Legislator Case Law & Legislation
2-22-19457/46 AI generated

2-22-19457/46 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-22-19457/46
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja R.J-i , J.T ning F.X-iga vahel R.J, J.T ja F.X (võlgnikud) kohustuvad solidaarselt tasuma Maaelu Edendamise

Legislator headnote

AI generated

2-22-19457/46 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kinnitada Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja R.J-i , J.T ning F.X-iga vahel R.J, J.T ja F.X (võlgnikud) kohustuvad solidaarselt tasuma Maaelu Edendamise

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Määruse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-19457

Tsiviilasi

Maaelu Edendamise Sihtasutuse hagi R.J ja J.T vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Maaelu Edendamise Sihtasutus (registrikood

90000245), esindaja J.V, e-post:

Kostja I R.J (isikukood XXX)

Kostja II J.T (isikukood XXX)

Menetlusväline isik, solidaarvõlgnik käendajatega F.X

(isikukood XXX); e-post:

Kostjate lepinguline esindaja advokaat G.U

(Advokaadibüroo LINDEBERG); e-post:

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja R.J-i , J.T ning F.X-iga vahel

sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

2. R.J, J.T ja F.X (võlgnikud) kohustuvad solidaarselt tasuma Maaelu Edendamise

Sihtasutusele käenduslepingust nr 31K17 tuleneva kohustuse kogusummas 40

000 eurot hiljemalt 10.03.2030 (kaasa arvatud).

3. Punktis nr 2 toodud kohustus täidetakse võrdsete igakuiste osamaksetena

perioodil 10.03.2025 kuni 10.03.2030, kus igakuise makse suuruseks on 666 eurot

67 senti, va viimane makse, mille suuruseks on 666 eurot 47 senti.

4. Punktis 3 sätestatud osamaksed kantakse üle Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr EE891010220034796011, kasutades viitenumbrit 3500079198

ja selgitust „Laenuleping nr 6KF17“.

5. R.J, J.T ja F.X on kokku leppinud, et sisesuhtes vastutab kohustuse täitmise eest

terves ulatuses F.X. F.X-il puudub nõudeõigus (regressinõue) R.J-i ja J.T vastu.

6. Kui kohustuse täidavad osaliselt või terves ulatuses R.J ja/või J.T, siis läheb neile

täidetud ulatuses üle võlausaldaja nõue F.X-iga vastu, st R.J ja J.T-l on õigus

nõuda F.X-ilt täidetud ulatuses kohustuse täitmist endale, sh pöörduda vastava

nõudega kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks.

7. Kui rikutakse kompromissi punktis 2 ja/või 3 nimetatud kohustust, st viivitatakse

või ei tasuta osamakseid kokku lepitud tähtajaks, siis on Maaelu Edendamise

2-22-19457

Sihtasutusel õigus kompromiss erakorraliselt üles öelda ja nõuda R.J-ilt, J.T-lt ja

F.X-ilt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist koguvõlgnevuse kohest tasumist ja

pöörduda vastava nõudega kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks.

8. Kui rikutakse kompromissi punktis 2 ja/või sätestatud osamakse(te) tasumise

kohustust, siis on Maaelu Edendamise Sihtasutusel õigus nõuda, lisaks punktis 8

kokkulepitule R.J-ilt, J.T-lt ja F.X-ilt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist

viivitusintresside tasumist seadusjärgses määras kalendripäevas võlgnetavalt

summalt, iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest kuni kohase täitmiseni, st

võlgnetava summa laekumiseni kompromissis ettenähtud arveldusarvele.

9. Pooled on kokku leppinud, et käesolevas tsiviilasjas tekkinud menetluskulud

jäävad poolte endi kanda.

10. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu

poolt kinnitamise ja kompromissis märgitud asjaoludel menetluse lõpetamise

õiguslikest tagajärgedest.

11. Pooled kinnitavad, et loobuvad vastastikku kuni käesoleva kompromissi

sõlmimiseni tekkinud võimalikest nõuetest üksteise vastu, mis tulenevad

käenduslepingust nr 31K17 ning käesoleva kompromissi sõlmimisega loetakse

kõik enne käesoleva kompromissi sõlmimist tekkinud nõuded lõppenuks.

12. Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus

tühistatakse, ei oma kompromissettepanek tervikuna ega ükski selles sisalduv

nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust, sh loevad sellisel

juhul pooled, et kompromissiga antud tahteavaldused on algusest peale olnud

kehtetud.

13. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-19457.

14. Tagastada pool tasutud riigilõivu, 700 eurot Rahandusministeeriumi

arveldusarvele EE891010220034796011, viitenumbriga 3500079198 ja

selgitustega „tsiviilasi nr 2-22-19547 “.

15. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

16. Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on Maaelu Edendamise Sihtasutus hagi R.J ja J.T vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Pooled esitasid 17. detsembril 2024 kohtule kinnitamiseks

kompromisslepingu.

2. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab

menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

2-22-19457

3. Kohus asub seisukohale, et poolte kokkulepitu vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning

ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus

lõpetada. Pooled kinnitasid, et mõistavad kompromissi kinnitamise õiguslikke tagajärgi.

4. TsMS § 432 sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi

saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti,

jätkub.

5. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

6. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus hagiavalduselt tasutud riigilõivu pooles ulatuses.

7. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Praegusel juhul on

menetlusosalised kaebeõiguse välistanud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik