3-24-3359/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3359

Määruse kuupäev

18. detsember 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X-i esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla kohustamiseks

peatada tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamine

RESOLUTSIOON

1. Liita haldusasjad nr 3-24-3359 ja 3-24-3390 ühte menetlusse.

2. Liidetud haldusasja menetleda haldusasjana nr 3-24-3359.

3. Võtta asja materjalide juurde X-i vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtted

ajavahemike 12. august kuni 11. detsember 2024 ja 16. august kuni 15. detsember 2024

kohta.

4. Vabastada X esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.

5. Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

6. Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 5 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §

252 lg 7 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kohaldas 8. mai 2024. a käskkirjaga nr 2-24/1-2/169 X-i (taotleja) suhtes

alates 7. maist 2024 täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse

paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, isiklike riiete kandmise või esemete

kasutamise keelamist ning ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamist. Vanglas toimus 7.

mail 2024 kinnipeetavate vaheline füüsiline konflikt ning taotleja paigutati oma kambrisse,

kus ta ärritus ja tegi endale tahtlikult mitu lõikehaava, taotleja oli agressiivne ja lubas jätkata

enesevigastamist. Intsident tõestas, et taotleja on ohtlik nii endale kui ka teistele ning see

ohtlikkus võib väljenduda igal ajahetkel, mida ei ole võimalik ennetada. Pärast eelnimetatud

käskkirja on vangla erinevate käskkirjade ja protokolliliste otsustega lõpetanud taotleja suhtes

täiendavate julgeolekuabinõudega isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamise

ning ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamise rakendamise, muude abinõudega on vangla

otsustanud jätkata. Vangla märgib 14. novembri 2024. a protokollis, et taotleja käitumine on

3-24-3359

pikka aega olnud ohtlik ja ettearvamatu. Vangla kirjeldab seda kinnitavaid erinevaid

sündmusi. Samas on viimasel ajal olnud taotleja käitumine rahumeelsem ning tema olek

positiivsem. Täiendavad julgeolekuabinõud tuleb lõpetada järk-järguliselt, et taotleja

käitumist pikema aja jooksul vaadelda ja hinnata.

2. Tartu Vangla 10. detsembri 2024. a ettekande nr 2-24-3834 kohaselt teavitas taotleja

vanglat, et tal on kambris peidus isevalmistatud terariistad ja ta soovib need loovutada.

Taotleja teatas ametnikele terariistade asukoha, valvurid teostasid läbiotsimise ning leidsid

esemed ukse piida villa seest. Taotlejalt võeti ära kaks torke-lõikeriista.

3. Taotleja esitas 12. detsembril 2024 Tartu Vanglale vaide seoses tema suhtes 13. detsembril

2024 täiendavate julgeolekuabinõude rakendamise jätkamisega. Taotleja palub tema suhtes

lõpetada julgeolekuabinõude meetmete kohaldamine. Taotleja suhtes pikendatakse

julgeolekuabinõude rakendamist, kuna ta andis vabatahtlikult välja kaks ise valmistatud

terariista, kuigi tal ei ole kaks kuud olnud ühtegi teist rikkumist.

4. Taotleja esitas 12. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse

korras Tartu Vangla kohustamiseks peatada taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamine vaidemenetluse ajaks (haldusasi nr 3-24-3359). Taotleja põhjendab, et Tartu

Vangla kohaldab 8. mai 2024. a käskkirjaga nr 3-24/1-2/169 tema suhtes täiendavaid

julgeolekuabinõusid alates 7. maist 2024. Julgeolekuabinõude rakendamist on mitme

otsustusega jätkatud. Taotlejal ei ole olnud alates 8. oktoobrist 2024 ühtegi rikkumist ning

taotleja on käitunud hästi, kuid nüüd pikendatakse taotleja suhtes julgeolekuabinõude

rakendamist seoses 10. detsembril 2024 toimunud sündmusega. Taotleja paigutati 10.

detsembril 2024 teise kambrisse ning talle meenus, et tal on eelmises kambris peidus kaks

isevalmistatud terariista. Taotleja teavitas eeltoodust vanglaametnikke ning loovutas keelatud

esemed vabatahtlikult vanglale, kuid taotleja suhtes koostati ettekanne. Taotleja märgib

julgeolekuabinõude rakendamise jätkamise protokolli ja selle tutvustamise kuupäevaks 13.

detsembri 2024. Vangla rikub taotleja õigusi ning piirab tema liikumisvabadust ja suhtlemist

teiste kinnipeetavatega. Üksikvangistuse rakendamine ei ole põhjendatud. Taotleja palub end

vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.

5. Tartu Vangla esitas kohtule 16. detsembril 2024 haldusasjas nr 3-24-3359 vastusena

kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid ning seisukoha, milles palub jätta X-i esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vangla pikendas viimati taotleja suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude rakendamist 2024. a novembris. Kuivõrd taotleja 12. detsembri 2024. a

vaide esitamise hetkeks ei ole vangla protokollilist otsust julgeolekuabinõude jätkamise kohta

välja andnud, siis on taotleja vaie esitatud ennatlikult. Käskkirjast, millega taotleja suhtes

täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati, nähtuvad selle kohaldamise põhjused ning ei ole

alust pidada selliste meetmete kohaldamist ilmselgelt põhjendamatuks. Julgeoleku ja teiste

isikute õiguste kaitse on kaalukam täiendavate julgeolekuabinõudega kaasnevast õiguste

riivest. Esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmise poolt on avalik huvi, milleks on julgeoleku

ja distsipliini tagamine vanglas ning ohtu kujutava kinnipeetava teistest eraldamine. Taotleja

ei viibi sotsiaalses isolatsioonis ja vangla on tarvitusele võtnud abinõud üksikvangistuse

negatiivse mõju leevendamiseks.

6. Tartu Halduskohus palus 16. detsembri 2024. a kohtunõudega haldusasjas nr 3-24-3359

Tartu Vanglal teatada prognoositav aeg, millal vangla taotleja suhtes 2024. a detsembris

täiendavate julgeolekuabinõude jätkamise vajadust hindab ning vastavalt sellele uue otsuse

koostab.

3-24-3359

7. Taotleja esitas 16. detsembril 2024 kohtule haldusasjas nr 3-24-3359 menetluse lõpetamise

taotluse põhjendusel, et esitas kohtule esialgse õiguskaitse taotluse ja vanglale vaide liiga

vara. Seetõttu peab taotleja esitama uue vaide ja esialgse õiguskaitse taotluse. Taotleja loobub

haldusasjas nr 3-24-3359 esitatud esialgse õiguskaitse taotlusest ning jääb uues haldusasjas

esitatava esialgse õiguskaitse taotluse juurde.

8. Taotleja esitas 16. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse

Tartu Vangla kohustamiseks peatada taotleja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamine vaidemenetluse ajaks (haldusasi nr 3-24-3390). Taotleja soovib, et vangla

võimaldaks tal olla avatud eluosakonnas. Taotleja kordab 12. detsembril 2024 haldusasjas nr

3-24-3359 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse põhjendusi, kuid märgib julgeolekuabinõude

kohaldamise jätkamise protokolli ja selle tutvustamise kuupäevaks 17. detsembri 2024.

Taotleja palub end vabastada riigilõivu tasumisest.

9. Tartu Vangla esitas 17. detsembril 2024 kohtule vastusena kohtunõudele haldusasjas nr

3-24-3359 vangla samal päeval koostatud protokolli taotleja suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajalikkuse üle. Vangla otsustas jätkata taotleja

suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist (vanglasisese liikumis- ja

suhtlemisvabaduse piiramine, kehakultuuriga tegelemise keelamine ja eraldatud lukustatud

kambrisse paigutamine). Vangla nõustub taotlejaga, et alates 9. oktoobrist 2024 ei ole isiku

osas fikseeritud ühtegi sündmust, mis viitaks agressiivsele või impulsiivsele käitumisele,

samuti soovile ametnikele või teistele isikutele viga teha või kätte maksta. Seetõttu lõpetati

taotleja suhtes 14. novembril 2024 ohjeldusmeetmetena käeraudade kohaldamine. Hoolimata

senisest progressist ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et taotlejal oli kaks isevalmistatud nuga,

mida ta varjas. On küll positiivne, et taotleja andis vanglale info nugade leidmiseks

vabatahtlikult, kuid ta on eraldatud lukustatud kambris paiknemise ajal valmistanud kaks väga

ohtlikku terariista ning jätkanud varasema käitumismustriga. Tegemist ei ole esimese sellise

rikkumisega. Vangla ei saa jääda äraootavale seisukohale, kas avatud eluosakonnas paiknedes

kinnipeetav muudaks oma käitumist, sest ta ei ole seda isegi eraldatud lukustatud kambris

viibides teinud. Põhjendatud on jätkata täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega, sest

kinnipeetava käitumine on äärmiselt ettearvamatu. Meede on ennekõike oluline teiste vanglas

viibivate isikute elu ja tervise kaitseks.

KOHTU SEISUKOHT

10. HKMS § 48 lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on

samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu

kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et

nende nõuded oleks võinud sama seadustiku § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes

kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat

lahendamist. Kuna haldusasjades nr 3-24-3359 ja 3-24-3390 on samad pooled ning

haldusasjad puudutavad sisuliselt sama vaidlust, s.o taotleja suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamist, siis on haldusasjade liitmine lubatav ning kohtu

hinnangul otstarbekas. Halduskohus liidab haldusasjad nr 3-24-3359 ja 3-24-3390 ühte

menetlusse. Liidetud haldusasja menetleb kohus haldusasjana nr 3-24-3359.

11. Kohus lähtub HKMS § 2 lg-st 4 juhindudes taotleja kohtule esitatud avalduste

tõlgendamisel taotleja tegelikust tahtest ja eesmärgist viisil, mis on taotleja õiguste kaitseks

kõige tõhusam. Kuna kohus liidab haldusasjad nr 3-24-3359 ja 3-24-3390 ühte menetlusse,

3-24-3359

siis ei käsitle kohus eraldiseisvalt taotleja 16. detsembri 2024. a avaldust haldusasja nr 3-24-

3359 menetluse lõpetamiseks, vaid tõlgendab taotleja haldusasjades nr 3-24-3359 ja 3-24-

3390 esitatud esialgse õiguskaitse taotlusi koostoimes. Kokkuvõtlikult on taotleja esitanud

kohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla kohustamiseks peatada tema suhtes

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, millega jätkamine otsustati viimati 17.

detsembri 2024. a protokollilise otsusega. Samuti soovib taotleja riigilõivu tasumisest

vabastamist.

12. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel riigilõivu 20 eurot. Taotleja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud

menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde HKMS

§ 62 lg 2 alusel väljavõtted taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemike 12. august

kuni 11. detsember 2024 ja 16. august kuni 15. detsember 2024 kohta. Taotleja vanglasisese

isikukonto väljavõtetest nähtuvalt ei ole taotleja sissetulekud asjakohastel ajavahemikel

sellised, mis võimaldaks jätta riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse

rahuldamata (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-

1-35-15). Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus

menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlikuks vabastada taotleja HKMS § 110 lg 1 p

1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

13. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse

õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

14. Kohtule teadaolevalt toimub Tartu Vanglas esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduv

vaidemenetlus. Seega on kohtul võimalik otsustada esialgse õiguskaitse andmise üle. Samuti

ei saa välistada taotleja esialgse õiguskaitse vajadust. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab

isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema lahendiga on

võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus

asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Ka ebamõistlike piirangute talumist on peetud asjaoluks, mis toob

kaasa vajaduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri

2012. a määrus asjas nr 3-12-2224, p 7). Tartu Vangla on rakendanud taotleja suhtes

täiendavaid julgeolekuabinõusid juba alates 7. maist 2024. Täiendavad julgeolekuabinõud on

taotlejat koormavad ja tema õigusi piiravad ning nende rakendamist ei ole võimalik pärast

põhiasja sisulist lahendamist täies ulatuses heastada. Samas tuleb arvestada, et igasugune

riive, mis annab aluse haldusorganile vaide või halduskohtule kaebuse esitamiseks, ei õigusta

esialgse õiguskaitse kohaldamist. Arvestades, et praeguses asjas otsustaks kohus esialgse

õiguskaitse rakendamisega põhivaidluse osaliselt ette ära, s.t et vangla ei kohaldaks taotleja

suhtes vähemalt vaide- või kohtumenetluse ajal enam täiendavaid julgeolekuabinõusid ning

taotleja saaks viibida vangla avatud osakonnas, siis on esialgse õiguskaitse kohaldamine

veelgi piiratum. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on sellisel juhul erandlikult õigustatud vaid

siis, kui taotlejal esineb ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus ning pöördumatute või

faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist

kahju. Samuti tuleb arvestada põhivaidluse perspektiivikust (Riigikohtu halduskolleegiumi

16. detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 14; 22. septembri 2014. a määrus asjas

3-24-3359

nr 3-3-1-59-14, p 19). Kohus on seisukohal, et kõiki asjaolusid kogumis arvestades ei ole

esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud.

15. Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 järgi kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid

kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub sama seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid,

kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes

on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib

kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Julgeolekuabinõude kohaldamiseks on

piisav alus, kui vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse

kahjustada (Riigikohtu halduskolleegiumi 19. mai 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-10-17, p 17 ja

seal viidatud kohtupraktika). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse nende

aluseks olnud asjaolude äralangemisel (VangS § 69 lg 3). Kohus nendib, et taotleja suhtes on

täiendavaid julgeolekuabinõusid rakendatud pikaajaliselt, kuid selle ajendiks on olnud taotleja

enda käitumine. Taotleja on pannud toime arvukalt rikkumisi ning seadnud ohtu nii enda kui

ka teiste isikute elu ja tervise (haldusasi nr 3-24-3359; dtl-d 75-78). Kuigi vangla kinnitusel

on taotleja käitumine alates 2024. a oktoobrist paranenud, siis on 2024. a detsembris

toimunud uued intsidendid. Taotleja lõhkus 15. detsembril 2024 igavusest vangla vara

(haldusasi nr 3-24-3359; dtl 78) ning 10. detsembril 2024 teavitas taotleja vanglaametnikke

enda peidetud terariistadest (haldusasi nr 3-24-3359; dtl 64). Taotleja väited selle kohta, et

terariistad on peidetud olnud juba pikka aega, ta ei kavatsenud neid kasutada ning et talle

meenusid need alles nüüd, ei ole kohtule kuigivõrd usutavad. Ametnikud otsivad lukustatud

kambreid kehtiva töökorralduse järgi igakuiselt läbi. Vaidlusalust kambrit otsiti viimati läbi

22. oktoobril ja 30. novembril 2024, mis tähendab, et taotleja on terariistad tõenäoliselt

valmistanud lähiajal. Samuti on taotlejal ka varasemalt selliseid rikkumisi olnud (haldusasi nr

3-24-3359; dtl 80). Seega on taotleja jätkanud oma varasema käitumismustriga ning vangla ei

saa olla veendunud selles, et ta teistele isikutele ohtlik ei ole. Kohtule ei ilmne, et täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise alused oleksid ära langenud ning et taotleja oleks oma

hoiakuid muutnud. Taotleja võib kujutada olulist ohtu vangla julgeolekule ning taotleja suhtes

esialgse õiguskaitse korras täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise peatamine ei ole

vanglas viibivate isikute turvalisust arvestades õigustatud.

16. Kohus ei eita, et pikaajaline täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine võib avaldada

teatud negatiivset mõju taotleja vaimsele tervisele ja heaolule üldiselt, kuid vangla on võtnud

tarvitusele seda tasakaalustavad meetmed. Vangla selgitab, et tegevusjuhendaja on andnud

taotlejale raamatuid ja puslesid ning taotlejaga viiakse iganädalaselt läbi vestlusi. Temaga on

vestelnud nii inspektor-kontaktisik, sotsiaaltöötaja kui ka psühholoog. Samuti on talle tagatud

vajalik tervishoiuteenus (haldusasi nr 3-24-3359; dtl 14). Kohtul puudub alus vangla

selgituste tõesuses kahelda. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on

vangla julgeoleku ja seal viibivate teiste isikute õiguste kaitse kaalukam taotlejale täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamisega kaasnevast õiguste riivest.

17. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

18. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider