2-22-15080/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Tartu Maakohtu 17. mai 2024. a otsus ja saata tsiviilasi samale ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Legislator headnote
AI generated2-22-15080/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Tartu Maakohtu 17. mai 2024. a otsus ja saata tsiviilasi samale ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 18. detsember 2024
Tsiviilasja number
2-22-15080
Tsiviilasi
X.X ja Y.Y. hagi Kristiina Männiku vastu 41 475
eurot 91 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 17. mai 2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X.X ja Y.Y. apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
41 475 eurot 91 senti
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hagejad
(apellandid)
X.X
(isikukood
XXXXXXXXXXXX)
ja
Y.Y.
(isikukood
XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi
Kristjan Lee
Kostja (vastustaja) Kristiina Männik (isikukood
XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Kadi
Saluste
Kolmas isik kostja poolel: MR Vaader OÜ
(registrikood 11498776), lepinguline esindaja Mehis
Adamson
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tartu Maakohtu 17. mai 2024. a otsus ja saata tsiviilasi samale
maakohtule eelmenetluse staadiumis uueks läbivaatamiseks.
2. Apellatsioonkaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule
30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu
möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi
ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse
või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel
kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED JA VASTUVÄITED, MENETLUSE KÄIK
1. X.X (hageja I) ja Y.Y. (hageja II) esitasid 7. oktoobril 2022 Tartu Maakohtule
Kristiina Männiku (kostja) vastu hagi, milles palusid mõista kostjalt hagejate kasuks
solidaarselt välja 41 475 eurot 91 senti.
24. novembri 2023. a määrusega kaasas maakohus iseseisva nõudeta kolmanda isikuna
kostja poolel menetlusse MR Vaader OÜ (MRV). Maakohtu määrus jõustus Tartu
Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2024. a määrusega.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad ja kostja 28. juunil 2021 kinnisasja müügilepingu,
hüpoteekidega seonduvad lepingud ning asjaõiguslepingud, millega hagejad ostsid kostjalt
X vallas X alevikus aadressil XXXX asuva kinnisasja koos sellel asuva elamuga.
Kinnisasja valdus anti hagejatele üle 1. augustil 2021.
Hagejad saatsid 10. detsembril 2021 kostjale e-kirja, milles viitasid majal avastatud
puudustele, sh maja soojustusele seoses hoone energiamärgisega C ning ehitusprojektiga.
Pooled pidasid lahenduse leidmiseks kirjavahetust, kuid kokkuleppele ei jõutud.
Kostja kinnitas sõlmitud lepingus, et lepinguesemel pole varjatud puudusi (v.a garaaž-
saun-kuur, mis vajab remonti). Lepinguesemel on aga puudused, mis ei vasta lepingueseme
kirjeldusele lepingus, sh ei vasta lepinguese suures osas ehitusprojekti muudatusele, mis on
kantud ehitisregistrisse koos ehitis- ja kasutusteatisega, et suurendada lepingu eseme
energiatõhusust astmele C. Hoone energiatõhusus ei ole reaalsuses C. Hagejad ei saanud
teada, et ehitusprojekti muudatused ei vasta tegelikkusele, kuna kostja kinnitas, et lepingu
ese on ehitatud ehitusprojekti muudatustele vastavalt ning samuti oli vastavalt kantud
ehitisregistrisse ehitis- ja kasutusteatis ning hoone energiamärgis C. Hagejad ei saanud
märgata lepingu eseme puuduseid (kõrvalekaldeid projektist) enne tehingut, kuna vastavad
eriteadmised hagejatel puuduvad ning kirjeldatud puudused ei ole tuvastatavad asja
tavapärasel ülevaatamisel. Puudusi ei ole võimalik tuvastada ehitise konstruktsioone
avamata.
Kostja ei teavitanud hagejaid enne tehingut lepingueseme puudustest ega toonud neid välja
ka müügilepingus.
Tegemist on renoveeritud ehitisega, mis ei vaja kohest remonti. Seega ei saa lepingu eset
hinnata tema ehitusaasta järgi, vaid arvestama peab, et teostatud on kapitaalremont ja
ehitisregistrile on esitatud vastav ehitusprojekt. Kostja pole suutnud tõendada, et
kõrvalekalded ehitusprojektist tagaks hagejatele vastava kvaliteeditasemega eseme, mis
oleks asi siis, kui kõrvalekaldeid olnud poleks (sh sooja- ja niiskuspidavus, asja omaduste
säilimine aja jooksul ehitusmaterjalide kvaliteedi tõttu jne).
Kostja on kasutanud oluliselt kehvemaid ehitusmaterjale või jätnud teatud tööd üldse
tegemata, mistõttu asja kvaliteeti ei saa pidada lubatule vastavaks. Ka kolmas isik MRV on
menetluses väitnud, et ehitustöid ei teostatud korrektselt ja jäeti suures osas teostamata,
millega seoses on väidetavalt juba kolmas isik ka kostjale hüvitist tasunud. See viitab
asjaolule, et kostja oli teadlik lepingueseme puudustest.
Hagejatel on tekkinud kostja müügilepingu rikkumise tõttu kahju 41 475 eurot 91 senti, sh
kinnistul asuva elamu puuduste kõrvaldamiseks tulevikus tehtavad kulutused 41 025 eurot
91 senti ja kohtueelsed õigusabikulud 450 eurot.
2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
Hagejad ostsid lepingu alusel kinnistu koos 1974. aastal ehitatud elamuga. Hagejad käisid
korduvalt maja ostueelselt üle vaatamas, sh koos ehitaja ehk eriteadmistega isikuga. Kostja
selgitas hagejale I põhjalikult kinnistu ja elamu olukorda, sh asjaolu, et maja teine korrus
on renoveerimata ning ehitusprojektis kajastatud teise korruse töödeni ei ole jõutud. See, et
maja teine korrus on täielikult renoveerimata, oli ka välisel vaatlusel tuvastatav.
Kinnistu otsese valduse üleandmisel 1. augustil 2021 andis kostja hagejatele üle
ehitusprojekti. Lisaks andis kostja hagejatele kinnistul ehitusprojekti alusel tehtud
ehitustööde arved ning ehitustööde aktid, millel on kajastatud ehitustööd, mis teostati MRV
poolt. Muid ehitusprojekti järgseid töid elamus ei tehtud. Kinnistu otsese valduse
üleandmisel selgitas kostja hagejatele, et aktidel on kajastatud ehitaja poolt ehitusprojekti
alusel tehtud tööd. Samuti selgitas kostja hagejatele, et ehitusprojektis esitatud kõiki töid
teostada ei jõutud. Hagejatele oli teada, millised ehitusprojektis kirjeldatud tööd on tehtud
ja millises mahus ning millised tööd on jäänud tegemata. Kostja avaldas seda infot
hagejatele korduvalt. Hagejatel ei saanud jääda muljet, et kõik ehitusprojektis märgitud
tööd on tehtud. Kostja ei kinnitanud seda ka hagejatega sõlmitud lepingus.
Lepingus kinnitas kostja hagejatele, et kinnistul asuv garaaž-saun-kuur vajab remonti ning
muid kostjale teadaolevaid varjatud puudusi ei esine. Hagejad seevastu kinnitasid, et on
lepingu eseme üle vaadanud ning ostavad kinnistu müüja poolt esitatud informatsiooni ja
dokumentatsiooni alusel. Lepingus kinnitasid hagejad, et soovivad kinnistul asuvat elamut
kasutada elukohana. Kinnisasja omadustes täiendavalt kokku ei lepitud, mistõttu tuleb
müügieseme lepingutingimustele vastavuse kontrollimisel lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS)
§ 217 lg 2 p-st 2 koosmõjus VÕS § 77 lg-ga 1. Kinnistu peab seega sobima elamiseks ja
vastama keskmisele kvaliteedile. Kinnistu müügilepingus ei ole viiteid ehitusprojektile.
Kostja ei kinnitanud lepingus, et lepingu esemel olev elamu vastab projektile. Hagejad ei
ole tõendanud mistahes puuduste esinemist, sh kõrvalekaldeid projektist.
3. Kolmas isik kostja poolel (MRV) palus jätta hagi rahuldamata.
Kostja tellis 2017. aastal temale kuuluvas elamus osalisi ehitustöid, sh 1974. aastal ehitatud
elamu seinte täiendava soojustamise ja voodrilaua vahetuse, lisaks ka katuse osalise
remondi. Ei vasta tõele, et osundatud elamu oleks ka pärast MRV poolt teostatud ja
akteeritud tööde vastuvõtmist saavutanud energiaklassi C.
MRV väljastas 2017. aastal aktid valminud töödele ja kostja tasus nende tööde eest. MRV
tasus kostjale nõuete lõpetamiseks 2000 eurot ja sellega poolte vaidlused lõppesid. 2017.
aastal ehitustöövõtust tekkida võinud kostja pretensioonid MRV vastu on juba lahendatud
16. detsembri 2021. a kompromissiga. Kostja võimalikud nõuded MRV vastu on ka
aegunud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 2 või lg 3).
Kostja, hagejad ega ükski kolmas isik pole kunagi esitanud MRV-le mistahes projekti
kostjale kuulunud elamu remondiks. Kogu ehitustegevus toimus vaid kostja suulise
tellimuse alusel. Hagile lisatud projekti on koostanud Imre Männik, kellega MRV-l kontakt
puudus. Projektis toodud tööde kirjeldust ja vajadust nägi MRV esimest korda alles
hagimaterjalidega tutvudes.
MRV ei ole vastutav 1974. aastal ehitatud vanema maja ehitusliku seisukorra eest, sama
elamu energiaklassi C viimise ja kasutusteatise aluseks olevate dokumentide ja neis toodud
info tõele vastavuse eest ega projektita teostatud remonttööde ebapiisavuse eest, kuna
kostja pole kunagi seadnud MRV-lt tellitud ehitustegevuse puhul energiaklassi C
saavutamist eelduseks. MRV pole teinud töid hageja elamus energiaklassi C
saavutamiseks. Energiaklass määratakse energiakulu arvutuse teel, mitte ühegi tegeliku
soojustusmaterjali paksuse mm alusel. Tegemist on tingliku märgisega, mille määramatus
on suur.
MAAKOHTU LAHEND
4. Maakohus jättis hagi rahuldamata ning kostja ja MRV menetluskulud solidaarselt
hagejate kanda. Maakohus määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 10 832
eurot 20 senti ning mõistis selle solidaarselt hagejatelt kostja kasuks välja. Maakohus
märkis, et hagejad peavad hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist alates
kohtuotsuse jõustumises kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras.
Kohus tuvastas järgmised asjaolud:
Hagejad ostsid 28. juunil 2021 müügilepinguga kostjalt XXXX, X alevik, X vald,
Tartu maakond asuva kinnistu. Lepingu p 1.3 kohaselt asuvad kinnistul riikliku
ehitisregistri andmete järgi 1974. aastal ehitatud elamu, garaaž, garaaž-saun-kuur
ning vee- ja kanalisatsioonitorustik.
Hagejad said kinnistu valduse 1. augustil 2021.
Hageja I saatis 10. detsembril 2021 kostjale e-kirja, milles kirjeldab elamus
ilmnenud puudusi: maja on külm, ei hoia sooja, ei vasta C-energiaklassile;
pööningule pandud vill ei vasta projektile, ei ole paigaldatud tuulesuunajaid; seina
soojustus alumise vannitoa vastas üleval ei täida eesmärki, vahed on vahel.
27. aprillil 2022 esitasid hagejad kostjale nõudekirja puuduste kõrvaldamiseks koos
puuduste nimekirjaga. Pooled ei ole kokkulepet saavutanud.
21. detsembril 2016 on kinnistul asuva elamu kohta koostatud ehitusprojekti
muudatus (ehitusprojekt).
2017. aastal teostas MRV kinnistul asuvas elamus kostja tellimusel ehitustöid.
Hagejate etteheiteks kostjale on, et lepingu esemel on puudused, mis ei vasta lepingu
eseme kirjeldusele, sh: 1) elamu ei vasta 2016. aasta ehitusprojekti muudatustele; 2) elamu
energiatõhusus ei vasta C klassile; 3) esinevad ehituslikud puudused elamu fassaaditöödel
ja külmasillad; 4) elamul esinevad niiskuskahjustused; 5) garaaž-saun-kuur ei vasta
sihtotstarbele.
VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige
koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama
ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaselt ei vasta
asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi, ning punkti 2
kohaselt kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks,
milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui
ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga
otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.
VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava
kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest,
peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.
Lepingu p-s 1.8.6 kinnitasid hagejad, et soovivad lepingu eset kasutada elukohana. Muid
täiendavaid elamu omadusi kokku ei lepitud. Lepingu p-st 1.7.6 tulenevalt kinnitas kostja,
et kinnistul asuv garaaž-saun-kuur vajab remonti ning et lepingu esemel ei ole mingeid
müüjale teadaolevaid varjatud puudusi. Lepingu p-s 1.8.5 kinnitasid hagejad, et on
teadlikud, et lepingu eseme oluliseks osaks olev garaaž-saun-kuur vajab remonti ega pea
seda lepingu eseme puuduseks.
Lepingu p-s 1.3 on loetletud riikliku ehitisregistri elektroonilises andmebaasis olevad
andmed lepingu eseme kohta, sh maaüksusel registreeritud ehitised ning elamu kohta
registreeritud dokumendid.
Hagejad ei ole tõendanud hagis esitatud väidet, nagu oleks kostja kinnitanud, et elamu on
ehitatud ehitisregistris kajastatud ehitusprojekti muudatustele vastavalt. Lepingust ei nähtu,
et pooled oleksid kokku leppinud selles, et kinnistul asuv elamu peab vastama
ehitisregistris registreeritud dokumentidele, sh selles, et elamu peab vastama 2016. aasta
ehitusprojekti muudatusele. Kostja on lepingus kinnitanud, et elamu vastab 2016. aasta
ehitusprojekti muudatusele.
Kohus nõustus kostjaga, et vastavate kokkulepete puudumisel ei ole võimalik
mittevastavus ehitusprojektile automaatselt käsitatav lepingueseme puudustena, vaid
kohtul tuleb hinnata, kas mittevastavus avaldab mõju lepingu eseme kvaliteedile.
Tulenevalt VÕS § 217 lg-st 2 ning § 77 lg-st 1 pidi ostetud elamu olema kasutatav
elamiseks ja vastama keskmisele elamule esitatavatele kvaliteedinõuetele. Seejuures tuleb
arvestada asjaoluga, et elamu võeti kasutusele 1974. aastal.
Hagejad on elamu puuduste tõendamiseks esitanud 2016. aasta ehitusprojekti muudatuse
ning dokumendi "XXXX, X. Pildimaterjal ja selgitused", mis sisaldab fotosid ja
kommentaare.
Kostja on esitanud asjatundja arvamuse, mille on kostja tellimusel 30. novembril 2022
koostanud Hannes Kase, kes oli nii arvamuse koostamise hetkel kui on ka käesoleva otsuse
tegemise ajal kantud registreeritud eraekspertide nimekirja ehitustehnilise ekspertiisi alal.
Kohtul ei ole alust arvata, et asjatundja arvamus oleks mingil viisil kallutatud või sisaldaks
väärinfot. Tegemist on asjakohase, olulise ja kaaluka tõendiga hagejate väidete ja kostja
vastuväidete hindamisel.
Hagejate pildimaterjali ja selgituste dokumendist ei selgu info dokumendi koostaja, tema
pädevuse ja koostamise aja kohta; puuduvad viited, millisel ajal osundatud puudusega
ehitise osa on rajatud ning milline ehitusnõue selle kohta kehtib ja milline on tuvastatud
mõõdetav hälve. Esitamata on info termografeerimise läbiviimise aja ja tingimuste kohta.
Valdavalt puuduvad fotod puudustest enne konstruktsioonide avamist. Pildid on
nummerdamata ning puudub info piltide tegemise aja kohta.
Viidatud hagejate dokument ei ole piisav tõend lepingu eseme puuduste tõendamiseks.
Hagejad ei ole vaielnud vastu kostjate arvamusele, et dokumendi on koostanud hagejad ise.
Kohtule ei ole teada, et hagejad oleksid ehitusvaldkonna asjatundjad. Sellisel kujul on
tegemist hagejate subjektiivsete seisukohtadega ilma asjakohase tõendusliku baasita.
Hagejate esitatud tuuletõkkeplaatide paigaldusjuhend ning kivivillast toodete käsitsemise
ja kasutamise juhend on üldised ehituslikud juhisted, mida kohus ei saa arvestada tõendina
konkreetsete puuduse tõendamisel.
Kohus järeldas esitatud tõenditest, sh asjatundja arvamusest, et elamu II korrust ei ole
pärast 2012. aastat ümber ehitatud ega renoveeritud. Kuigi 2016. a ehitusprojekt nägi ette
mh II korruse ümberehitustööd, ei ole selline mittevastavus praegusel juhul iseenesest
aluseks lepingule mittevastavuse tuvastamiseks.
Tulenevalt lepingu p-st 1.3 on ehitise kaalutud energiakasutuse klass C. Hagejad on elamu
puudusena toonud välja, et hoone energiatõhusus ei ole reaalsuses C. Vaidlust ei ole selles,
et ehitisregistris on vaidlusaluse maja osas Energiapartner OÜ 5. veebruaril 2020 koostatud
olemasoleva hoone energiamärgis nr XXXXXXXXXXXXX. Asjatundja seisukohast
järeldub, et olemasoleva hoone energiamärgise koostamisel lähtutakse hoone tegelikust
energiatarbimisest. Asjatundja seisukohast järeldub, et olemasoleva hoone energiamärgis ei
väljenda otseselt hoone piirdetarindite soojalekkeid, vaid põhineb hoone omaniku
tarbimisharjumusel. Iga järgmine olemasoleva hoone energiamärgis ei ole seega otseselt
varasemaga võrreldav ning energiatarbimist mõjutab soojustuse ebakohasest paigaldusest
enam hoone sisetemperatuur, ventilatsiooni töörežiim ning hoone omaniku elektritarbimise
harjumus.
Pole alust arvata, et elamule antud energiamärgis C ei vasta tegelikkusele. Hagejad ei ole
esitanud arvutusi, mille kohaselt elamu ei vasta energiamärgisele C, seega on väide
tõendamata. Ka juhul, kui asjakohased arvutused oleksid esitatud, ei oleks tegemist
lepingueseme puudusega, arvestades asjaoluga, et tegemist on olemasoleva hoone
energiamärgisega, mis lähtub hoone tegelikust energiatarbimisest hoone konkreetse
kasutaja poolt.
Samuti järeldub asjatundja arvamusest, et vaatamata hagejate fotodel viidatud tühimikele
tuuletõkkes ja soojustuses, ei ole tegemist lepingu eseme puudustega, kuna elamu vastab
selles osas keskmisele kvaliteedile. Asjatundja on tuvastanud asjaolu, et sarikate samm
erineb ehitusprojektis märgitust, samas ei ole fotodelt näha katuse vajumisi, mis ilmneksid,
kui ebapiisava sarika sammu tõttu ei oleks katuse kandevõime tagatud. Ka sarikate osas ei
nähtu seega lepingu eseme puudusi.
Teise korruse lae soojustuse osas on asjatundja tuvastanud, et pööningu keskosas on
puistevilla paksus alla ehitusprojekti p-s 4.1.3 nimetatud 500 mm. Samas ei ole hagejad
selgitanud, kuidas soojustuse tegelik paksus 380 mm on kinnistu puuduseks, st mis mõju
omab mittevastavus lepingu esemele. Soojustuse osaline väiksem maht projektis märgitust,
ei ole kaasa toonud olukorda, kus elamu ei vastaks keskmisele kvaliteedile VÕS § 77 lg 1
mõttes.
Tuulesuunajate puudumisest tingitud puistevilla eemale puhumist tuulutuskanali
välisservas piltidel näha ei ole. Seega ei ole tegemist puudusega, mille tõttu elamu ei
vastaks keskmisele kvaliteedile.
Esitatust nähtuvalt on elamu teine korrus seestpoolt ümber ehitamata, seega ei ole
vastavaid ehitusprojekti muudatusi teostatud ning tegemist ei ole iseenesest automaatselt
lepingueseme puudustega. Kinnisvarahindaja Kerli Koha 17. septembril 2021 müügieelselt
tehtud kinnistu hindamisaruandes on samuti fikseeritud, et elamus on 2012. aastal teostatud
I korruse kapitaalremont ning 2017. aastal on soojustatud välisseinad ja vundament.
Hagejad pidid hiljemalt hindamisaktist saama teada, et teist korrust ei ole 2016. aasta
ehitusprojekti alusel renoveeritud ning teise korruse soojustamine on tehtud üksnes
väljastpoolt.
Esimese korruse lae osas kinnitab asjatundja, et ühe eluruumi raames ei mõjuta vahelae
soojustus hoone soojuspidavust. Soojustuse osas esineb küll mittevastavus projektiga, kuid
mittevastavus ei mõjuta hoone soojapidavust ehk ei ole lepingu eseme puuduseks.
Hagejad ei ole selgitanud ega tõendanud, kuidas kohalikule omavalitsusele elektriprojekti
edastamata jätmine on kinnistu puuduseks. Kohus nõustub kostjaga selles, et kinnistu sobib
eesmärgipäraselt kasutamiseks ja vastab keskmisele kvaliteedile ka siis, kui kinnistu osas
ei ole kohalikule omavalitsusele elektriprojekti esitatud.
Asjatundja arvamusest järeldub, et vaatamata sellele, et välisseinas on soojustusena
kasutatud linaluud, mitte kivivill, nagu ehitusprojektis märgitud, ei ole esitatud
termopiltide põhjal trepihalli välisseina soojalekked lubatust suuremad. Asjatundja
arvamuse põhjal ei ole ehitustehniliselt oluline, kas soojustuseks on kivivill või linaluu.
Linaluu kasutamine negatiivset tagajärge kinnistule ja kinnistul asuvale elamule ei ole
põhjustanud ega ka põhjusta. Tegemist ei ole seetõttu puudusega, elamu vastab keskmisele
kvaliteedile.
Kostja möönab ning kohtu hinnangul tuleb lugeda õigeks, et tuuletõke on paigaldatud
puudulikult. Samas järeldub asjatundja arvamusest, et soojustuse ja tuuletõkke ebatihedus
ei põhjusta hallituse teket ega niiskuse kondenseerumist välisseina. Tegemist ei ole seega
puudusega, mis mõjutaks lepingu eseme kvaliteeti.
Asjatundja ei ole tuvastanud mitte üheski hagiavalduse lisas 12 esitatud termopildil
ohtlikku külmasilda. Hagejate väide külmasildade tekkest ja ka väide, et maja ei pea sooja,
on seega tõendamata.
Voodrilaua otste värvimata jätmine ei ole lepingueseme puudus, mis alandaks elamu
kvaliteeti või muudaks selle elamiskõlbmatuks.
Väited elamu niiskuskahjustuste kohta on tõendamata.
Garaaž-saun-kuuri osas ei selgu hagist, millised puudused hagejate arvates ehitisel
esinevad. Paljasõnaline avaldus, et katus laseb läbi ning lumi tuiskab sisse, ei ole
lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks piisav. Pooled on lepingus üheselt
arusaadavalt fikseerinud, et garaaž-saun-kuur vajab remonti ning seda ei peeta
lepingueseme puuduseks.
Asjatundja arvamusest järeldub kokkuvõttes, et ükski hagis kirjeldatud puudus, sh
mittevastavus ehitusprojektile, ei ole põhjustanud kinnistul asuvate ehitiste kvaliteedile
negatiivseid tagajärgi. Samuti on asjatundja arvamusega tõendatud, et elamu on ohutu ja
stabiilne. Elamu vastab keskmisele elamule kohaldatavatele ehituskvaliteedile ning
puuduvad takistused selle kasutamiseks elamiseks.
Kuna ei ole tuvastatud, et lepingu esemel esineksid sellised puudused, mida saaks pidada
VÕS § 217 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel asja lepingutingimustele mittevastavuseks, ei rahuldanud
kohus puuduste kõrvaldamisest tulenevat nõuet ega kohtueelsete õigusabikulude nõuet.
Menetluskulud jäid hagi rahuldamata jätmise tõttu hagejate kanda (tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 162 lg 1, § 167 lg 1).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning saata asi
uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis või alternatiivselt teha uus
otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
Hagejad leiavad, et maakohus hindas otsuse tegemisel tõendeid ebaõigesti, kohaldas
ebaõigesti õigusnorme ning tegi seetõttu ebaõige lahendi.
Maakohus on otsuses keskendunud üksnes sellele, et hagejate väide ehitusprojekti
vastavuse osas ei ole tõendanud. Hagejate sellekohaseid väiteid kohus analüüsinud ei ole,
vaid üksnes nõustunud kostjaga, et vastavate kokkulepete puudumisel ei ole võimalik
mittevastavust ehitusprojektile käsitleda lepingueseme puudusena ning kohtul tuleb
hinnata, kas mittevastavus avaldab mõju lepingueseme kvaliteedile. Hagejad kohtu selle
järeldusega ei nõustu.
Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et müügilepingu sõlmimisel või enne seda oleks
pooled arutanud, et ehitusprojekt ei vasta tegelikkusele. Ehitusprojekti mittevastavust
lepingusse kirja ei pandud, seega ei saa eeldada, et hagejad teadsid ehitusprojekti
mittevastavusest tegelikule olukorrale. Kui vastav puudus oleks lepingusse kirja pandud,
siis ei oleks hagejad olnud lepingut sõlmima. Maakohtul tulnuks lepingut tõlgendama VÕS
§ 29 lg 4 järgi. Alles siis, kui maakohus oleks tuvastanud lepingut tõlgendades poolte
tegeliku tahte, oleks tulnud lepingutingimustele vastavuse hindamiseks tuvastada, kas
elamu on renoveeritud 2017. a nõuete ja normide kohaselt ja kas elamu vastas teiste
samalaadsete elamute kvaliteedile, sest kostja müüs ja hagejad soetasid endale 2017. aastal
renoveeritud elamu. Kinnistul asuv elamu oli küll algselt ehitatud 1974. aastal, kuid
renoveeritud ja kaasajastatud aastal 2017. Maakohtu otsust lugedes jääb arusaamatuks, mis
tingimusi pidas maakohus keskmiseks kvaliteediks. Renoveeritud elamuga kinnisasja
ostmisel ei saa ostja eeldada, et ta peab elutingimuste tagamiseks sinna kohe
lisainvesteeringuid tegema.
Hagejad tuginesid ka ehitusregistris olevale infole, mis omab õiguslikku tähendust
(ehitusseadustiku § 61 lg 2). Samuti väitis kostja, et maja renoveerimisel on saadud
Kredexi toetust, mis tähendab seda, et igasugused ehitustööd pidid vastama projektile.
Paraku selgus pärast lepingu sõlmimist, et elamu ei pea sooja, mille algpõhjuseks on
ehitusprojektist mitte kinnipidamine. Selleks, et elamu peaks sooja ja vastaks
energiaklassile C, oleks tulnud järgida projektijärgseid töid, mida ei tehtud. Sedavõrd
ulatuslike kahjustuste puhul on eluliselt usutav, et need ei ole tekkinud viimaste aastate,
vaid oluliselt pikema aja jooksul (mida tõendavad ka MRV menetluses esitatud
seisukohad).
Hagejad ei nõustu kostja väitega, et hageja I võttis lepingu eseme ülevaatusele kaasa
professionaalse ehitajast tuttava. Hagejatel oli lepingueseme ülevaatusel kaasas küll tuttav,
kuid ta ei olnud eriteadmistega isik. Lisaks on tõendamata, et vaidlusaluseid puudusi oleks
saanud ka elamu konstruktsioone avamata tuvastada. Välisel visuaalsel vaatlusel oli elamu
väga heas korras. Eelnevat toetab ka kinnisvarahindaja hindamisakt, kus on välja toodud,
et hoone põhikonstruktsioonide seisukord on visuaalsel vaatlusel hea.
Maakohtu seisukoht, et kohus ei arvesta lahendi tegemisel hagejate poolt esitatud tõendeid
(hagiavalduse lisas 12), on üllatuslik. Menetluse käigus oli kohtul võimalik juhtida
hagejate tähelepanu sellele, et kohus ei kavatse nende poolt koostatud dokumenti tõendina
arvestada. Juhul kui maakohus oleks hagejate tähelepanu sellele juhtinud, oleks nad
esitanud lisatõendeid. Samas kinnitab ka kostja esitatud asjatundja arvamus puuduste
esinemist. Maakohus on jätnud otsuse tegemisel põhjendamata, miks ta ei nõustu hagejate
faktiliste väidetega ja hagejate esitatud tõendiga. Selliselt on maakohus rikkunud TsMS §
442 lg-s 8 sätestatud otsuse põhjendamise kohustust.
Maakohus on tuginenud otsuses üksnes asjatundja arvamusele, mille on koostanud H.
Kase. H. Kase on küll registreeritud eraekspertide nimekirjas, kuid tema ekspertiisi
valdkonnaks on ehitustehniline ekspertiis, mitte ehitusprojektide ekspertiisid. Seega ei
olnud kostja valitud asjatundjal pädevust ehitusprojekti hinnata, mistõttu on tegemist
asjakohatu ja ebausaldusväärse tõendiga. Kuigi H. Kase arvates tugineb hagiavalduse lisa
12 üksnes hagejate subjektiivsele arvamusele puudustest, on asjatundja pidanud kohaseks
oma hinnangu koostamisel see subjektiivne tõend aluseks võtta. Arvamuse
lähtematerjalideks on olnud mh hagiavaldus koos lisadega ja ehitusprojekt. Asjatundja ei
ole kinnistul paikvaatlust teostanud, vaid koostanud oma hinnangu vastavalt
lähteülesandele (kostja poolt) ning esitatud dokumentide põhjal, sh apellantide
hagiavalduse lisa 12 alusel. Nii kohtu kui ka asjatundja arvamused on vastuolulised.
Hoolimata vastuolusid täis asjatundja arvamusest, järeldas maakohus, et ühtki
etteheidetavat puudust ei esine. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks ühelgi viisil
asjatundja seisukohti analüüsinud ja neid teiste tõendite ja vastuväidetega kõrvutanud.
Selle eksimuse tõttu tuvastas maakohus asja lahendamisel olulised asjaolud ebaõigesti.
Maakohus ei ole lahendanud hagejate 31. märtsi 2023. a menetlusdokumendi p-s 5.2
esitatud paikvaatluse korraldamise taotlust.
Hagejad jäävad ka maakohtus esitatud selgituste ja väidete juurde.
Kuna maakohus on heitnud hagejatele ette oluliste asjaolude tõendamata jätmist, siis ei ole
ringkonnakohtul võimalik kõrvaldada maakohtus aset leidnud rikkumisi, mistõttu tuleb asi
saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
6. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt
hagejate kanda.
Kostja vaidleb hagejate väidetele täies ulatuses vastu ning jääb kõigi enda seni menetluses
esitatud seisukohtade juurde. Hagejad ei ole tõendanud, et eksisteerivad varjatud puudused
ning väidetavad kõrvalekalded ehitusprojektist oleks põhjustanud mistahes negatiivseid
tagajärgi kinnistu kvaliteedile ning tekitanud hagejale kahju. Hagejad ei ole kinnitanud, et
soovisid kinnistu osta vastavalt ehitusprojektile, mistõttu ei ole kõrvalekalded
ehitusprojektist käsitletavad automaatselt lepingueseme puudusena. Kinnistu vastab
keskmisele kvaliteedile ehk sobib eesmärgipäraseks kasutamiseks VÕS § 77 lg 1 mõistes.
7. Kolmas isik MRV vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle
rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et
maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja tsiviilasi tuleb saata samale
maakohtule eelmenetluse staadiumis uueks lahendamiseks tagasi. Apellatsioonkaebus
rahuldatakse.
9. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel
ning jätnud olulises osas täitmata eelmenetluse ülesanded. Need minetused võisid viia
maakohtu ebaõigete lõppjäreldusteni hagi täieliku rahuldamata jätmise osas.
10. Kohus peab TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt eelmenetluses muu hulgas välja
selgitama menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning
tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.
Kohtuotsuse saab TsMS § 435 lg 1 järgi langetada pärast seda, kui asja on arutatud
ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui
kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis
asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ehk lahendatava küsimuse
õiguslikult õigesti kvalifitseerida ning teha järelduse, kas hagi kuulub rahuldamisele.
11. Hagejad nõuavad müügilepingu väidetavast rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist,
sh kostjalt ostetud kinnistul asuva elamu parandamiseks tulevikus tehtavate kulutuste ja
kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Sellised nõuded võivad kuuluda rahuldamisele
VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib
võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse
rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse
rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel
hüvitamisele. Kahju hüvitamine osutatud sätte alusel eeldab, et poolte vahel on kehtiv
võlasuhe, võlgnik on oma kohustust rikkunud, vastutab selle eest ja võlausaldajale on
tekkinud kahju, mis kuulub hüvitamisele (vt nt RKTKo 25.11.2015, 3-2-1-130-15, p 11 ja
selles viidatud kohtupraktika).
Müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised
tingimused: müüdud asi ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 2); puudus oli olemas
riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg
3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg
4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda
(VÕS § 221 lg 2) (vt ka RKTKo 18.11.2020, 2-17-7157/40, p 11).
Põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230
lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. Samas vastutab müüja VÕS § 218 lg 1 esimese
lause kohaselt igasuguse lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas juhusliku
hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale. Müüja vastutab sõltumata sellest,
kes selle puuduse põhjustas ja kas müüja sellest puudusest ise teadis.
12. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,
lähtudes nõudest, ning TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses vaidluse eseme ja
menetluse käigu pooled.
Asja materjalidest nähtuvalt heidavad hagejad kostjale ette, et lepinguesemel on puudused,
mis ei vasta lepingueseme kirjeldusele müügilepingus, sh: ei vasta elamu 2016. aasta
ehitusprojekti muudatustele; elamu energiatõhusus ei vasta C klassile; esinevad ehituslikud
puudused elamu fassaaditöödel ja külmasillad; elamul esinevad niiskuskahjustused; samuti
ei vasta garaaž-saun-kuur sihtotstarbele. Sellest on lähtunud asja lahendamisel ka
maakohus (vt maakohtu otsuse põhjenduste p 5).
Kuigi kahjunõude aluseks olevate asjaolude tõendamise koormis lasub asjas hagejatel, on
kostja menetluses siiski möönnud, et elamu teine korrus oli tegelikkuses renoveerimata
ning ehitusprojektis kajastatud teise korruse töödeni ei olnud müügi hetkeks jõutud. Kostja
väitel ta seda lepingueseme müügieelsel ülevaatamisel hagejale I ka selgitas (lisaks oli
asjaolu, et maja teine korrus on täielikult renoveerimata, kostja arvates ka välisel vaatlusel
tuvastatav).
Maakohus on asunud otsuse põhjenduste p-s 9 seisukohale, et hagejad ei ole tõendanud
oma väidet, nagu oleks kostja kinnitanud, et elamu on ehitatud ehitisregistris kajastatud
ehitusprojekti muudatustele vastavalt. Maakohtu järelduste kohaselt ei nähtu
müügilepingust, et pooled oleksid kokku leppinud selles, et kinnistul asuv elamu peab
vastama ehitisregistris registreeritud dokumentidele, sh selles, et elamu peab vastama
2016. aasta ehitusprojekti muudatusele. Samuti ei ole kostja lepingus kinnitanud, et elamu
vastab 2016. aasta ehitusprojekti muudatusele. Ringkonnakohus maakohtuga selles osas ei
nõustu.
13. Maakohus on müügilepingu tõlgendamisel eksinud küsimuses, millistele
tingimustele lepinguese pidi vastama. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingut tõlgendada
eelkõige poolte ühisest tegelikust tahtest lähtudes ning juhul kui seda ei õnnestu kindlaks
teha, tuleb VÕS § 29 lg-te 4 ja 5 kohaselt lähtuda sellest, kuidas mõistlik isik samadel
asjaoludel oleks lepingut mõistnud, arvestades mh lepingueelsetel läbirääkimistel lubatut,
lepingu olemust ja eesmärki, lepingupoolte käitumist ning tavasid ja pooltevahelist
praktikat.
Kostja ei ole müügilepingus (I kd, tl-d 6–12) küll kinnitanud, et elamu vastab 2016. aasta
ehitusprojekti muudatustele. Samas on lepingueset kirjeldatud müügilepingu p-s 1, sh on
punktis 1.3 märgitud, et riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi põhjal on
maaküksusel registreeritud elamu, esmane kasutus 1974. a, ehitise staatus kasutusel ja
kaalutud energiakasutuse klass C, mille kohta on ehitisregistris registreeritud järgmised
dokumendid: 5. veebruari 2020. a olemasoleva hoone energiamärgise teatis nr
XXXXXXXXXXXXX, 15. jaanuari 2018. a kasutusteatis nr 1811301/00414, 7. augusti
2017. a ehitusteatis nr 1711201/13550. Hagejate väitel väljastati 15. jaanuari 2018. a
kasutusteatis nr 1811301/00414 lepinguesemele eeldusel, et 7. augusti 2017. a
ehitusteatises nr 1711201/13550 esitatud dokument "DP116_EP_AR-3-
01_Seletuskiri.pdf" (I kd, tl-d 14–20), mille eesmärk oli mh lepingueseme energiatõhususe
suurendamine on täidetud kohaselt.
Hagejad on apellatsioonkaebuses viidanud asjakohaselt kohtupraktikale, mille kohaselt
tuleb elamuga kinnistu müümisel lähtuda eeldusest, et elamu peab vastama olemasolevale
projektdokumentatsioonile ja kõrvalekalded sellest peaks olema kokku lepitud. Siiski ei
saa igasuguseid kõrvalekaldumisi projektist iseenesest lugeda ehitise puudusteks, kui
ehitatu vastab ehitus- ja tuleohutusnõuetele. Seda, et projektist kõrvalekaldumine ei ole
müügilepingu rikkumiseks, peab aga vähemasti üldjuhul tõendama müüja (vt RKTKo
30.09.2015, 3-2-1-100-15, p 27).
Seega võisid hagejad ka praegusel juhul kinnistu ostmisel eeldada, et sellel asuv elamu
vastab olemasolevale projektdokumentatsioonile, eriti kui sellele on lepingus (p-s 1.3)
vähemasti kaudselt viidatud. Kõrvalekalded projektdokumentatsioonist tulnuks lepingus
eraldi kokku leppida. Poolte vahel sõlmitud müügilepingust selliseid kokkuleppeid ei
nähtu.
14. Müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 218 lg 4 redaktsiooni järgi ei vastuta
müüja selliste müüdud asjal esinevate puuduste eest, millest ostja oli lepingu sõlmimisel
teadlik või millest ostja pidi lepingu sõlmimisel teadma, st mida ostja ei teadnud lepingu
sõlmimisel raske hooletuse tõttu (vt VÕS § 15 lg 4). Kostja väitel käisid hagejad maja
ostueelselt korduvalt üle vaatamas ning selle käigus kostja ka selgitas vähemalt hagejale I
elamu olukorda, sh asjaolu, et ehitusprojektis kajastatud teise korruse töödeni ei ole jõutud.
Samuti väidab kostja, et asjaolu, et maja teine korrus on täielikult renoveerimata, oli ka
välisel vaatlusel tuvastatav. Nendel kostja välja toodud asjaoludel, kui need leiaksid
tuvastamist, võiks kostja vabaneda vastutusest puuduste eest. Samas on pooltel nende
asjaolude üle vaidlus (vt nt I kd, tl-d 179 pöördel – 180) ning tõendamiskoormis lasub
müüjal ehk kostjal (RKTKo 19.11.2012, 3-2-1-129-12, p 16). Maakohus ei ole kõnealuseid
asjaolusid pooltega arutanud ega tõendamiskoormist selgitanud. Seetõttu võivad pooltel
olla jäänud olulised asjaolud menetluses välja toomata ja tõendid esitamata.
15. Ringkonnakohus märgib, et müüdava asja seisukorra kohta tuleb müüjal ostjale
infot anda enne lepingu sõlmimist ning lepingule vastavuse hindamisel tuleb lähtuda müüja
poolt ostjale kuni lepingu sõlmimiseni antud teabest. See teave on ostjale vajalik
ostuotsuse tegemiseks. Seda eesmärki täidab muu hulgas müügilepingus müüjale
teadaolevate puuduste üleslugemine koos kinnitusega, et rohkem puudusi asjal müüja teada
ei ole. Pärast lepingu sõlmimist avaldatu enam lepingu osaks ei ole ega välista müüja
vastutust varjatud puuduste eest.
16. Kuna maakohtu otsuses esinevad ülalkirjeldatud puudused on tingitud eelkõige
mittenõuetekohasest eelmenetlusest, on põhjendatud asja tagasisaatmine maakohtule.
Apellatsioonimenetluse eesmärk ei ole korraldada uut eelmenetlust (nt RKTKo
08.12.2021, 2-18-4181/75, p 19).
17. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus viima esmalt läbi nõuetekohase
eelmenetluse, järgides mh TsMS § 329 lg-s 3, § 351 lg-tes 1 ja 2 ning § 392 lg 1 p-des 1–4
sätestatut, ning seejärel asja lahendama, lähtudes käesolevas otsuses esitatud õiguse
kohaldamist puudutavatest seisukohtadest. Maakohtul tuleb mh kindlaks teha, millist
informatsiooni kostja lepingueseme kohta hagejatele enne lepingu sõlmimist avaldas,
millisele kvaliteedile kinnistul asuv elamu lepingu järgi vastama pidi ning kas elamu
nendele nõuetele tegelikult vastab või mitte. Pooltele tuleb anda võimalus esitada
eelmenetluses täiendavaid tõendeid.
18. Ringkonnakohus lisab seonduvalt apellatsioonkaebuse väidetega, et igasuguseid
kõrvalekaldumisi projektist, nagu eelnevalt märgitud, ei saa lugeda iseenesest ehitise
puudusteks. Seda, et projektist kõrvalekaldumine ei ole müügilepingu rikkumine, peab
üldjuhul tõendama müüja, kuid praeguses asjas võib kostja olla eriteadmistega isiku H.
Kase arvamuse (I kd, tl-d 140–154) esitamisega seda tõendamiskoormist vähemalt osaliselt
täitnud (nt erinevus nn sarikate sammus, kivivilla asemel soojustusena linaluu kasutamine).
H. Kase arvamus on asjakohane tõend ning maakohtul tuleb asja uuel lahendamisel seda
koos teiste tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel hinnata. Hagejate endi poolt
koostatud dokument puudustest (hagiavalduse lisa 12, I kd, tl-d 47–77) on tõend ainult
selles sisalduvate fotode osas (millest saab kogumis teiste tõenditega samuti
põhimõtteliselt järeldusi teha). Muus osas on dokumendis kajastatud hagejate endi
seletused. Poole seletus ei saa aga TsMS § 229 lg-st 2 lähtudes olla praeguses asjas
tõendiks. Tõendiks võiks olla üksnes vande all antud seletus.
19. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei vasta ringkonnakohus apellatsioonkaebuse
muudele väidetele.
20. Ringkonnakohus märgib, et kostja on vastu vaielnud ka hagetava kahju suurusele.
Kostja hinnangul sisaldab hagejate poolt nende nõude tõendamiseks esitatud
hinnapakkumine suures osas ebavajalikke töid ning ei arvesta olemasolevate materjalide
taaskasutamist (laudis, tuuletõke jne) (vt nt tl 126 pöördel – 127). Asja materjalidest ei
nähtu, et maakohus oleks kahju suurusega seonduvaid asjaolusid pooltega õiguslikust ja
faktilisest küljest menetluses arutanud (TsMS § 351 lg-d 1 ja 2). Asja uuel läbivaatamisel
tuleb maakohtul seda teha.
21. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173
lg 3 teine lause).
(allkirjastatud digitaalselt)