3-22-2489/74 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

19.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2489

Haldusasi

J.M-i

kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks

võimaldada lühiajalist kokkusaamist Qga

Menetlusosalised

Kaebaja – J.M

Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.10.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

J.M-i määruskaebus

Menetlustoiming

Määruskaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda J.M-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 09.10.2024 määruse peale

haldusasjas nr 3-22-2489 esitatuks seaduses sätestatud tähtaega rikkudes.

2. Jätta rahuldamata J.M-i taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

3. Tagastada J.M-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 09.10.2024 määruse peale

haldusasjas nr 3-22-2489 läbivaatamatult selle esitajale.

4. Määruse avaldamisel asendada kaebaja ja Q nimi tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 6, § 187 lg 7, §

203 lg 2, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohus võttis 29.08.2023 määrusega menetlusse J.M-i kaebuse Tallinna

Vangla kohustamiseks võimaldada lühiajalist kokkusaamist Qga. Q oli esitanud Tallinna

Vanglale 10.08.2022 taotluse lühiajalise kokkusaamise võimaldamiseks kaebajaga, mille

vangla jättis 12.08.2022 rahuldamata. Halduskohus tagastas samas J.M-i kaebuse kahju

hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, sest kaebaja ei olnud esitanud eelnevalt kahju

hüvitamise nõuet vanglale. Tallinna Ringkonnakohus jättis halduskohtu 29.08.2023 määruse

peale esitatud määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 29.08.2023 määruse muutmata.

3-22-2489

Riigikohus ei võtnud kaebaja määruskaebust kaebuse osalist tagastamist puudutavas osas

menetlusse.

2. Tallinna Vangla teatas 11.09.2024 kohtule, et 02.07.2024 registreeriti J.M-i taotlus

kokkusaamiseks Qga. Taotlus rahuldati ja lühiajaline kokkusaamine toimus 18.07.2024

ajavahemikus 14.00 kuni 16.00. Seega on kaebaja saavutanud kaebuse eesmärgi.

3. Kaebaja teatas 27.09.2024 vastuses kohtunõudele, et ei ole nõus menetluse lõpetamisega

ning soovib lisaks, et Tallinna Vangla hüvitaks talle ja Qle solidaarselt tekitatud kahju 150

eurot.

4. Tallinna Halduskohus lubas 09.10.2024 määrusega kaebajal üle minna nõudele

tuvastada Tallinna Vangla 12.08.2022 otsuse õigusvastasus, millega jäeti rahuldamata Q poolt

10.08.2022 esitatud kaebajaga lühiajalise kokkusaamise taotlus (resolutsiooni p 1). Muus osas

keeldus halduskohus kaebuse muutmise vastuvõtmisest (resolutsiooni p 2). Määruse

põhjendustes selgitas halduskohus, et vangistusseaduse § 11 lg 8 järgi saab kinnipeetav esitada

vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kaebuse halduskohtule tingimusel, et ta on eelnevalt

pöördunud selle nõudega vangla poole ja vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või

tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebaja ei ole esitanud kohtule andmeid selle kohta, et ta

oleks esitanud vanglale taotlust kahju hüvitamiseks seoses sellega, et talle pole viis aastat

võimaldatud kokkusaamist teise kinnipeetavaga. Kui kaebaja on Tallinna Vanglale siiski

vastavasisulise taotluse esitanud ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või

tähtaegselt läbi vaatamata jätnud, on kaebajal õigus esitada selle peale eraldiseisev kaebus,

mille liitmine käesoleva asjaga pole võimalik. Qle tekitatud kahju hüvitamise nõude

esitamiseks puudub kaebajal aga kaebeõigus.

5. Tallinna Ringkonnakohtusse saabus 04.11.2024 J.M-i avaldus, milles ta väljendab

rahulolematust halduskohtu tegevuse üle. Muu hulgas märgib kaebaja, et ta palub mõista välja

vanglalt kompensatsioon 150 eurot talle ja Qle tekitatud kahju eest.

6. Tallinna Ringkonnakohus käsitas J.M-i 04.11.2024 saabunud avaldust määruskaebusena

Tallinna Halduskohtu 09.10.2024 määruse peale ja jättis selle 06.11.2024 määrusega käiguta,

andes kaebajale määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja

määruskaebuse täiendamiseks aega 10 päeva määruse kättetoimetamisest arvates.

7. J.M esitas 19.11.2024 määruskaebuse täienduse, milles taotleb määruskaebuse esitamise

tähtaja ennistamist mõjuva põhjuse tõttu. Kaebaja hilines määruskaebuse esitamisega kaks

päeva. Kaebajal on diagnoositud kaks rasket haigust: suhkruhaigus ja psüühikahäire. Tal on

raske puue alates 2018. aastast. Kui tal on paha olla, siis ta lihtsalt lamab ja ei tee midagi ega

saa millestki aru. Ta saab ravimeid. Kaebaja on varem alati tähtaegasid järginud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva

jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Kohtute infosüsteemist

nähtuvalt on J.M Tallinna Halduskohtu 09.10.2024 määruse saanud avaliku e-toimiku

kaudu kätte 13.10.2024. Seega oli määruskaebuse esitamise viimane päev, s.o tähtpäev

28.10.2024 (HKMS § 67 lg 2). Kaebaja on kinnipeetav Tallinna Vanglas. HKMS § 68 lg 4

sätestab, et vanglas või muus kinnises asutuses viibiva isiku avaldus loetakse kohtule õigel

ajal esitatuks, kui see on tähtpäeval üle antud asjakohasele asutusele. Kaebaja on

ringkonnakohtule adresseeritud avaldusele märkinud kuupäeva 30.10.2024 ning samuti on

ümbrikule märgitud, et see on saadetud 30.10.2024. Sellest järeldub, et kaebaja ei ole andnud

avaldust vanglale üle edasikaebamise tähtpäeval, vaid on seda teinud kaks päeva hiljem, s.o

30.10.2024. Järelikult on määruskaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes.

2(3)

3-22-2489

9. HKMS § 181 lg 3 sätestab, et kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja

möödumist, otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise HKMS §-s 71

sätestatut arvestades. Viidatud säte kohaldub ka määruskaebuse mittetähtaegse esitamise

korral (HKMS § 207 lg 1). HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise

avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71

lg 3 järgi märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad

asjaolud ja nende põhjus. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS

§-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist

isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid määruskaebuse õigeaegset esitamist.

Mõjuva põhjuse korral peab tegemist olema ootamatu ja erakorralise takistusega (Riigikohtu

11.12.2013 määrus asjas nr 3-7-1-3-500-13, p 7). Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine

eeldab, et on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud

ajaperioodi jooksul (Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Mõjuva põhjusega

ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski

võimalik. Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes

küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel

juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas

selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (Riigikohtu 16.01.2009 määrus

asjas nr 3-3-1-75-08, p 17).

10. Kaebaja taotluse kohaselt takistas tal õigeaegselt määruskaebuse esitamist see, et tal on

suhkruhaigus ja psüühikahäire ning kui tal on halb olla, ei suuda ta midagi teha.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist mõjuva põhjusega, mis tingiks määruskaebuse

esitamise tähtaja ennistamise. Nagu kaebaja on ise taotluses märkinud, on tal need haigused

juba pikka aega. Seega asjaolu, et kaebajal võib haigustest tulenevalt aeg-ajalt enesetunne

kehv olla, ei ole ootamatu takistus, mida kaebaja ei oleks ette teadnud ja oma tegevuse

kavandamisel arvesse saanud võtta. Nagu kaebaja on ise samas selgitanud, on ta varem alati

kaebetähtaega järginud, ning kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on varem korduvalt

halduskohtusse pöördunud ja edasikaebamise võimalust kasutanud. Seejuures ei ole kaebaja

ka täpsustanud, millal ja kui pikka aega tal enesetunne selline oli, et ta polnud võimeline

midagi tegema. Kaebaja palus taastada kaebuse esitamise tähtaeg juba 04.11.2024 saabunud

avalduses, kuid ei märkinud samas, et ta ei saanud tähtaega järgida haiguse ja kehva

enesetunde tõttu. Eelnevast tulenevalt ei ole usutav, et kaebajal oli kogu määruskaebuse

esitamise tähtaja jooksul selle esitamine takistatud terviseprobleemide tõttu.

11. Eeltoodust tulenevalt on J.M-i määruskaebus esitatud tähtaega rikkudes ning selle

esitamise tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Määruskaebus halduskohtu määruse peale tuleb

HKMS § 204 lg 1, § 207 lg 1, § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel tagastada. Eelneva põhjal tuleb

lugeda, et J.M ei ole esitanud määruskaebust Tallinna Halduskohtu 09.10.2024 määruse

peale.

12. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et nagu märkis ka halduskohus, on kaebajal

võimalik kokkusaamise võimaldamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks esitada

eraldiseisev kaebus. See eeldab aga, et kaebaja esitab eelnevalt sellesisulise kahju hüvitamise

taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi

vaatamata jätnud (vt vangistusseaduse § 11 lg 8).

13. Määruse avaldamisel tuleb asendada kaebaja ja Q nimi tähemärkidega (HKMS § 175 lg

3).

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)