1-24-5621/27 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise kuupäev,

koht ja asja läbivaatamise viis

19. detsember 2024, Tallinn,

kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-24-5621 (24267050578)

Kohtukoosseis

Markus Kärner, Janika Kallin, Pavel Gontšarov

Kohtuasi

Sergei Šadrikovi süüdistuses KarS § 329 järgi

Vaidlustatud kohtulahend ja

menetluse liik

Pärnu Maakohtu 1. novembri 2024. a otsus

lühimenetluses

Kaebuse esitajad ja kaebuse

liik

Süüdistatav Sergei Šadrikovi kaitsja vandeadvokaat Avo

Pärmann, apellatsioon

Prokurör

Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Liisi Kisler

Süüdistatav

Sergei Šadrikov

Isikukood: 36310194237; Eesti Vabariigi kodanik;;

elukoht: XXX; kontaktandmed: tel XXX; e-post:XXX;

tõkendit ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinni peetud

04.09.2024–05.09.2024; karistatus: 2 kehtivat

kriminaalkaristust (KarS § 424 lg 1 ja KarS § 424 lg 2

järgi)

Kaitsja

vandeadvokaat Avo Pärmann

RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu Maakohtu 1. novembri 2024. a otsus muutmata ja Sergei Šadrikovi kaitsja

apellatsioon rahuldamata.

OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada Riigikohtus esitades selle peale kassatsiooni.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada üksnes advokaadi

1-24-5621

vahendusel. Riigikohtusse kaebamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) 12. peatüki 1. jaos.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Maakohtu otsus

1. Pärnu Maakohtu 1. novembri 2024. a otsusega tunnistati Sergei Šadrikov süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 329 järgi selles, et S. Šadrikov juhtis 4. septembril 2024

mootorsõidukit, kuigi Pärnu Maakohtu 29. mai 2024. a kohtuotsusega nr 1-24-3132 võeti

temalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks, s.o alates 14. juunist

2024.

2. Karistuseks mõisteti S. Šadrikovile 3 kuud vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 238 lg 2 järgi vähendati karistust 2 kuu vangistuseni. Sellest arvati maha 2

päeva eelvangistuses viibitud aega ning karistuseks jäi 1 kuu 28 päeva vangistust. Kuna S.

Šadrikovil oli tegemata eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tunnid (243

tundi), asendati need KarS § 69 lg 7 alusel 8 kuu 3 päeva vangistusega. Liitkaristuse

tulemusena jäi S. Šadrikovi karistuseks 10 kuud 1 päev vangistust. Eelmise otsusega

mõistetud lisakaristus (juhtimisõiguse äravõtmine) otsustati KarS § 64 lg 5 alusel viia

täida iseseisvalt. Samuti konfiskeeriti S. Šadrikovile kuuluv sõiduauto.

Kaitsja A. Pärmanni apellatsioon

3. Maakohtu otsuse peale esitas 7. novembril 2024 apellatsiooni S. Šadrikovi kaitsja A.

Pärmann, kes palub tühistada Pärnu Maakohtu otsus S. Šadrikovile mõistetud karistuse ja

sõiduauto konfiskeerimise osas. Apellandi arvates tuleks teha uus otsus, millega karistada

S. Šadrikovi rahalise karistusega.

4. Nii eeluurimisel kui ka kohtus ei vaidlustanud S. Šadrikov, et juhtis alkoholi tarvitanuna

4. septembril mootorsõidukit ajal, mil ta oli kohtuotsusega juhtimisõigusega ilma jäetud.

Sõit oli hädavajalik enne vastuvõtuaja lõppu raviarsti juurde jõudmiseks.

5. S. Šadrikov mõistab, et talitas ebaõigesti ja kahetseb juhtunut. Vangistust kandma minnes

kaotaks ta töö. Kütteperioodil saaks kahjustatud ahiküttega korteris asuv veevärk. Ta ei

saa olla kindel, et kohalik omavalitsus suudaks seda ära hoida.

6. Lahenduseks oleks KarS § 329 sanktsiooni teine alternatiiv, milleks on rahaline karistus.

Samuti ei pea S. Šadrikov õigeks temale kuuluva sõiduauto konfiskeerimist. Auto on tal

muretsetud järelmaksuga, millest on tasumata veel ligikaudu 2500 eurot. Auto oleks talle

igapäevaselt vajalik tööülesannete täitmisel.

Menetlus ringkonnakohtus

7. Maakohus kuulutas otsuse 1. novembril 2024. Kohtuotsuse venekeelne tõlge toimetati

süüdistatavale kätte 6. novembril. KrMS § 10 lg 10 järgi tuleb sellest kuupäevast

arvestada ka 30-päevast apellatsioonitähtaega. See tähendab, et apellatsiooni esitamise

viimane tähtaeg oli 6. detsember 2024 (reede) ning enne apellatsioonitähtaja möödumist

ringkonnakohus apellatsiooni menetlusse võtta ei saanud.

8. KrMS § 322 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul pooled kirjalikke seletusi ega vastuväiteid ei

esitanud.

2(6)

1-24-5621

9. Tallinna Ringkonnakohtu 9. detsembri 2024. a määrusega otsustati vaadata kriminaalasi

läbi kirjalikus menetluses. Pooltele anti õigus esitada ringkonnakohtule taotlusi ja

kirjalikke seisukohti kuni 13. detsembrini. Otsuse avalikult teatavakstegemise ajaks

määrati hiljemalt 20. detsember 2024.

Prokuratuuri seisukoht

10. Prokuratuur palub jätta apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

11. Prokuratuur ei pea võimalikuks süüdistatava karistamist rahalise karistusega ja nõustub

maakohtu seisukohaga.

12. Oma vara korrashoiuks on süüdistataval võimalik teha ka muid korraldusi. Karistust ei

mõisteta selle järgi, mis süüdistatavale sobib, vaid see peab mõjutama teda edaspidi

kuritegusid mitte toime panema.

13. Sõiduauto konfiskeerimine oli põhjendatud. Korduvate rikkumiste taustal on piisavalt

alust arvata, et samalaadseid rikkumisi pannakse toime ka edaspidi. Süüdistatav ei ole

oma tegudest õppinud. Viimased kolm rikkumist on toime pandud sama autoga. Seda ei

väära ka väidetavalt sõiduki ostmiseks võetud laen, mille kohta tõendeid esitatud pole

Apellatsiooni kohaselt on auto olnud igapäevaselt vajalik tööülesannete täitmiseks. Samas

on süüdistatavalt juhtimisõigus ära võetud alates 14. juunist 2024. Sellest ajast saadik on

ta pidanud kasutama alternatiivseid liiklemisvõimalusi. Paljasõnaline väide arsti juurde

kiirustamisest ei välista õigusvastasust, vaid näitab suhtumist õiguskorda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus jätab Pärnu Maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

15. Esmalt märgib ringkonnakohus, et ehkki kaitsja väitel ei vaidlustanud S. Šadrikov kohtus

seda, et ta juhtis alkoholi tarvitanuna 4. septembril 2024 mootorsõidukit ilma

juhtimisõiguseta, ei täheldanud kolleegium siiski, et menetluses oleks alkoholi tarvitamist

tuvastatud. Samuti ei nähtu et sellist asjaolu oleks S. Šadrikov menetluse jooksul

tunnistanud. Seega eeldab ringkonnakohus, et kaitsja viide alkoholi tarvitamisele oli

ekslik.

16. Kuigi apellatsioonis märgitakse põgusalt, et sõit oli hädavajalik enne vastuvõtuaja lõppu

raviarsti juurde jõudmiseks, ei vaidlustata selles osas maakohtu otsust ega taotleta S.

Šadrikovi õigeks mõistmist. Apellant taotleb maakohtu otsuse tühistamist vaid S.

Šadrikovile mõistetud karistuse ning temalt sõiduauto konfiskeerimise osas.

Ringkonnakohus märgib siiski, et nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt ei

võimalda menetluses tuvastatud asjaolud järeldada, et S. Šadrikovi teo õigusvastasuse

võiks välistada hädaseisund.

17. Kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse S. Šadrikovile mõistetud karistuse osas ning

mõista karistuseks rahaline karistus. Sealjuures tugineb kaitsja S. Šadrikovi kahetsusele,

vangistuse tõttu töö kaotamisele ning sellele, et vangistuse ajal võib korteris külma tõttu

saada kahjustada veevärk. Sõiduauto palub kaitsja jätta konfiskeerimata, sest see on

ostetud järelmaksuga, millest on tasumata veel ligikaudu 2500 eurot ning see on

igapäevaselt vajalik tööülesannete täitmisel.

3(6)

1-24-5621

18. Ringkonnakohus põhjust maakohtu otsuse tühistamiseks ei näe. Maakohus ei ole karistuse

mõistmisel ega sõiduauto konfiskeerimisel materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud.

Mõistetud karistus ja kohaldatud muu mõjutusvahend (konfiskeerimine) vastavad kuriteo

raskusele ja süüdimõistetu isikule.

19. Kuigi maakohus viitas ka S. Šadrikovi varalisele seisule, on maakohus vangistuse

mõistmisel õigesti keskendunud S. Šadrikovi iseloomustavatele andmetele.

Karistusregistri väljavõttele tuginedes saab välja tuua järgmise kronoloogia (tl 32-36):

1) 04.09.2024: S. Šadrikov pani toime käsiloleva menetluse esemeks oleva KarS § 329

(karistuse kandmisest kõrvalehoidumine) järgi kvalifitseeritava teo;

2) 29.05.2024: S. Šadrikovi karistati KarS § 424 lg 2 (mootorsõiduki korduv juhtimine

joobeseisundis) eest.

3) 17.11.2022: S. Šadrikovi karistati KarS § 424 lg 1 (mootorsõiduki juhtimine

joobeseisundis) eest;

4) 10.04.2017: S. Šadrikovi karistati KarS § 424 (mootorsõiduki juhtimine

joobeseisundis) eest;

5) 18.12.2014: S. Šadrikovi karistati LS § 224 lg 1 (mootorsõiduki, maastikusõiduki või

trammi juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades) eest;

6) 21.03.2013: S. Šadrikovi karistati KarS § 329 (karistuse kandmisest

kõrvalehoidumine) ja KarS § 424 (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) eest;

7) 19.06.2012: S. Šadrikovi karistati KarS § 424 (mootorsõiduki juhtimine

joobeseisundis) eest;

8) 10.03.2008: S. Šadrikovi karistati KarS § 329 (karistuse kandmisest

kõrvalehoidumine) eest;

9) 10.10.2007: S. Šadrikovi karistati KarS § 329 (karistuse kandmisest

kõrvalehoidumine) eest;

10) 17.05.2007: S. Šadrikovi karistati KarS § 424 (mootorsõiduki juhtimine

joobeseisundis) eest;

11) 07.10.2003: S. Šadrikovi karistati KarS § 422 lg 1 (mootor-, õhu- või veesõiduki või

trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest, kui

sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud

inimese surm) ja KarS § 424 (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) eest.

20. Maakohus on õigesti järeldanud, et S. Šadrikovi iseloomustavad andmed – s.o varasem

korduv karistatus samaliigiliste tegude eest ja teo toimepanemine üsna pea peale eelmist

kohtuotsust – välistavad kergemaliigilise karistuse kohaldamise. Kuigi kehtivaid

kriminaalkaristusi on S. Šadrikovil vaid kaks, võib karistuse mõistmisel võtta

eripreventiivse kaalutlusena arvesse ka varasemaid arhiveeritud karistusi samaliigiliste

tegude eest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. novembri 2023. a otsus asjas nr 4-22-

4139, p-d 12-14). Maakohus käsitles otsuses ka kaitsja väiteid selle kohta, et vangistus

tooks kaasa ebasoodsad tingimused süüdistava elu- ja töökoha osas, kuid leidis, et see ei

välista vangistuse kohaldamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.

Mõistetavalt kaasneb vangistusega vabaduse kaotuse kõrval teisigi ebameeldivaid

tagajärgi, mida tuleb arvesse võtta eeskätt eripreventiivseid kaalutlusi silmas pidades.

Arvestades S. Šadrikovi varasemaid karistusi ei ole aga võimalik töökoha kaotus midagi

sellist, mis õigustaks tema karistamise järjekordse – ja võib öelda isegi järjepideva –

rikkumise eest kergema karistusliigiga. Maakohus on õigesti viidanud ka sellele, et

vangistuse ajal korteris temperatuuri hoidmise küsimusega on võimalik pöörduda kohaliku

omavalitsuse poole. Kahju ärahoidmiseks on teisigi võimalusi (pöörduda sõprade või

sugulaste poole; soetada ligikaudu 20 euroga nn elektroonilise külmavalvuri; tühjendada

4(6)

1-24-5621

veetorud vmt). Igal juhul ei välista apellatsioonis esitatud kõhklus selle kohta, kas kohalik

omavalitsus saab tõhusalt toa kütmisega abistada, vangistuse kohaldamist. Prokurör

märgib tabavalt, et karistust ei mõisteta selle järgi, mis süüdistatava elukorraldusele kõige

paremini sobib.

21. Maakohus on jäänud seadusega lubatud kaalutlusruumi piiresse ka S. Šadrikovile kuuluva

sõiduauto konfiskeerimisel. Kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on kohtu

diskretsiooniõigus, mille realiseerimine sõltub eseme või aine kasutamise intensiivsusest

ning selle ohtlikkusest, sealhulgas tõenäosusest, et seda kasutatakse ka edaspidi süütegude

toimepanemiseks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. novembri 2015. a määrus asjas nr

3-1-1-88-15, p 10). Mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist

võib pidada õigustatuks üksnes siis, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik

paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed pole

suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma (Riigikohtu

üldkogu 12. juuni 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-37-07, p 23). Maakohus on jälgitavalt

selgitanud, miks on põhjendatud alus arvata, et S. Šadrikov paneb samalaadseid

õigusrikkumisi toime ka edaspidi ning leebemad meetmed teda samalaadsete süütegude

toimepanemisest ei heiduta. Ringkonnakohus möönab, et maakohus viitas

konfiskeerimisotsust põhjendades eeskätt varasematele joobes juhtimistele, milles S.

Šadrikovi seekord ei süüdistata. Samas viitas maakohus asjakohaselt sellele, et joobes

juhtimise kuriteod pani S. Šadrikov toime 15. novembril 2022 (Harju Maakohtu 17.

novembri 2022. a otsus) ja 28. mail 2024 (Pärnu Maakohtu 29. mai 2024. a otsus) just

sama sõiduautot kasutades. Samuti ei saa kolleegium mööda vaadata sellest, et S.

Šadrikovi karistusregistri väljavõttest tulenevalt on mootorsõidukiga vaheldumisi KarS §-

s 424 ning §-s 329 sätestatud kuritegude toimepanemine kujunenud tema

käitumisharjumuseks. Varasemalt on S. Šadrikovi KarS § 329 järgi karistatud kolmel

korral. Asjaolu, et juhtimisõiguse äravõtmine on ajutine ning seekord ei süüdistata S.

Šadrikovi joobes juhtimises, ei väära seega maakohtu seisukohta, mille kohaselt on

põhjendatud alus arvata, et S. Šadrikov jätkab sama sõidukiga samalaadsete kuritegude

toimepanemist.

22. Asjaolu, et S. Šadrikovil on sõiduki ostuhinnast võib olla tasumata veel 2500 eurot, auto

konfiskeerimist ei välista. Niisamuti ei välista sõiduki konfiskeerimist see, et seda võib

olla tarvis tööle sõitmiseks. Sellele pidanuks S. Šadrikov – keda oli eelnevalt 9 korda

sõidukiga seotud kuritegude eest kriminaalkorras karistatud – mõtlema enne 4. septembri

2024. a autosõitu. Sealjuures märgib prokuratuur õigesti, et kuna S. Šadrikovilt on alates

14. juunist 2024. a juhtimisõigus ära võetud, on ta niikuinii pidanud leidma liiklemiseks

alternatiivseid võimalusi. Neid võimalusi saab kasutada ka edaspidi. Maakohus võttis

konfiskeerimise karistuslikku mõju õigesti arvesse ka vangistuse mõistmisel (vt eespool

viidatud Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-1-1-37-07, p 23 ning kriminaalkolleegiumi

12. detsembri 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-82-14, p 11). Nimelt nähtub maakohtu otsusest,

et maakohus on karistuse mõistmisel sanktsiooni keskmisest väiksemas määras arvestanud

ka konfiskeerimist.

23. Kokkuvõtvalt jääb Pärnu Maakohtu 1. novembri 2024. a otsus KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel

muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. Ehkki menetluskulud jääksid KrMS § 185

lg 2 alusel S. Šadrikovi kanda, ei ole ringkonnakohtule menetluskuludega seonduvalt

ühtegi taotlust esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(6)

1-24-5621

6(6)