2-24-112497/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.12.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-112497

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi M B vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

2301,82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja S R

Kostja: M B (isikukood xxx)

Menetlusviis

Lihtmenetlus, lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga

otsus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda. Jätta kostja kasuks menetluskulud

hagejalt välja mõistmata.

3. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

1. Hageja esitas 14.06.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja xxx OÜ ja M B vahel 29.06.2023 sõlmitud

järelmaksulepingust nr xxx tulenev võlgnevus 1888,25 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja

hagi esitamise seisuga (14.06.2024) sissenõutavaks muutunud viivis 127,54 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte

muutunud viivis alates 15.06.2024 kuni põhinõude (1888,25 eurot) täitmiseni VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Hageja nõude aluseks on xxx OÜ (krediidiandja) ja kostja vahel 29.06.2023 sõlmitud

järelmaksuleping nr xxx , mille alusel sai kostja kauba maksumusega 1888,25 eurot

järelmaksuga. Kaup on antud kliendile kohapeal kaupluses üle.

Lepingu intressimäär oli 0% aastas ja krediidi kulukuse määr 0 %.

Hageja väitel ei ole kostja tagasimakseid teinud ja seega on kostja võlgu alates 1. osamaksest.

Krediidiandja saatis 7.11.2023. a kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 28.11.2023. a saatis esialgne võlausaldaja kostjale

teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul. Hoiatus ja teade saadeti kostja poolt lepingus märgitud postiaadressile.

xxx OÜ loovutas 29.11.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos

õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Hageja soovib VÕS § 1132

lõike 2 ning lepingu punkti 8 alusel saada võla

sissenõudmiskulude hüvitist 50 eurot järgmiste toimingute eest: 3.01.2024. a esimese tasulise

kirja saatmine 25 eurot, 12.01.2024. a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 12.02.2024. a

kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot:

nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud;

võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine

telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud

kulud.

Kaks meeldetuletuskirja on saadetud samuti kostja poolt lepingusse märgitud aadressile ja üks

on saadetud lepingus märgitud e-posti aadressile.

Viivist nõuab hageja lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 29.11.2023, alates

seadusjärgses määras, kooskõlas VÕS § 113 lg 1 teise lausega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus Ametlike

Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud 22.09.2024. Kostjale on dokumendid saadetud ka

kohtule teadaolevale kostja e-postiaadressile. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale

antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole.

Kohus teeb otsuse TsMS § 444 lg 2 kohaselt lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

Laenulepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

laenuleping, laen oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole laenu tagasi maksnud ning kohustus

on sissenõutavaks muutunud.

4. Kohus tuvastas kohtule esitatud tõendi (dtl 36) põhjal, et kostja on 29.06.2023

digiallkirjastanud xxx Järelmaksu lepingu nr xxx, milles krediidiandjaks on AS xxx, mitte xxx

OÜ, nagu hageja väidab. Kohus tuvastas äriregistrist, et xxx OÜ nimelist ettevõtet ei

eksisteeri.

Kohus juhtis täiendavalt hageja tähelepanu (dtl 74), et nõude aluseks oleva lepingu (punkti 5)

kohaselt jõustub leping kauba üleandmisel ostjale. Hageja esitas vastuseks väite, et kaup on

antud kliendile kohapeal kaupluses üle ning esitas tõendina kauba müüja poolt koostatud arve

(dtl 82).

Järelmaksulepingu kohaselt finantseeriti xxx OÜ (märgitud lepingus kui müüja, registrikood

xxx) poolt kauba maksumusega 1888,25 eurot ostmist. Kaup on järelmaksulepingus

identifitseeritud kui „xxx“.

Hageja esitatud arve on aga koostanud xxx OÜ, registrikood xxx. Arves on küll märgitud

kostja nimi, ent arve summa on 1528 eurot. Arve kuupäev on 30.06.2023.

Kohus märgib, et arve iseenesest ei tõenda, et kaup oleks ka üle antud (sellel ei ole kostja

allkirja vms kinnitust kauba kättesaamise kohta). Ent ka sisuliselt ei tõenda antud arve kuidagi

järelmaksulepinguga finantseeritud kauba kättesaamist, sest arve väljastaja on erinev müüjast

ning kokku ei lange ka kauba maksumus.

Hageja ei ole seega esile toonud ega tõendanud, et laen on (kas raha või kaubana) kostja

kasutusse antud ning järelmaksuleping jõustunud. Kuivõrd laenu kostja kasutusse andmine on

esile toomata ja tõendamata, jääb hageja nõue rahuldamata. Ka Tallinna Ringkonnakohus on

20.03.2024 kohtumääruses tsiviilasjas 2-23-126134 selgitanud, et VÕS § 108 lg 1 ja § 396 lg

1 alusel laenulepingust tuleneva laenu tagastamise nõude eelduseks on asjaolu, et laenuandja

on laenusaaja ees oma kohustuse täitnud, st laenu üle andud.

5. Täiendavalt märgib kohus, et hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses esitas

hageja samast lepingust tuleneva põhivõla suurusena 1900,25 eurot, lisaks nõudis

sissenõudmiskulude hüvitamist 50 eurot ja viivist ühe perioodi eest 0,065753% päevas ja

viivist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni

0,102459% päevas.

Seega on hageja maksekäsu kiirmenetluses esitanud põhinõude 12 euro võrra suuremana, kui

hagimenetluses ning kui lepingujärgne laenusumma oli. Lepingu järgi oli lepingutasu 0 eurot,

haldustasu 0 eurot ja intressimäär 0% aastas.

Lepingusse oli märgitud viivise määraks 24.00% aastas 0.07% päevas. Seega on ka viivise

osas hageja nõudnud edasiulatuvat viivist lepingusse märgitust kõrgema määra alusel.

Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24)

märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu

kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta.

Arvestades, et sama hageja on ka teistes menetlustes esitanud maksekäsus põhivõla nõude

suuremana, ei saa kohus pidada hageja väiteid ka usaldusväärseks.

Menetluskulud ja kohtuotsuse kättetoimetamine

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud hageja kanda.

Kuna hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda, ei määra kohus kindlaks hageja

menetluskulusid rahaliselt ja ei hinda hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude

nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

7. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marus Juha

kohtunik