei

pea puudutatud isik RAB-i jaoks ega kohtumenetluses ümber lükkama rahapesukahtlust, vaid

tõendama vaidlusaluse vara legaalset päritolu. Seda on võimalik teha ilma, et isik teaks,

millist teavet on tema kohta kogutud ja millised kahtlused on vara osas tekkinud. Kuna

tegemist on isiku valduses oleva varaga, siis on ainult isikul endal olemas tõendid, mis saavad

vara õiguspärast päritolu kinnitada. Kohus ega RAB ei kirjuta isikule ette, millist teavet ta

peab andma või milliseid tõendeid esitama.

Arvestades et praeguse haldusasja menetlusdokumentides sisaldub teave märkega

„Asutusesiseseks kasutamiseks“, samuti dokumentide sisu ja RAB-i põhistusi, on

põhjendatud kuulutada menetlus kinniseks. Sellega kaitstakse nii erinevate isikute eraelulisi

andmeid, pangasaladust kui ka RAB-i läbiviidava menetluse eesmärkide saavutamise

võimalikkust. Avalikkuse huvi tutvuda asjaga ei kaalu praegusel juhul neid eesmärke üles.

5. RAB esitas 30.10.2024 kohtule taotluse, milles palus piirata puudutatud isiku ja tema

esindaja juurdepääsu RAB-i 20.09.2024 taotlusele ning teha puudutatud isikule ja tema

esindajale selle asemel kättesaadavaks RAB-i 25.10.2024 edastatud taotlus, sest 20.09.2024

taotluses oli ekslikult jäänud kinni katmata p-s 3.16 olev teave. Tegemist on infoga, mille osas

tuleb kohaldada juurdepääsupiirangut RahaPTS § 55 lg 3 p 2 alusel, sest see käsitleb

välispäringuga saadud teavet. Kuna RAB-i 20.09.2024 taotluse p-s 3.16 sisalduvat

juurdepääsupiiranguga teksti on osaliselt kajastatud ka kohtu 23.09.2024 määruse kirjeldavas

osas, siis palus RAB avaldada kohtumäärus puudutatud isikule osaliselt.

6. Tallinna Halduskohus piiras 01.11.2024 määrusega puudutatud isiku ja tema esindaja

juurdepääsu RAB-i 20.09.2024 esitatud taotlusele (dtl 37–53), keelates neil tutvuda

kohtutoimikuga seda dokumenti puudutavas osas (resolutsiooni p 1) ning määras avaldada

23.09.2024 määrus osaliselt ja katta määruse p-s 3.3 olev juurdepääsupiiranguga lause kinni

(resolutsiooni p 2).

RAB-i taotlus on RahaPTS § 55 lg 3 p 2 alusel põhjendatud ja tuleb rahuldada. Taotlus

puudutab ühte lauset p-s 3.16, mida ei saa RahaPTS § 55 lg 3 p 2 alusel puudutatud isikule

nähtavaks teha. RAB on jätnud viidatud lause oma 20.09.2024 taotluses ekslikult kinni

katmata, kuid seda viga on võimalik veel parandada, sest kohus ei ole seda taotlust

puudutatud isikule veel kättesaadavaks teinud. RAB esitas 25.10.2024 kohtule taotluse uue

versiooni (dtl 101–117), kus on viidatud lause kinni kaetud. Kohus kontrollis, et muus osas

kattub 25.10.2024 esitatud taotlus 20.09.2024 esitatud taotlusega. Taotluse muus osas

varjamise küsimus on lahendatud kohtu 23.09.2024 määrusega. Digikonteinerit ei ole

võimalik osaliselt kättesaadavaks teha. Kuna RAB edastas 25.10.2024 uuesti taotluse koos

5(13)

3-24-2644

kõigi selle aluseks olevate dokumentidega ühes digikonteineris versioonis, mille võib

puudutatud isikule kättesaadavaks teha, siis lihtsuse huvides teeb kohus puudutatud isikule

20.09.2024 digikonteineri asemel kättesaadavaks üksnes 25.10.2024 edastatud digikonteineri.

25.10.2024 digikonteineris olevad ettekirjutused ja faktilised asjaolud on identsed varem

esitatud dokumentidega. Faktilistes asjaoludes teksti osalise varjamise küsimuse lahendas

kohus 23.09.2024 määrusega.

RAB esitas taotluse varjata osaliselt puudutatud isiku ja tema esindaja eest 23.09.2024

määrust. Selle lahendamisel saab lähtuda HKMS § 175 lg-st 5. See sätestab, et kui otsus

sisaldab teavet, millele on seadusega ette nähtud muu juurdepääsupiirang, avaldab kohus

huvitatud isiku taotlusel või omal algatusel otsuse andmeteta, mille kohta kehtib

juurdepääsupiirang, avaldab üksnes otsuse resolutsiooni või ei avalda otsust. Kohtu

23.09.2024 määruse kirjeldavas osas p-s 3.3 on lause, mis kajastab osaliselt RAB-i

20.09.2024 taotluse p-s 3.16 toodud ja ekslikult kinni katmata jäetud juurdepääsupiiranguga

lauset. Taotlusele juurdepääsupiirangu seadmine kaotab mõtte, kui kohtumäärus tehakse

puudutatud isikule tervikuna nähtavaks. Seega tuleb avaldamisel määruse p 3.3 ühe lause osas

kinni katta. Lause kinni katmine ei riiva puudutatud isiku õigusi. Määruse põhjendused jäävad

kinni katmata ja puudutatud isikul on võimalik veenduda, mis põhjustel kohus RAB-i taotluse

rahuldas. Samuti ei ole puudutatud isikul takistusi vara legaalse päritolu kohta tõendite

esitamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. E.I palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 23.09.2024 ja 01.11.2024

määrused ning teha uus määrus, millega jätta RAB-i taotlus vara käsutamise piiramiseks

rahuldamata ning jätta menetluskulud RAB-i kanda.

Kohus ei ole täitnud enda uurimiskohustust ega nõudnud välja ühegi RAB-i esitatud

põhjenduse või väite aluseks olevaid tõendeid. Kohus ei ole kontrollinud ka ühegi RAB-i

põhjenduse või väite paikapidavust iseseisvalt avalike allikate ja registrite kaudu.

Halduskohus on rikkunud ka põhjendamiskohustust, sest määruses ei ole põhjendatud,

millistele tõenditele tuginedes on jõudnud kohus järeldusele, et RAB-i taotlus on põhjendatud.

Seejuures ei ole ka RAB-i 05.07.2024 ja 02.08.2024 faktiliste asjaolude dokumendid

asjaolusid tõendavad tõendid, vaid tegu on RAB-i paljasõnalisi väiteid ja hinnanguid

koondavate dokumentidega.

Puudutatud isiku AS-i LHV Pank kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX laekusid

10.06.2024 temale kuuluva Leedu äriühingu UAB Pilsenga makstud dividendid 1 135 000

eurot, mis olid tal planeeritud konkreetse kinnisasja ostuks Hispaanias Mallorcal. Isik suhtles

alates raha laekumisest kuni RAB-i 05.07.2024 ettekirjutuse tegemiseni LHV Pank AS-iga,

esitades viimase nõutud selgitusi ja tõendeid raha päritolu kohta ja tehingu kohta, milleks ta

raha vajas. RAB sai nendega arvestada, kuid on võtnud lähtekohaks vastupidise info. Nt kui

puudutatud isik andis juba pangale info, et UAB Pilsenga meeskond koosneb 10 inimesest,

kellest kaheksa töötab mitte töölepingu, vaid võlaõigusliku lepingu alusel, on RAB-i

lähtekoht olnud, et UAB-l Pilsenga on vaid üks töötaja. Samuti on RAB jätnud arvesse

võtmata pangale esitatud info, et puudutatud isik (mitte tema eksabikaasa) on UAB Pilsenga

ainuosanik. Puudutatud isik on esitanud RAB-ile selgitusi ja dokumente 17.07.2024,

18.07.2024, 24.07.2024, 30.07.2024, 15.08.2024 ja 10.09.2024, sh vastates RAB-i esitatud

täiendavatele küsimustele.

RAB-i 05.07.2024 ja 02.08.2024 ettekirjutused ei sisalda mingit infot käsutuspiirangu

kehtestamise aluseks olevate konkreetsete asjaolude kohta ega teavet, millised konkreetsed

asjaolud vajavad tõendamist seatud piirangute tühistamiseks. RAB-i kahtlused seoses UAB

6(13)

3-24-2644

Pilsenga äritegevuse tulemuste kiire kasvuga on põhjendamata. Puudutatud isik on esitanud

RAB-ile kõigi võtmeklientide kohta tehingute ja teenitud tasude väljavõtted ning küsimuste

tekkides täiendavad selgitused. Kahtlus UAB Pilsenga äritegevuse kasvus peab selliste

andmete olemasolul olema põhjendatud enamaga kui RAB-i subjektiivse hinnanguga, et see

on ebausutav. RAB-i viidatud Secure Nordic Payments UAB trahv pärineb 2019. a-st, kui

UAB-d Pilsenga polnud isegi asutatud (UAB Pilsenga registreeriti alles 05.11.2021). Kuna

ettevõte tegutseb Leedus jätkuvalt, saab järeldada, et varasemad probleemid on kõrvaldatud ja

tegevus vastab seadusele. RAB-i viidatud, samuti 2019. a-l avaldatud väited Moorwand LTD

rahapesuga seotuse kohta pärinevad ebausaldusväärsest allikast (veebileht

www.fintelegram.com). Tegu on suvalisel veebilehel avaldatud uudisega, mille autor on keegi

„Tamir“. Kuna Moorwand LTD tegutseb jätkuvalt, saab järeldada, et selle tegevus vastab

seadusele. UAB Pilsenga teenusepakkujate ajalooline väidetav seotus rahapesu tõkestamise

nõuete rikkumisega ei heida kuidagi varju UAB-le Pilsenga. EL-i kodanike poolt teistes EL-i

liikmeriikides äriühingute omamine, samuti valik kasutada UAB Pilsenga teenuseid ei ole

varjamine. EL-i aluspõhimõtteks on mh kapitali ja teenuste vaba liikumine. Puudutatud isiku

eest on osa asjaolusid varjatud, kuid ta ei saa aktsepteerida tõena fakte, mida talle ei ole

avaldatud. Isikul puudub reaalne võimaluse kummutada tõenditega asjaolusid, mida ta ei tea.

Osas, milles puudutatud isikule on info teada, on ta esitanud kiiresti RAB-ile üksikasjalikud

faktid ja neid kinnitavad tõendid. Puudutatud isiku suhtes ei ole alustatud Eestis ega mujal

kriminaalmenetlusi seoses vaidlusaluste ettekirjutuste alusel külmutatud varaga.

Kui kohus oleks täitnud enda uurimiskohustust, oleks ta seoses RahaPTS § 57 lg 1

kohaldamise eelduste täitmisega näinud järgmisi asjaolusid. UAB Pilsenga on Leedus

registreeritud ja tegutsev äriühing, talle on Leedus väljastatud kehtiv tegevusluba

virtuaalvääringu teenuste osutamiseks. UAB Pilsenga suhtes pole algatatud ega käimas

järelevalvemenetlust ega kohaldatud mistahes sanktsioone. UAB Pilsenga pakub vastavalt

tegevusloale e-raha- ja IBAN-teenuseid Suurbritannias asutatud Moorwand Ltd vahendusel,

kellele on omakorda selleks väljastatud kehtiv tegevusluba nii Suurbritannias kui ka Leedus.

Tegu on avalikest registritest nähtava teabega. Leedu Vabariigi avaliku äriregistri andmetel on

puudutatud isik UAB Pilsenga ainuosanik alates 11.09.2023. Ainuosaniku otsus kasumiosa

väljamakseks, mille võttis vastu puudutatud isik UAB Pilsenga ainuosanikuna, tehti

30.04.2023 ja 30.05.2024. Dividendimakse vastavalt 30.05.2024 otsusele tehti isiku

arvelduskontodele 10.06.2024. Arvestamata on jäetud asjaolu, et UAB Pilsenga pakub

sisuliselt rahvusvahelisi pangandusteenuseid, mis võivadki olla vastavalt enda mastaabile

suure kasumlikkusega. Kasumlikkuse kasv ja selle deklareerimine kolmandatele isikutele

viitab, et see on tuleneb seaduslikust tegevusest, sest vastasel juhul seda varjataks. Seejuures

allub UAB Pilsenga majandustegevus, mille käigus ettevõtte kasumit teenis (teenib), Leedu

Keskpanga järelevalvele ja selle õiguspärasust ei ole kahtluse alla seatud. RAB on pidanud

kahtlaseks ka seda, et puudutatud isiku poolt esitatud bilansi väljavõtte kohaselt oli UAB

Pilsengale kuuluval Secure Nordic Payments UAB arvelduskontol 31.03.2024 seisuga

vahendeid kõigest 11 248,09 eurot. Arvestamata on jäetud, et samast bilansi väljavõttest (mis

esitati juba AS-le LHV Pank) nähtuvalt on ettevõttel rahalisi vahendeid ja/või varasid

koguväärtuses 1 676 647,21 eurot. UAB Pilsenga on mh virtuaalvääringu teenuste pakkuja ja

eluliselt on igati loogiline, et ettevõte hoiabki osa enda varadest virtuaalvääringutes, mitte

üksnes FIAT vääringus Secure Nordic Payments UAB arvelduskontol. Puudutatud isikule

teadaolevalt ei ole ükski UAB Pilsenga kliendiks olnud isik või nende klientidega seonduvad

isikud sanktsioneeritud. Sanktsioonidega hõlmatud ei ole ka nende klientide

majandustegevus. Jääb arusaamatuks, kuidas UAB Pilsenga klientide koduleht või sellel

kajastatud info ulatus on seotud käsutuskeeluga koormatud rahaliste vahendite legaalse

päritoluga. RahaPTS § 57 lg 1 kohaldamine eeldab, et see on üleüldse vajalik, s.t peab olema

mõistlikult tuvastatav isiku soov hakata vara varjama, ja kohaldatavale meetmele puuduvad

7(13)

3-24-2644

menetlussubjektide põhiõiguseid vähem riivavad alternatiivid. Arvestades puudutatud isikut,

vaidlusaluse raha päritolu ja selle aluseks olevat majandustegevust ning asjaolu, mille tarbeks

soovis isik vara kasutada, puudub puudutatud isiku puhul igasugune varade peitmise või

varjamise risk.

Vaidlustatavad määrused on õigusvastased ka osas, millega piirati puudutatud isiku õigust

tutvuda kohtutoimiku materjalidega. Isiku ligipääsu piiramine tema suhtes tehtava otsustuse

tegemise aluseks olevatele materjalidele hõlmab endas riivet olulisele põhiõigusele. Seega

tuleb kohtul esimese asjana kujundada objektiivne pilt RAB-i poolt väidetava kahtluse

tegelikus põhjendatuses. Kuna halduskohus ei ole kontrollinud RAB-i väidete tegelikku

põhjendatust, ei saanud ta anda ka sisulist hinnangut sellele, kas ja millises ulatuses on

põhjendatud varjata teavet isiku ees.

8. RAB palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Kuna kohus peab loa andmise taotluse lahendama lihtmenetluses piiratud aja jooksul, on

kohtu uurimiskohustus lihtmenetluses oluliselt kitsam võrreldes tavapäraste reeglite järgi

toimuva halduskohtumenetlusega. Praegusel juhul põhineb rahapesukahtlus peamiselt

välisriigist saabunud vastustele, mida RAB-il ei ole lubatud kolmandatele isikutele, sh kohtule

edastada. Välissuhtlus rahapesu andmebüroode vahel toimub kokkuleppel, et saadud infot ei

levitata teistele ametiasutustele või kolmandatele isikutele, sh kohtulikel eesmärkidel, ilma

eelneva loata. Välisriigist saabunud vastuste analüüsi on käsitletud 20.09.2024 taotluses ja

selle juurde esitatud faktiliste asjaolude dokumentides.

Asjakohane ei ole puudutatud isiku väide, et kohus ei ole isegi kontrollinud avalikest

allikatest RAB-i väidete õigsust, sh seoses sellega, kes on UAB Pilsenga osanik. RAB-i

taotluse aluseks olevad asjaolud ja taotluse põhjendused on kirjeldatud taotluse p-s 3, kus

RAB on välja toonud, et UAB Pilsenga juhatuse liige ja ainuosanik on alates 18.07.2023

puudutatud isik. Kohus lahendas oma 23.09.2024 määrusega RAB-i 20.09.2024 taotlust ning

kontrollis selles esitatud väidete õigsust. 30-päevase piirangu seadmisel tegutseb RAB

piiratud info valguses, sest piirang seatakse olukorras, kus RAB-il tekib teatud vara suhtes

rahapesukahtlus ning RAB alustab raha päritolu kontrollimiseks menetlust, kus kogutakse ja

kontrollitakse infot. Info UAB Pilsenga osaniku kohta ja RAB-i selle kohta tehtud järeldused

ei olnud tekkinud kahtluse peamiseks aluseks. Haldusmenetlus ning asjaolude välja

selgitamine alles käib ning RAB-i taotluses välja toodud asjaolude pinnalt esineb jätkuvalt

põhjendatud rahapesukahtlus vaidlusaluse vara seotuses rahapesuga ja esineb vajadus tagada

vara säilimine asjaolude uurimise ajaks. Seetõttu ei ole RAB ka menetluses lõplikke

seisukohti veel andnud.

Asjaoludest, et UAB Pilsenga on Leedus registreeritud äriühing, omab virtuaalvääringu

teenuse pakkumiseks vajalikku tegevusluba, allub Leedu rahapesu andmebüroo järelevalvele

ning et tema suhtes ei ole Leedus käimas haldusjärelevalvemenetlust ega kohaldatud mistahes

sanktsioone, ei saa järeldada puudutatud isiku kontole dividendidena laekunud rahaliste

vahendite legaalset päritolu. Isikule on antud korduvalt võimalus esitada tõendid raha legaalse

päritolu kohta, kuid esitatud tõendid seda ei tõenda ega ole tekkinud rahapesukahtlust ümber

lükanud. Samuti ei tõenda raha legaalset päritolu puudutatud isiku poolt esitatud selgitused

Nordic Payments UAB järelevalvemenetluste kohta ega ka Moorwand LTD kohta.

Meelevaldsed on ka puudutatud isiku väited, et paberil näidatud kasumlikkuse kasv ja selle

deklareerimine viitab kasumlikkuse tulekule seaduslikust tegevusest, vastasel juhul seda

varjataks. Rahapesu eesmärk ongi kuriteo ja sellest saadud tulu vahel seose kaotamine ja

mulje jätmine, et tegemist on legaalset päritolu varaga. See võib endas hõlmata ka maksude

tasumist eesmärgiga jätta mulje vara legaalsusest, kuid üksnes tehingute deklareerimine ei

tõenda vara legaalset päritolu. RAB on juba 20.09.2024 taotluses (p 3.3) välja toonud, et

8(13)

3-24-2644

kasumlikkuse kasv 86 803 euro suuruselt kahjumilt 2022. a-l 453 236,60 euro suuruse

kasumini 2023. a-l ja 1 036 971,60 euro suuruse kasumini 2024. a esimese kolme kuuga ei ole

tavapärane. Koosmõjus teiste tuvastatud asjaoludega esineb põhjendatud rahapesukahtlus.

Üksnes äriühingu majandusaasta aruandes ja bilansis näidatud info ja deklaratsioonide

esitamine ei tõenda piiratud vara legaalset päritolu.

Puudutatud isikul puudub vältimatu vajadus teada juurdepääsupiiranguga teavet. Isiku enda

valduses või mõjusfääris on piisavad andmed, et tõendada vara legaalset päritolu. Igal juhul

on suurem tõendamiskoormus RAB-il. Juurdepääsupiiranguga teabe avaldamisel võib olla

takistatud rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamine nii riigisisesel kui ka

rahvusvahelisel tasandil. See võib seada ohtu nii käimasolevad uurimised kui ka edaspidise

rahvusvahelise infovahetuse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

9. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei

pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Puudutatud isik on märkinud määruskaebuses, et

soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kuid ei ole selle vajalikkust millegagi põhjendanud.

Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks kohtuistungi korraldamist vajalikuks.

Puudutatud isik on saanud esitada oma vastuväited ja tõendid määruskaebuses ning kirjalik

menetlus võimaldab määruskaebuse kiiremini lahendada.

II

10. RAB esitas halduskohtule taotluse puudutatud isiku AS-i LHV Pank kontol asuva vara

käsutamise piiramiseks RahaPTS § 57 lg 6 alusel. RahaPTS § 57 lg 6 kohaselt võib RAB

juhul, kui vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat ei ole õnnestunud

kindlaks teha, taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku või

tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte

rohkem kui üheks aastaks. RahaPTS § 57 lg 8 järgi käsitatakse kontol oleva vara puhul mh

RahaPTS § 57 lg 6 rakendamisel konto omanikku vara valdajana ja tema omandiõigust ei

eeldata. Kuna RahaPTS § 57 lg 6 reguleerib n-ö jätkutegevust pärast seda, kui RahaPTS § 57

lg-tes 1 ja 3 sätestatud võimalused vara käsutamise piiramiseks on ammendunud ja vara ei ole

(enam) arestitud ka kriminaalmenetluse huvides, peavad RahaPTS § 57 lg 6 kohaldamisel

olema jätkuvalt täidetud ka RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud materiaalsed tingimused

varale käsutuspiirangu seadmiseks. Eelkõige peab esinema kahtlus, et piiratav vara on seotud

rahapesu või terrorismi rahastamisega (RahaPTS § 57 lg 1), piirang peab olema vajalik vara

säilimise tagamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 sissejuhatav lause) ning rahapesukahtlusega vara

valdaja või omanik ei ole RAB-ile tõendanud vara legaalset päritolu (RahaPTS § 57 lg 3 p 1)

või terrorismi rahastamise kahtlusega vara valdaja või omanik ei ole kõrvaldanud kahtlust, et

vara kasutatakse terrorismi rahastamiseks (RahaPTS § 57 lg 3 p 2). Lisaks tuleneb RahaPTS §

57 lg-st 6 nõue, et ka RAB-il endal või kriminaalasja menetlejal pole õnnestunud teha

kindlaks vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat.

11. RAB kehtestas 05.07.2024 ettekirjutusega nr 3-1/460-2 puudutatud isiku AS-is LHV Pank

kontol olevale varale käsutuspiirangu 30 päevaks ja seda pikendati 02.08.2024 ettekirjutusega

nr 3-1/541-2 60 päevaks. RAB-i 05.07.2024 ettekirjutusest nähtub, et käsutuspiirangu

seadmine on vajalik vara säilimise tagamiseks ja seoses vara legaalse päritolu tõendamisega.

RAB-i 02.08.2024 ettekirjutuse kohaselt ei ole puudutatud isik endiselt tõendanud vara

legaalset päritolu ja jätkuvalt on põhjendatud tagada vara säilimist.

9(13)

3-24-2644

12. Halduskohus leidis 23.09.2024 määruses õigesti, et RahaPTS § 57 lg-tes 1 ja 3 sätestatud

tingimused olid täidetud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et RAB-i taotluses on esile

toodud asjaolud, mille alusel esineb jätkuvalt põhjendatud kahtlus, et vaidlusalune vara on

seotud rahapesuga, ning puudutatud isiku esitatud selgitused ei ole olnud piisavad, et olla

veendunud selle vara legaalses päritolus. Ühtlasi ei ole seni õnnestunud vara tegelikku

omanikku või kasusaajat tuvastada. Kuna on kahtlus, et vara on seotud rahapesuga, võib

kahelda selles, et see säilib ilma käsutuspiiranguta. Esineb vajadus tagada vara säilimine, et

see oleks võimalik hiljem tegelikule omanikule tagastada või kriminaalmenetluses

konfiskeerida.

13. Halduskohus ei ole taotluse lahendamisel rikkunud uurimis- ja põhjendamiskohustust.

Haldustoiminguks loa andmine otsustatakse lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4). Selle

menetluse raames ei hinda halduskohus RAB-i korraldatava haldusmenetluse õiguspärasust,

vaid teostab üksnes piiratud ulatusega eelkontrolli. Taotlusele tuleb HKMS § 264 lg 2 järgi

lisada seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalikud tõendid ja seletused ning kohus

võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. Esmajoones tuleks esitada tõendid,

millest nähtub, et käsutuspiirangute seadmise eeldused on täidetud, sh varem seatud

käsutuskeelde puudutavad ettekirjutused koos RahaPTS § 55 lg-s 2 nimetatud dokumentidega

(vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 23.09.2024 määrus nr 3-24-1717, p 11; 06.11.2023 määrus nr

3-23-1813, p 11). RAB on oma 20.09.2024 taotluse aluseks olevad asjaolud ja põhjendused

esitanud taotluse p-s 3 kokku ca 7 lk-l, mis on küll osaliselt puudutatud isiku eest varjatud.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et sellega on RAB oma taotlust vajalikul

määral põhistanud. Seega ei olnud vajalik nõuda RAB-ilt välja täiendavaid tõendeid.

Seejuures ei ole RAB tuginenud ainult puudutatud isiku viidatud avalikult kättesaadavatele

andmetele, vaid ka andmetele, mis ta on saanud välisriigi rahapesu andmebüroodelt ja mis on

kogutud esialgse käsutuspiirangu seadmisele järgnenud haldusmenetluses. Nagu RAB on

vastuses määruskaebusele selgitanud, seatakse 30-päevane käsutuspiirang piiratud info põhjal

ning seejärel kogutakse ja kontrollitakse täiendavalt teavet. Nt asjaolu, et puudutatud isik on

UAB Pilsenga ainuosanik, on RAB esile toonud juba 02.08.2024 ettekirjutuse aluseks

olevates faktilistes asjaoludes (dtl 98) ning samuti halduskohtule esitatud taotluses (dtl 104).

RAB-i 20.09.2024 taotluses toodud andmeid kogumis arvestades ei olnud taotluse

lahendamisel määravat tähtsust sellel, et halduskohus ei ole kontrollinud üksikasjalikult RAB-

i väidete paikapidavust avalikest allikatest. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on

puudutatud isiku õiguste kaitse tagatud eeskätt sellega, et kõrgema astme kohtul on võimalik

kontrollida, kas mh juurdepääsupiiranguga teabel põhinevad halduskohtu järeldused on

põhjendatud.

14. Praeguses loaandmise menetluses ei tuvasta kohus käsutuspiirangu all oleva vara

ebaseaduslikku päritolu ja selle tegelikku omanikku või kasusaajat, vaid teeb kindlaks piisava

rahapesukahtluse olemasolu. Arvestades RAB-i esitatud andmeid, esineb ringkonnakohtu

hinnangul jätkuvalt rahapesukahtlus. Viimast ei lükka ümber puudutatud isiku esile toodud

asjaolud, et UAB Pilsenga ja Moorwand Ltd omavad vajalikku tegevusluba, alluvad

järelevalvele, UAB Pilsenga suhtes ei ole Leedus käimas haldusjärelevalvemenetlust, tema

ega tema klientide suhtes pole kohaldatud sanktsioone ning saadud kasumit ei varjata. RAB-i

üheks põhiülesandeks on rahapesule viitava teabe kogumine ja analüüsimine, mille käigus

kontrollitakse saadud andmete olulisust rahapesu või sellega seotud kuritegude tuvastamiseks

või kohtueelseks uurimiseks ning rahapesukahtluse kontrolli raames võtab RAB vajaduse

korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ja edastab kuriteo tunnuste avastamisel materjali

viivitamata pädevale asutusele (RahaPTS § 54 lg 1 p 1 ja lg-d 2‒3). Praeguse

haldusmenetluse eesmärk ongi eeskätt tagada vara säilimine tekkinud rahapesukahtluse tõttu

ning selle eesmärgiga varale käsutuspiirangu seadmise eelduseks ei ole, et eelnevalt oleks

varaga seotud äriühingutele juba mingeid sanktsioone kohaldatud või nende tegevusluba

10(13)

3-24-2644

kehtetuks tunnistatud. Nagu RAB on selgitanud, ongi rahapesu puhul eesmärk jätta mulje, et

tegemist on õiguspärasel viisil saadud varaga.

15. Kokkuvõttes oli puudutatud isiku vara käsutamise piiramine maksimaalselt üheks aastaks

õiguspärane. Kuigi vara käsutamise piiramine riivab vara väidetava omaniku õigusi

intensiivselt, tagab piirang vara säilimise ja selle rakendamine on ajaliselt piiratud.

Puudutatud isik ei ole seejuures määruskaebuses esile toonud asjaolusid, mille põhjal tuleks

järeldada, et ajaliselt piiratud käsutuspiirangu kohaldamine riivab tema õigusi

ebaproportsionaalselt.

16. Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus kontol olevale varale seatud käsutuspiirangut

puudutavas osas rahuldamata ja halduskohtu 23.09.2024 määruse resolutsiooni p 3 muutmata.

III

17. Menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde

kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju (HKMS § 27 lg 1 p 1

ja § 88 lg 1). HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud

alustel, sh riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks, mis hõlmab asutusesiseseks

kasutamiseks tunnistatud teabe kaitset (HKMS § 79 lg 1 p 1). Tutvumisõiguse piiramine on

lubatud vaid tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest

tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. Selliselt piiratakse

menetlusosalise Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma

kohtuasja arutamise juures, mis on seadusereservatsioonita põhiõigus ja mille piiramist saaks

seetõttu õigustada üksnes vajadus kaitsta teisi põhiõigusi või muid põhiseaduslikke väärtusi

(vt nt Riigikohtu 23.05.2024 määrus nr 3-23-671, p 9).

18. RAB-i ettekirjutuste faktilisi asjaolusid kajastavad dokumendid ja RAB-i 20.09.2024

taotlus on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. RAB tugines taotluse ning ettekirjutuste

faktilisi asjaolusid kajastavate dokumentide terviktekstidele juurdepääsupiirangu seadmise

taotlemisel RahaPTS § 55 lg 3 p-dele 1–3. Nimetatud sätete järgi on RAB-il õigus keelduda

faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga tutvumise võimaldamisest, kui: 1) see takistaks

rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist; 2) dokumendis sisalduva teabe avaldamine

oleks vastuolus seaduse või rahvusvaheliste kokkulepetega, sealhulgas rahvusvahelise

koostöö raames kehtestatud piirangutega; 3) see ohustaks tõe väljaselgitamist

kriminaalmenetluses.

19. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on 23.09.2024 määrusega põhjendatult piiranud

HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 alusel puudutatud isiku ja tema esindaja juurdepääsu RAB-i

20.09.2024 taotluse ning 05.07.2024 ja 02.08.2024 ettekirjutuste faktilisi asjaolusid

kajastavate dokumentide terviktekstidele. Varjatav teave on selline, mille isikule

avalikustamine võib ohustada rahapesu tõkestamist, RAB-i võimalusi rahvusvaheliseks

koostööks ning tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses. Dokumentides sisalduva teabe

põhjal saab isik teha järeldusi, millist infot ja millisest allikast on olnud võimalik RAB-il

koguda, missuguse teabe alusel on rahapesukahtlus loetud piisavaks, millistes riikides on

rahapesukahtlusega seotud isikutel tuvastatud vara olemasolu jms. Sellise teabe tutvustamine

võib aidata isikutel moonutada või varjata oma andmeid või tegevuse ümber korraldada viisil,

mis võib takistada praeguse juhtumiga seoses info kogumist, aga ka rahapesu tõkestamist

tulevikus. RAB on seda oma taotluses selgitanud ja seostanud ka konkreetse juhtumi

asjaoludega. Välisriigi rahapesu andmebüroodelt saadud teabe avaldamine on lisaks võimalik

vaid juhul, kui selleks on olemas asjaomase büroo nõusolek (vt Riigikohtu 23.05.2024 määrus

nr 3-23-671, p 19). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegu on huvi saladuse

hoidmise vastu kaalukam puudutatud isiku huvist toimikuga tutvuda. Kohtupraktikas on

varem selgitatud, et RAB-i poolt varale käsutuspiirangu seadmise vaidlustamisel ei ole

11(13)

3-24-2644

puudutatud isikul vaja tingimata teada kõiki selle aluseks olevaid asjaolusid (vt samas, p 16).

Puudutatud isikult ei nõuta praeguses vaidluses RAB-i kahtluste (või nende aluseks oleva

teabe) ümberlükkamist, vaid tõendeid ja selgitusi vara päritolu seaduslikkuse või varakäsutuse

seadusliku eesmärgi kohta. Selleks, et tõendada vara legaalset päritolu, ei vaja isik vältimatult

kogu teavet selle kohta, milliste andmete või asjaolude pinnalt on RAB-il rahapesukahtlus

tekkinud. Kuigi isiku võimalus esitada konkreetseid vastuväiteid RAB-i poolt tuvastatule on

oluliselt piiratud, ei ole tal siiski mingeid takistusi esitada oma tõendid, mis kinnitavad, et

tema on pangakontol oleva vara tegelik kasusaaja ja vara päritolu on legaalne (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 23.09.2024 määrus nr 3-24-1717, p-d 12 ja 13).

20. Kuna puudutatud isiku ja tema esindaja juurdepääsu piiramine RAB-i 20.09.2024 taotluse

ning 05.07.2024 ja 02.08.2024 ettekirjutuste faktilisi asjaolusid kajastavate dokumentide

terviktekstidele oli põhjendatud, oli põhjendatud 01.11.2024 määrusega juurdepääsu

piiramine ka RAB-i 20.09.2024 taotluses ja halduskohtu 23.09.2024 määruse p-s 3.3

sisalduvale ühele lausele, mis käsitleb välispäringuga saadud teavet ja mille RAB jättis

esialgu ekslikult kinni katmata. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus 23.09.2024

määruse p-s 3.3 sisalduva lause puudutatud isiku eest varjamise alusena osutanud aga

ekslikult HKMS § 175 lg-le 5. HKMS § 175 reguleerib kohtulahendi avaldamist seda

taotlevale menetlusvälisele isikule või pärast jõustumist selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus

(vt HKMS § 175 lg-d 1 ja 2). Seega on HKMS § 175 lg-le 5 tuginemine asjakohane juhul, kui

kohus soovib määrata, millises ulatuses saab kohtulahendi avaldada avalikkusele või

menetlusvälistele isikutele, mitte juhul, kui tuleb otsustada selle avaldamine

menetlusosalistele ja nende esindajatele. Kuigi iseenesest on praegusel juhul asjakohane ka

reguleerida 23.09.2024 määruse arvutivõrgus avaldamise ulatust, taotles RAB 30.10.2024

menetlusdokumendis siiski eeskätt 23.09.2024 määruse osalist kinnikatmist puudutatud isiku

ja tema esindaja eest. Ringkonnakohtu hinnangul on ka siinkohal tegemist menetlusosalise

toimikuga tutvumise õiguse piiramisega HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 alusel.

Ringkonnakohus muudab selles osas halduskohtu 01.11.2024 määruse põhjendusi. Ühtlasi

täiendab ringkonnakohus halduskohtu 01.11.2024 määruse resolutsiooni järgmise punktiga:

„Piirata E.I ja tema esindaja juurdepääsu Tallinna Halduskohtu 23.09.2024 määruse

terviktekstile (dtl 128–134), keelates neil tutvuda kohtutoimikuga asjaomases osas“.

21. Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus toimikule juurdepääsu piiramist puudutavas osas

rahuldamata ning halduskohtu 23.09.2024 määruse resolutsiooni p 2 muutmata. Halduskohtu

01.11.2024 määruse resolutsiooni tuleb täiendada ja põhjendusi muuta vastavalt käesoleva

määruse põhjendustele.

IV

22. RAB taotleb ringkonnakohtus piirata RahaPTS § 55 lg 3 p-de 1–3 ning HKMS § 79 lg 1 p

1 ning § 88 lg 2 alusel puudutatud isiku ja tema esindaja juurdepääsu 03.12.2024 vastuse

terviktekstile, sest peab vajalikuks hoida osaliselt saladuses vastuse p-des 2.7, 3.1.3 ja 3.1.7

sisalduvat teavet. RAB on esitanud ringkonnakohtule 03.12.2024 vastuse osaliselt kinnikaetud

versiooni, mida võib puudutatud isikule ja tema esindajale avaldada.

23. Ringkonnakohus leiab, et RAB-i taotlus on põhjendatud. RAB-i 03.12.2024 vastuse p-des

2.7, 3.1.3 ja 3.1.7 kinnikaetud teave seostub sama teabega, millele halduskohus seadis

vaidlustatud määrustes põhjendatult juurdepääsupiirangu. Seega on ka RAB-i 03.12.2024

vastuse p-de 2.7, 3.1.3 ja 3.1.7 osaline varjamine puudutatud isiku ja tema esindaja eest

HKMS § 88 lg 2 ja HKMS § 79 lg 1 p 1 alusel põhjendatud. Ringkonnakohus lähtub eespool

toodud põhjendustest ega asu neid siinkohal kordama. Puudutatud isikule ja tema esindajatele

on avaldatud RAB-i 03.12.2024 vastus osaliselt kinni kaetud kujul. Kuna tutvumisõiguse

piiramine asjaomases osas eeldab menetluse kinniseks kuulutamist (vt HKMS § 77 lg 1,

12(13)

3-24-2644

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1), tuleb ühtlasi menetlus kõnealuse vastuse

tervikteksti osas kuulutada kinniseks.

V

24. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda. RAB ei

ole esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)