3-24-3344/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3344

Määruse kuupäev

18. detsember 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagastada kaebaja

asjad ning mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses

lukustatud kambrisse paigutamise, jõu kasutamise ja asjade

ära võtmisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i taotlus tunnistajate ülekuulamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse

peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 10. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse

Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebaja põhjendab, et ta paigutati S8 sektoris lukustatud

kambrisse. Kaebaja soovis oma elu lõpetada. Vanglaametnikud kasutasid kaebaja suhtes

ülemäärast jõudu, kaebaja kaotas teadvuse ning ametnikud naersid olukorra üle. Sündmus

toimus ligikaudu kaks kuud tagasi. Üksuse juht andis korralduse kaebaja riided ning tema

kambrist kõik esemed ära võtta. Kaebaja kambrisse jäi ainult madrats ning ta sai ühekordsed

riided. Kaebaja asjad (kolm musta kilekotti, kus olid erinevad kaebaja jaoks olulised pildid,

kirjad, dokumendid, märkmik jne) on kadunud, osad kaebaja asjad on vales kohas, neid on

läbi vaadatud, asju on ära visatud jne. Viimati suhtles kaebaja sellel teemal vanglaametnikega

10. detsembril 2024. Vangla ei vasta kaebaja kirjalikele avaldustele ning provotseerib

kaebajat, kuigi kaebajal on sügavad terviseprobleemid, millele ta vajalikku ravi ei saa.

Kaebaja soovib kahju hüvitamist ning palub tema asjad tagasi tuua. Kaebaja taotleb

tunnistajate ülekuulamist ning riigi õigusabi. Kaebaja soovib riigi õigusabi põhjendusel, et

3-24-3344

saaks esindaja kaudu anda kohtule olulise teabe ja dokumendid, kuivõrd tal puudub vangla

suhtes usaldus, et ise kohtule tahvelarvuti kaudu avaldusi esitada.

2. Kaebaja esitas 17. ja 18. detsembril 2024 kohtule ekspertiisiaktidena pealkirjastatud

avaldused, mis kirjeldavad kaebaja terviseseisundit.

3. Tartu Vangla esitas 18. detsembril 2024 kohtule vastuse kohtunõudele, milles selgitab, et

kaebaja ei ole esitanud vanglale 2024. a mitte ühtegi vaiet ega kahjunõuet. Kaebaja ei ole kuni

2024. a detsembrini maininud, et tal oleks vangla süü tõttu asjad kaduma läinud. Samuti ei ole

kaebaja selgelt väljendanud, mis ajast ning millised esemed täpsemalt kaduma läinud on.

Kaebaja on esitanud alates 2024. a detsembrist väga suures mahus erinevaid pöördumisi,

millest enamuse sisust pole võimalik aru saada. Vangla esitab kohtule kaebaja avaldused, kus

kaebaja mainib mingil määral asjade kadumist. Kaebaja teatas 17. detsembril 2024 vanglale,

et ei soovi oma pöördumistele kirjalikku vastust ning soovib need menetlusest tagasi võtta.

KOHTU SEISUKOHT

4. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle

lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2

p-de 2 ja 4 alusel Tartu Vangla kohustamist tagastada kaebajale tema asjad ning mittevaralise

kahju hüvitamist seoses tema lukustatud kambrisse paigutamise, tema suhtes jõu kasutamise

ja tema asjade ära võtmisega. Kuigi kaebaja kirjeldab kohtule esitatud avaldustes ka oma

terviseseisundit ja puudulikku tervishoiuteenuse osutamist, siis ei ilmne kohtule, et kaebaja

eesmärgiks oleks käesolevas haldusasjas nõuete esitamine seoses talle vajaliku

tervishoiuteenuse osutamata jätmisega, arvestades ka asjaolu, et kaebaja on esitanud

halduskohtule eelkirjeldatuga seoses eraldiseisva kaebuse (haldusasi nr 3-24-3266).

5. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt

tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

6. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. Kaebaja kohustamis- ja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne

menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-tes 5 ja 8. Kaebaja on esitanud Tartu

Vanglale 2024. a detsembris erinevaid avaldusi, milles mainib lukustatud kambrisse

paigutamist, jõu kasutamist ja tema asjade ära võtmist ning viitab kahju tekkimisele ja asjade

tagasi saamise soovile, kuid on vangla kinnitusel 17. detsembril 2024 teatanud, et ei soovi

oma avaldustele kirjalikku vastust. Kohtul puudub alus vangla väite tõesuses kahelda. Isegi

kui kaebaja ei oleks oma avaldusi tagasi võtnud ning need saaks kvalifitseerida kahju

hüvitamise taotlusteks ja vaieteks, siis ei oleks nende lahendamise tähtaeg veel möödunud.

Vangla peab kahju hüvitamise taotluse lahendama selle nõuetekohasest esitamisest arvates

kahe kuu jooksul (riigivastutuse seaduse § 18 lg 1) ning vaide 30 päeva jooksul (VangS § 11

lg 7).

7. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ning

kohus tagastab X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta

3-24-3344

kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

8. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust

tunnistajate ülekuulamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

9. Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab.

RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist.

9.1. Kohus nendib, et kaebaja käesolevas haldusasjas esitatud avaldused ei ole kuigivõrd

selged, kuid need on kohtule piisavalt arusaadavad, et nendest selguks kaebaja eesmärk

kohtusse pöördumisel. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtule kaebusi

esitada (haldusasjad nr 3-24-3266 ja 3-24-3113). Seetõttu on kaebaja kohtu hinnangul

iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja ilmtingimata advokaadi

abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase

kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist

kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Kui kaebaja ei

pea võimalikuks esitada kohtule avaldusi elektrooniliselt, kuna tal puudub vangla seadmete

vastu usaldus, siis on tal võimalik seda teha paberkandjal. Riigi õigusabi korras esindaja

määramist ei õigusta kaebaja välja toodud vajadus kaebaja ja kohtu vahel teabe ning

dokumentide vahendamiseks.

9.2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1

alusel rahuldamata.

10. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider