2-22-15080/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 18. detsember 2024

Tsiviilasja number

2-22-15080

Tsiviilasi

X.X ja Y.Y. hagi Kristiina Männiku vastu 41 475

eurot 91 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. mai 2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X.X ja Y.Y. apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

41 475 eurot 91 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad

(apellandid)

X.X

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

ja

Y.Y.

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi

Kristjan Lee

Kostja (vastustaja) Kristiina Männik (isikukood

XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Kadi

Saluste

Kolmas isik kostja poolel: MR Vaader OÜ

(registrikood 11498776), lepinguline esindaja Mehis

Adamson

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 17. mai 2024. a otsus ja saata tsiviilasi samale

maakohtule eelmenetluse staadiumis uueks läbivaatamiseks.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED JA VASTUVÄITED, MENETLUSE KÄIK

1. X.X (hageja I) ja Y.Y. (hageja II) esitasid 7. oktoobril 2022 Tartu Maakohtule

Kristiina Männiku (kostja) vastu hagi, milles palusid mõista kostjalt hagejate kasuks

solidaarselt välja 41 475 eurot 91 senti.

24. novembri 2023. a määrusega kaasas maakohus iseseisva nõudeta kolmanda isikuna

kostja poolel menetlusse MR Vaader OÜ (MRV). Maakohtu määrus jõustus Tartu

Ringkonnakohtu 9. jaanuari 2024. a määrusega.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad ja kostja 28. juunil 2021 kinnisasja müügilepingu,

hüpoteekidega seonduvad lepingud ning asjaõiguslepingud, millega hagejad ostsid kostjalt

X vallas X alevikus aadressil XXXX asuva kinnisasja koos sellel asuva elamuga.

Kinnisasja valdus anti hagejatele üle 1. augustil 2021.

Hagejad saatsid 10. detsembril 2021 kostjale e-kirja, milles viitasid majal avastatud

puudustele, sh maja soojustusele seoses hoone energiamärgisega C ning ehitusprojektiga.

Pooled pidasid lahenduse leidmiseks kirjavahetust, kuid kokkuleppele ei jõutud.

Kostja kinnitas sõlmitud lepingus, et lepinguesemel pole varjatud puudusi (v.a garaaž-

saun-kuur, mis vajab remonti). Lepinguesemel on aga puudused, mis ei vasta lepingueseme

kirjeldusele lepingus, sh ei vasta lepinguese suures osas ehitusprojekti muudatusele, mis on

kantud ehitisregistrisse koos ehitis- ja kasutusteatisega, et suurendada lepingu eseme

energiatõhusust astmele C. Hoone energiatõhusus ei ole reaalsuses C. Hagejad ei saanud

teada, et ehitusprojekti muudatused ei vasta tegelikkusele, kuna kostja kinnitas, et lepingu

ese on ehitatud ehitusprojekti muudatustele vastavalt ning samuti oli vastavalt kantud

ehitisregistrisse ehitis- ja kasutusteatis ning hoone energiamärgis C. Hagejad ei saanud

märgata lepingu eseme puuduseid (kõrvalekaldeid projektist) enne tehingut, kuna vastavad

eriteadmised hagejatel puuduvad ning kirjeldatud puudused ei ole tuvastatavad asja

tavapärasel ülevaatamisel. Puudusi ei ole võimalik tuvastada ehitise konstruktsioone

avamata.

Kostja ei teavitanud hagejaid enne tehingut lepingueseme puudustest ega toonud neid välja

ka müügilepingus.

Tegemist on renoveeritud ehitisega, mis ei vaja kohest remonti. Seega ei saa lepingu eset

hinnata tema ehitusaasta järgi, vaid arvestama peab, et teostatud on kapitaalremont ja

ehitisregistrile on esitatud vastav ehitusprojekt. Kostja pole suutnud tõendada, et

kõrvalekalded ehitusprojektist tagaks hagejatele vastava kvaliteeditasemega eseme, mis

oleks asi siis, kui kõrvalekaldeid olnud poleks (sh sooja- ja niiskuspidavus, asja omaduste

säilimine aja jooksul ehitusmaterjalide kvaliteedi tõttu jne).

Kostja on kasutanud oluliselt kehvemaid ehitusmaterjale või jätnud teatud tööd üldse

tegemata, mistõttu asja kvaliteeti ei saa pidada lubatule vastavaks. Ka kolmas isik MRV on

menetluses väitnud, et ehitustöid ei teostatud korrektselt ja jäeti suures osas teostamata,

millega seoses on väidetavalt juba kolmas isik ka kostjale hüvitist tasunud. See viitab

asjaolule, et kostja oli teadlik lepingueseme puudustest.

Hagejatel on tekkinud kostja müügilepingu rikkumise tõttu kahju 41 475 eurot 91 senti, sh

kinnistul asuva elamu puuduste kõrvaldamiseks tulevikus tehtavad kulutused 41 025 eurot

91 senti ja kohtueelsed õigusabikulud 450 eurot.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

Hagejad ostsid lepingu alusel kinnistu koos 1974. aastal ehitatud elamuga. Hagejad käisid

korduvalt maja ostueelselt üle vaatamas, sh koos ehitaja ehk eriteadmistega isikuga. Kostja

selgitas hagejale I põhjalikult kinnistu ja elamu olukorda, sh asjaolu, et maja teine korrus

on renoveerimata ning ehitusprojektis kajastatud teise korruse töödeni ei ole jõutud. See, et

maja teine korrus on täielikult renoveerimata, oli ka välisel vaatlusel tuvastatav.

Kinnistu otsese valduse üleandmisel 1. augustil 2021 andis kostja hagejatele üle

ehitusprojekti. Lisaks andis kostja hagejatele kinnistul ehitusprojekti alusel tehtud

ehitustööde arved ning ehitustööde aktid, millel on kajastatud ehitustööd, mis teostati MRV

poolt. Muid ehitusprojekti järgseid töid elamus ei tehtud. Kinnistu otsese valduse

üleandmisel selgitas kostja hagejatele, et aktidel on kajastatud ehitaja poolt ehitusprojekti

alusel tehtud tööd. Samuti selgitas kostja hagejatele, et ehitusprojektis esitatud kõiki töid

teostada ei jõutud. Hagejatele oli teada, millised ehitusprojektis kirjeldatud tööd on tehtud

ja millises mahus ning millised tööd on jäänud tegemata. Kostja avaldas seda infot

hagejatele korduvalt. Hagejatel ei saanud jääda muljet, et kõik ehitusprojektis märgitud

tööd on tehtud. Kostja ei kinnitanud seda ka hagejatega sõlmitud lepingus.

Lepingus kinnitas kostja hagejatele, et kinnistul asuv garaaž-saun-kuur vajab remonti ning

muid kostjale teadaolevaid varjatud puudusi ei esine. Hagejad seevastu kinnitasid, et on

lepingu eseme üle vaadanud ning ostavad kinnistu müüja poolt esitatud informatsiooni ja

dokumentatsiooni alusel. Lepingus kinnitasid hagejad, et soovivad kinnistul asuvat elamut

kasutada elukohana. Kinnisasja omadustes täiendavalt kokku ei lepitud, mistõttu tuleb

müügieseme lepingutingimustele vastavuse kontrollimisel lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 217 lg 2 p-st 2 koosmõjus VÕS § 77 lg-ga 1. Kinnistu peab seega sobima elamiseks ja

vastama keskmisele kvaliteedile. Kinnistu müügilepingus ei ole viiteid ehitusprojektile.

Kostja ei kinnitanud lepingus, et lepingu esemel olev elamu vastab projektile. Hagejad ei

ole tõendanud mistahes puuduste esinemist, sh kõrvalekaldeid projektist.

3. Kolmas isik kostja poolel (MRV) palus jätta hagi rahuldamata.

Kostja tellis 2017. aastal temale kuuluvas elamus osalisi ehitustöid, sh 1974. aastal ehitatud

elamu seinte täiendava soojustamise ja voodrilaua vahetuse, lisaks ka katuse osalise

remondi. Ei vasta tõele, et osundatud elamu oleks ka pärast MRV poolt teostatud ja

akteeritud tööde vastuvõtmist saavutanud energiaklassi C.

MRV väljastas 2017. aastal aktid valminud töödele ja kostja tasus nende tööde eest. MRV

tasus kostjale nõuete lõpetamiseks 2000 eurot ja sellega poolte vaidlused lõppesid. 2017.

aastal ehitustöövõtust tekkida võinud kostja pretensioonid MRV vastu on juba lahendatud

16. detsembri 2021. a kompromissiga. Kostja võimalikud nõuded MRV vastu on ka

aegunud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 2 või lg 3).

Kostja, hagejad ega ükski kolmas isik pole kunagi esitanud MRV-le mistahes projekti

kostjale kuulunud elamu remondiks. Kogu ehitustegevus toimus vaid kostja suulise

tellimuse alusel. Hagile lisatud projekti on koostanud Imre Männik, kellega MRV-l kontakt

puudus. Projektis toodud tööde kirjeldust ja vajadust nägi MRV esimest korda alles

hagimaterjalidega tutvudes.

MRV ei ole vastutav 1974. aastal ehitatud vanema maja ehitusliku seisukorra eest, sama

elamu energiaklassi C viimise ja kasutusteatise aluseks olevate dokumentide ja neis toodud

info tõele vastavuse eest ega projektita teostatud remonttööde ebapiisavuse eest, kuna

kostja pole kunagi seadnud MRV-lt tellitud ehitustegevuse puhul energiaklassi C

saavutamist eelduseks. MRV pole teinud töid hageja elamus energiaklassi C

saavutamiseks. Energiaklass määratakse energiakulu arvutuse teel, mitte ühegi tegeliku

soojustusmaterjali paksuse mm alusel. Tegemist on tingliku märgisega, mille määramatus

on suur.

MAAKOHTU LAHEND

4. Maakohus jättis hagi rahuldamata ning kostja ja MRV menetluskulud solidaarselt

hagejate kanda. Maakohus määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 10 832

eurot 20 senti ning mõistis selle solidaarselt hagejatelt kostja kasuks välja. Maakohus

märkis, et hagejad peavad hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist alates

kohtuotsuse jõustumises kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Kohus tuvastas järgmised asjaolud:



Hagejad ostsid 28. juunil 2021 müügilepinguga kostjalt XXXX, X alevik, X vald,

Tartu maakond asuva kinnistu. Lepingu p 1.3 kohaselt asuvad kinnistul riikliku

ehitisregistri andmete järgi 1974. aastal ehitatud elamu, garaaž, garaaž-saun-kuur

ning vee- ja kanalisatsioonitorustik.



Hagejad said kinnistu valduse 1. augustil 2021.



Hageja I saatis 10. detsembril 2021 kostjale e-kirja, milles kirjeldab elamus

ilmnenud puudusi: maja on külm, ei hoia sooja, ei vasta C-energiaklassile;

pööningule pandud vill ei vasta projektile, ei ole paigaldatud tuulesuunajaid; seina

soojustus alumise vannitoa vastas üleval ei täida eesmärki, vahed on vahel.



27. aprillil 2022 esitasid hagejad kostjale nõudekirja puuduste kõrvaldamiseks koos

puuduste nimekirjaga. Pooled ei ole kokkulepet saavutanud.



21. detsembril 2016 on kinnistul asuva elamu kohta koostatud ehitusprojekti

muudatus (ehitusprojekt).



2017. aastal teostas MRV kinnistul asuvas elamus kostja tellimusel ehitustöid.

Hagejate etteheiteks kostjale on, et lepingu esemel on puudused, mis ei vasta lepingu

eseme kirjeldusele, sh: 1) elamu ei vasta 2016. aasta ehitusprojekti muudatustele; 2) elamu

energiatõhusus ei vasta C klassile; 3) esinevad ehituslikud puudused elamu fassaaditöödel

ja külmasillad; 4) elamul esinevad niiskuskahjustused; 5) garaaž-saun-kuur ei vasta

sihtotstarbele.

VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige

koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama

ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaselt ei vasta

asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi, ning punkti 2

kohaselt kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks,

milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui

ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga

otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.

VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava

kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest,

peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

Lepingu p-s 1.8.6 kinnitasid hagejad, et soovivad lepingu eset kasutada elukohana. Muid

täiendavaid elamu omadusi kokku ei lepitud. Lepingu p-st 1.7.6 tulenevalt kinnitas kostja,

et kinnistul asuv garaaž-saun-kuur vajab remonti ning et lepingu esemel ei ole mingeid

müüjale teadaolevaid varjatud puudusi. Lepingu p-s 1.8.5 kinnitasid hagejad, et on

teadlikud, et lepingu eseme oluliseks osaks olev garaaž-saun-kuur vajab remonti ega pea

seda lepingu eseme puuduseks.

Lepingu p-s 1.3 on loetletud riikliku ehitisregistri elektroonilises andmebaasis olevad

andmed lepingu eseme kohta, sh maaüksusel registreeritud ehitised ning elamu kohta

registreeritud dokumendid.

Hagejad ei ole tõendanud hagis esitatud väidet, nagu oleks kostja kinnitanud, et elamu on

ehitatud ehitisregistris kajastatud ehitusprojekti muudatustele vastavalt. Lepingust ei nähtu,

et pooled oleksid kokku leppinud selles, et kinnistul asuv elamu peab vastama

ehitisregistris registreeritud dokumentidele, sh selles, et elamu peab vastama 2016. aasta

ehitusprojekti muudatusele. Kostja on lepingus kinnitanud, et elamu vastab 2016. aasta

ehitusprojekti muudatusele.

Kohus nõustus kostjaga, et vastavate kokkulepete puudumisel ei ole võimalik

mittevastavus ehitusprojektile automaatselt käsitatav lepingueseme puudustena, vaid

kohtul tuleb hinnata, kas mittevastavus avaldab mõju lepingu eseme kvaliteedile.

Tulenevalt VÕS § 217 lg-st 2 ning § 77 lg-st 1 pidi ostetud elamu olema kasutatav

elamiseks ja vastama keskmisele elamule esitatavatele kvaliteedinõuetele. Seejuures tuleb

arvestada asjaoluga, et elamu võeti kasutusele 1974. aastal.

Hagejad on elamu puuduste tõendamiseks esitanud 2016. aasta ehitusprojekti muudatuse

ning dokumendi "XXXX, X. Pildimaterjal ja selgitused", mis sisaldab fotosid ja

kommentaare.

Kostja on esitanud asjatundja arvamuse, mille on kostja tellimusel 30. novembril 2022

koostanud Hannes Kase, kes oli nii arvamuse koostamise hetkel kui on ka käesoleva otsuse

tegemise ajal kantud registreeritud eraekspertide nimekirja ehitustehnilise ekspertiisi alal.

Kohtul ei ole alust arvata, et asjatundja arvamus oleks mingil viisil kallutatud või sisaldaks

väärinfot. Tegemist on asjakohase, olulise ja kaaluka tõendiga hagejate väidete ja kostja

vastuväidete hindamisel.

Hagejate pildimaterjali ja selgituste dokumendist ei selgu info dokumendi koostaja, tema

pädevuse ja koostamise aja kohta; puuduvad viited, millisel ajal osundatud puudusega

ehitise osa on rajatud ning milline ehitusnõue selle kohta kehtib ja milline on tuvastatud

mõõdetav hälve. Esitamata on info termografeerimise läbiviimise aja ja tingimuste kohta.

Valdavalt puuduvad fotod puudustest enne konstruktsioonide avamist. Pildid on

nummerdamata ning puudub info piltide tegemise aja kohta.

Viidatud hagejate dokument ei ole piisav tõend lepingu eseme puuduste tõendamiseks.

Hagejad ei ole vaielnud vastu kostjate arvamusele, et dokumendi on koostanud hagejad ise.

Kohtule ei ole teada, et hagejad oleksid ehitusvaldkonna asjatundjad. Sellisel kujul on

tegemist hagejate subjektiivsete seisukohtadega ilma asjakohase tõendusliku baasita.

Hagejate esitatud tuuletõkkeplaatide paigaldusjuhend ning kivivillast toodete käsitsemise

ja kasutamise juhend on üldised ehituslikud juhisted, mida kohus ei saa arvestada tõendina

konkreetsete puuduse tõendamisel.

Kohus järeldas esitatud tõenditest, sh asjatundja arvamusest, et elamu II korrust ei ole

pärast 2012. aastat ümber ehitatud ega renoveeritud. Kuigi 2016. a ehitusprojekt nägi ette

mh II korruse ümberehitustööd, ei ole selline mittevastavus praegusel juhul iseenesest

aluseks lepingule mittevastavuse tuvastamiseks.

Tulenevalt lepingu p-st 1.3 on ehitise kaalutud energiakasutuse klass C. Hagejad on elamu

puudusena toonud välja, et hoone energiatõhusus ei ole reaalsuses C. Vaidlust ei ole selles,

et ehitisregistris on vaidlusaluse maja osas Energiapartner OÜ 5. veebruaril 2020 koostatud

olemasoleva hoone energiamärgis nr XXXXXXXXXXXXX. Asjatundja seisukohast

järeldub, et olemasoleva hoone energiamärgise koostamisel lähtutakse hoone tegelikust

energiatarbimisest. Asjatundja seisukohast järeldub, et olemasoleva hoone energiamärgis ei

väljenda otseselt hoone piirdetarindite soojalekkeid, vaid põhineb hoone omaniku

tarbimisharjumusel. Iga järgmine olemasoleva hoone energiamärgis ei ole seega otseselt

varasemaga võrreldav ning energiatarbimist mõjutab soojustuse ebakohasest paigaldusest

enam hoone sisetemperatuur, ventilatsiooni töörežiim ning hoone omaniku elektritarbimise

harjumus.

Pole alust arvata, et elamule antud energiamärgis C ei vasta tegelikkusele. Hagejad ei ole

esitanud arvutusi, mille kohaselt elamu ei vasta energiamärgisele C, seega on väide

tõendamata. Ka juhul, kui asjakohased arvutused oleksid esitatud, ei oleks tegemist

lepingueseme puudusega, arvestades asjaoluga, et tegemist on olemasoleva hoone

energiamärgisega, mis lähtub hoone tegelikust energiatarbimisest hoone konkreetse

kasutaja poolt.

Samuti järeldub asjatundja arvamusest, et vaatamata hagejate fotodel viidatud tühimikele

tuuletõkkes ja soojustuses, ei ole tegemist lepingu eseme puudustega, kuna elamu vastab

selles osas keskmisele kvaliteedile. Asjatundja on tuvastanud asjaolu, et sarikate samm

erineb ehitusprojektis märgitust, samas ei ole fotodelt näha katuse vajumisi, mis ilmneksid,

kui ebapiisava sarika sammu tõttu ei oleks katuse kandevõime tagatud. Ka sarikate osas ei

nähtu seega lepingu eseme puudusi.

Teise korruse lae soojustuse osas on asjatundja tuvastanud, et pööningu keskosas on

puistevilla paksus alla ehitusprojekti p-s 4.1.3 nimetatud 500 mm. Samas ei ole hagejad

selgitanud, kuidas soojustuse tegelik paksus 380 mm on kinnistu puuduseks, st mis mõju

omab mittevastavus lepingu esemele. Soojustuse osaline väiksem maht projektis märgitust,

ei ole kaasa toonud olukorda, kus elamu ei vastaks keskmisele kvaliteedile VÕS § 77 lg 1

mõttes.

Tuulesuunajate puudumisest tingitud puistevilla eemale puhumist tuulutuskanali

välisservas piltidel näha ei ole. Seega ei ole tegemist puudusega, mille tõttu elamu ei

vastaks keskmisele kvaliteedile.

Esitatust nähtuvalt on elamu teine korrus seestpoolt ümber ehitamata, seega ei ole

vastavaid ehitusprojekti muudatusi teostatud ning tegemist ei ole iseenesest automaatselt

lepingueseme puudustega. Kinnisvarahindaja Kerli Koha 17. septembril 2021 müügieelselt

tehtud kinnistu hindamisaruandes on samuti fikseeritud, et elamus on 2012. aastal teostatud

I korruse kapitaalremont ning 2017. aastal on soojustatud välisseinad ja vundament.

Hagejad pidid hiljemalt hindamisaktist saama teada, et teist korrust ei ole 2016. aasta

ehitusprojekti alusel renoveeritud ning teise korruse soojustamine on tehtud üksnes

väljastpoolt.

Esimese korruse lae osas kinnitab asjatundja, et ühe eluruumi raames ei mõjuta vahelae

soojustus hoone soojuspidavust. Soojustuse osas esineb küll mittevastavus projektiga, kuid

mittevastavus ei mõjuta hoone soojapidavust ehk ei ole lepingu eseme puuduseks.

Hagejad ei ole selgitanud ega tõendanud, kuidas kohalikule omavalitsusele elektriprojekti

edastamata jätmine on kinnistu puuduseks. Kohus nõustub kostjaga selles, et kinnistu sobib

eesmärgipäraselt kasutamiseks ja vastab keskmisele kvaliteedile ka siis, kui kinnistu osas

ei ole kohalikule omavalitsusele elektriprojekti esitatud.

Asjatundja arvamusest järeldub, et vaatamata sellele, et välisseinas on soojustusena

kasutatud linaluud, mitte kivivill, nagu ehitusprojektis märgitud, ei ole esitatud

termopiltide põhjal trepihalli välisseina soojalekked lubatust suuremad. Asjatundja

arvamuse põhjal ei ole ehitustehniliselt oluline, kas soojustuseks on kivivill või linaluu.

Linaluu kasutamine negatiivset tagajärge kinnistule ja kinnistul asuvale elamule ei ole

põhjustanud ega ka põhjusta. Tegemist ei ole seetõttu puudusega, elamu vastab keskmisele

kvaliteedile.

Kostja möönab ning kohtu hinnangul tuleb lugeda õigeks, et tuuletõke on paigaldatud

puudulikult. Samas järeldub asjatundja arvamusest, et soojustuse ja tuuletõkke ebatihedus

ei põhjusta hallituse teket ega niiskuse kondenseerumist välisseina. Tegemist ei ole seega

puudusega, mis mõjutaks lepingu eseme kvaliteeti.

Asjatundja ei ole tuvastanud mitte üheski hagiavalduse lisas 12 esitatud termopildil

ohtlikku külmasilda. Hagejate väide külmasildade tekkest ja ka väide, et maja ei pea sooja,

on seega tõendamata.

Voodrilaua otste värvimata jätmine ei ole lepingueseme puudus, mis alandaks elamu

kvaliteeti või muudaks selle elamiskõlbmatuks.

Väited elamu niiskuskahjustuste kohta on tõendamata.

Garaaž-saun-kuuri osas ei selgu hagist, millised puudused hagejate arvates ehitisel

esinevad. Paljasõnaline avaldus, et katus laseb läbi ning lumi tuiskab sisse, ei ole

lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks piisav. Pooled on lepingus üheselt

arusaadavalt fikseerinud, et garaaž-saun-kuur vajab remonti ning seda ei peeta

lepingueseme puuduseks.

Asjatundja arvamusest järeldub kokkuvõttes, et ükski hagis kirjeldatud puudus, sh

mittevastavus ehitusprojektile, ei ole põhjustanud kinnistul asuvate ehitiste kvaliteedile

negatiivseid tagajärgi. Samuti on asjatundja arvamusega tõendatud, et elamu on ohutu ja

stabiilne. Elamu vastab keskmisele elamule kohaldatavatele ehituskvaliteedile ning

puuduvad takistused selle kasutamiseks elamiseks.

Kuna ei ole tuvastatud, et lepingu esemel esineksid sellised puudused, mida saaks pidada

VÕS § 217 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel asja lepingutingimustele mittevastavuseks, ei rahuldanud

kohus puuduste kõrvaldamisest tulenevat nõuet ega kohtueelsete õigusabikulude nõuet.

Menetluskulud jäid hagi rahuldamata jätmise tõttu hagejate kanda (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 162 lg 1, § 167 lg 1).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning saata asi

uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis või alternatiivselt teha uus

otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagejad leiavad, et maakohus hindas otsuse tegemisel tõendeid ebaõigesti, kohaldas

ebaõigesti õigusnorme ning tegi seetõttu ebaõige lahendi.

Maakohus on otsuses keskendunud üksnes sellele, et hagejate väide ehitusprojekti

vastavuse osas ei ole tõendanud. Hagejate sellekohaseid väiteid kohus analüüsinud ei ole,

vaid üksnes nõustunud kostjaga, et vastavate kokkulepete puudumisel ei ole võimalik

mittevastavust ehitusprojektile käsitleda lepingueseme puudusena ning kohtul tuleb

hinnata, kas mittevastavus avaldab mõju lepingueseme kvaliteedile. Hagejad kohtu selle

järeldusega ei nõustu.

Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et müügilepingu sõlmimisel või enne seda oleks

pooled arutanud, et ehitusprojekt ei vasta tegelikkusele. Ehitusprojekti mittevastavust

lepingusse kirja ei pandud, seega ei saa eeldada, et hagejad teadsid ehitusprojekti

mittevastavusest tegelikule olukorrale. Kui vastav puudus oleks lepingusse kirja pandud,

siis ei oleks hagejad olnud lepingut sõlmima. Maakohtul tulnuks lepingut tõlgendama VÕS

§ 29 lg 4 järgi. Alles siis, kui maakohus oleks tuvastanud lepingut tõlgendades poolte

tegeliku tahte, oleks tulnud lepingutingimustele vastavuse hindamiseks tuvastada, kas

elamu on renoveeritud 2017. a nõuete ja normide kohaselt ja kas elamu vastas teiste

samalaadsete elamute kvaliteedile, sest kostja müüs ja hagejad soetasid endale 2017. aastal

renoveeritud elamu. Kinnistul asuv elamu oli küll algselt ehitatud 1974. aastal, kuid

renoveeritud ja kaasajastatud aastal 2017. Maakohtu otsust lugedes jääb arusaamatuks, mis

tingimusi pidas maakohus keskmiseks kvaliteediks. Renoveeritud elamuga kinnisasja

ostmisel ei saa ostja eeldada, et ta peab elutingimuste tagamiseks sinna kohe

lisainvesteeringuid tegema.

Hagejad tuginesid ka ehitusregistris olevale infole, mis omab õiguslikku tähendust

(ehitusseadustiku § 61 lg 2). Samuti väitis kostja, et maja renoveerimisel on saadud

Kredexi toetust, mis tähendab seda, et igasugused ehitustööd pidid vastama projektile.

Paraku selgus pärast lepingu sõlmimist, et elamu ei pea sooja, mille algpõhjuseks on

ehitusprojektist mitte kinnipidamine. Selleks, et elamu peaks sooja ja vastaks

energiaklassile C, oleks tulnud järgida projektijärgseid töid, mida ei tehtud. Sedavõrd

ulatuslike kahjustuste puhul on eluliselt usutav, et need ei ole tekkinud viimaste aastate,

vaid oluliselt pikema aja jooksul (mida tõendavad ka MRV menetluses esitatud

seisukohad).

Hagejad ei nõustu kostja väitega, et hageja I võttis lepingu eseme ülevaatusele kaasa

professionaalse ehitajast tuttava. Hagejatel oli lepingueseme ülevaatusel kaasas küll tuttav,

kuid ta ei olnud eriteadmistega isik. Lisaks on tõendamata, et vaidlusaluseid puudusi oleks

saanud ka elamu konstruktsioone avamata tuvastada. Välisel visuaalsel vaatlusel oli elamu

väga heas korras. Eelnevat toetab ka kinnisvarahindaja hindamisakt, kus on välja toodud,

et hoone põhikonstruktsioonide seisukord on visuaalsel vaatlusel hea.

Maakohtu seisukoht, et kohus ei arvesta lahendi tegemisel hagejate poolt esitatud tõendeid

(hagiavalduse lisas 12), on üllatuslik. Menetluse käigus oli kohtul võimalik juhtida

hagejate tähelepanu sellele, et kohus ei kavatse nende poolt koostatud dokumenti tõendina

arvestada. Juhul kui maakohus oleks hagejate tähelepanu sellele juhtinud, oleks nad

esitanud lisatõendeid. Samas kinnitab ka kostja esitatud asjatundja arvamus puuduste

esinemist. Maakohus on jätnud otsuse tegemisel põhjendamata, miks ta ei nõustu hagejate

faktiliste väidetega ja hagejate esitatud tõendiga. Selliselt on maakohus rikkunud TsMS §

442 lg-s 8 sätestatud otsuse põhjendamise kohustust.

Maakohus on tuginenud otsuses üksnes asjatundja arvamusele, mille on koostanud H.

Kase. H. Kase on küll registreeritud eraekspertide nimekirjas, kuid tema ekspertiisi

valdkonnaks on ehitustehniline ekspertiis, mitte ehitusprojektide ekspertiisid. Seega ei

olnud kostja valitud asjatundjal pädevust ehitusprojekti hinnata, mistõttu on tegemist

asjakohatu ja ebausaldusväärse tõendiga. Kuigi H. Kase arvates tugineb hagiavalduse lisa

12 üksnes hagejate subjektiivsele arvamusele puudustest, on asjatundja pidanud kohaseks

oma hinnangu koostamisel see subjektiivne tõend aluseks võtta. Arvamuse

lähtematerjalideks on olnud mh hagiavaldus koos lisadega ja ehitusprojekt. Asjatundja ei

ole kinnistul paikvaatlust teostanud, vaid koostanud oma hinnangu vastavalt

lähteülesandele (kostja poolt) ning esitatud dokumentide põhjal, sh apellantide

hagiavalduse lisa 12 alusel. Nii kohtu kui ka asjatundja arvamused on vastuolulised.

Hoolimata vastuolusid täis asjatundja arvamusest, järeldas maakohus, et ühtki

etteheidetavat puudust ei esine. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks ühelgi viisil

asjatundja seisukohti analüüsinud ja neid teiste tõendite ja vastuväidetega kõrvutanud.

Selle eksimuse tõttu tuvastas maakohus asja lahendamisel olulised asjaolud ebaõigesti.

Maakohus ei ole lahendanud hagejate 31. märtsi 2023. a menetlusdokumendi p-s 5.2

esitatud paikvaatluse korraldamise taotlust.

Hagejad jäävad ka maakohtus esitatud selgituste ja väidete juurde.

Kuna maakohus on heitnud hagejatele ette oluliste asjaolude tõendamata jätmist, siis ei ole

ringkonnakohtul võimalik kõrvaldada maakohtus aset leidnud rikkumisi, mistõttu tuleb asi

saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

6. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt

hagejate kanda.

Kostja vaidleb hagejate väidetele täies ulatuses vastu ning jääb kõigi enda seni menetluses

esitatud seisukohtade juurde. Hagejad ei ole tõendanud, et eksisteerivad varjatud puudused

ning väidetavad kõrvalekalded ehitusprojektist oleks põhjustanud mistahes negatiivseid

tagajärgi kinnistu kvaliteedile ning tekitanud hagejale kahju. Hagejad ei ole kinnitanud, et

soovisid kinnistu osta vastavalt ehitusprojektile, mistõttu ei ole kõrvalekalded

ehitusprojektist käsitletavad automaatselt lepingueseme puudusena. Kinnistu vastab

keskmisele kvaliteedile ehk sobib eesmärgipäraseks kasutamiseks VÕS § 77 lg 1 mõistes.

7. Kolmas isik MRV vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle

rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja tsiviilasi tuleb saata samale

maakohtule eelmenetluse staadiumis uueks lahendamiseks tagasi. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse.

9. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel

ning jätnud olulises osas täitmata eelmenetluse ülesanded. Need minetused võisid viia

maakohtu ebaõigete lõppjäreldusteni hagi täieliku rahuldamata jätmise osas.

10. Kohus peab TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt eelmenetluses muu hulgas välja

selgitama menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta ning

tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.

Kohtuotsuse saab TsMS § 435 lg 1 järgi langetada pärast seda, kui asja on arutatud

ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui

kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ehk lahendatava küsimuse

õiguslikult õigesti kvalifitseerida ning teha järelduse, kas hagi kuulub rahuldamisele.

11. Hagejad nõuavad müügilepingu väidetavast rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist,

sh kostjalt ostetud kinnistul asuva elamu parandamiseks tulevikus tehtavate kulutuste ja

kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Sellised nõuded võivad kuuluda rahuldamisele

VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib

võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse

rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitamisele. Kahju hüvitamine osutatud sätte alusel eeldab, et poolte vahel on kehtiv

võlasuhe, võlgnik on oma kohustust rikkunud, vastutab selle eest ja võlausaldajale on

tekkinud kahju, mis kuulub hüvitamisele (vt nt RKTKo 25.11.2015, 3-2-1-130-15, p 11 ja

selles viidatud kohtupraktika).

Müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised

tingimused: müüdud asi ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 217 lg 2); puudus oli olemas

riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg

3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg

4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda

(VÕS § 221 lg 2) (vt ka RKTKo 18.11.2020, 2-17-7157/40, p 11).

Põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230

lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. Samas vastutab müüja VÕS § 218 lg 1 esimese

lause kohaselt igasuguse lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas juhusliku

hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale. Müüja vastutab sõltumata sellest,

kes selle puuduse põhjustas ja kas müüja sellest puudusest ise teadis.

12. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest, ning TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses vaidluse eseme ja

menetluse käigu pooled.

Asja materjalidest nähtuvalt heidavad hagejad kostjale ette, et lepinguesemel on puudused,

mis ei vasta lepingueseme kirjeldusele müügilepingus, sh: ei vasta elamu 2016. aasta

ehitusprojekti muudatustele; elamu energiatõhusus ei vasta C klassile; esinevad ehituslikud

puudused elamu fassaaditöödel ja külmasillad; elamul esinevad niiskuskahjustused; samuti

ei vasta garaaž-saun-kuur sihtotstarbele. Sellest on lähtunud asja lahendamisel ka

maakohus (vt maakohtu otsuse põhjenduste p 5).

Kuigi kahjunõude aluseks olevate asjaolude tõendamise koormis lasub asjas hagejatel, on

kostja menetluses siiski möönnud, et elamu teine korrus oli tegelikkuses renoveerimata

ning ehitusprojektis kajastatud teise korruse töödeni ei olnud müügi hetkeks jõutud. Kostja

väitel ta seda lepingueseme müügieelsel ülevaatamisel hagejale I ka selgitas (lisaks oli

asjaolu, et maja teine korrus on täielikult renoveerimata, kostja arvates ka välisel vaatlusel

tuvastatav).

Maakohus on asunud otsuse põhjenduste p-s 9 seisukohale, et hagejad ei ole tõendanud

oma väidet, nagu oleks kostja kinnitanud, et elamu on ehitatud ehitisregistris kajastatud

ehitusprojekti muudatustele vastavalt. Maakohtu järelduste kohaselt ei nähtu

müügilepingust, et pooled oleksid kokku leppinud selles, et kinnistul asuv elamu peab

vastama ehitisregistris registreeritud dokumentidele, sh selles, et elamu peab vastama

2016. aasta ehitusprojekti muudatusele. Samuti ei ole kostja lepingus kinnitanud, et elamu

vastab 2016. aasta ehitusprojekti muudatusele. Ringkonnakohus maakohtuga selles osas ei

nõustu.

13. Maakohus on müügilepingu tõlgendamisel eksinud küsimuses, millistele

tingimustele lepinguese pidi vastama. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingut tõlgendada

eelkõige poolte ühisest tegelikust tahtest lähtudes ning juhul kui seda ei õnnestu kindlaks

teha, tuleb VÕS § 29 lg-te 4 ja 5 kohaselt lähtuda sellest, kuidas mõistlik isik samadel

asjaoludel oleks lepingut mõistnud, arvestades mh lepingueelsetel läbirääkimistel lubatut,

lepingu olemust ja eesmärki, lepingupoolte käitumist ning tavasid ja pooltevahelist

praktikat.

Kostja ei ole müügilepingus (I kd, tl-d 6–12) küll kinnitanud, et elamu vastab 2016. aasta

ehitusprojekti muudatustele. Samas on lepingueset kirjeldatud müügilepingu p-s 1, sh on

punktis 1.3 märgitud, et riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi põhjal on

maaküksusel registreeritud elamu, esmane kasutus 1974. a, ehitise staatus kasutusel ja

kaalutud energiakasutuse klass C, mille kohta on ehitisregistris registreeritud järgmised

dokumendid: 5. veebruari 2020. a olemasoleva hoone energiamärgise teatis nr

XXXXXXXXXXXXX, 15. jaanuari 2018. a kasutusteatis nr 1811301/00414, 7. augusti

2017. a ehitusteatis nr 1711201/13550. Hagejate väitel väljastati 15. jaanuari 2018. a

kasutusteatis nr 1811301/00414 lepinguesemele eeldusel, et 7. augusti 2017. a

ehitusteatises nr 1711201/13550 esitatud dokument "DP116_EP_AR-3-

01_Seletuskiri.pdf" (I kd, tl-d 14–20), mille eesmärk oli mh lepingueseme energiatõhususe

suurendamine on täidetud kohaselt.

Hagejad on apellatsioonkaebuses viidanud asjakohaselt kohtupraktikale, mille kohaselt

tuleb elamuga kinnistu müümisel lähtuda eeldusest, et elamu peab vastama olemasolevale

projektdokumentatsioonile ja kõrvalekalded sellest peaks olema kokku lepitud. Siiski ei

saa igasuguseid kõrvalekaldumisi projektist iseenesest lugeda ehitise puudusteks, kui

ehitatu vastab ehitus- ja tuleohutusnõuetele. Seda, et projektist kõrvalekaldumine ei ole

müügilepingu rikkumiseks, peab aga vähemasti üldjuhul tõendama müüja (vt RKTKo

30.09.2015, 3-2-1-100-15, p 27).

Seega võisid hagejad ka praegusel juhul kinnistu ostmisel eeldada, et sellel asuv elamu

vastab olemasolevale projektdokumentatsioonile, eriti kui sellele on lepingus (p-s 1.3)

vähemasti kaudselt viidatud. Kõrvalekalded projektdokumentatsioonist tulnuks lepingus

eraldi kokku leppida. Poolte vahel sõlmitud müügilepingust selliseid kokkuleppeid ei

nähtu.

14. Müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 218 lg 4 redaktsiooni järgi ei vastuta

müüja selliste müüdud asjal esinevate puuduste eest, millest ostja oli lepingu sõlmimisel

teadlik või millest ostja pidi lepingu sõlmimisel teadma, st mida ostja ei teadnud lepingu

sõlmimisel raske hooletuse tõttu (vt VÕS § 15 lg 4). Kostja väitel käisid hagejad maja

ostueelselt korduvalt üle vaatamas ning selle käigus kostja ka selgitas vähemalt hagejale I

elamu olukorda, sh asjaolu, et ehitusprojektis kajastatud teise korruse töödeni ei ole jõutud.

Samuti väidab kostja, et asjaolu, et maja teine korrus on täielikult renoveerimata, oli ka

välisel vaatlusel tuvastatav. Nendel kostja välja toodud asjaoludel, kui need leiaksid

tuvastamist, võiks kostja vabaneda vastutusest puuduste eest. Samas on pooltel nende

asjaolude üle vaidlus (vt nt I kd, tl-d 179 pöördel – 180) ning tõendamiskoormis lasub

müüjal ehk kostjal (RKTKo 19.11.2012, 3-2-1-129-12, p 16). Maakohus ei ole kõnealuseid

asjaolusid pooltega arutanud ega tõendamiskoormist selgitanud. Seetõttu võivad pooltel

olla jäänud olulised asjaolud menetluses välja toomata ja tõendid esitamata.

15. Ringkonnakohus märgib, et müüdava asja seisukorra kohta tuleb müüjal ostjale

infot anda enne lepingu sõlmimist ning lepingule vastavuse hindamisel tuleb lähtuda müüja

poolt ostjale kuni lepingu sõlmimiseni antud teabest. See teave on ostjale vajalik

ostuotsuse tegemiseks. Seda eesmärki täidab muu hulgas müügilepingus müüjale

teadaolevate puuduste üleslugemine koos kinnitusega, et rohkem puudusi asjal müüja teada

ei ole. Pärast lepingu sõlmimist avaldatu enam lepingu osaks ei ole ega välista müüja

vastutust varjatud puuduste eest.

16. Kuna maakohtu otsuses esinevad ülalkirjeldatud puudused on tingitud eelkõige

mittenõuetekohasest eelmenetlusest, on põhjendatud asja tagasisaatmine maakohtule.

Apellatsioonimenetluse eesmärk ei ole korraldada uut eelmenetlust (nt RKTKo

08.12.2021, 2-18-4181/75, p 19).

17. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus viima esmalt läbi nõuetekohase

eelmenetluse, järgides mh TsMS § 329 lg-s 3, § 351 lg-tes 1 ja 2 ning § 392 lg 1 p-des 1–4

sätestatut, ning seejärel asja lahendama, lähtudes käesolevas otsuses esitatud õiguse

kohaldamist puudutavatest seisukohtadest. Maakohtul tuleb mh kindlaks teha, millist

informatsiooni kostja lepingueseme kohta hagejatele enne lepingu sõlmimist avaldas,

millisele kvaliteedile kinnistul asuv elamu lepingu järgi vastama pidi ning kas elamu

nendele nõuetele tegelikult vastab või mitte. Pooltele tuleb anda võimalus esitada

eelmenetluses täiendavaid tõendeid.

18. Ringkonnakohus lisab seonduvalt apellatsioonkaebuse väidetega, et igasuguseid

kõrvalekaldumisi projektist, nagu eelnevalt märgitud, ei saa lugeda iseenesest ehitise

puudusteks. Seda, et projektist kõrvalekaldumine ei ole müügilepingu rikkumine, peab

üldjuhul tõendama müüja, kuid praeguses asjas võib kostja olla eriteadmistega isiku H.

Kase arvamuse (I kd, tl-d 140–154) esitamisega seda tõendamiskoormist vähemalt osaliselt

täitnud (nt erinevus nn sarikate sammus, kivivilla asemel soojustusena linaluu kasutamine).

H. Kase arvamus on asjakohane tõend ning maakohtul tuleb asja uuel lahendamisel seda

koos teiste tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel hinnata. Hagejate endi poolt

koostatud dokument puudustest (hagiavalduse lisa 12, I kd, tl-d 47–77) on tõend ainult

selles sisalduvate fotode osas (millest saab kogumis teiste tõenditega samuti

põhimõtteliselt järeldusi teha). Muus osas on dokumendis kajastatud hagejate endi

seletused. Poole seletus ei saa aga TsMS § 229 lg-st 2 lähtudes olla praeguses asjas

tõendiks. Tõendiks võiks olla üksnes vande all antud seletus.

19. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei vasta ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

muudele väidetele.

20. Ringkonnakohus märgib, et kostja on vastu vaielnud ka hagetava kahju suurusele.

Kostja hinnangul sisaldab hagejate poolt nende nõude tõendamiseks esitatud

hinnapakkumine suures osas ebavajalikke töid ning ei arvesta olemasolevate materjalide

taaskasutamist (laudis, tuuletõke jne) (vt nt tl 126 pöördel – 127). Asja materjalidest ei

nähtu, et maakohus oleks kahju suurusega seonduvaid asjaolusid pooltega õiguslikust ja

faktilisest küljest menetluses arutanud (TsMS § 351 lg-d 1 ja 2). Asja uuel läbivaatamisel

tuleb maakohtul seda teha.

21. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173

lg 3 teine lause).

(allkirjastatud digitaalselt)