2-24-103216/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.12.2024, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-103216

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi O L vastu võlgnevuse nõudes

Hagi hind

97,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS, rk 11919806, asukoht Tartu

mnt 83-601, Tallinn, lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja: O L, ik xxxx, elukoht xxxx

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt O Llt hageja PlusPlus Capital AS kasuks Tele2 Eesti AS ja O L

vahel 08.10.2022 sõlmitud liitumislepingust nr. xxxx ja 08.10.2022

seadmekindlustuslepingust nr xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 60,93

eurot, 18.12.2024 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 9,54 eurot

ja sissenõudmiskulud 25 eurot.

3. Välja mõista kostjalt O L hageja PlusPlus Capital AS kasuks TsMS § 367 alusel

edaspidine seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõude (60,93 euro) tasumata jäägilt alates 19.12.2024 kuni põhinõude 60,93 euro

tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt O Llt hageja PlusPlus

Capital AS kasuks menetluskulude katteks 360 eurot.

5. Välja mõista kostjalt O Llt hageja PlusPlus Capital AS kasuks viivis

menetluskuludelt (kokku 360 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Jätta kostja O L menetluskulud tema enda kanda.

7. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS §

416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded

1. AS PlusPlus Capital esitas 23.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse,

seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru

Maakohtule 08.04.2023 hagi O L vastu võla nõudes.

2. Esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja O L ja Tele2 Eesti AS vahel 08.10.2022

sõlmitud liitumisleping nr. xxxx, mille alusel kostja soetas Tele2 Eesti AS-lt

seadme Apple iPhone 13 Pro Max 128GB ja 08.10.2022

seadmekindlustusleping nr xxxx, mille alusel kohustus Tele2 Eesti AS

pakkuma kostjale seadmekindlustust vahendades If P&C Insurance AS

volituse alusel seadmekindlustuse lepingu ning esindas If P&C Insurance AS-i

kindlustuslepingu sõlmimisel, muutmisel ja kahjujuhtumite käsitlemisel.

Kostja kohustus tasuma seadmekindlustuse eest 12,99 eurot kuus õigeaegselt

vastavalt esitatud arvetele. Kostja rikkus lepingu p. 13 ning ei tasunud

seadmekindlustust alates mai 2023 /kohtu märkus: märts 2023/ osamaksest:

Kuupäev

Arve nr.

Summa

Maksetähtaeg

01.03.2023

15116629603

8,97

18.03.2023

01.04.2023

15116855850

12,99

18.04.2023

01.05.2023

15117084231

12,99

18.05.2023

01.06.2023

15117311420

12,99

18.06.2023

01.07.2023

15117539399

12,99

18.07.2023

Kokku

60,93

Lepingu p. 2 ja tingimuste p. 3 alusel piirab Tele2 Eesti AS kliendi teenused, kui klient on

tasumisega viivitanud üle 14 päeva. Kui teenus on piiratud üks kuu on Tele2 Eesti AS-l õigus

leping üles öelda. Tuginedes Tingimuste p-le 3 andis Tele2 Eesti AS kostjale 29.05.2023

täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Tele2 Eesti

AS lepingu ülesöelduks alates juuli 2023 osamaksest. Lepingu ülesütlemise hoiatus on saadetud

kostja aadressile. Tele2 Eesti AS loovutas 28.08.2023 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu

hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest

kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud

talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud.

Vastavalt tingimuste p.-le 37 kohustus kostja tasuma arved sellel märgitud tähtajaks ja maksetega

viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma viivist vastavalt VÕS-le Euroopa Keskpanga

võlasuhete intressimääras + 8% aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav intressimäär kuni 31.12.2022 oli 0%, alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023 oli 2,5%,

alates 01.07.2023 kuni 31.12.2023 oli 4% ja alates 01.01.2024 on 4,5% aastas.

Viivisearvestusega:

arve nr

summa

viivis 10,5% alates

viivis kuni

viivis

15116629603

8,97

19.03.2023

30.06.2023

0,27

15116855850

12,99

19.04.2023

30.06.2023

0,27

15117084231

12,99

19.05.2023

30.06.2023

0,16

15117311420

12,99

19.06.2023

30.06.2023

0,04

Kokku

47,94

0,74

arve nr

summa

viivis 12% alates

viivis kuni

viivis

15116629603

8,97

01.07.2023

31.12.2023

0,54

15116855850

12,99

01.07.2023

31.12.2023

0,78

15117084231

12,99

01.07.2023

31.12.2023

0,78

15117311420

12,99

01.07.2023

31.12.2023

0,78

15117539399

12,99

19.07.2023

31.12.2023

0,70

Kokku

60,93

3,59

arve nr

summa

viivis 13,5% alates

viivis kuni

viivis

15116629603

8,97

01.01.2024

08.04.2024

0,33

15116855850

12,99

01.01.2024

08.04.2024

0,47

15117084231

12,99

01.01.2024

08.04.2024

0,47

15117311420

12,99

01.01.2024

08.04.2024

0,47

15117539399

12,99

01.01.2024

08.04.2024

0,47

Kokku

60,93

2,21

Hageja palub kostjalt viivised välja mõista summas 4,33 eurot. Hageja nõuab kostjalt TsMS § 367

alusel ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat seadusjärgset viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause

alusel tasumata põhinõudelt 60,93 eurolt alates 09.04.2024 kuni põhivõlgnevuse 60,93 euro

tasumiseni.

Vastavalt tingimuste punktile 3 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada

mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113² lg 2

seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113² lg 2 p 1 järgi võib

pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt

tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic

OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline

esindaja on toimetanud teenusena tasulised meeldetuletuskirjad 27.09.2023 15 eurot, 24.10.2023 5

eurot ja 14.12.2023 5 eurot, hagejale teadaolevale kostja aadressile. Seega on hageja kandnud

võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p 1 on hagejal õigus

nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.08.2024. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva

jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja

kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse

esitamiseks 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisele järgnevast

päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati

27.08.2024 ja loeti kättetoimetatuks 12.09.2024, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt

26.09.2024. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

5. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Tele2 Eesti AS on liitumislepingust tuleneva võlanõude loovutanud 28.08.2023 PlusPlus

Capital AS-le (dtl 51).

7. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad esialgse võlausaldaja Tele2

Eesti AS ja kostja vahel 08.10.2022 sõlmitud seadmekindlustuslepingust nr xxxx ning kostjale

01.03.2023 – 01.07.2023 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Seega rahuldab

kohus hageja nõude põhivõlgnevuse 60,93

euro

väljamõistmiseks kostjalt.

8. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist

nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

9. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis tasumata

arvetelt hagiavalduse esitamise ehk 08.04.2024 seisuga kokku summas 4,33 eurot. Kohus märgib,

et hageja on küll ekslikult jätnud nõude kokku liitmisel arvestamata viivise perioodil 01.01.2024 –

08.04.2024 summas 2,21 eurot, kuid kuna hageja on nimetatud perioodil arvestanud viivist vale

seadusjärgse viivise määraga (13,5% aastas, 12,5% aastas asemel), siis ei oleks kohus nimetatud

arvestusega nõustunud. Kuivõrd kohus ei saa ületada hageja esitatud nõude piire (TsMS § 439),

siis peab kohus põhjendatuks hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõuet summas 4,33 eurot.

TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse

tegemiseni, mistõttu arvestab kohus sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise põhinõudelt

60,93 eurolt vastavalt hageja taotlusele alates 09.04.2024 – 18.12.2024 (k.a) 254 päeva eest, mis

moodustab 5,21 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt

väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 18.12.2024 seisuga kokku summas 9,54 eurot

(4,33 + 5,21).

10. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 19.12.2024 edasiulatuv seadusjärgne viivis

põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 60,93 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei

tohi edaspidine viivisenõue koos varasemalt sissenõutavaks muutunud viivisega ületada

põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine viivis ei tohi ületada 51,39

eurot

(60,93 – 9,54).

11. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel peale

lepingu ülesütlemist summas 25 eurot (15+5+5). Kuivõrd hageja on edastanud peale lepingu

lõppemist kostjale kolm meeldetuletuskirja (27.09.2023, 24.10.2023 ja 14.12.2023 – dtl 52-54),

siis leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

12. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

14. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 100 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud

riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt

hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast.

15. Hageja palub kostjalt välja mõista ka TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 427 eurot (käibemaksuga)

ning viivise menetluskuludelt. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et

hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hagejale on osutatud õigusabi 3,5 tunni ulatuses

tunnihinnaga 100 eurot käibemaksuta (120 eurot käibemaksuga), mis sisaldab dokumentide

komplekteerimist ja analüüsi 1,5 h ja hagiavalduse koostamist ja kohtule esitamist 2 h. Kohus

leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

16. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu

kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20

eurot (TsMS § 484²).

17. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga

on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga

ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

18. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvel teenuse tunnihinnaks

märgitud 100 eurot/tund (käibemaksuta) ehk 120 eurot/tund (käibemaksuga) pidada mõistlikus

suuruses olevaks.

19. Kohus ei nõustu täiel määral esinduse ajakuluga. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on

ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid

hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise

kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse

märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis

õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud

sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole

vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi

koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei

ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul

samad. Hagi dokumendid, mille komplekteerimisele ja analüüsile kulus esindajal 1,5 tundi, kohtu

hinnangul märgitud mahus ajakulu ei õigusta, kuivõrd dokumentide komplekteerimine ja nendega

tutvumine pidi toimuma juba maksekäsu kiirmenetluse avaldust esitades. Samuti ei ole esindajal

vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Seega

pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja

mõistlikuks ajakuluks 2 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 240 eurot

(käibemaksuga).

20. Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 360 eurot (100 + 20 + 240), mis

kuulub kostjalt väljamõistmisele.

21. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad.

22. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

23. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik