2-24-122067/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.12.2024. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-122067

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi X vastu võla nõudes

Hagihind

1 463,59 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja: Pavel Butsenko (Julianuse

Õigusbüroo OÜ; e-post: XXX)

Kostja: X (isikukood XXX, rahvastikuregistri järgne

elukoht xxx, tegelik elukoht teadmata)

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt X hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja põhivõlgnevus

878,65 eurot, sissenõudmiskulud 40,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised

336,48 eurot.

3. Mõista kostjalt X hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja viivised alates

23.08.2024 kuni põhinõude summas 878,65 eurot täitmiseni lepingujärgses määras

0,065% päevas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Menetluskulud jätta X kanda.

6. Mõista välja kostjalt X hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskulud

533,5 eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

8. Toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi

kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada

kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab

poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229,

AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või

LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

2. OÜ Aktiva Finance Group esitas Harju Maakohtule hagi X vastu võla nõudes.

Hagiavalduse kohaselt 27.09.2022 sõlmiti kostja ja Elisas Eesti AS vahel liitumisleping

telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi

teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt

Elisa Eesti AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja

operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel

nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste

teenuste eest vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale. Sama numbriga seotud liitumislepingu

alusel sõlmiti kostja ja Elisa Eesti AS vahel 7.09.2022 osamaksetega vara müügileping

seadme Samsung Galaxy S22 5G 256GB ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on

779,00 eurot. Tasumise periood 36 kuud ning igakuise osamaksete suurus 22.194 eurot.

27.09.2022 sõlmiti kostja ja Elisa Eesti AS vahel nutikindlustuse leping kindlustusobjekti

Samsung Galaxy S22 5G 256GB kindlustamiseks, kindlustusmakse kuumakse 10.99 eurot

kuus. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid

arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest

tasumata. Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 1.03.2024 .a. Kostja

võlgnevuse põhisumma on 878,65 eurot. Elisa Eesti AS loovutas 1.03.2024 kostja vastase

nõude OÜle Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

3. Harju Maakohtu 29.08.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 20

päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.

4. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse

või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole

kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega

dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

5. TsMS § 317 lg 12 näeb ette, et olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, võib

maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva seadustiku § 486 lõike 1

punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse kätte avalikult,

kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte toimetades

täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise

eeldused. Kohus leidis, et makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut

võlgnikule kätte toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud

avaliku kättetoimetamise eeldused.

6. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega TsMS § 317 lg-te 1, 12

ja 5 alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast) kostjale kätte 27.11.2024.

Vastamise tähtaeg saabus 17.12.2024. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

7. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille

puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses

nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse

tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt

omaksvõetuks.

Menetluskulud

8. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

9. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

10. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejal on kandnud

menetluskuluna riigilõivu 280 eurot ja lepingulise esindaja kulusid 527 eurot. Kohus

leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele

osaliselt. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi

kuulus kuni 1500 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 280 eurot. Tasutud riigilõiv

280 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Samas ei pea kohus täielikult

põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 527eurot. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja

mahtu ja sisu ning hagihinda, peab kohus lepingulise esindaja tasu põhjendatuks 1,5 tunni

ulatuses, summas 253,5 eurot. Praegusel juhul ei ole tegemist keeruka ega mahuka

vaidlusega. Tsiviilasjas ei toimunud istungit ega sisulist vaidlust. Hageja on esitanud

üksnes kohtule hagi. Eeltoodud põhjusel ei näe kohus põhjust kostjalt välja mõista hageja

menetluskulu rohkem kui 1,5 tunni eest 253,5 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus arvestab

hagihinda.

11. Kohus märgib, et hageja taotleb menetluskulu väljamõistmist ilma käibemaksuga. Hageja

on kinnitanud, et hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on

käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust

12. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud käesoleva kohtumenetlusega seoses.

13. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 533,5 eurot (280 +

253,5).

14. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

15. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

kohtunik