2-11-15308/111 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

19.12.2024 Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-15308

Tsiviilasi

Piiratud teovõimega täisealise isiku U.P üle eestkoste

seadmise ja eestkostja ametiaja pikendamine või

lõpetamine

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 07.11.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lääne-Nigula vald (vallavalitsuse kaudu) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Puudutatud isik (eestkostetav) U.P (isikukood XXX)

Puudutatud isik

(eestkostja)

Lääne-Nigula vald

(vallavalitsuse kaudu, registrikood 75038598),

Puudutatud isik Viljandi vald (vallavalitsuse kaudu,

registrikood 75038606)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 07.11.2024 määrus muutmata ja Lääne-Nigula valla

(vallavalitsuse kaudu) määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Pärnu Maakohus seadis 21.12.2011 määrusega tsiviilasjas 2-11-15308 eestkoste U.P

(puudutatud isik) üle viieks aastaks arvates kohtumääruse tegemisest ning määras tema

eestkostjaks Lääne-Nigula valla (vallavalitsuse kaudu, endine Kullamaa Vallavalitsus).

Maakohus pikendas eeskostet ja eestkostja ametiaega 29.09.2014 ja 11.11.2019 määrustega.

2. Maakohus algatas 23.05.2024 menetluse puudutatud isiku üle seatud eestkoste ja eestkostja

ametiaja pikendamise otsustamiseks.

3. Tartu Maakohus kuulas puudutatud isiku erinõude korras 25.09.2024 ära tema viibimiskohas

Karula Kodus. Puudutatud isik oli ärakuulamisel kõnetu ning ei saanud ilmselt aru kohtu

selgitustest seoses menetlusega. Puudutatud isiku seisundist tulenevalt ei olnud temaga võimalik

arutada eestkostja sobivust ja eestkostja ülesannete ringi võimalikku ulatust. Maakohus leidis, et

eestkostetav ei ole võimeline oma tahet avaldama.

4. Eestkostja 18.06.2024 arvamuse kohaselt on eeskoste puudutatud isiku üle jätkuvalt vajalik,

sest eestkoste aluseks olevad asjaolud ei ole ära langenud. Eeskostja leidis, et senine eestkostja

tuleb vabastada ning määrata uueks eestkostjaks puudutatud isiku viibimiskoha järgne

omavalitsus Viljandi vald. Viljandi vald, kus asub hooldekodu, saab paremini säilitada

eestkostetavaga sidet ning tema huve kaitsta.

5. Viljandi valla (vallavalitsuse kaudu) 06.11.2024 seisukoha kohaselt puudub vallal puudutatud

isikuga igasugune varasem kokkupuude. Puudutatud isiku elukoht on alates 1995. aastast olnud

Lääne-Nigula vallas. Ta viibib Viljandi vallas Karula Kodus Sotsiaalkindlustusameti

suunamisotsuse alusel perioodil 11.04.2018–28.02.2028. Puudutatud isikul on Lääne-Nigula

vallaga tugevam seos kui Viljandi vallaga. Lääne-Nigula vald on olnud aastaid tema eestkostja.

Lääne-Nigula Vallavalitsus on olnud eestkostjana kursis puudutatud isiku tervisliku seisundiga

ning tegelenud siiani tema elu korraldamisega. Puudutatud isiku viibimine praegusest

eestkostjast kaugemal ei saa olla põhjus eestkostja muutmiseks.

Maakohtu määrus

6. Maakohus pikendas puudutatud isiku üle seatud eestkostet viie aasta võrra kuni 10.11.2029.

Maakohus jättis rahuldamata Lääne-Nigula valla (vallavalitsuse kaudu) avalduse eestkostja

vahetamiseks ning pikendas Lääne-Nigula valla (vallavalitsuse kaudu) ametiaega viie aasta võrra

kuni 10.11.2029.

6.1. Maakohus leidis, et asjas on leidnud tuvastamist, et puudutatud isik vajab jätkuvalt oma

õiguste ja huvide kaitseks eestkostet. Puudutatud isiku suhtes 07.07.2011 teostatud

kohtupsühhiaatria ekspertiisiakti kohaselt esineb puudutatud isikul sügav vaimne alaareng, mis

avaldub taipamatuses, koolihariduse puudumises ja sotsiaalses desadaptsioonis. Ta ei ole

võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, samuti avaldama oma

tahet, sh teostama valimisõigust. Puudutatud isiku suhtes on Sotsiaalkindlustusameti poolt

väljastatud otsus nr P26O-2023-28393, mille kohaselt on talle määratud sügav vaimu-, keele- ja

kõnepuue kuni 25.06.2034. Puudutatud isik on suunatud kuni 28.02.2028 ööpäevaringsele

erihooldusteenusele Karula Kodusse.

Eeltoodu põhjal saab järeldada, et puudutatud isik ei suuda jätkuvalt temal esineva raske vaimse

alaarengu tõttu kestvalt oma tegudest ja nende tagajärgedest aru saada ega oska oma tegusid

juhtida. Ta ei tule toime oma elu iseseisvalt korraldamisega ja vajab jätkuvalt pidevat

juhendamist, kõrvalist abi ja järelevalvet. Arusaam ja planeerimisoskus rahaliste vahendite

suhtes puudub. PKS § 203 lg-s 1 sätestatud eestkoste seadmise eeldused ei ole ära langenud.

Puudutatud isik ei ole võimeline eestkoste seadmise asjas seisukohta avaldama ja vajab kõigi

tehingute tegemisel kaitset, sh juriidiliste ning varaliste tehingute tegemisel, igapäevaelu

korraldamisel ning ravi saamisel. Arvestades tema tervislikku seisundit tuleb eestkoste seada

viieks aastaks.

6.2. PKS § 205 lg 3 kohaselt määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine

on kõige tugevamalt seotud, kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut.

Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit

on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad

tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. PKS § 198 lg 1

sätestab, et kohus vabastab juriidilisest isikust või valla- või linnavalitsusest eestkostja ja määrab

teise eestkostja, kui see on eestkostetava huvides ja eestkostekohustust on valmis täitma

eestkostjaks sobiv füüsiline isik. Valla- või linnavalitsusest eestkostja võib tema taotlusel

vabastada ka siis, kui kohus leiab, et käesoleva seaduse § 176 lõike 2 või § 205 lõike 3 kohaselt

on teine valla- või linnavalitsus eestkostetavaga oluliselt tugevamalt seotud.

Puudutatud isiku eestkostjana peab jätkama senine eestkostja Lääne-Nigula vald. Avaldusest ei

selgu, et puudutatud isikul oleksid mistahes seosed Viljandi vallaga (v.a erihooldusteenus, kuhu

isik on kuni 2028. aastani suunatud), samuti ei ole nende seoste tekkimist ette näha ka tulevikus.

Asjaolu, et puudutatud isik viibib aastast 2018 Viljandi valla omavalitsuse territooriumil asuvas

Karula Kodus teenusel, ei anna alust pidada seda omavalitsust temaga kõige lähemalt seotuks.

Eestkostja vahetamine ainuüksi hoolekandeasutuses viibimise tõttu ei ole põhjendatud.

Hoolekandeasutuste vahetamine võib osutuda tõenäoliseks määratud perioodi lõpus, samas võib

see ümberhindamise korral toimuda ka varem. Puudutatud isikul on Lääne-Nigula vallaga

olemas nõutav side, eestkostetav on olnud Lääne-Nigula valla registreeritud elanikuks

aastakümneid ning seosed vallaga on olemas kasvõi läbi eestkostetavaks olemise. Taotletud

eestkostja vahetust ei saa pidada eestkostetava huvidega kooskõlas olevaks. Eestkostetava

huvides on eelkõige tema elu järjepidev ning eesmärgipärane korraldamine, millega siiani on

tegelenud Lääne-Nigula vald eestkostja ülesannetes. Eeltoodust lähtuvalt jääb Lääne-Nigula

valla avaldus eestkostja muutmiseks rahuldamata.

Määruskaebus

7. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada osas, milles puudutatud isiku eestkostjaks määrati Lääne-Nigula vald (vallavalitsuse

kaudu) ning teha uus määrus, millega määrata puudutatud isiku eestkostjaks Viljandi vald

(vallavalitsuse kaudu).

7.1. Kohtupraktika kohaselt on leitud, et eestkostet vajav isik on kõige rohkem seotud just selle

omavalitsusega, kelle hooldekodus isik viibib ja kellega on sõlmitud pikaajaline ööpäevaringne

erihooldusteenuse osutamise leping. Lisaks on oluline, millise omavalitsusega on isik püsivalt

seotud tulevikus.

Tartu Maakohtu 08.05.2019 määruses tsiviilasjas nr 2-19-3746 leidis kohus, et ainuüksi

hooldekodu asukoha järgi ei saa isikut seostada vallavalitsusega, kuid samas ei nähtu asjaolusid,

et ta oleks rohkem seotud Lääne-Nigula vallaga. Kohus leidis ka, et vallavalitsuse eestkostjaks

määramine peab võimaldama reaalselt eestkostja kohustuste täitmist. Samas lahendis on ka

analüüsitud olukorda, kui eestkoste ajal olukord muutub ja eestkostetav on tugevamalt seotud

teise omavalitsusega. Sellisel juhul saab rakendada PKS § 198 lg-t 1, lähtudes PKS-e 176 lg-st 2

ja 205 lg-st 3. Viru Maakohtu 26.03.2020 määruses tsiviilasjas nr 2-15-13987 leidis kohus, et

vallal ei ole kohustust osutada sotsiaalteenust (antud juhul läheb siia alla eestkosteteenus) isikule,

kes küll on valda sisse kirjutatud, kuid tegelikult selle kohaliku omavalitsuse territooriumil ei ela.

Samu seisukohti toetavad ka Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2020 lahend tsiviilasjas nr 2-20-

2713 ja 14.08.2020 lahend tsiviilasjas nr 2-20-5268 ning Tartu Ringkonnakohtu lahend

tsiviilasjas nr 2-22-17629. Olulise tähtsusega on ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 09.12.2019 otsus asjas nr 5-18-7.

7.2. Alates 01.04.2012 viibib puudutatud isik Karula Kodus ööpäevaringsel erihooldusteenusel.

Enne sinna suunamist elas ta Koluvere Hooldekodus alates 10.06.1986. Kuna Koluvere

Hooldekodu suleti juba 2019. aastal ja Lääne-Nigula vallas puuduvad ööpäevaringsed

erihoolekandeasutused ja neid ei ole valda planeeritud ka tulevikus, siis ei teki puudutatud isikul

vallaga mingit seost ka tulevikus. Eelduslikult määratakse isik ka tulevikus Karula Kodusse

teenusele. Puudutatud isik ei ole Lääne-Nigula vallaga rohkem seotud olnud kui Viljandi valla

või mõne teise kohaliku omavalitsusega. Tulevikus saab just Viljandi vald sidet eestkostetavaga

paremini säilitada ning kuna eestkostja asub lähemal, saab Viljandi vald osutada eestkostetavale

vahetumalt vajalikke sotsiaalteenuseid. Juhul, kui eestkostetavat on vaja sõidutada nt mõne teise

teenuse osutaja juurde või teha mõnda muud eeskostja ülesandeks olevat toimingut, tuleb selleks

eestkostetavat mitusada kilomeetrit transportida. See ei ole eestkostetava huvides.

7.3. Puudutatud isiku elukohaks ei ole Lääne-Nigula vald. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus ta peamiselt elab. Kuna eestkostetav elab

Karula Kodus alates 2012. aastast, ei ole enam tegemist ajutise elukohaga.

7.4. Eestkostja ülesandeid ei saa täies ulatuses teostada n.-ö kaugjuhtimise teel ning eestkostja

ülesannete täitmine ei ole ainult kohtule kord aastas aruannete esitamine. Eestkostja peab

jälgima, kuidas on kaitstud eestkostetava huvid hooldekodus, kas ta saab ettenähtud ravi ja muid

teenuseid. Selleks on eeskostja esindaja vähemalt korra või kaks aastas viibinud ka kohapeal ja

suhelnud hooldekodu personali ja eestkostetava endaga (niivõrd kui see suhtlemine on võimalik).

On ilmselge, et kõige paremini saab eestkostetava õigusi kaitsta eestkosteasutus, mis asub

eestkostetava vahetus läheduses. Viljandi vallal on olemas täpselt samasugune pädevus

eestkostete korraldamisel ja eestkostetava huvid sellest ei kahjustu.

Menetluse edasine käik

8. Viljandi vald (vallavalitsuse kaudu) palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse

väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja

maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.

11. TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, milles maakohus määras

eeskostjaks Lääne-Nigula valla (vallavalitsuse kaudu).

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6

koostoimes TsMS §-ga 659). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

PKS § 205 lg 3 alusel tuvastamine, kumma valla- või linnavalitsusega on eestkostetav

tugevamalt seotud, on kohtu kaalutlusotsus. Ebaõige on määruskaebuse väide, mille kohaselt

tuleks eestkostja valikul lähtuda eeskätt sellest, kus asub hooldekodu, milles eestkostetav viibib.

Kohus peab välja selgitama, millise valla- või linnavalitsusega on isik tugevamalt seotud. Isegi

kui isiku alaliseks elukohaks TsÜS § 14 lg 1 mõttes võib hetkel pidada Karula Kodu, ei tähenda

see, et isik oleks Viljandi vallaga seetõttu rohkem seotud. Maakohus leidis õigesti, et puudutatud

isikul puuduvad Viljandi vallaga peale hooldekodus viibimise seosed. Puudutatud isikul

puuduvad Viljandi vallas lähedased, vara või muud sidemed. Arvestades puudutatud isiku

tervislikku seisundit on tõenäoline, et tal ei teki Viljandi vallaga selliseid seoseid ka tulevikus.

Kui ei ole võimalik tuvastada tugevama seose tekkimist muu valla või linnavalitsusega, tuleks

eestkostjana jätkata valla- või linnavalitsusel, kes on seni eestkostjaks olnud. Asja materjalidest

nähtuvalt on puudutatud isik kantud kunagise Kullamaa valla (praegune Lääne-Nigula vald)

elanike registrisse 1986. aastal (dtl 22). Lääne-Nigula vald on olnud puudutatud isiku

eestkostjaks alates 2011. aastast.

Puuduvad kaalukad põhjused, miks ei peaks Lääne-Nigula vald puudutatud isiku eestkostjana

jätkama. Asjaolu, et Karula Kodu asub Lääne-Nigula vallast ligi 200 km kaugusel ei ole

eestkostja vahetamise aluseks. Enamus eestkostetavaga seonduvaid toiminguid saab teha

digitaalselt ning isegi kui eestkostja külastab aastas korra või paar eestkostetavat isiklikult, ei saa

see olla nii kulukas, et õigustada eestkostja vahetamist.

13. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata.

14. Ringkonnakohus jätab menetlusosaliste kulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel nende endi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)