2-22-8816/40 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2024 Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-8816

Tsiviilasi

Wallter UAB hagi AS LHV Pank kahju hüvitamise

nõudes

Tsiviilasja hind

3 541 792,69 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Wallter UAB, Leedu registrikood

304740691, asukoht Vilniaus g. 28, LT-01402,

Vilnius, Leedu

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis

Vinni

Kostja AS LHV Pank, registrikood 10539549,

asukoht Tartu mnt 2, Tallinn

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Lembit

Tedder ja advokaat Saara Maria Puur

Kohtuistungi toimumise aeg

29. oktoober 2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Wallter UAB hagi AS LHV Pank vastu kahju 3 279 437,68

euro hüvitamise ja viiviste nõudes.

2. Jätta menetluskulud hageja Wallter UAB kanda. Menetluskulude rahalise

suuruse määrab kohus kindlaks pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.

3. Saata otsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded

1.13.06.2022 esitas Wallter UAB Harju Maakohtule hagi AS LHV Pank vastu 3 279 437,68

euro nõudes. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivis alates hagi esitamisest kuni

kohustuse täitmiseni VÕS § 113 teises lauses sätestatud määras.

Hageja Wallter UAB on Leedu äriühing, mis osutab elektroonilise raha makseteenuseid.

Hageja avab enda klientidele makseteenuse konto ja võimaldab klientidel teostada SWIFT ja

SEPA-makseid. Kuna hagejal ei ole SWIFT-maksete teostamise pädevust, siis kasutab hageja

nende maksete tegemiseks teisi makseasututsi. Viola Money (Europe) Ltd (edaspidi Viola)

on Ühendkuningriigi äriühing, mis osutas elektroonilise raha makseteenuseid. 26.05.2021

avas hageja Viola Money (euroopa) Ltd veebikeskkonnas ärikliendikonto makseteenuste

osutamiseks enda klientidele. Viola saatis hagejale kinnituse, et hageja klientidele on

makseteenuste osutamiseks avatud euromaksete konto AS-s LHV Pank IBAN numbriga

EE687777000055617824. Nimetatud konto kaudu toimus makseteenuste osutamine hageja

klientidele tõrgeteta kuni 30.07.2021.

30.07.2021 peatas Viola ühepoolselt hageja ligipääsu ärikliendikontole. Konto jääk oli sel

hetkel 3 280 539,17 eurot. Tegemist oli rahaliste vahenditega, mis kuulusid hagejale kui Viola

kliendile. Ligipääsu peatamisel viidati vastavuskontrolli nõuete täitmisele. Hageja esitas

Violale korduvaid päringuid, kuid need jäid vastuseta. Ligipääsu kaotamise järgselt ei saanud

hageja enam esitada maksete teostamiseks maksejuhiseid ega autoriseerida/kinnitada

maksetehingute täitmist. Tehingud, mis on tehtud pärast 30.07.2021 on toimunud ilma

korrektse maksejuhiseta ja ei ole kohaselt autoriseeritud.

2. 10.09.2021 saatis hageja esindaja AS LHV Group juhatuse liikmele Xle elektronkirja,

milles viitas, et Viola hoiab kinni hageja klientide raha summas 3,2 miljonit eurot LHV

Pangas. Kirjas teavitati, et Viola kasutab LHV-s avatud kontot pettuse korraldamiseks ja

väidetava vastavuskontrolli tõttu ei suhtle hagejaga. 27.10.2021 avaldas hageja LHV juhatuse

liikmele ja teistele LHV töötajatele, et LHV klient Viola tegeleb pettusega. 01.11.2021 vastas

LHV hagejale, et hageja ei ole nende kliendiks ja nad ei saa anda informatsiooni oma kliendi

kontode kohta. 02.11.2021 avaldas hageja kostjale, et Viola ebaseaduslik tegevus annaks

pangale õiguse peatada Viola kontodel tehingud. Hageja palus, et LHV ei lubaks

õigusvastaselt teha tehinguid rahaliste vahenditega 3,2 miljoni euro ulatuses kontol

EE687777000055617824. 02.11.2021 avaldas hageja kostjale, et Viola ja Violaga seotud

isikute taust on kahtlane ja kuritegelik ning nende eesmärk ei ole suunatud Viola lepinguliste

kohustuste täitmisele. LHV hageja pöördumistele ei vastanud.

3. Hageja suhtles ka Violaga, mis tulemusi ei andnud. Hageja esitas 19.11.2021 Viola vastu

hagi ning hagi tagamise korras keelati Violal kontol, mis ta oli hagejale avaldanud rahaliste

vahendite käsutamine summas 3,2 miljonit eurot. Hagi tagamise määrust ei olnud võimalik

täita, kuna tegemist ei olnud eraldiseisva pangakontoga, vaid personaalse viitenumbriga.

Kõik tehingud käisid läbi maksevahendaja master account’i. Täiendaval hagi tagamisel

arestiti Violale Eesti krediidiasutustes ja välisriikide krediidiasutuste Eesti filiaalides

kuuluvad pangakontod summas 1 101,49 eurot. Hageja on ilma jäänud rahalistest vahenditest

summas 3 279 437,68 eurot, mis oli Viola poolt avaldatud ja kantud LHV-s avatud kontole.

29.10.2021 esitas LHV Violale avalduse lepingu lõpetamiseks 60 päevase etteteatamisega.

25.11.2021 lõpetas LHV ühepoolselt Violaga lepingu ilma etteteatamiseta. Seega aitas LHV

tekitada hagejale kahju summas 3,28 miljonit eurot. LHV andis Violale selgelt märku, et

LHV-s olevad kontod tuleb tühjendada. Seega LHV pangana ei olnud üksnes tegevusetu, vaid

aitas kaasa hagejale ja tema klientidele kahju tekitamisele. Hagejale ei ole tagastatud rahalisi

vahendeid, millega on tehtud tehinguid ilma kohaste maksejuhisteta ja mis on autoriseerimata.

4. Hageja tegutseb ja Viola tegutses reguleeritud makseteenuste turul. Viola on makseteenuse

pakkujaks ja hageja kui Viola klient on makseasutuse kliendiks ning nende vahel oli sõlmitud

makseteenuse leping VÕS § 709 mõttes. Oluline on rõhutada, et MERAS § 79 lg 1 ja 80 lg 1

alusel tuleb hoida enda ja klientide raha eraldi ning maksetehinguid tehakse maksejuhiste

alusel ja need peavad olema autoriseeritud (VÕS § 703,7241). Viola avas makseteenuse

klientidele maksekonto makseteenuste pakkumiseks LHV-s. See tähendab, et LHV osutas

Violale makseteenuseid. LHV pidi järgima rahapesu tõkestamise ja terrorismi rahastamise

tõkestamisest tulenevaid kohustusi. LHV pidi olema teadlik Viola tegevusalast, et hageja on

Viola klient, sh asjaolust, et avatud on virtuaalne IBAN ning Viola makseasutusena peab

hoidma enda klientide vara ja enda vahendeid lahus. Kuna LHV osutas makseteenuseid

Violale, siis oli LHV-le arusaadav ja kontrollitav, kas maksetehinguteks olid kohased

maksejuhendid ja kas maksed on autoriseeritud. Hageja, maksetehingu ühe osapoolena teatas

pettusest, et makseasutus omastab tema vahendeid, kuid LHV sellele ei reageerinud.

09.03.2021 avaldas Finantsinspektsioon teate, millest saab järeldada, et LHV kontrolli- ja

monitooringusüsteemid ei olnud piisavad tõkestamaks pettusi pangateenuste osutamisel.

5. Hageja on esitanud nõude lähtudes VÕS § 1043, sest hagejal ei ole otsest lepingulist suhet

kostjaga. Hagejat võib aga käsitleda LHV ja Viola vahelistes suhetes kaitstava kolmanda

isikuna VÕS § 81 mõttes.

LHV on hagejale tekitanud õigusvastaselt kahju. Hageja nõude aluseks on VÕS § 1043, 1045

lg 1 p 5, 7 ja 8. Kostja on hagejale tekitanud kahju enda tegevusetusega, kuna on jätnud

käibes vajaliku hoole järgimata, olulistele kahtlustustele tähelepanu juhtimisel vajalikud

meetmed tarvitusele võtmata ning on enda õigusi kuritarvitanud.

LHV ignoreeris ega reageerinud hageja poolt esitatud kahtlustustele ja palvetele osutada abi.

LHV oleks pidanud kontrollima, kas Viola poolt tehtud tehingud on korrektselt vormistatud

tema klientide maksejuhiste alusel ning kinnitatud. LHV ei blokeerinud Violale avatud

kontode kasutamist, kuigi tal selline õigus on, kui pank kahtlustab klienti näiteks kelmuses

või sellele kaasaaitamises. LHV oli teadlik hageja poolt esitatud kahtlustustest ega

rakendanud Viola suhtes mistahes piiravaid meetmeid, mistõttu sai Violale avatud kontodel

omastada hageja klientidele kuulunud raha summas 3 280 539,17 eurot. LHV-le pidi olema

ettenähtav, et hageja võib sellest tulenevalt kanda kahju. LHV-le oli teada, et kontodel

hoitakse Viola klientide vara, mis tuleb hoida lahus Viola varast, kuid vaatamata sellele lasti

vahendid safeguarding account’ilt välja kanda. Juba septembris 2021 oli LHV teadlik, et

hageja ei pääse ligi rahalistele vahenditele, mis olid kantud Viola kontole. LHV oli

24.11.2021 teadlik hageja kasuks tehtud hagi tagamise määrusest ning lasi järgmisel päeval

kliendisuhte lõpetamisel Violaga rahalised vahendid Violal kanda muule kontole. Kahjuliku

tagajärjena jäi hageja ilma 3 279 437,68 eurost.

6.Kostja tegevusetuse ja hagejal tekkinud kahjuliku tagajärje vahel esineb põhjuslik seos. Kui

kostja oleks alates septembrist 2021 hageja pöördumiste järel mistahes meetmeid rakendanud

ja takistanud Viola poolt LHV-s avatud kontode tühjendamist, siis ei oleks kahjulikku

tagajärge tekkinud. Kuna Viola konto oli nn safeguarding account, siis oleks olnud võimalik

hagejale raha tagastada (MERAS § 79 lg 2 ja § 870 lg 2).

LHV oli teadlik, et Viola kontodel hoitakse kolmandatele isikutele kuuluvat vara – tegemist ei

olnud Viola varaga. LHV pidi kontrollima, kas maksetehinguid teostatakse korrektselt ja

vastuolude ilmnemisel konto koheselt blokeerima. Hageja konto saldo langemisel alla 3,32

miljoni euro pidi kostja aru saama et toimub rahaliste vahendite omastamine/pettus. Igal

juhul tekkis LHV-l kohustus monitoorida ärisuhet Violaga. LHV ei võtnud mitme kuu jooksul

midagi ette, mistõttu tekkis hagejale kahju 3,2 miljonit eurot.

7.Erinevate kaitsekohustuste olemasolu on ka kostja möönnud. LHV-l on õigus blokeerida

tehingud kolmandate isikute kaitseks. LHV ei võtnud aga midagi ette, vaatamata hageja

korduvatele pöördumistele. Hageja kaitsmisväärne huvi oli LHV jaoks äratuntav, mida

ignoreeriti. LHV, lubades Violal enne konto sulgemist kõik vahendid sealt teadmata kontole

ära kanda, pidi möönma, et sellise tegevuse tagajärjel tekib hagejale kahju, kuna hageja

kasuks oli tehtud hagi tagamise määrus. LHV oli õigus Viola tehinguid blokeerida, kuid

kostja valis tegevuse, mis aitas kaasa hagejale kahju tekkimisele. VÕS § 1045 lg 4 kohaselt

loetakse kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja ta vastutab kahju

tekkimise eest samal alusel. Kuna Viola käsutas hageja rahalisi vahendeid ilma edastatud ja

kinnitatud maksejuhisteta, siis raha käsutades omastas Viola vastavad vahendid.

8.VÕS § 1050 lg 1 järgi kahju tekitaja süüd eeldatakse. LHV süü vormiks on raske hooletus ja

välistada ei saa tahtlust. Krediidiasutuse suhtes kehtib kõrgendatud hoolsuskohustus. LHV

pakkus teenuseid Violale, kui makseasutusele. LHV pidi teadma, et kontol hoitakse klientide,

mitte Viola enda raha.

9. VÕS § 81 järgi võib lepinguga kaasneda kohustus arvestada kolmanda isiku õigustega

samal määral võlausaldaja huvide ja õigustega. Hageja oli Viola makseteenuse kliendina LHV

ja Viola lepingulises suhtes kolmandaks isikuks, kelle õigusi ja huve pidi LHV samal määral

arvestama võrreldes Violaga. LHV pidi kaitsma samaväärselt Viola klientide vara, mistõttu

on täidetud VÕS § 81 lg 1 kirjeldatud eeldused.

VÕS § 81 lg 2 kohaselt võib nõuda kolmas isik kaitsekohustuste rikkumise korral talle

tekitatud kahju hüvitamist. Kostja rikkus kaitsekohustusi, mis tulid makseteenuse osutamise

lepingust kostja ja Viola vahel. Hagejale tekkinud kahju 3 279 437,68 eurot oli kostjale

ettenähtav.

10. Hageja nõuab kostjalt alates hagi esitamisest viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

11. Hageja selgitab talle tekkinud kahju osas, et kliendid kandsid hagejale vahendeid ning

sissemaksete ja väljamaksete vahe kattub summaga, mida hageja nõuab. Kahju on tekkinud

hagejale, sest hageja peab omavahenditest need klientidele korvama. Hageja teostas oma

klientidele SEPA maksed Leedu pangas asuva konto kaudu ning kui klient oli vahendid

kandnud LHV kontole, siis pärast ligipääsu sulgemist pidi hageja täitma need

omavahenditest.

Riigikohus on jaatanud, et konkurentsiseaduse eesmärgiks on kolmandate isikute kaitse turul.

Hageja on seisukohal, et RahaPTS kohustuse rikkumine võib tuua kaasa ka tsiviilõigusliku

vastutuse isikule, kes on oma kohustused jätnud täitmata.

Finantsteenuste ja makseteenuste puhul ongi lepingute ja tingimustest tulenevate kohustuste

rikkumise tagajärjeks alati puhtmajanduslik kahju ning vastavad kohustused on suunatud

seesuguse kahju ärahoidmisele. Kostjale oli teada, et hagejaga seotud VIBAN oli seotud

põhikontoga, kus hoiti Viola klientide vahendeid. Kostjale pidi olema teada, et kui konto jääk

langes alla 3,2 miljoni euro, siis toimusid maksetehingud võltsitud andmetel. Kostja ei

reageerinud.

12. Hagi on võimalik rahuldada alternatiivsetel alustel, sh põhjusel, et kostja jättis täitmata

kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-21-18257. Kostja oli teadlik, et Violale avatud kontodel hoiti

kolmandatele isikutele kuuluvat vara. LHV tegevusetus võimaldas hagejale kuulunud raha

antud kontolt välja kanda. Kostjal oli kohustus monitoorida ärisuhet Violaga. Hageja

korduvatest teadetest oleks kostja pidanud aru saama, et Viola omastab klientide raha. Jättes

kohtumääruse konto arestimise kohta täitmata, jättis kostja täitmata seadusest tuleneva

kohustuse (VÕS § 1047 lg 1 p 7). Isegi kui kostja tegevus ei ole käsitletav õigusvastasena

VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses, on see käsitletav heade kommete vastase käitumisena ning

seeläbi kahju tekitamisena VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Tahtlus võib olla ka kaudne. Piisab,

kui isik saab aru, et tema tegevus või tegevusetus võib kahjustada kolmandaid isikuid ja

seeläbi kahju tekitada. Arvestades LHV-le esitatud selget teavet, et hageja vara säilimine on

ohus, pidi LHV aru saama, et piirangute rakendamata jätmise tõttu tekib hagejale kahju.

13. Tallinna Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas 2-18-5789 viitab, et RahaPTS normid võivad

kaitsta ka eraõigussuhtes tekitatud kahju eest. Hageja tugineb RahaPTS § 16 lg 1, 19 lg 1 p 3,

20 lg 1 p 6, 23 lg 2 p 4.

Kostja seisukohad

14. Kostja esitatud hagi ei tunnista. LHV ei ole hageja suhtes ühtegi hoolsuskohustust

rikkunud ja hagejale kahju tekitanud. Kostja kinnitab, et on hageja ja Viola juhtumi puhul

tegelenud järjepidevalt LHV infoväljas olnud kahtlase tegevuse uurimisega, täitnud kõiki

seadusest, võimalikke järelevalveasutuste juhiseid

ning kohaldanud vajalikke

hoolsusmeetmeid. LHV ei vastuta kolmanda isiku ees tolle äripartneri võimalike tegude või

tegematajätmiste eest. LHV ei ole järelevalveasutus, kellel oleks õigus või kohustust

kolmanda isiku antud juhiste põhjal oma kliendi kontodel oleva raha ümberjaotamine või

külmutamine või tema kohta andmete avaldamine, mida hageja on soovinud.

15. LHV on kõiki seadusest sh RahaPTS tulenevaid nõudeid järginud, sh hageja poolt

viidatud RahaPTS § 19 lg 1 p -s 2, § 20 lg 1 p-s 5 ja § 23 lg 2 p-s 4 sätestatut, kohalduvaid

hoolsusmeetmeid korrektselt kohaldanud, lähtudes sealjuures ametiasutuste võimalikest

juhistest. Hageja ei ole ühtegi oma väidetest aga tõendanud.

Meelevaldne on väita, et LHV ütles kliendisuhte Violaga üles, kui esitati hagi tagamise

määrus. Kostja oli Violaga lepingu ülesütlemise kavatsusest teatanud juba 29.10.2021.

Viola ja hageja juhtumiga seotud andmed on konfidentsiaalsed, mis tuleneb KAS §-st 88 ja

RahaPTS §-st 51. Arvestades rahapesuvastase võitluse valdkonna tundlikkust ei saa LHV-lt

nõuda oma monitooringu ja hoolsusmeetmete kohaldamise korra avaldamist, kuivõrd sellega

kaasneks turvalünkade tekkimise ja ärakasutamise risk. Praeguses menetluses on see risk

kõrgendatud, kuivõrd hageja on varasemalt rahapesunõuete rikkumise eest karistatud.

16. Hageja väidetavate maksejuhisteta ja kinnitusteta tehingute osas selgitab kostja, et tema

poolt pakutav VIBAN virtuaalkonto teenus ei ole samastatav tavapärase arvelduskontoga.

Virtuaalkonto allub ehk on osa LHV kliendi peakontost. LHV klient, käesoleval juhul Viola,

võib vastavalt oma äranägemisele VIBAN kontosid määrata ka mõne oma kliendi, näiteks

hageja maksete vahendamiseks. VIBAN kontol kajastuvad tehingud LHV vaatest siiski

kliendi peakontol. LHV-le on õigustatud isik korraldusi andma vaid Viola, mitte hageja.

Hageja poolt viidatud VÕS § 703 ja 7241 ei sätesta LHV-le vastavat kohustust ega vastutust.

LHV suhtes oli õigustatud isik tehinguid tegema vaid Viola nii enne 30.07.2021 kui ka pärast

seda.

17. Jääb arusaamatuks, milles seisnes hageja kahju 3 279 437,68 euro ulatuses. Hageja enda

väidetel on Viola kontol olnud raha hageja klientide raha. Seega saaks kahju tekkida hageja

klientidele, mitte hagejale.

Hageja on esitanud sama rahasumma nõudes hagi Viola vastu, tsiviilasi nr 2-21-18257. Kostja

hinnangul on tegemist sooviga alusetult rikastuda, kuivõrd sama nõue on esitatud kahe

erineva isiku vastu. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Hageja peaks alustuseks

tõendama, kelle raha ja miks ta hoidis ning seejärel, et raha läks kaduma. Selle kohta ei ole

aga tõendeid esitatud. Kuivõrd LHV on järginud RahaPTS ja teistest seadustest tulenevaid

nõudeid ning rakendanud sobilikke meetmeid vastavalt järelevalveasutuste juhistele, siis ei

saa jaatada põhjuslikku seost LHV väidetava tegevuse või tegevusetuse ja hagejale

väidetavalt tekkinud kahju vahel. RahaPTS § 1 kohaselt on seaduse eesmärk kaitsta Eesti

ettevõtluskeskkonda, mitte aga suvalise isiku vara kolmandate isikute eest. Hagejal oli

võimalus ise valida oma koostööpartnereid. LHV ei vastuta ega saagi vastutada hageja

halbade valikute eest.

18. LHV tegevus on olnud õiguspärane. LHV monitooris 2021 sügisel põhjalikult Viola ja

hagejaga seotud tehinguid ja rakendas asjakohaseid hoolsusmeetmeid nii seadusest kui

võimalikest järelevalveasutuste juhistest. Asjaolu, et LHV pole meetmete rakendamisel

juhindunud hageja soovidest, ei tähenda et kostja on oma kohustusi rikkunud.

19. LHV hinnangul on kahju, mille hüvitamist hageja nõuab puhtmajanduslik kahju. VÕS §

1045 lg 1 p 5 eesmärk ei ole kannatanu kaitse omandi rikkumisega kaasneva

puhtmajandusliku kahju eest ning VÕS § 1045 lg 1 p 7 eesmärk laieneb puhtmajandusliku

kahju hüvitamisele ainult olukorras, milles rikutud kaitsenormi eesmärk on kannatanu kaitse

puhtmajandusliku kahju eest. Käesoleval juhul puudub kaitsenorm, mida LHV oleks rikkunud

ning mille eesmärk oleks hageja kaitsmine puhtmajandusliku kahju eest, mistõttu ei saakski

puhtmajanduslik kahju hüvitamisele kuuluda.

20. Hageja on viidanud MERAS § 79 lg 1 p 2 ja § 80 lg 1 p 2. MERAS § 79 ja 80 ei sätesta

kohustusi krediidiasutustele, kelleks kostja on, vaid makseasutustele ja e-raha asutustele, kes

on Eestis tegutsemiseks loa saanud.

21. Hageja nõude eeldused VÕS § 81 lg 2 alusel ei ole täidetud. Täitmata on VÕS § 81 lg-s 1

nimetatud eeldused. VÕS § 81 ei näe ette olukorda, kus LHV ja Viola vahelisest lepingust

ning Viola ja hageja vahelisest lepingust saaks tuletada olukorda, kus LHV-l oleks lepinguline

kohustus kaitsta hagejat Viola kui LHV lepingupartneri poolsete rikkumiste eest.

22. Hagi rahuldamine ei ole võimalik isegi siis, kui eeldada hageja väidete õigsust. Hageja on

väitnud, et kostja õigusvastane tegevus seisneb hoolsusmeetmete rakendamata jätmises ja

seeläbi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevate regulatsioonide

ebapiisavas täitmises, kuna LHV väidetavalt ei monitooringud ega reageerinud Viola

tegevusele. Etteheited on alusetud. Riigikohus on selgitanud, et RahaPTS nõuete eesmärk

pole kaitsta kolmandate isikute omandit ega üleüldse individuaalseid õigushüvesid. RahaPTS

kaitsealasse ei jää hageja kaitse viimase lepingupartneri Viola ega veelgi kaugemalt LHV

eest. Hagejal puuduvad kaitsmisväärivad nõuded LHV vastu.

23. Kostja selgitab vastukaaluks hageja väidetele, et peakonto saldo langemisel ei ole

võimalik järeldada, et konto omanik paneks toime pettust, kuivõrd teenusepakkuja kasutuses

on paralleelselt mitu kontot erinevate valuutadega erinevates pankades. Konto väljavõttelt ei

saagi nähtuda maksete ajutine peatamine, kinnihoidmine, maksete tegemine üksnes

järelevalveasutuse loal. 24.11.2021 kohtumäärust hagi tagamise kohta ei olnud võimalik täita,

kuna taotletud oli vale arvelduskonto arestimist. LHV ei saa ise muuta kohtumäärust. Hageja

ei ole aru saanud, et Viola poolt nende vara hoidmiseks kasutatud virtuaalne konto ei ole

tavapärane arvelduskonto ja LHV jaoks on kliendiks Viola, mitte hageja. Kuigi Viola võis

vastavaid VIBAN kontosid määrata ka hageja maksete vahendamiseks, et muuda see hagejat

õigustatud isikuks LHV suhtes.

Kohtuotsuse põhjendused

24. Hageja Wallter UAB on palunud kostjalt AS LHV Pank välja mõista 3 279 437,68 eurot

ning viivised.

Viola Money(Europe) Ltd (edaspidi Viola) veebisaidi ja rakenduse tingimused kohaselt on

ärikonto Viola loodud elektrooniline konto /I kd tl 36/. Viola ärikontona avati hageja kontod

26. mail 2021 /I kd tl 48-49/. Euro konto on IBAN numbriga EE687777000055617824 /I kd tl

49/. Kohus nõustub kostjaga, et konto omanikuks on Viola, mida kinnitab konto avamisel

märge, et teemaks on Viola ärikontot puudutav teave, samuti esitatakse hagejale andmed,

mida hagejal on vajalik teada Viola ärikontole sisselogimiseks. Eeltoodu alusel loeb kohus

tõendatuks, et Wallter UAB-l puudus lepinguline suhe kostja AS LHV Pangaga. Nimetatud

asjaolu üle, et hagejal ja kostjal puudus omavaheline lepinguline suhe, pooled ei vaidle.

25. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) § 2 lg 1 sätestab, et käesolevat

seadust kohaldatakse Eestis asutatud ja tegutsevatele makseasutustele ja e-raha asutustele,

välisriigi makseasutuste ja välisriigi e-raha asutuste filiaalidele Eestis ning kõigile teistele

Eestis makseteenuseid ja e-raha teenuseid pakkuvatele isikutele. Krediidiasutuste seaduse

(KAS) § 2 lg 1 järgi käesolevat seadust kohaldatakse kõigile Eestis asutamisel olevatele,

asutatud ja tegutsevatele krediidiasutustele, nende Eestis asuvatele ema- ja tütarettevõtjatele,

sealhulgas

finantsvaldusettevõtjatele,

segavaldusettevõtjatele

ja

segafinantsvaldusettevõtjatele, samuti krediidiasutuste filiaalidele ja esindustele. Eeltoodust

tuleneb, et MERAS § 79 ja 80 sätted ei kuulu kohaldamisele kostja suhtes.

26. Pooled vaidlevad, kas käesolevas vaidluses kuuluvad kohaldamisele Rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 16 lg 1, § 19 lg 1 p 3, § 20 lg 1 p 6 §

23 lg 2 p 4 sätted. Hageja hinnangul kuuluvad eelviidatud normid kohaldamisele tulenevalt

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-18-5789 tehtud lahendist. Kostja hinnangul

Riigikohtu lahendist 3-1-1-97-10 tulenevalt RahaPTS eelpool viidatud normid kohaldamisele

ei kuulu.

27. Hageja väidetel on tema nõude aluseks VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, 7 ja 8. RahaPTS §

16 lg 1 on hageja hinnangul kaitsenormiks VÕS § 1045 lg 1 p 7 suhtes. RahaPTS § 16 lg 1

sätestab, et kohustatud isikud võivad teha omavahel koostööd rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamisel, sealhulgas edastades või vahetades teavet ning vastates päringutele

mõistliku aja jooksul, järgides õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja piiranguid. Hageja leiab,

et nad kostjaga olid mõlemad finantssektoris tegutsevad ja kohustatud isikud RahaPTS

mõttes, mistõttu kostja pidanuks reageerima hagejalt saadud infole, kuna pöördumise teinud

asutust võib uskuda ja usaldada /III kd tl 111/.

Kohus leiab, et RahaPTS § 16 lg 1 ei ole kaitsenormiks VÕS § 1045 lg 1 p 7 suhtes, kuna

RahaPTS § 16 annab võimaluse teha kohustatud isikutele koostööd, mitte aga ei kohusta

koostööd tegema. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane vaid juhul, kui

kahju on tekkinud seadusest tuleneva kohustust rikkuva käitumisega. Kuna kostjal puudus

seaduses sätestatud kohustus teha hagejaga koostööd, siis ei saa kostjale ette heita RahaPTS §

16 lg 1 sätete rikkumist hageja suhtes.

28. Hageja tugineb kaitsenormina RahaPTS § 19 lg 1 p 3, mis sätestab, et kohustatud isik

kohaldab hoolsusmeetmeid hoolsusmeetmete kohaldamisel kogutud teabe kontrollimise või

asjakohaste andmete ajakohastamise käigus varem kogutud dokumentide või andmete

piisavuse või tõelevastavuse kahtluse korral. Hageja ei ole kohtule esitanud asjaolusid, millest

nähtuks, et varasemalt kostja poolt Viola suhtes kogutud teabe kontrollimisel või andmete

ajakohastamise käigus tekkis kahtlus varasemate andmete piisavuses või tõele vastavuses.

Kuna faktilised asjaolud RahaPTS § 19 lg 1 p 3 osas on hageja poolt kohtule esitamata, siis ei

saa kohus analüüsida, kas kostja on kohustuse täitnud või jätnud täitmata. Hageja on

menetluses viidanud asjaolule, et Viola kostja kliendina omastab hageja klientide vara või

paneb toime pettust. Kohtu hinnangul hageja viide, et AS LHV klient võib omastada oma

klientide vara, ei ole RahaPTS § 19 lg 1 p 3 kaitsealas. Kui kellelgi on andmeid, mis viitavad

kuriteo toimepanemisele, siis tuleb pöörduda pädevate õiguskaitseasutuste poole. Hageja ei

ole kohtule esitanud andmeid, et ta oleks pöördunud politsei või prokuratuuri poole,

teatamaks võimalikust kuriteo toimepanemisest.

29. Hageja on seisukohal, et RahaPTS § 19 lg 1 p 3, § 20 lg 1 p 6, 23 lg 2 p 4 kohustasid

kostjat monitoorima oma ärisuhet Violaga, kuid seda ei tehtud, hoolimata asjaolust, et hageja

teatas Viola poolt läbiviidavast pettusest või klientide raha omastamisest /III kd tl 15/.

Kohus nõustub kostjaga, et kohtupraktika kohaselt hoolsusmeetmete kohaldamise kohustusi

sätestavad RahaPTS normidel on üksnes avalik-õiguslik eesmärk ning neil puudub

eraõiguslik eesmärk isikuid kahju eest kaitsta. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasja nr 2-

18-5789 lahendi punktides 13 ja 14 selgitanud, et RahaPTS-s sätestatud hoolsusmeetmeid ei

soovitud kehtestada sellise kohustusena, mille täitmata jätmine võiks kaasa tuua eraõigusliku

vastutuse. VÕS § 1045 lg 3 sätestab, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju

tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud

kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kuna RahaPTS sätted, millele hageja on

viidanud kaitsenormina VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses, ei ole normid, mille eesmärgiks on

kaasa tuua eraõiguslik vastutus, siis ei ole kohtu hinnangul menetlusökonoomikast lähtuvalt

vajalik hinnata, kas kostja on RahaPTS § 19 lg 1 p 3, § 20 lg 1 p 6 ja § 23 lg 2 p 4 sätestatud

kohustusi täitnud, kuna VÕS § 1043 lg-st 3 tulenevalt ei saa hagejal olla nõudeõigust kostja

vastu RahaPTS sätetest tulenevalt.

30. Hageja leiab, et kostja on jätnud täitmata seadusest tuleneva kohustuse VÕS § 1045 lg 1 p

7 tähenduses, kui jättis täitmata kohtumääruse.

24.11.2021 Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-18257, Wallter UAB hagi

Viola Money (Europe) Ltd vastu 3 280 539,17 euro nõudes, hagi tagamise korras keelati

kostjal Violal AS-s LHV Pank arvelduskontol nr EE 687777000055617824 olevate rahaliste

vahendite käsutamine 3 298 989,17 euro ulatuses /II kd tl 21-24/. AS LHV Pank teatas

kohtutäiturile, et hagi tagamise määruses märgitud konto on virtuaalne konto (VIBAN), mille

on väljastanud Viola Money (europe) Ldt (maksevahendaja). Tegemist ei ole eraldiseisva

pangakontoga. Rahaliste vahendite liikumine käib läbi maksevahendaja master account’i,

mistõttu ei ole kontot võimalik arestida. Vastus kostja poolt on kohtutäiturile edastatud

25.11.2021 /II kd tl 25/. 30.11.2021 Harju Maakohtu täiendava hagi tagamise määrusega

arestiti hageja kasuks muu hulgas AS-s LHV Pank Viola Money (Europe) Ltd-le kuuluvad

arvelduskontod summas 3 298 989,17 eurot /II kd tl 27-31/. Hagi tagamise korras arestiti

AS-s LHV Pank olevad pangakontod EE267700771004783348, saldo 0,00 eurot ja

EE127700771005688028, mille saldo oli 1 101,49 eurot /II kd tl 32/.

Kohus hagejaga ei nõustu, et kostja on jätnud täitmata kohtumäärused nõuetekohaselt.

24.11.2021 kohtumääruse punktis 7 on kohus hageja alternatiivsel taotlusel arestinud konto

nr EE687777000055617824. Kohus nõustub kostjaga, et hageja, olles ise virtuaalkontode

teenuste osutaja pidi teadma, et nimetatud konto arestimine ei ole võimalik. Kohus nõustub

kostjaga ka selles, et kostja ei saa ega tohi omaalgatuslikult arestida kontosid, mis võivad

kuuluda küll hagi tagamise määruses märgitud kohustatud isikule, kuid mille suhtes

kohtumääruses ei ole märgitud, et nende suhtes tuleb aresti kohaldada. Täiendava hagi

tagamise määruses ei olnud enam konkreetseid Violale kuuluvaid kontosid märgitud, mis

võimaldas kostjal arestida kõik AS-s LHV pank olevad Violale kuuluvad kontod summas 3

298 989,17 eurot, kuna kohtumääruse kohaselt kulusid arestimisele kõik Viola kontod.

Kohtumäärus täideti kostja poolt viivituseta /II kd tl 32/. Eeltoodud tõenditega on tõendatud,

et kostja on hagi tagamise määruste täitmisel juhindunud kohtumäärustes sätestatust, mis

välistab hageja nõude kostja vastu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5 lg 2 kohaselt

menetletakse asja poolte taotluste alusel. Kuna hageja on tsiviilasjas nr 2-21-18257 ise

leidnud, et kohane meede oma õiguste ja huvide kaitseks on virtuaalkonto arestimine, siis ei

ole põhjendatud selles osas teha etteheiteid kostjale.

31. Hageja leiab, et juhul, kui kostja tegevus ei ole õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes,

seonduvalt normi kaitse-eesmärgiga, siis on kostja tegevus õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 8

mõttes /III kd tl 15/. VÕS § 1045 lg 1 p 8 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui

see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Hageja hinnangul pidi kostja aru

saama, et hageja pöördumised ei ole alusetud. Kostja, vaatamata sellele, lasi Violal

kõrvaldada kontodelt rahalised vahendid, mistõttu hagejale tekkis kahju. Hageja väidetel oli

kostjale esitatud selge ja ühemõtteline teave, et hageja vara on ohus /III kd tl 15/.

Hageja väidetel pöördus ta esmakordselt kostja poole 10.09.2021 /I kd tl 3/. Hageja on

esitanud elektronkirjad, mis on hageja poolt saadetud kostjale 10.09.2021 kuni 13.09.2021 /I

kd tl 113-116, 120-126, tõlge III kd tl 21-23, 21-27/. Kirjadest nähtub, et hageja kahtlustab, et

hageja klientide raha on ohus ja soovitakse eraviisiliselt AS-ga LHV Pank suhelda. Hageja on

pöördunud kostja poole ka 27. oktoobril 2021 /I kd tl 131, tõlge III kd tl 28/. 01.11.2021 on

kostja hageja esindajale vastanud, et hageja ei ole kostja kliendiks ning kostjal ei ole õigust

hagejaga jagada teavet oma kliendi st Viola kontode kohta. Samuti ei saa kostja järgida hageja

juhiseid, sest sellisel juhul rikuks kostja ise regulatiivseid kohustusi. Samas on kostja valmis

tegema koostööd ametliku regulatiivse või kohtuliku protsessi raames / I kd tl 133, tõlge III

kd tl 29/. 02.11.2021 ja 08.11.2021 elektronkirjades avaldab hageja esindaja soovi, et kostja ei

laseks teha väljamakseid Violal summas 3,2 miljonit eurot, samuti avaldab hageja tungivalt

soovi eraviisiliseks asjaajamiseks /I kd tl 135-137, tõlge III kd tl 30-32/.

Kohus hagejaga ei nõustu, et kostja jättis hageja pöördumised tähelepanuta. Kostja on kohtule

esitanud elektronkirjad, mis on seotud kostja kliendi Viola Money (Europe) Ltd-ga. AS

LHV Pank uuris Viola kontol toimuvat tegevust ja monitooris oma klienti /IV kd tl 40-67a/.

Kirjavahetusest nähtub, et alates 22. oktoober 2021 on kostja olnud aktiivses suhtluses

Ühendkuningriigi järelevalveasutusega. Seega on kostja poolt ümber lükatud hageja väited, et

kahtluste esinemisel kostja ignoreeris neid.

32. Kostja teatas Violale 29.oktoobril 2021, et lõpetab nendega sõlmitud lepingud alates 29.

detsember 2021 /IV kd tl 26/. 25.11.2021 lõpetas kostja koheselt lepingud Violaga, kuna

Viola ei ole hoidunud tegevusest, mille riskitaset on kostja pidanud väga kõrgeks /IV kd tl

27/.

Eeltoodud tõenditest tuleneb, et kostja monitooris oma klienti ning kõrge riskitasemega

tegevuse jätkamisel kliendi poolt leping temaga lõpetati. Seega on kostja käitunud kooskõlas

heade kommetega.

33. Kostja on seisukohal, et hagejal ei ole tekkinud kahju, mille hüvitamist ta kostjalt nõuab.

Hageja väidetel hoiti kontol EE687777000055617824 hageja klientide raha /I kd tl 3,4/.

Hageja on kohtule esitanud ka väite, et kuigi vahendid kontole kandsid hageja kliendid, peab

hageja need rahalised vahendid oma klientidele korvama omavahenditest /II kd tl 152/.

Samas on hageja esitanud väite, et tegemist on vahenditega, mis kuulusid hagejale kui Viola

kliendile ning milliste vahendite arvelt teostasid omakorda maksetehinguid hageja kliendid /I

kd tl 3/. Hageja on kohtule esitanud konto EE687777000055617824 kontojäägi, mis hageja

väidetel oli seisuga 30.07.2021 summas 3 280 539,17 eurot /I kd tl 3, 112, II kd tl 166/.

Kohus nõustub kostjaga, et konto nr EE687777000055617824 on virtuaalkonto. Konto

väljavõttest nähtub, et master account konto on numbriga EE1277007710056880028 /II kd tl

176/. Hageja kahju arvestusest tuleneb, et hageja on võtnud konto jäägi summas 3 280 539,17

ning sellest maha arvanud hagi tagamise määruse alusel arestitud vahendid summas 1 101,49

eurot ja hagejale väidetavalt tekkinud kahju on summas 3 279 437,68 eurot. Kohus nõustub

kostjaga, et pelgalt konto väljavõtte alusel ei ole võimalik väita, et hageja on kahju kandnud

summas 3 279 437,68 eurot. Hageja on selgitanud kahju tekkimist kontole sisse- ja

väljamaksete vahena, mis on summas 3 283 555,3 eurot. Hageja ei tea, miks veebikeskkonnas

kuvatud kontojääk on väiksem, kui sisse ja väljamaksete vahe. Kuna hageja nõuab väiksemat

summat, siis on hageja hinnangul kahju kogu ulatuses tõendatud /II kd tl 149/.

Hageja väidetel peatati tema ligipääs kontole 30.07.2021 /I kd tl 5/. Konto väljavõttest nähtub,

et 22.07.2021 on hageja teinud makse enda kontode vahel summas 500 000 eurot kontole

LT413200011000000002 /II kd tl 176/. Kuna väljamaksetes on hageja teinud endale

väljamakse summas 500 000 eurot ning selle summa kohta ei ole hageja mingisuguseid

selgitusi kohtule esitanud, siis ei saa hagejale väidetavalt tekkinud kahju olla sisse- ja

väljamaksete vahe, kuna osa sisse- ja väljamaksete vahest on juba hageja enda käsutuses.

Seetõttu nõustub kohus kostjaga, et konto väljavõtte jääk seisuga 30.07.2021 ja sisse- ning

väljamaksete vahe ei tõenda väidetavat kahju.

34. Kuna hageja väidetel kuulusid rahalised vahendid kontol hageja klientidele, siis ei saanud

kahju tekkida hagejale, vaid hageja klientidele. Hageja väited, et ta pidi kahjud korvama

klientidele omavahenditest, on tõendamata. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest

nähtuks, et ta on klientidele kahju hüvitamiseks midagi tasunud.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud tekkinud kahju.

35. Kohtule on esitatud Harju Maakohtu 17.11.2022 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21-18257,

millega kohus võttis vastu hageja Wallter UAB hagist loobumise Viola Money (Europe)

vastu 3 280 539,17 euro nõudes. Kohtumäärusest nähtub, et pooled on omavahel jõudnud

kohtuvälisele kokkuleppele /II kd tl 192-194/. TsMS § 432 kohaselt kui hageja on hagist

loobunud, siis ei saa enam pöörduda kohttusse sama kostja vastu samal alusel sama

hagieseme üle. Kuna hageja on loobunud oma nõudest Viola vastu, siis saab järeldada, et

hagejal pretensioonid Viola vastu nõudes 3 280 539,17 eurot puuduvad.

36. Hageja väidetel on talle tekkinud kahju õigusvastane, kuna see on tekitatud tema omandi

või selle sarnase õiguse või valduse rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses. Kostja

õigusvastane käitumine seisnes hageja hinnangul selles, et Violale avatud kontodel hoiti

kolmandate isikute vara, mida kostja tegevuse või tegevusetuse tulemusena oli hagejale

kuulunud kontolt võimalik välja kanda /I kd tl 10/. Eeltoodust tuleneb, et hageja peab kontot

samaaegselt kuuluvaks nii Violale kui ka hagejale. Kohus on tuvastanud, et konto, millelt

tehti makseid kuulus Violale.

Riigikohus lahendi 3-2-1-19-11 punktis 17 selgitab, et üldjuhul ei vastuta kahju tekitaja

deliktiõiguse järgi nn puhtmajandusliku kahju eest, vaid üksnes konkreetsete õigushüvede

kahjustamise eest, st deliktiõiguslikult ei ole kaitstud vara kui selline (vt Riigikohtu 13. juuni

2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p 20; 30. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-123-05, p 24). Eeltoodu alusel ei kuulu hageja nõue rahuldamisele VÕS § 1045 lg 1 p 5

alusel, kuna tegemist võib hageja nõude puhul olla puhtmajandusliku kahjuga ning VÕS §

1045 lg 1 p 7 kaitsealas ei ole kaitse puhtmajandusliku kahju eest.

37. Hageja on esitanud alternatiivse nõude VÕS § 81 alusel. Hageja hinnangul rikkus kostja

kaitsekohustust, mis tulenes makseteenuste osutamise lepingust kostja ja Viola vahel. Kahju

hüvitamist võib nõuda, kui täidetud on VÕS § 81 lg 1 eeldused. VÕS § 81 lg 1 sätestab, et

lepinguga võib kaasneda kohustus arvestada kolmanda isiku huvide või õigustega samal

määral kui võlausaldaja huvide või õigustega. Sellist kohustust eeldatakse, kui: 1) kolmanda

isiku huvid või õigused on lepingu täitmise käigus ohustatud samal määral kui võlausaldaja

huvid või õigused ja 2) võib eeldada võlausaldaja tahet kolmanda isiku huvisid või õigusi

kaitsta ja

3) võlausaldaja tahe kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ning kolmas isik on võlgnikule

äratuntavad.

Hageja ei ole kohtule esitanud asjaolusid ega tõendeid, millest nähtub, millised olid Viola

õigused ja huvid, mida kostja Viola ja kostja vahelise lepingu täitmise käigus ohustas samal

määral kui hageja õigusi ja huve. Kuna neid asjaolusid esitatud ei ole ning hageja poolt

menetluses esile toodud asjaolud, et Viola korraldas pettust ja omastas hageja klientide raha,

siis ei saa eeldada, et Viola soovis kaitsta hageja huve. Seetõttu nõustub kohus kostjaga, et

hageja poolt esile toodud asjaoludel olid Viola ja hageja huvid selgelt vastassuunalised. Kuna

VÕS § 81 lg 1 eeldused on täitmata, siis tuleb jätta hagi rahuldamata ka alternatiivsel alusel.

38. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostja vastu 3 279 437,68

euro nõudes.

39. Kuna kohus on jätnud rahuldamata hageja põhinõude, siis jääb rahuldamata ka hageja

viivisnõue, sest kostjal puudub hageja ees kohustus, mille täitmisega ta on viivitanud.

Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata hagiavalduse.

40. Tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 ja 134 lg 1 alusel 3 541 792,69 eurot.

41. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda, kuna otsus on tehtud hageja

kahjuks. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast menetlust lõpetava

lahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik