4-24-3512/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2024, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-24-3512

Kohtunik

Rutt Teeveer

Väärteoasi

Andras Kaasiku kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri 11.10.2024. a otsusele väärteoasjas

nr 2780,24,014926

Menetlusalune isik

Kaitsja

Andras Kaasik

Isikukood 37107252716; elukoht XXX; e-post XXX

vandeadvokaat Piret Pallo, Advokaadibüroo

Pallo&Partnerid, e-post piret.pallo@pallo.ee

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur

asukoht Riia 132, Tartu; e-post ppa@politsei.ee

RESOLUTSIOON

1. Jätta Andras Kaasiku kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna

prefektuuri 11. oktoobri 2024. a otsus väärteoasjas 2780,24,014926 muutmata.

2. Rahatrahv 65 trahviühikut, s.o 260 eurot tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri 11. oktoobri 2024. a otsuses nr 2780,24,014926 märgitud

arvelduskontole ja viitenumbriga 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest.

3. Menetluskulud jätta Andras Kaasiku kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluse käik

1. 14. septembril 2024 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu

politseijaoskonna patrullpolitseinik Sten Edala väärteoprotokolli väärteoasjas nr

2780,24,014926. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis Andras Kaasik 14. septembril 2024 kl

17.12 Tartu maakonna Tartu valla Jõhvi-Tartu-Valga maantee 111. kilomeetril

mootorsõidukit Toyota Landcruiser 200 reg numbriga XXX kiirusega 117 km/h +/- 4 km/h.

Suurim lubatud kiirus antud teelõigul on 90 km/h. Seega ületas A. Kaasik lubatud kiirust

mitte vähem kui 23 km/h.

2. A. Kaasik esitas 1. oktoobril 2024 väärteoprotokollile vastulause, milles märkis, et ei

nõustu kiirmenetluse ja rikkumisega. Teda peatanud politseinik ei näidanud, kuidas ja millega

oli kiirus fikseeritud. Politseiniku sõnul mõõdeti kiirust statsionaarse seadmega, mille näitu ei

saanud talle näidata põhjusel, et samal hetkel menetleti teist rikkumist ja A. Kaasikut ei olnud

võimalik politseiautosse kutsuda. Politseinik proovis näidata videot nutitelefonist, kuid see ei

avanenud. Pärast seda lahkus politseinik mõneks ajaks ning tagasi tulles näitas nutitelefonist

mingit videot liikuvatest autodest, kus ekraani allosas jooksid loetamatud numbrid. A.

Kaasiku hinnangul ei mõõdetud tema auto kiirust, vaid tema ees liikunud auto kiirust ja

kuidas on võimalik fikseerida ja menetleda kaht rikkumist korraga. Politseinik vastas

üleolevalt, et te ei pea kiirmenetlusega nõustuma ja võite vajadusel kohtusse pöörduda. Autos

kõrvalistuja hinnangul liikus hoopis eespool olev auto kiiremini ja võib olla mõõdeti eespool

oleva auto kiirust. A. Kaasiku hinnangul polnud põhjust teda kiiruse ületamise eest peatada.

Väidetav kiiruse ületamine ei ole tõendatud.

3. 11. oktoobril 2024 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu

politseijaoskonna menetlustalituse teabegrupi esiasjade uurija Cristel Jakobson otsuse

väärteoasjas nr 2780,24,014926. Otsuse kohaselt rikkus A. Kaasik LS § 15 lg 1 p 1 ning

väärtegu on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 alusel. Kohtuväline menetleja selgitas, et

patrullsõiduki pardakaamera salvestiselt nähtub kaks vastu liikuvat sõidukit, esimene must ja

tagumine valge ning neile vastu liikuv kiirabi. Kiirusmõõturi näit hüppab erinevate kiiruste

vahel – 95+- ja 117+-. Numbrid kõiguvad edasi-tagasi, kuna kiirusmõõtur mõõdab

kordamööda mõlemat vastu tulevat sõidukit. Mingil ajahetkel katab kiirabi tagumise sõiduki

ja sel hetkel ei saa mõõta tagumise auto kiirust. Seega kuvab ekraanile kiirus 95 km/h, mis

saab olla vaid esimese musta värvi sõiduki kiirus. Seega sõidab tagumine valge auto

kiirusega 117 +/- 4 km/h. A. Kaasikut karistati rahatrahviga 65 trahviühikut, s.o 260 eurot.

4. 28. oktoobril 2024 esitas A. Kaasiku kaitsja Tartu Maakohtule kaebuse 11. oktoobri 2024

PPA otsuse peale. Kaebaja palub tühistada otsuse täies ulatuses. Kohtuväline menetleja on

otsuse tegemisel põhjendamatult jätnud arvestamata menetlusaluse isiku vastulausega.

Kaebajale jääb arusaamatuks, kas sõidukiiruse mõõtmine ja tuvastamine viisil, kus kiirus

hüppab ja kõigub on üksnes menetleja subjektiivne hinnang, milline sõiduk kiirust ületada

võis või tuleneb selline kiiruse tuvastamise meetod automaatse kiirusmõõturi tootja

kasutusjuhendist või tüübikinnitustunnistuses esitatud tingimustest. Otsusest ei selgu, kust

tuleneb teadmine, et kiirusmõõtur on mõõtnud just musta või valge auto kiirust. Kaebaja

viitab kaebuses määrusele „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile

ning mõõtetulemuste töötlemisele“, leides, et määruse § 16 kohaselt mõõtetulemuse

dokumenteerimise nõuetest nähtub see, et ühte salvestist saab kasutada üksnes ühe

sõidukiirust ületanud sõiduki puhul, mitte mitme sõiduki puhul. Menetlejad ei ole kaebaja

hinnangul käitunud vastavalt seadusele ning on otsuse tegemisel tuginenud üksnes enda

subjektiivsele arvamusele. Kaebaja märkis, et ei soovi kohtuistungist osa võtta.

5. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha 20. novembril 2024. Kohtuväline

menetleja ei nõustu kaebaja poolt esitatud kaebusega, palub jätta kohtuvälise menetleja

otsuse jõusse ning menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata. Õigusabikulud jätta

menetlusaluse isiku kanda.

2 (9)

5.1. Kohtuvälise menetleja hinnangul on isiku süü teo toimepanemisel leidnud tõendamist.

Kohtuväline menetleja selgitas, et Stalker kiirusemõõtja tööpõhimõtteks on tuvastada kas

kiireim objekt või lähim objekt, mille kiir tuvastab. Videosalvestiselt on näha, et kauguses

patrullsõiduki ees liiguvad lähemale kaks objekti, esimene tume ja teine valge sõiduk. Näha

on ka seda, et tagumine jõuab esimesele lähemale ning neile mõlemale liigub vastu

kiirabibuss. Kuna kiirusemõõtur mõõdab mõlemat autot, siis viskab mõlemad kiirused ka

radarinäidikule. Ühele kuvatakse kiirus 95, mis veidi auto kiiruse muutuste tõttu kõigub ja

teisele sõidukile kuvatakse kiirus 117, mis samuti kiiruse muutudes kõigub. Kuna tagumine

auto liigub esimesele lähemale, on selge, et suurem kiirus peab olema tagumise auto oma ja

kui vastutulev kiirabiauto liigub tagumisele ette ehk blokeerib radari, siis jääb ekraanile

kuvama ainult esimese auto kiirus ja see on aeglasem kui 95 km/h. Seega on selge, et

tagapool liikunud valge Toyota liikus kiirusega 117 km/h.

5.2. Ametnikel on pädevus Stalkeri tööpõhimõtete tundmisel ja kasutamisel, et tuvastada

tegelik kiiruseületaja. Kohtuväline menetleja selgitas ka mõõteseadme paigaldamist ja

töökorras olekut. Seadmed taadeldakse ja paigaldatakse vastavalt korrale, seda teeb

Metroserdi volitatud labor. Igal mõõteriistal on olemas ka taatlustunnistus, mille kohtuväline

menetleja kohtule materjalidega esitab. Kiirusemõõtmine toimus radartüüpi mõõturiga

Stalker DSR 2X, menetleja lisas oma seisukohale foto, mis pärineb kasutusjuhendist ning

selgitas, et ekraanil kuvatakse 5 numbritega ekraani, millest parempoolsel roheliste

numbritega ekraanil kuvatakse patrullsõiduki kiirus seadme kasutamise ajal Paneeli

keskmisel ekraanil on ülemise akna juures kirjas REAR/FAST/LOCK ning alumisel

FAST/LOCK/FRONT. Nendele ekraanidele kuvatakse kas esimese või tagumise

kiirusmõõturi püütud kiireim kiirus, mida saab lukustada. Vasakpoolsetel ekraanidel on kirjas

SAME/OPP/XMIT, kuhu kuvatakse jooksvalt liikuvate sõidukite kiirused, vastavalt kas

kiireim, lähim või tugevaim, kiirema näidu kuvab alati ka keskmisesse FAST aknasse. Lisaks

on paremal kõigil väikesed nooled nii üles kui alla suunaga, mis tähendavad, et mõõdetav

sõiduk kas läheneb või kaugeneb.

5.3. Stalkeri kiirusmõõtur teeb paljud toimingud automaatselt. Kaasa arvatud kiireima ja

tugevaima signaali eristamine ja kuvamine selleks ette nähtud ekraanidele. Seega on Stalkeri

ekraani jälgides selgelt aru saada, millised kiirused ja kus kuvatakse. Kohtuväline menetleja

on vastulausega tutvunud ja arvestanud selles olevaid selgitusi. Kuna tõendeid uurides oli

selge, et valge Toyota juht pani talle etteheidetud rikkumise toime, tegi menetleja otsuse

määrata karistuseks rahatrahv.

5.4. Kohtuväline menetleja rõhutas, et kuna kiiruseületamised on Eestis väga suur probleem,

on ka avalik huvi selliste rikkumiste menetlemisel suur. Iga järgneva samalaadse rikkumise

eest on tavapärane praktika selline, et rikkumised lähevad rangemaks.

5.5. Nii mõõtmist teostanud politseiametnik kui väärteo otsust koostanud kohtuväline

menetleja on tõendeid uurides veendunud, et kiiruseületamine toimus just sõidukiga Toyota

reg nr XXX. Rikkumise raskus on keskmine, kuna see on toime pandud avalikult tihedalt

kasutataval maanteel, kiiruse ületamise puhul on oht teistele liiklejatele suur ja suurema

kiiruse puhul liiklusõnnetusse sattudes on ka tagajärjed tavalisest traagilisemad. Lisaks on

menetlusalusel isikul kehtiv karistus LS § 201 lg 1 eest. Seega on määratud karistus

proportsionaalne ja täidab eripreventiivset eesmärki.

5.6. Kohtuväline menetleja nõustus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

3 (9)

Kohtuotsuse põhjendused

6. VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses,

sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

7. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles

vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid

nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.

8. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit

tunnis. LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

9. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et Andras Kaasik juhtis 14.

septembril 2024 kella 17.12 ajal Tartu maakonnas Tartu vallas Jõhvi-Tartu-Valga maantee

111. kilomeetril valget mootorsõidukit Toyota Landcruiser 200 registreerimisnumbriga

XXX. Samuti ei ole vaidlust selles, et nimetatud teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 90

km/h.

10. Vaidlus seisneb selles, kas kiirust ületas A. Kaasiku juhitud mootorsõiduk ning kas

kiiruse mõõtmine toimus vastavalt kehtivatele nõuetele.

11. Järgnevalt annab kohus hinnangu mõõtmise ettevalmistamisele (kas kiirusmõõturi seadet

on enne mõõtmist vastavalt nõuetele kontrollitud, kas mõõtjaks on olnud pädev isik),

mõõtmise protsessile ning sellele, kas seadmega tuvastatud kiiruse ületanud mootorsõiduki

juhiks oli A. Kaasik.

12. Väärteoprotokollis on kirjeldatud, et A. Kaasik juhtis mootorsõidukit kiirusega 117 km/h

+/- 4 km/h. Protokollis on tõenditena loetletud pardakaamera salvestis, tunnistaja ütlused,

kiirusmõõturi kasutamise protokoll.

13. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt teostas 14. septembril 2024 riiklikku

järelevalvet patrullpolitseinik Sten Edala, kes kasutas liiklusjärelevalve kiirusmõõturit

Stalker DSR 2X S.N DP009622, näidik 200-0654-00, antenn KC031308, antenn KR009138

(6473).

14. LS § 199 lg 7 sätestab, et nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi

mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Vabariigi Valitsuse 16. juunil 2011. a vastu võetud määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (edaspidi

määrus) § 1 lõike 1 kohaselt on kiirusmõõturiks laserkiirusmõõtur või radarkiirusmõõtur.

Kohtuväline menetleja on vastulauses selgitanud, et Stalker DSR 2x puhul on tegemist

radartüüpi mõõturiga.

15. Kaitsja on kaebuses viidanud määrusele nr 78, kuid tuginenud vääralt regulatsioonile, mis

puudutab laserkiirusmõõturi mõõteprotseduure. Kohtul ei ole alust arvata, et kohtuväline

menetleja on vastulauses eksinud mõõturitüübiga. Kohtuväline menetleja on esitanud

4 (9)

kuvatõmmise Stalker DSR 2X kiirusmõõturi paneelist ning selgitanud seadme

tööpõhimõtteid. Kuigi tegemist on statsionaarse seadmega, mis on paigaldatud seisvasse

patrullsõidukisse, ei ole tegemist nimetatud määruse kontekstis automaatse

kiirusmõõtesüsteemiga (määruse § 11-18), mis fotografeerib või filmib automaatselt

sõidukiiruse ületanud sõiduki ja koostab salvestise (§ 16). Määruse §-st 11 nähtub, et

automaatse kiirusmõõtesüsteemi osaks on laserkiirusmõõtur. Määrus eristab

laserkiirusmõõtureid ja radarkiirusmõõtureid ning nende mõõtmismetoodikad on määrusest

tulenevalt erinevad. Määruse § 1 lg 3 kohaselt on radarkiirusmõõturiks kiirusmõõtur, mille

mõõtemeetodi aluseks on väljasaadetud ja tagasipeegeldunud kõrgsageduslaine sageduse

erinevuse mõõtmine sõltuvalt mõõteobjekti kiirusest (Doppleri efekt). Määruse § 9 lg 2

kohaselt radarkiirusmõõturi kasutamisel valitakse mõõtmiseks vastav mõõte- ja suunarežiim

ning suunatakse kiirusmõõtur mõõteobjektile; kui Doppleri helisignaal on sisse lülitatud, ei

tohi mõõtmisel tekkiv helisignaal olla katkendlik ega selle helikõrgus hüppeliselt muutuda.

16. Määruse § 6 lg 1 kohaselt kontrollitakse mõõtmise ettevalmistamisel, et kiirusmõõturi

taatluskohustus oleks testitud ning lg 4 kohaselt viiakse igapäevaselt läbi enne

mõõtetegevuse alustamist (p 1) test kiirusmõõturi töökorras oleku kohta vastavalt tootja

kasutusjuhendile, (p 2) ekraani kontroll, kusjuures kiirusmõõturi skaalanumbrid peavad

olema selgelt loetavad ja kõik ekraani kuvamissektorid peavad töötama. Seadet on protokolli

kohaselt testitud 14. septembril 2024 kl 08.30 ning selle juurde on märgitud, et seade on

töökorras. Taatlustunnistuselt nähtub, et kiirusmõõtur Stalker DSR 2X on taadeldud 30. juulil

2024. Pardakaamera videosalvestiselt nähtub patrullsõidukisse statsionaarselt paigaldatud

kiirusmõõtmise seade, mille ekraanipaneel on kohtu hinnangul loetav ja kuvamissektoritel

kuvatakse sõidukite liikumisel vastavad kiirusnumbrid. Kohus ei tuvastanud ka muid

määruses toodud nõuetele mittevastavaid asjaolusid, mille tõttu ei oleks mõõtmist nimetatud

seadmega tohtinud teostada.

17. Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui

mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on

akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast

mõõtemetoodikat. Määruse § 3 lg 1 kohaselt peab kiirusmõõturiga sõidukiirust mõõtev

politseiametnik või abipolitseinik olema läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku

väljaõppe.

18. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule 21. novembril 2024 koostatud teatise, mille

kohaselt on patrullpolitseinik Sten Edela, kes mõõtmise teostas, läbinud 15. märtsil 2021

laseri ja radari kiirusemõõtmise koolituse.

19. Menetlusalune isik on selgitanud väärteoprotokollis, et ta ei ole aru saanud, kuidas kiirus

on fikseeritud. Peatumise hetkel ega protokolli koostamise ajal ei näidatud, kuidas ta kiirust

ületas. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli on märgitud, et juhile näidati seadme tabloole

fikseeritud lugemit. Samas on märkusena märgitud protokolli lõpposas menetlusaluse isiku

avaldus, milles ta on märkinud, et kiiruse mõõdiku näitu ei näidatud, samal ajal menetleti

teist rikkumist ja väidetavalt sellepärast ei saanud näitu näidata. Vastulauses on A. Kaasik

märkinud, et politseiametnik selgitas kohapeal, et tal ei olnud võimalik näitu näidata, kuna

samal hetkel menetleti teise isiku rikkumist ja teda polnud võimalik politseiautosse kutsuda.

Seejärel proovis ametnik näidata videot kiiruse ületamisest, mis ei avanud. Veidi hiljem tuli

politseiametnik tagasi ja näitas mingit videot liikuvatest autodest, kus ekraani allosas jooksid

loetamatud numbrid. Kaebuses jäi menetlusalune isik oma varasema seisukoha juurde.

5 (9)

20. Seega nähtub menetlusaluse isiku vastulausest, et ta on tutvunud talle etteheidetava

rikkumise salvestisega sündmuskohal. Kaebemenetluses ei ole menetlusalune isik esitanud

etteheiteid, millest nähtuks, et ta pole pardakaamera salvestisega tutvunud. Kaebuses on

tuginetud kohtuvälise menetleja otsuses olevale kirjeldusele pardakaamera salvestisest. Seega

ei ole kohtul alust arvata, et menetlusalune isik ei oleks rikkumist tuvastava salvestisega

saanud tutvuda.

21. VTMS § 31 lg 11 sätestab, kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo

tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla

väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos

väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja

lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestis toime pandud

rikkumisest vastab neile nõuetele.

22. Kohus, tutvunud kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestisega (pardakaamera

salvestis) kiiruse mõõtmise kohta, tuvastas järgnevat. Salvestisele on märgitud kuupäev 14.

september 2024, videosalvestis algab kl 17.11.31 ning kestab 1 minuti. Salvestiselt nähtub

seisva mootorsõiduki (patrullauto) armatuur ja esiakna vaade, esiakna armatuurile on

paigaldatud kiirusmõõtur (esiakna peegelpildilt loetuna nr DP009622).

23. Protokolli kohaselt liikus menetlusaluse isiku poolt juhitav Toyota Landcruiser 200

mõõtvale patrullsõidukile vastu. Ka salvestise lõpposas ilmub nähtavale nimetatud valge

Toyota märgiga sõiduk, mille registreerimismärgi täheline osa (XVX) on uduselt loetav.

Toyota ees liigub tume kastiga maastur. Kell 17.12.07 liigub patrullsõidukist kaugenedes

kiirabiauto ning kiirabiautost möödub esmalt patrullsõidukile lähenev tume kastiga maastur

ja seejärel valget värvi Toyota Landcruiser. Salvestist jälgides on näha, et kiirusmõõtur

märgib lähenevate sõidukite kiirusteks 95 ja 117, need kiirused kiirusmõõturi paneelil

vahelduvad. Järgnevalt ei näita kiirusemõõtur ühegi sõiduki kiirust, kui kiirabi katab esimese

tumeda sõiduki, on näha tagumise auto (mis ilmub kaadrisse paremalt kurvist) kiirusena 115

km/h. Seejärel mõõdab kiirusemõõtur taas 95 km/h ja 117 km/h vaheldumisi. Kui kiirabi

visuaalselt videopildilt enam ei nähtu, on näha, et kiirusmõõtur mõõdab läheneva sõiduki

kiiruseks 95 km/h, tegemist on tumeda kastiga maasturiga. Seejärel mõõdab kiirusmõõtur

kiiruseks uuesti 117 km/h (vahepeal hüpleb näit eesoleva tumeda sõiduki 95 km/h kiiruse

peale), mis hakkab järjest langema kuni ca 60 km/h. Kiiruse langemine 117 km/h alla on

selgelt nähtav, hoolimata asjaolust, et kiirus hüpleb vahelduvalt ka eesoleva sõiduki näidu

peale. Sellel ajahetkel, kui Toyota kiirust langetab, ei ole kaadris ühtegi teist liikuvat

sõidukit, mistõttu on kohtu hinnangul selge, et nimetatud sõidukit juhtiv menetlusalune isik

pani toime nimetatud kiiruse ületamise. Videosalvestist jälgides on üheselt tuvastatav, et

langeva kiirusega mootorsõidukiks on valge Toyota, mida menetlusalune isik juhtis.

24. Ka tunnistaja S. K. (PPA ametnik) on andnud ütluseid 14. septembril 2024, mille

kohaselt teostas ta järelevalvet Tartu maakonnas Tartu valla Jõhvi-Tartu-Valga maantee 111.

kilomeetril. Rikkumise pani toime Toyota Landcruiser reg nr XXX juhtinud juht A. Kaasik

kell 17.12, ta juhtis mootorsõidukit kiirusega 117 km/h, lubatud suurim sõidukiirus antud

lõigul oli 90 km/h. Seega ületas juht kiirust mitte vähem kui 23 km/h. Mõõtmise ajal liikus

mitu sõidukit. Antud sõiduk jõudis järele pärisuunas ees liikuvale sõidukile.

25. Kohtuväline menetleja on kirjalikus seisukohas selgitanud Stalker DSR 2X ekraanil

sisalduvat ning tööpõhimõtet. Nimetatud kiirusmõõtur mõõdab kiiruseid automaatselt –

mõõdik eristab kiireima ja tugevaimat signaali. Ekraanil on 5 numbritega ekraani,

6 (9)

parempoolsel patrullsõiduki kiirus seadme kasutamise ajal (videosalvestiselt nähtuvalt seal

numbrit ei kuvata, kuna patrullsõiduk seisab paigal). Paneeli keskmisel ekraanil kuvatakse

kas esimese või tagumise kiirusmõõturi kiireim kiirus, mida saab lukustada. Vasakpoolsetel

ekraanidel (kus on tuvastatud ka nimetatud kiiruseületus) kuvatakse jooksvalt liikuvate

sõidukire kiiruseid, kas kiireim või lähim või tugevaim, kiireima näit kuvatakse FAST

aknasse. Lisaks on ekraanide kõrval parem väikesed nooled nii üles kui allapoole suunaga,

mis tähendab, et mõõdetav sõiduk läheneb või kaugeneb mõõturist.

26. Kohus ei nõustu eeltoodud tõendeid kogumis hinnates kaitsja väitega selle kohta, et

kiiruse mõõtmine toimus menetlejate suvahinnangu järgi. Pardakaamera salvestiselt on

üheselt näha, et menetlusaluse isiku poolt juhitud Toyota kiirus oli suurem kui eesoleva

sõiduki kiirus, kuivõrd kiirabiauto möödumisel tuvastab kiirusmõõtur mõlema sõiduki

kiiruseid, kuid pärast seda, kui Toyota ees olev mootorsõiduk kaadrist kaob, on Toyota

jätkuvalt langev kiirus selgelt eristatav (ca 109 km/h pealt alla kuni ca 60 km/h). Samuti on

tunnistaja andnud ütlusi, et Toyota jõudis eesolevale sõidukile järele, mistõttu pidi olema

selle kiirus suurem kui eesoleval sõidukil. Määrusest ei nähtu piiranguid radartüüpi

kiirusmõõturite mõõteobjektide arvu osas (lasertüüpi kiirusemõõturitel ei tohi määruse § 9 lg

3 p 4 kohaselt olla mõõtesignaali sihtmärgi alas teisi sõidukeid), seega võib mõõtmisel

radartüüpi kiirusmõõturiga olla mõõteobjektiks järjest mitmeid sõidukeid (mis liiguvad nii

päri- kui vastassuunal). Kohus nõustub kaebajaga selles, et teatud olukordades võibki olla

keeruline kui mitte võimatu tuvastada kindla mõõdetud mootorsõiduki kiirus juhul, kui

kaadris numbrid hüplevad erinevate mõõteobjektiks olevate mootorsõidukite vahel ning

muude tõenditega (nt videosalvestiselt) ei ole samuti võimalik tuvastada, millisele sõidukile

milline kiirusmõõturiga fikseeritud kiirus kuulub. Käesolevas asjas on aga selge, et

menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki kiiruseks oli 117 km/h, mootorsõiduk asus

patrullsõidukile lähenedes kiirust alandama. Samuti oli menetlusaluse isiku juhitud sõiduk

kiiruse alandamisel 109 km/h kuni ca 60 km/h ainuke mootorsõiduk kaadris.

27. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et A. Kaasik juhtis 14. septembril 2024. a

kella 17.12 paiku Tartu maakonnas Tartu vallas Jõhvi-Tartu-Valga maantee 111. kilomeetril

liikudes Tartu suunas mootorsõidukit Toyota Landcruiser 200 registreerimismärgiga XXX

asulavälisel teel, mille suurim lubatud sõidukiirus oli 90 km/h, kiirusega 117 km/h (+-

4km/h), millega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 23 km/h. Järelikult on A.

Kuusiku tegevuses tõendamist leidnud LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteokoosseisu

objektiivse külje tunnused, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse

ületamine 23 kilomeetrit tunnis.

28. Kohtul tuleb tuvastada ka väärteokoosseisu subjektiivse külje tunnused. KarS § 16 lg 1

kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb

isik teo toime kaudse kahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu

saabumist ja möönab seda. Kohtu hinnangul pani A. Kaasik talle süüks pandava väärteo

toime vähemalt kaudse tahtlusega. A. Kaasik pidi mootorsõidukit juhtides võimalikuks

pidama, et paneb toime lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ja seda möönma. Vastulauses

on A. Kaasik selgitanud, et ta sõidab autoga aastas 80-90 000 km, seega pidi ta kogenud

juhina ka tajuma, et sõidab vähemalt 23 km/h üle lubatu.

29. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et

menetlusalust isikut A. Kaasikut tuleb toimepandu eest karistada.

7 (9)

30. LS § 227 lg 2 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

31. A. Kaasikut karistati väärteo otsuse kohaselt LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest rahatrahviga 65 trahviühikuga, s.o 260 euroga. Kohus hindab, kas

kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on kohane ja vastab isiku süüle.

32. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest

lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

33. A. Kaasik kiiruse ületamist ei tunnista. Tema hinnangul ei olnud ka tema väidetav kiiruse

ületamine tõendatud. Vastulauses on A. Kaasik märkinud, et tema autos viibinud kõrvalistuja

hinnangul liikus hoopis neist eespool olev auto kiiremini. Kohtu hinnangul A. Kaasiku

tegevuses KarS §-s 57 kergendavaid asjaolusid ega ka KarS §-s 58 sätestatud karistust

raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on A. Kaasikul üks

kehtiv väärteo karistus LS § 201 lg 1 alusel (mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi

juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt), teo toimepanemise aeg 13. juuni 2024.

34. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü on keskmine. Kuigi A. Kaasik ületas lubatud

sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h, mis vastab LS § 227 lõikes 2 toodud vahemikule (21-

40 km/h) keskmisest määrast madalamas määras, toimus rikkumine Jõhvi-Tartu-Valga

maanteel, mis on tiheda asustusega maantee. Ka pardakaamera videosalvestiselt nähtub, et 1

minuti pikkuse video jooksul möödub patrullsõidukist palju mootorsõidukeid ja seega viibis

teel palju kaasliiklejaid teo toimepanemise (kiiruse ületamise) hetkel. Seega seadis

menetlusalune isik lubatud sõidukiirust ületades suurde ohtu nii enda, kaasreisija kui ka samal

teelõigul liikuvate teiste inimeste tervise ja elu ning vara. A. Kaasik oma rikkumist ei

tunnistanud. A. Kaasikul on ka varasem kehtiv väärteokaristus juhtimisõiguseta juhtimise

eest, seega on ta ka varasemalt pannud toime liiklussüüteo. Kohtu hinnangul on

väärteootsuses karistuseks mõistetud rahatrahv 65 trahviühikut sanktsiooni keskmist määra

veidi ületavas määras põhjendatud, proportsionaalne ning vastab A. Kaasiku süü suurusele.

Asjaolusid, mis annaks alust kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi vähendada kohus ei

tuvastanud.

35. Kohtu hinnangul on rahatrahvi kohaldamine karistuse liigina põhjendatud ja

eripreventiivseid eesmärke täitev. Juhtimisõiguse äravõtmiseks kohtu hinnangul põhjust ei

ole. Kohus võtab seejuures arvesse, et A. Kaasikut on küll varasemalt karistatud ja tal on üks

kehtiv väärteokaristus, kuid ta on selle teo eest määratud rahatrahvi summas 200 eurot

tasunud 6. augustil 2024. Seega on talle ka käesoleva teo eest võimalik määrata rahatrahv

varasemast veidi suuremas summas (260 eurot).

36. Kohus leiab viimaks, et A. Kaasiku tegu ei ole ebaoluline või vähetähtis, kuivõrd kiiruse

ületamised on Eestis suureks probleemiks. Tegemist on ohtlike süütegudega, mis võivad

potentsiaalselt ohtu seada ka teised kaasliiklejad. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas avalik

menetlushuvi. Kuivõrd A. Kaasik oma tegu ei tunnista, tuleb teda eripreventiivsetel ning

üldpreventiivsetel eesmärkidel karistada. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul alust

väärteomenetlust lõpetada otstarbekuse alusel VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt.

8 (9)

37. Eeltoodut arvesse võttes jätab kohus kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja

otsuse muutmata. 2.

Rahatrahv 65 trahviühikut (260 eurot) tuleb tasuda Politsei- ja

Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 11. oktoobri 2024. a otsuses nr 2780,24,014926 märgitud

arvelduskontole ja viitenumbriga 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

38. VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel

kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks

valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse

hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud

aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega (vt nt RKKKo

29.11.2019, 4-18-5765/24, p 9).

39. Kaitsja on esitanud kaebuse lisana menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on kaitsja

teinud tööd 3 tunni ja 30 minuti ulatuses, tunnitasuna 140 eurot (millele lisandub käibemaks).

Seega on kaitsjatasu kokku seoses kaebuse koostamisega 597,80 eurot (koos käibemaksuga).

40. Kohtuväline menetleja palus vastulauses jätta õigusabikulud menetlusaluse isiku kanda.

41. Kohus leiab, et õigusabi teenuse maht kaebuse koostamiseks vastab väärteoasja

keerukusele ja selleks kulutatud ajale. Kuna kohus ei rahulda A. Kaasiku kaebust, puudub

alus menetluskulude väljamõistmiseks Eesti Vabariigilt. Kaitsja poolt esitatud menetluskulud

jäävad menetlusaluse isiku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rutt Teeveer

Kohtunik

9 (9)